Ajaleht Järva Teataja kirjutab, et Järvamaa lasteaia kohamaks kuus on keskmiselt 11,4 eurot, alla kümne euro kuus küsib lastevanematelt Paide, Kareda, Väätsa, Järva-Jaani, Koeru ja Roosna-Alliku vald.

Paide vallavanem Veljo Tammik ütles, et kuueeurone kohatasu on rohkem sümboolne, tegelikult kulub ühele lapsele 255 eurot. «Päris tasuta ei taha ka teha, siis pandaks kirja needki lapsed, kes tegelikult lasteaias ei käi ja tasuta asjadesse ei suhtu inimesed sageli kõige paremini,» selgitas ta.

Paide abilinnapea Elena Sapp ütles, et Paides teeb kohamaksu kallimaks mõlemas lasteaias olev bassein.

Lisatud 24.11.2011

Koolitus toimub Tallinnas, Ristiku Põhikoolis, aadressil Ristiku 69. Oodatud on õpetajad, kellele pakub huvi Lego Mindstorms robootika platvormi tundmaõppimine. Koolitusel osalejad ei pea olema varasemalt robootikaga kokku puutunud.

Osalemine on tasuta, vajalik on eelnev registreerumine.
Lisainfo ja registreerumine siin.

Lisatud 24.11.2011

Väike-Maarja gümnaasiumi peamaja sai põhjaliku renoveerimise käigus värske välisilme, värviti koridoride seinad, pandi põrandakatted ning paigaldati ripplaed, põhjaliku uuenduskuuri läbisid remonditöökoja ruumid, kirjutab Virumaa Teataja.

Kõige kulukam ja töömahukam oli ventilatsiooni ehitamine. Uus ventilatsioonisüsteem peamajas oli hädavajalik, sest omal ajal ehitatud mehaaniline väljatõmme oli amortiseerunud ning seetõttu ei olnud võimalik tagada klassiruumides nõuetele vastavat õhu CO2-­sisaldust.

Tööde käigus renoveeriti ka peamaja sööklakompleks - laiendati sööklaruume ning paigaldati iseteeninduslett.

Lisatud 24.11.2011

Näitus "Kunstiõpetuse lugu läbi viie aastakümne". Elvi Rannamäe ja Kunstikamber Kiiks

21.11-3.12.2011 Kullo lastegaleriis
Elvi Rannamäe enda tööd alates 3. klassist (1970) kuni TLÜ bakalaureusetööni 2008 - seega siis läbilõige läbi nelja aastakümne. Kooli kunstiringi guaššmaalid, segatehnikas pildid (tušš, akvarell), papitrükid ja linoollõiked. Natüürmordid ja loodusvaated 24. keskkooli maalipraktikalt, ERKI ettevalmistusosakonna kipsijoonistused, TLÜ kunstiosakonna kompositsioonitööd, krokiid. Lisaks Elvi Rannamäe õpilaste tööd Kunstikambrist Kiiks. 

Näitus  „Aegade ja ruumide sees- ja väljaspool“. Tatjana Stomahhina maalid
21.11-3.12.2011 Kullo lastegaleriis

Kunstnik Tatjana Stomahhina sündis Moskvas 1971.aastal. Alates lapsepõlvest armastas ta Eestit ja soovis elada Tallinnas. 1995. aastast alates hakkas ta maalima ning samal ajal alustas ka eesti keele õpingutega. Igal võimalusel külastas Stomahhina Tallinna ning unistas siin elamisest.

2009. aastal asus Stomahhina elama Tallinnasse. Praegu õpib ta EKA Avatud Akadeemia 3. kursusel vabade kunstide erialal. Tema 12-aastane poeg õpib Eesti koolis 7.klassis. Aasta tagasi novembris oli Stomahhina esimene isiknäitus MÄSU Galeriis, detsembris järgnes väike näitus Juudi Kogukonnas. Kunstnik osales ka EKA rühmanäitustel.

