Projektikonkursi „Noorte lõimumine info- ja kultuuriruumis“ raames said konkursi II osa raames toetust projektid, mille tegevused tutvustavad Eesti riigi ajalugu ja kultuurilugu ning sellega seotud paiku ja asutusi üldhariduskoolide 2.-12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilastele. III osa raames said toetust eri rahvuste kultuurierinevuste mõistmist ja sallivust arendavad koostöötegevused 7–26aastastele noortele.

Toetust said Loksa gümnaasium, Narva 6. kool, MTÜ Lainev arengukeskus, Jõhvi vallavalitsus, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium, Maardu gümnaasium, MTÜ OleLukoe, Haabersti Vene gümnaasium, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, MTÜ Loomingukeskus Šanss, MTÜ Vabatahtlik Ühendus SEBRA, Noorteühing Plast, MTÜ Teater Max Moda, MTÜ Lastekaitse Liit, Mahtra Haridusselts ja MTÜ Vaba Ühiskonna Selts. Organisatsioonid korraldavad aasta jooksul 20 projekti.

„Ühine Eesti rahva meie-tunnetus on seotud inimeste turvatundega, et ollakse osaline Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus ning rahva ja territooriumiga seotud positiivse emotsionaalse kuuluvustundega. Noorte parema lõimumise toetamiseks on oluline see, kuidas osatakse neid tulemuslikult seostada riigi ajalooga, ametiasutuste tegevusega ja Eesti riigi paikkondade tundmisega,“ kommenteeris MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Kaie Kullik tegevuste vajalikkust noortele.

Kulliku sõnul on koolide poolt antaval kodanikukasvatusel oluline roll riigiidentiteeti ja ülddemokraatlike väärtuste kujundamisel, aga lisaks keeleõppele ja ainetundidele on tarvis toetada ka eri rahvustest noorte omavahelisi kontakte ja kooliväliseid harivaid ühistegevusi, sest need vähendavad eelarvamusi teineteise suhtes kõige edukamalt.

Projektikonkursi üldeesmärk on kujundada Eestis elavate Euroopa Liidu mõistes kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega noorte oskusi, teadmisi, väärtuseid ja hoiakuid Eesti inforuumis ja kultuuriruumis edukaks toimetulekuks ning pakkuda noortele võimalusi kontaktide loomiseks Euroopa Liidu liikmesriikide, sh Eesti kodakondsusega samaealiste noortega.

Konkursile laekus kokku 33 projekti, mille läbiviimiseks taodeldi enam kui 251 000 eurot.

Allikas: BNS

Lisatud 22.11.2011

Õppepäev peetakse alkoholiennetusliku projekti «ISE» ettevalmistava osana, kirjutab Sakala. «ISE» projekt on võistluslik ja meeskondlik mäng, mille käigus täidavad koolinoored kahe kuu jooksul ülesandeid, mis käsitlevad alkoholi problemaatikat ja tervislikke eluviise.

Eesti karskusliidu esimehe Lauri Beekmanni sõnul jõuab «ISE» mäng tervise arengu instituudi raha toega koolidesse tuleval kevadel ning praegu käib selle projekti arendusperiood.

Suurendamaks mängu efektiivsust, on selle sisulist osa analüüsinud kasvatusteadlased - ka Võhma õppepäeval kogutakse tagasisidet, kuidas projekti paremini ellu viia ning mil moel suurendada õpilaste ja õpetajate soovi selles osaleda.

Lisatud 22.11.2011

"Me töötame 2013. aasta nimel ja selles eelarves, mis hakkab ülejärgmist aastat määrama, ilma õpetajate palgatõusuta kindlasti hakkama ei saa," vahendas "Aktuaalne kaamera" Aaviksood. Tema kinnitusel peaks ülejärgmisel aastal õpetajate palgatõus olema tuntav, kuid kui suur see täpselt olla võiks, Aaviksoo veel öelda ei tahtnud.

