Seetõttu ei soovita komisjon lasteaedadel kiirustada vanade, kuid tervete ronimisvahendite eemaldamisega, vaid kuni hinnangu saabumiseni hoida lapsed nendest eemal. Selle üle võib aga otsustada iga lasteaed ise vastavalt kohapealsele olukorrale.

Haridusameti juhi Andres Pajula sõnul kontrollis haridusamet, mis on saanud neljast katkisest atraktsioonist, mis ülevaatuse käigus lasteaedade mänguväljakutelt leiti. Kahes lasteaias on need maha võetud, ülejäänud saavad kohe remonditud. Rukkilille lasteaias eemaldatakse samuti ohtlikuna tunduvad ronimisvahendid, kuid uurimise lõpuni ei ole võimalik kõrvaldada õnnetuse põhjustanud redeleid. Laste ligipääs sinna on takistatud.

Lapse surmaga lõppenud traagilise õnnetuse üle elanud Tallinna Laagna Rukkilille lasteaia uus juht Merike Plutus peab esmaseks ülesandeks teha lasteaia turvariskide tervikanalüüs ning taastada normaalne töörutiin kõikide laste huvides.

Lisaks moodustatakse lasteaias uue juhi sõnul eraldi tugimeeskond, et aidata igapäevaselt kõiki lasteaia õpetajaid taastamaks normaalne töörutiin lastega toimetamisel. Lisaks Tallinna haridusametile ja Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatusele on lasteaiale toeks ka Rukkilille hoolekogu, Tallinna Priisle lasteaia juhataja, Lasnamäe linnaosa valitsus ja kriisipsühholoogid.

1. detsembril kutsub Tallinna haridusamet kokku alushariduse juhtide nõupidamise, kus nõustatakse juhte võimalike ohuallikate kaardistamisel, tegevuskava koostamisel ning vahendite leidmisel ohuallikate kõrvaldamiseks. Kohtumise raames toimub ühtlasi kolmetunnine psühholoogi koolitus kriisikäitumisest, toimetulekust kriisiolukorras ning valmisolekust ohuolukorraks.

Allikas: BNS

Lisatud 25.11.2011

Teemat käsitleb lähemalt Õpetajate Leht.

Lisatud 25.11.2011

Pilt: www.tootukassa.ee

Ajendatuna murest noorte kesiste teadmiste pärast võtsid Euroopa Liidu (EL) haridusministrid 2009. aastal ametlikuks üleeuroopaliseks eesmärgiks viia käesoleva aastakümne lõpuks puuduliku matemaatika-, loodusteaduse ja lugemisoskusega 15-aastaste osakaal kõikjal alla 15 protsendi.

Eestis ja Hollandis valdab 15-aastaste elanike hulgas halvasti matemaatikat umbes 13 ja Soomes vaid 8 protsenti, samal ajal kui ELi keskmine näitaja - 22 protsenti - jääb tunamullu seatud sihtmärgist kaugele. Ka loodusteaduste vallas omab Soomes 15-aastaste hulgas puudulikke teadmisi kõigest 6, Eestis 8 ja Hollandis ligikaudu 13 protsenti, samas kui EL-i keskmine näitaja on 18 protsenti.

Euroopa komisjoni Küproselt pärit hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou tõi oma ametlikus teadaandes Soomet, Eestit ja Hollandit teistele liikmesriikidele eeskujuks. 18 võrreldavate andmetega riigi hulgas oli 15-aastaste noorte hulgas kõige rohkem puudulikke teadmisi matemaatika ja loodusteaduste vallas Bulgaarias ja Rumeenias.

Allikas: BNS

Lisatud 24.11.2011

Praegu tegutseb meil 16 piirkondlikku õppenõustamiskeskust, nõustamisüksused Tartu Hiie Koolis ning Tartu Emajõe Koolis, mis teenindavad abivajajaid üle Eesti.