Selle näituse teema on ajad ja ruumid teineteises ja teineteisest läbi, Universumi mitmekihilisus koos erinevate maailmadega: aknad, liivakellad, Mööbiuse lehed ja palju muud. Huvi korral maalide vastu saab võtta kunstnikuga ühendust telef. +37253974450
www.facebook.com/UniversumArt

Kullo Lastegalerii
vanalinnas Kuninga 6
Avatud T-L kell 10.00-18.00
galerii@kullo.ee
6446873

Konverentsi pealkiri on "Ühiskonna ootused ja kooli muutused. Tuupimiskoolilt kaasava ja elava õpetamiseni" ning see toimub Dorpati konverentsikeskuses.

Eesti ühiskond ootab, et koolis kasvaksid targad, loovad, ettevõtlikud, ausad, sallivad, osalustahtelised ja vastutustundlikud noored. Seni on Eesti koolis peetud kõige olulisemaks teadmiste edastamist, mitte isiksuse kasvatamist. Muutused on juba silmapiiril, sest põhikooli ja gümnaasiumi uued riiklikud õppekavad räägivad pädevustest, kujundavast hindamisest, väärtuspõhisest ja väljundipõhisest õpetamisest. Seega muutuvad teadmiste kõrval tähtsaks ka oskused ja hoiakud. Ent kui oskustega osatakse veel midagi peale hakata, siis hoiakute mõistmisel ja käsitlemisel valitseb praegu ebakindlus ja segadus.

Täpsem informatsioon ja konverentsile registreerumine:http://www.eetika.ee/konverents2011

Lisatud 23.11.2011

Konkursile oodati lastekollektiivide poolt ühiselt valmistatud poekotte, mille materjaliks on taaskasutatud tekstiil, märgib keskkonnaamet oma pressiteates. Saabunud töödest korraldab keskkonnaamet jaanuarist alates näitusi Eesti erinevates paikades.

"Poleks osanud oodata nii rohket koolide ja lasteaedade osavõttu, see näitab, et taaskasutusteema on ühiskonnas oluline," ütles keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Merle Kiviselg.
"Paljude tööde autorid läkitasid koos kotiga ka info, kuidas taaskasutusidee sündis, milliseid materjale kasutati ja missugused positiivsed omadused nende poekotil on," lisas ta.

Valituks osutusid koolidest Rakvere reaalgümnaasiumi  5c klassi kott "Satsiline", mis võlus oma lihtsuse ja stiilsusega, ja Roosna-Alliku põhikooli 5. klassi tervikliku lahendusega humoorikas  kott „Issi, kas kommi ostsid?“. Lasteaedadest olid parimad Kiviõli lasteaia Kannike "Sinilille" rühm, kes kasutas oskuslikult laste joonistusi, ning Alu lasteaed-algkooli käitööring oma hea värvitunnetuse ja suuremahulise materjalikasutusega.

Võitnud autorikollektiive premeeritakse ühepäevase bussireisiga keskkonnaameti looduskeskusesse. Võitjatega võetakse ühendust. 

Zürii märkis ära veel rea töid, milles hindas nutikust, head materjalikasutust, fantaasiat ja lapse loomingu kaasamist. Premeeritud tööde ja žürii koosseisuga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel. 

Pärnus Port Arturi kaubanduskeskuses on kuni  18. detsembrini avatud näitus keskkonnasõbraliku poekoti konkursile laekunud valitud töödest. Hiljem rändab näitus ka teistesse Eesti maakondadesse. Projekti toetab SA KIK.

Kuni 27. novembrini tähistatakse üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädalat. Nädal näitab, kuidas tarbimisele suunatud ühiskond mõjutab keskkonda ja kliimamuutusi, rõhutab jäätmetekke vähendamise ja säästva eluviisi omavahelist seost, suunab avalikkuse tarbijalikku mõtteviisi säästvama suunas, ühendab ja julgustab üksikisikuid, organisatsioone ning  teisi sihtrühmi aktiivselt osalema jäätmetekke vähendamise ettevõtmistes. 

Pildil: Roosna-Alliku põhikooli laste töö. Foto: keskkonnamet

Lisatud 23.11.2011

Kokku toetab ministeerium käskkirja kohaselt kuut erinevat projekti, millest suurimad on emakeele seltsi korraldatav konverents Peterburis ja saksa keele õpetamine Eesti koolides.

Emakeele seltsi toetab ministeerium rahvusvahelise konverentsi "Eestlased mitmekeelses ja -kultuurilises Peterburis" ettevalmistamisel ja läbiviimisel 11 000 euroga.

Tallinna Goethe instituut saab saksa keele õpetamise toetamiseks Pärnu-Jaagupi ja Ülenurme gümnaasiumis, Valga Põhikoolis, Tartu Raatuse gümnaasiumis, Tallinna Kadrioru saksa gümnaasiumis, Tallinna saksa gümnaasiumis ja Tallinna 21. koolis ning Eesti õpilaste osalemiseks saksakeelsel rahvusvahelisel väitluskonkursil Kiievis 10 500 eurot.

Väiksemate summadega toetab ministeerium veel Eesti Võõrkeeleõpetajate Liitu, Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna slaavi filoloogia osakonda, Tartu linnavalitsuse haridusosakonda ja kirjastust Varrak.

Allikas: BNS

Lisatud 23.11.2011

Huvitavamate nimedena on 17 nime hulgas välja pakutud Alo Mattiiseni, Betti Alveri ja Kalevipoja nimed, selgub Jõgeva linna kodulehelt.

Alo Mattiiseni nime pakkuja põhjendas oma soovitust sellega, et Mattiisen käis koolis Jõgeval ja on ka tulevases riigigümnasiumi hoones õppinud. Koos muusikakooliga saaks tulevasse kooli luua ka muusikahariduse suuna, et nime õigustada.

Betti Alveri nimi sobiks Jõgeva riigigümnaasiumile pakkuja hinnangul osalt seepärast, et Alver on Jõgevalt pärit. Kooli nimi oleks kooskõlas ka muude Lõuna-Eesti haridusasutustega, nagu Tartu Miina Härma gümnaasium või Võru Kreutzwaldi gümnaasium. Nimi aitaks soovi korral juurutada koolis ka kultuuriloolist kallakut.

Kalevipoja nime pakkuja leiab, et kuna Jõgevamaa on tihedalt seotud Kalevipoja muistenditega, siis oleks Kalevipoeg sümbol, mis ühendaks eelnevaid käidud haridusteid uute suundadega.

Lisaks eelmainitutele pakuti Jõgeva riigigümnaasiumi nimeks veel Jõgeva linnagümnaasium, Jõgeva Tuliratsu gümnaasium,  Jõgeva Johan Kõpu gümnaasium, aga näiteks ka Külmalinna gümnaasium.

Konkursi võiduidee ning kooli lõplik nimetus ei pruugi siiski kattuda, kuna konkursi käigus otsib linnavalitsus nime, mida esitada haridus- ja teadusministeeriumile. Lõpliku otsuse nime osas teeb ministeerium.

Koostööleppest lähtuvalt peaks Jõgeva riigigümnaasium alustama tööd ületuleva aasta 1. septembril. Riigigümnaasiumi asutamine peaks toimuma hiljemalt 1. veebruariks tuleval aastal. Tulevane riigigümnaasium hakkab asuma 1952. aastal ehitatud koolihoones, mis renoveeritakse ja ehitatakse täielikult ümber saastekvoodi müügist laekuvast rahast ning riigieelarvest.

Allikas: BNS

Lisatud 23.11.2011

Harju maavanema poolt moodustatud maakondlik koolivõrgu korrastamise töörühm sai valmis koolivõrgu kava, mis näitab ära tugevamad gümnaasiumid Harjumaal uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest lähtuvalt, teatas Harju maavalitsus BNSile.