Tegelikult oli 2008. aastal vaid kaks kohta, kus just õppenõustamisega oli rohkem tegeletud: Tartu õpiabikeskus ja Pärnu õppenõustamiskeskus, lisaks  Hiie kooli kogemus kuulmis- ja kõnepuudega laste ning Emajõe kooli kogemus nägemispuudega laste õpetamisel. 

Vaja on kolme tasandit

Õppenõustamise programm seadis eesmärgiks, et tekiks kolmetasandiline nõustamissüsteem. Kõigepealt konkreetne töö lapsega koolis või koolieelses lasteasutuses. Seejärel töö piirkondlikus õppenõustamiskeskuses, kus logopeedilt, eripedagoogilt, psühholoogilt ja teistelt spetsialistidelt saaksid nõu küsida ka lastevanemad, õpetajad, teised haridustöötajad (nt individuaalse õppekava koostamine, lapse uuringud, konkreetsete metoodikate soovitamine jmt). Ning kolmas tasand – töö riiklikus metoodikakeskuses, kust saaksid abi ning tuge õppenõustamiskeskuse töötajad ning kuhu koondatakse head praktikad. Kolmas tasand on praegu veel puudu, piirkondlikud nõustamiskeskused on aga programmi toel tegevustele hoo sisse saanud. See on suur abi koolidele ja lasteaedadele, sest eraldi iga spetsialisti palkamiseks ei jätku lihtsalt ressursse. Piirkondlikus õppenõustamiskeskuses pakutakse lapsele, tema vanematele ja lapsega töötavatele inimestele tuge ja nõuandeid, toetades seeläbi lapse ea- ja võimetekohast  arengut.

Esmalt tuli vastloodud õppenõustamiskeskustel teha palju teavitustööd, sageli selgitada ka kohalikule omavalitsusele, miks tuleks nende tegevust toetada. Leida tuli ruumid, töötajad, teenuse kasutajad. Viimastega oli siiski lihtne, sest vajadus professionaalse nõu ja abi järele oli ning on suur.

Uuring näitas rahulolu keskuste tegevusega

Poliitikauuringute Keskus Praxis viis läbi uuringu "Õppenõustamisteenused: kättesaadavus ja rahulolu". Tulemusi tutvustati programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine 2008-2011" koostööd kokkuvõtval seminaril "Märka, toeta ja tegutse" novembri alul Tallinnas.

Uuringu eesmärk oli selgitada, missugune on tugiteenuste kättesaadavus ning erivajadustega laste ja õpilaste toetamine haridusasutustes, piirkondlikes õppenõustamiskeskustes (ÕNK) pakutavate nõustamisteenuste kättesaadavus ning üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja juhtide rahulolu ÕNKides pakutavate nõustamisteenustega.

Logopeede jätkub, psühholooge napib

Uuringust tuli välja, et kõige paremini on koolid ja eriti just lasteaiad varustatud logopeedidega, seejärel psühholoogidega, tunduvalt vähem on haridusasutustes tegutsemas eripedagooge. See tuli välja ka vastustest, kui küsiti, millised on asutuse võimalused erivajadustega laste ning õpilaste toetamiseks tugiteenuste kaupa. Logopeedilise abi puhul olid vastused valdavalt "täiesti piisavad" või "pigem piisavad", psühholoogilise ja eripedagoogilise abi puhul aga oli valdav vastus „tugiteenus puudub“. Asutuste juhtide poolt nimetatud peamiseks põhjuseks, miks mõnda tugiteenust pakutakse soovitust vähem või ei pakuta üldse, oli"„puudub vastav ametikoht".