Mullu sügisel alustatud töö käigus fikseeris töörühm vastavalt uuele seadusele gümnaasiumite pidamise kriteeriumid, milleks on kvalifitseeritud õpetajad ja õppetegevuse kvaliteet, kolm õppesuunda, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastav õppekeskkond, haridustoetused, võimalikud regionaalsed koostööpiirkonnad, sealhulgas eesti keelest erineva õppekeelega piirkonnad, nagu Paldiski, Maardu, Loksa, Kehra ja harjumuslik õpilasränne.

Analüüsi tulemusena leiti, et jätkusuutlikes koolides on gümnaasiumiastmes minimaalne õpilaste arv 100. Seega koolivõrgu korrastamise töörühma ettepanekul jääksid Harjumaal kümme gümnaasiumi, milleks oleks Keila kool, Maardu gümnaasium, Viimsi keskkool, Kose gümnaasium, Saue gümnaasium, Jüri gümnaasium, Saku gümnaasium, Kuusalu keskkool, Tabasalu ühisgümnaasium ja Paldiski gümnaasium.

Töörühma ettepanekul tuleks sulgeda Kehra gümnaasium, Loksa gümnaasium, Loo keskkool, Kiili gümnaasium, Turba gümnaasium, Kolga keskkool, Kallavere keskkool, Paldiski vene gümnaasium, Keila-Joa sanatoorne internaatkool ja Keila ühisgümnaasium.

Lisaks põhjalikule analüüsile toimusid kohtumised ja arutelud kohalike omavalistuste esindajatega, et leida ühiselt koostöö võimalused omavalitsuste vahel ning lahendused murekohtadele, nagu logistika, huvihariduse võimalused, õpilaskodud jne.

"Pika töö tulemusena käime ministeeriumile välja ettepaneku milline võiks välja näha tugev Harjumaa koolivõrk gümnaasiumite osas. Heameel on selle üle, et suur sisend kohtumistelt tuli omavalitsuste juhtidelt, mis näitab, et nad on altid otsima ja leidma koostöö kohti," sõnas Harju maavanem Ülle Rajasalu.

Täielik kokkuvõtte koos ettepanekutega Harjumaa koolivõrgu korrastamise kavast valmib novembrikuu jooksul ning esitatakse ettepanekuna haridus- ja teadusministeeriumile.

Allikas: BNS

Foto: Flickr

Lisatud 23.11.2011

Sõpruskoolid Euroopas ehk eTwinning on programm, mis pakub õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse osaleda koolidevahelises koostöös info- ja kommuni-katsioonitehnoloogia kaasabil. Eestis veab eTwinningu programmi Tiigrihüppe Sihtasutus. Berliini konverentsil nähtust-kuuldust kirjutab sõpruskoolide blogis lähemalt E.Vilde nim Juuru gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar. Avaldame tema kirjutise ka Koolielus.

Esimese konverentsipäeva ettekanded andsid põhjaliku ülevaate rahvusvahelistest koostööprojektidest. Euroopa Komisjoni hariduspoliitika juht Tapio Säävälä kõneles uutest väljakutsetest ja võimalustest koolijuhtidele, lähtudes Euroopa perspektiividest. Anne Gilleran, Brüsselis asuva eTwinningu keskuse pedagoogiline nõustaja aga aitas koolijuhtidel eTwinningut avastada pedagoogilistest eesmärkidest lähtuvalt. Päev lõppes Saksamaa eTwinning projektide võidutööde tutvustamisega ning parimate meeskondade autasustamisega.

Teisel ja kolmandal konverentsipäeval oli igal konverentsist osavõtjal võimalus valida kuue erineva õpitoa vahel. Töötubade sõnum oli ühene: rahvusvahelised projektid ei ole tähtsad ainult antud projektis osalevatele õpilastele ja õpetajatele, vaid igale koolile tervikuna. Sellised internetipõhised projektid õnnestuvad vaid siis, kui projekti  juhtivad õpetajad tunnevad kooli juhtkonna toetust.