Kõrget teadlikkust piirkondlike õppenõustamiskeskuste teenustest ja tegemistest näitasid nii õpetajate, õppealajuhatajate, koolidirektorite, lasteaiaõpetajate, lasteaia õppealajuhatajate kui lasteaia juhtide vastused. Nii linnakoolide ja –lasteaedade kui maakoolide ja –lasteaedade seas on ÕNKi teenuste kasutajaid rohkem kui mittekasutajaid. Silmatorkavalt suur on teenuste kasutajate hulk Võru, Pärnu, Saare ja Hiiu maakonnas, palju kasutatakse teenuseid Tartu, Lääne, Rapla maakonnas. Harju, Viljandi, Valga maakonnas ja Tallinna linnas on teenuse mittekasutajaid rohkem kui kasutajaid.  Tekib küsimus, miks teenuseid ei kasutata? Välja saab tuua kaks valdavat põhjust: puudub vajadus teenuse kasutamise järele või puudub info ÕNKis pakutavate teenuste kohta. Ligipääsetavusega (ÕNKi asukoht, transport) probleeme üldiselt ei ole, erand on siis küll Harju maakond.

Mis puudutab üldist rahulolu piirkondliku õppenõustamiskeskusega ja kontakteerumise viisiga (kohtumine ÕNKis, kohtumine koolis, suhtlemine meili teel, telefonivestlus), siis siin olid vastajad eranditult väga rahul.  Kasutajate rahulolu piirkondliku õppenõustamiskeskuse teenustega (logopeed, psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog) on samuti märkimisväärne.

2012. aastal rahastamine jätkub

Praxise analüütik Laura Kirss tõi välja ka peamised tähelepanekud, mis uuringust silma jäid.  Lasteaedade ja koolide võimalused erivajadustega laste ja õpilastega toetamiseks on väga erinevad, õppenõustamiskeskustel on oluline roll nõustamisteenuste lisavajaduste rahuldamisel, nende loomine on end õigustanud. Teadlikkus ÕNKist on üldiselt hea ja teenuse kvaliteediga ollakse rahul. Samas keskuse kasutamise kogemused erinevad sõltuvalt
vajadustest, informeeritusest ja ligipääsuvõimalustest ÕNKile. Kindlasti on vaja jätkata teavitustegevustega. Lahendust vajab I tasandi teenuste rahastamine, samuti on problemaatiline kohalike omavalitsuste võimalus  keskuste tegevust toetada.

ÕNKide üks suur mure oli, et kui lõpeb rahastamine ESFi programmist, mis siis edasi saab - kas ollakse jätkusuutlikud või tuleb teenus muuta tasuliseks? Hetkel on küll (lühi)lahendus leitud - järgmiseks, 2012. aastaks on riik lubanud omalt poolt õla alla panna, haridus- ja teadusministeerium peab keskuste tegevust oluliseks. Mis saab aastal 2013, on praegu veel lahtine.

ESFi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine 2008-2013" viib ellu Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, programmi toetab Eesti riik ja Euroopa Sotsiaalfond.

Programmi kodulehekülg

Praxise uuring õppenõustamisteenuste kättesaadavusest ja rahuololust

Õppenõustamiskeskuste kontaktid

Lisatud 24.11.2011

Otsusest kirjutab lähemalt ajaleht Valgamaalane.

Lisatud 24.11.2011

MISA keelekümblusüksuse koordinaator ja žürii liige Toivo Sikk tõdes, et õpilaste seas on kodanikuks olemine sageli läbimõtestamata ning rahvust ja kodakondsust kiputakse segi ajama.

"Tsiteeriti küll põhiseadust, toodi esile noorte poolt looduskaitsealastel üritustel kaasalöömist, osalemist MTÜde töös ja räägiti valimistest, aga kodanikuks olemise mõiste ei ole veel paljudele selge. Positiivne oli tõdeda, et vastutust ja rolli ühiskonna elu edendajana nägid õpilased tänastel noortel, kuid ilmselgelt on oluline kodakondsuse temaatika ja heaks kodanikuks olemise võimalused tuua noortele lähemale," rääkis Sikk. "Arvestame selle vajadusega kindlasti tuleval aastal kodanikupäeva viktoriini korraldamisel ning ka esseekonkursside planeerimisel."

Kahes vanusevoorus toimunud konkursi eesmärgiks oli koguda õpilasi huvitavaid teemasid ja nende arvamusi kodanikuks olemisest, õpilasi tunnustada ning noorte seas sallivust suurendada. Auhinnati 11 õpilast ning edukamaiks osutusid 9. klasside õpilased.

7.-9. klasside õpilaste hulgas valiti esimese koha vääriliseks Tallinna Mustamäe gümnaasiumi 9. klassi õpilase Mark Basalõga essee. Teise koha said Kaagvere erikooli 8. klassi õpilane Koidu Kask ja Saku gümnaasiumi 9. klassi õpilane Anna-Katrin Krestinov. Kolmandale kohale tulid Tallinna Prantsuse lütseumi 9. klassist Maria Bambus ja Ireene-Britt Ollino ning Tallinna ühisgümnaasiumi 9. klassi õpilane Katrin Sander.

Žürii otsustas eriauhinnaga premeerida Kristin Vaismad Keila kooli 9. klassist.

10.-12. klasside voorus esimest kohta välja ei antud. Teise koha said Ingrid Öövel Tallinna Prantsuse lütseumi 12. klassist ning Kristina Smirnova Tallinna Kesklinna Vene gümnaasiumi 12. klassist. Kolmandale kohale tulid Saku gümnaasiumi abiturient Tõnis Kirsipuu ning Heleri Helemäe Abja gümnaasiumi 10. klassist.

MISA plaanib jaanuaris välja anda ka parimaid esseesid sisaldava kogumiku ning muuta esseekonkurss traditsiooniks.

Kodanikupäeva esseekonkurss toimus 10. oktoobrist kuni 11. novembrini ning see on üheks ürituseks kodanikupäeva sarjast. Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril ja see on pühendatud Eesti kodanikule, kodanikuuhkuse ja kodanikuks olemisega kaasnevate õiguste ja kohustuste teadvustamisele.

Lugu Kristiga saab lähemalt lugeda portaalist Naine24.

Lisatud 24.11.2011

“Me oleme väga rahul,” teatasid peakorraldajad Marju Põld Saaremaa karjäärikeskusest ja Maris Paomees Saaremaa noorte infokeskusest ajalehele Saarte Hääl. Kui varasematel aastatel on “Tuleviku kompass” toimunud nädalavahetusel, siis see, et tänavu tehti üritus nädala sees, mõjus korraldajate sõnul külastatavusele väga hästi.

Marju Põllu sõnul tundus, et eile oli kõige populaarsem Kuressaare ametikool, kes oli vallutanud kolmandiku saalist ja tutvustas väga paljusid erialasid. Maris Paomees lisas, et just äsja olevat Tallinna tehnikaülikoolist öeldud, et neil on nii hästi läinud, külastajatel on meeletu huvi ja tuleb aina uut infomaterjali autost juurde tuua.

Saarte Häälele kinnitati aga mitmest infolauast, et huvi on olnud meeletu. Näiteks ametikooli viimistluseriala tutvustanud õpetaja Silvi Truu lausus, et isegi vanemad prouad on käinud vaatamas ja kätt proovimas. Esmakordselt avanes messil ka võimalus lasta juuksurieriala õpilastel soengut teha.

   
SA Ülikoolide Keskus juhataja Maie Meius, kes tutvustas Eesti maaülikoolis õpitavaid erialasid, ütles samuti, et ta on väga palju tagasisidet saanud ja infovoldikud muudkui kaovad.

Lisatud 24.11.2011

Lähemalt kirjutab sellest Postimees.ee.