Praktilised näpunäited

Spetsiaalselt koolijuhtidele mõeldud loengutes ja seminarides käsitleti kaasaegse õpetamise ja õppimise muutunud põhimõtteid, digitaalmeedia ja interaktiivse tahvli kasutamist veebipõhises koostöös, eTwinningu kinnistamist koolide õppekavades, eestvedamist ja liidri rolli innovatiivse koolikeskkonna loomisel jne. Ka eTwinningu auhindadega pärjatud koolide õpetajad ja koolijuhid jagasid töötubades praktilisi näpunäiteid projektide erinevatest etappidest - projekti koostamisest lõpptulemuseni ning aruandluse korrektsest vormistamisest. Leiti, et eTwinning on suurepärane võimalus hilisemaks jätkuvaks koostööks Comeniuse projektide raames.

Konverentsi ümarlaua teemaks oli edukusstrateegiate kasutamine eTwinningu projektitöös. Töötubade arutelud  võeti kokku paneeldiskussioonis, kus arvamusliidrid Anne Gilleran, Romina Cachia, David Istance, George Klaas, Tapio Säävälä ja Santi Scimeca kommenteerisid ja täiendasid koolijuhtide ühisest mõttetööst sündinud tulemusi.
Mõned mõtted, mis konverentsil osalejad esile tõid:

• Õpetajad kardavad projekte alustada vähese keeleoskuse tõttu. Tegelikult on eTwinning portaalis mitmeid projekte, kus keelekasutuse osatähtsus on väga väike (seda eriti lasteaia ja algklasside projektides). Tuleb ainult julgeda alustada.
• eTwinningu abil on õpetajatel võimalik kiiresti edeneda karjääriredelil, sest sellistes projektides osalemine annab rahvusvahelise mõõtme ning aitab igati kaasa õpetaja silmaringi laiendamisele ja ametialaste oskuste täienemisele. On äärmiselt oluline, et koolijuhid märkaksid ja toetaksid innovaatilisi õpetajaid.
• eTwinningu kogukonda kuulub 2,64% Euroopa õpetajatest. Eesti õpetajatest osaleb eTwinningu projektides 9,7% , mis on kõrgeim osalusprotsent  Euroopas!
• eTwinningus osalemine annab õpilastele rahvusvahelise koostöö kogemusi, täiendavaid õpikogemusi ja eduelamusi. Uuendusmeelsed koolid on eTwinningus osalemise lõiminud oma kooli õppekavadesse.
• Kuna eTwinningu kogukond on kasvanud aastatega väga suurearvuliseks, ei ole enam võimalik kõikidel osalejatel ühistel nõupidamistel kokku saada ja seepärast on hakatud järjest enam tähelepanu pöörama sotsiaalvõrgustike kasutamisele eTwinningu portaalis. Selleks on loodud võimalus osaleda Õpetajate tubades, kus vastavalt huvidele, teemadele, oskustele, õppeainetele jne. võib iga eTwinner osa võtta.
• eTwinningu mentorite võrgustik võimaldab igal koolil ja õpetajal leida  sobiva mentori portaalist etwinning.net (Eestis on mentorite kontaktandmed saadavad veebilehel sopruskoolid.blogspot.com)

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et probleemid Euroopa erinevates koolides on sarnased. Vaja on rohkem omavahelist suhtlemist ja kogemuste vahetamist. Ja kuigi koolide varustatus tehnoloogiavahenditega on väga erinev, ei saa see olla takistuseks suhtlemisel teiste riikide koolidega.

Hiina vanasõna ütleb "Ka reis tuhande miili taha algab esimesest sammust. Just esimene samm on see, mis paljudele meist nii lõpmata raske tundub". Soovime kõigile julget pealehakkamist!

Eesti koolijuhte esindasid konverentsil Liina Tamm Konguta koolist, Tiina Pall Tallinna Kristiine gümnaasiumist, Sirje Kautsaar E.Vilde nim Juuru gümnaasiumist ning Jaan Paas Tallinna Lilleküla gümnaasiumist.

Lisatud 23.11.2011