Lisatud 24.11.2011

„Mul on kogemusi väikestest lasteaiarühmadest (12 last), suurtest rühmadest (ca 30 last), erivajadustega laste rühmadest, waldorfpedagoogika lasteaiast, psühhiaatrilisest koolist ja tavakoolist. Olen vahetanud mähkmeid ja õpetanud füüsikat ja kõike sealt vahepealt,“ ütleb Timo alustuseks enda tutvustuseks. Kõlab nagu kõikenäinud ja mitmekümneaastase staažiga pedagoogi resümee oma tööelust? Tegelikult on Timo alles noor mees ja nii palju erinevaid kogemusi erinevates õppekeskkondades on tal olnud seetõttu, et ta on olnud asendajaks neile õpetajatele, kes parajasti haiged või puhkusel.

Timo kolis Soome juba 2004. aastal. Pärast aastast keelekursust õppis ta Soomes keskkoolis ning kui kool ükskord läbi sai, asus ta endale tööd otsima. Timol õnnestus tööd saada soovitud kohas – lasteaias.

Võrreldes Eestiga, kus meeslasteaiaõpetaja on tõeline ilmaime, võib Soome lasteaedades rohkem mehi kohata. Timo andmetel on suuremas osas Soome lasteaedadest vähemalt üks mees ka tööl.  Eraldi kampaaniaid meeste värbamiseks lasteaiaõpetaja ametisse ei ole Timo täheldanud, küll aga on ta näinud, et mehed on lasteaedadesse väga oodatud.

Tasakaalus maailmapilt
„Minu arust on mehed lasteaias tähtsas rollis, kuna mõlema sugupoole kohalolek toob esile normaalse pildi maailmast – eriti veel sellistele lastele, kellel pole isasid,“ usub Timo.  Meeslasteaednikud on poisipõnnide vaieldamatud lemmikud ning Timo leiab, et mehed teavad paremini, mis poisse huvitab. „Üldiselt meeskasvataja saab poiste tähelepanu kohe endale, kui hakatakse lumest onne ehitama või madratsitest maju kokku panema.“  Samuti on ta tähele pannud, et vahel kuuletuvad lapsed paremini, kui neid käsib madal mehehääl. Samas lohutust ja hellust lähevad lapsed ikka naisõpetaja juurde otsima.

Kõige raskem oli Timo hinnangul töö juures see, kui õhkkond töötajate vahel ei olnud kõige parem. „Ei tea miks, aga vahel oli suhteliselt kurnav teha tööd ainult naiste keskel.  Üldiselt on lasteaiatöö juures kõige tähtsam töötegijate vaheline õhkkond – kui see on hea, siis  vahet pole, kui rasked juhtumid need lapsed on, aga kui õhkkond on pingeline, siis ükskõik kui headest peredest lapsed pärit on, nad tajuvad selle ära ja kõigil on raske olla.“

Lasteaiast edasi liikus Timo kooli, kus ta on töötanud nii õpetaja kui assistendina. Kooli assistendi roll on üldkooli teatud klassides nii õpetajatele kui ka õpilastele abiks olla ning vajadusel tegeleda selliste õpilastega, kel õppetöös edasijõudmisega parajasti raskusi on.                                                                                 

Üldiselt töötab Timo kolmanda klassi õpilastega ja nagu arvata võib, saab väiksematega nalja iga päev. Viimati uuris Timo koos kolmanda klassi õpilastega laste sugupuid, kui üks poiss järsku käe tõstis ning teatas, et üks tema lähisugulane sündis 1970ndatel aastatel ja kujutate ette - ta on ikka veel elus.  „Proovisin naeru maas hoida ja küsida et kas ta on siis umbes 40-aastane või?“ meenutab Timo. 

Kõige enam naudib ta tegelemist siiski 13-aastaste ja vanemate õpilastega.  „Nemad hakkavad vestluses olema juba suhteliselt võrdväärsed, nendel on kujunenud oma arvamus ja nad ei ole käitumiselt enam nii lapsed. Samas see on ka aeg, kui nad mässavad kogu maailma vastu ja arendavad oma identiteeti – olla selles kõiges noortele toeks on minu arust tähtis,“ on Timo kindel. „Välja kutsuda nende arvamusi ja panna nad ise kahtlema oma otsustes, kas tõesti kõik on nii mustvalge kui esmapilgul näib?“

Noortega plaanib Timo edaspidigi tööd jätkata – planeerida nende arendamiseks suunatud tegevusi ja kujundada kaugemas tulevikus ehk noortele mõeldud abiteenuseid nagu kriisitelefonid jms.

Praegu õpibki Timo avatud ülikoolis just noorsoouuringute erialal ning vaeb, miks noored käituvad teatud viisil ja kuidas me võime mõjutada nende elusid, et olla neile kasuks elus tähtsate otsuste tegemisel ning identiteedi loomisel.

Kujutlusvõime on piiriks
Tehnoloogia kasutamine õppetöös on Soomes väga igapäevane ja erinevaid e-õppematerjale kasutatakse praktiliselt igas aines, kas või tööõpetuses. Nii oli poistel puutöö tunnis vaja teha köögiremondiprojekt. „Poisid kujundasid virtuaalselt oma uue köögi ja kasutades internetist leitud informatsiooni ja minu nõuandeid, tegi igaüks endale arvutisse 3D-köögi. Peale selle tuli veel essees õpetajale ära seletada, kuhu tuleb elekter sisse panna, kuhu vesi ja milliseid materjale remondiks kasutad,“ meenutab Timo.

Koolis, kus Timo praegu õpetab, on igas klassis puutetundlik tahvel, mis on samuti pidevalt kasutuses. „Näiteks täna õppisime Skandinaavia maid – tahvli peal sai iga õpilane liigutada maade nimed ja lipud kaardil õige maa peale. Samuti otsisime niimoodi üles Soome suurimad linnad,“ näitlikustab ta. „Mis puudutab tehnoloogiat, siis õpetajatel on palju õppematerjale, mida kasutada ja ainult kujutlusvõime on piiriks, mida õpilastega teha.“

Lasteaias kasutatakse arvuteid üldiselt alates 5. eluaastast. Rühmas on üldiselt paar arvutit, kus mängitakse lastele suunatud harivaid mänge.

Lastelt õppimine
Soome keelega ei ole Timol ei lasteaias ega koolis viperusi ette tulnud. Ta on sealses keelekeskkonnas juba piisavalt kaua elanud, samuti on ta lasteaiaõpetajast abikaasa soomlane, nii et igapäevast praktikat on olnud küllaga. „Soomlased ei saa arugi, et ma pole soomlane,“ märgib Timo. 

Eesti keelgi ei saa Soomes tuhmuda – on sinna ju kolinud sajad Eesti pered, nende seas ka palju Timo sõpru. „Igas võimalikus koolis ja lasteaias on olnud vähemalt üks Eesti laps – kui olen sellest teada saanud, siis muidugi olen nendega eesti keeles suhelnud. Oma koolis olen andnud Eesti lastele ka eesti keele tunde, kui nende emakeele õpetaja haige on olnud,“ räägib Timo.

Kui küsin, mida töö lastega Timole andnud on, tuleb vastus, et lastelt võib palju õppida. „See, kuidas nad elu peale vaatavad – kõik on neile lihtne ning täis uut ja huvitavat. Tore on osa saada avastamisrõõmust ja õppida isegi elu helgema pilguga vaatama.“

Samuti on tegelemine lastega Timos kannatlikkust ja vastutustundlikkust kasvatanud. Ent miks mitte välja tuua ka harjutamist tuleviku nimel, mil ta ise kord lapsed saab, viskab Timo nalja.

Lisatud 24.11.2011

Fotod: erakogu

Alumisel fotol on 2-3-aastaste Timo endiste kasvandike Nastja, Änni ja Sasha meisterdatud lumememmed.