Tulevaks aastaks riigieelarve-eelnõus õpetajatele palgatõusuks raha eraldatud ei ole.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) ning haridus- ja teadusministeerium võtsid 3. novembril vastu ühisdeklaratsiooni, mille kohaselt on EHL ja ministeerium nõus, et õpetajate tööd tuleb väärtustada muu hulgas palgakorralduse kaudu.

Deklaratsiooni kohaselt korraldavad ministeerium ja EHL konsultatsioone hariduse rahastamise küsimustes eesmärgiga saavutada õpetajate töötasu alammäära tõstmine ning sel eesmärgil kohtutakse regulaarselt vähemalt kord kahe kuu jooksul.

Ministeerium ja EHL on ühel meelel, et õpetajate tööd tuleb väärtustada muu hulgas ka palga kaudu. Deklaratsioonis seatakse eesmärgiks, et täiskohaga töötava kvalifitseeritud õpetaja keskmine palgatase peaks täistööaja puhul olema 20 protsenti kõrgem, kui riigi keskmine palk.

EHLi ettepanekute kohaselt tõuseks õpetajate palk tuleval aastal võrreldes tänavusega 20 protsenti ja alates ületulevast aastast igal aastal 15 protsenti. Näiteks tõuseks noorempedagoogi palk tänavuselt 608,18 eurolt tulevaks aastaks 729,82, ületulevaks aastaks 839,29 ja 2014. aastaks 965,18 euroni. Sarnaselt tõuseksid EHLi ettepanekute kohaselt ka pedagoogi, vanempedagoogi ja pedagoog-metoodiku palk.

Allikas: BNS

Lisatud 22.11.2011

Kontrolli hetkeks olid paljud lasteaiad ohtlikuna näivad atraktsioonid piiranud ning lapsed nende juurde ei pääsenud, teatas Tallinna haridusamet BNSile.

Tallinna haridusameti kriisikomisjon vaatas seoses Lasnamäel Rukkilille lasteaias juhtunud õnnetusega üle kõikide linna lasteaedade mänguväljakud ja kaardistas nende seisukorra. Komisjon keskendus peamiselt vanadele raudkonstruktsioonidele.

Lasteaedade mänguväljakute riskianalüüsid, mis peavad valmis olema tuleva aasta 1. jaanuariks, on koostatud 85 lasteasutusel, ülejäänutel on need koostamisel. Haridusameti kriisikomisjoni ettepanekul vaatavad lasteaiad veel kord üle ka juba valmis olevad analüüsid ning hindavad ohutegureid veelgi kriitilisemalt. Hinnata tuleb muu hulgas näiteks atraktsioonide eakohast kasutust, uuendada vajadusel ronimisvahendite, kiikede ja teiste atraktsioonide alune pinnakate.

Kuna nii Tallinna haridusametil kui ka lasteaiadirektoritel puudub pädevus mänguväljakutele eksperthinnangu andmiseks, tellib haridusamet selle teenuse terviseameti Põhja talituselt. Eksperthinnangu saabumiseni otsustab iga lasteaed, kuidas laste turvalisus parimal viisil tagada.

Lähiajal korraldab Tallinna haridusamet lasteaiajuhtide infopäeva, kus neid nõustatakse kriisiolukordadega seonduvates küsimustes, sealhulgas õpetajate ja lapsevanematega tegelemine ning lasteasutuse kriisiplaani väljatöötamine.

Tallinnas Lasnamäel Rukkilille lasteaias juhtus läinud kolmapäeval raske õnnetus, kui mänguväljaku katkisel redelil roninud kolmeaastane poiss libises, jäi peadpidi redeli pulkade vahele ja lämbus, sest redelil puudus alt teine pulk ja lapsel polnud oma jalgu kuhugi toetada.

Allikas: BNS

Lisatud 21.11.2011

Lähemalt saab infopäevast lugeda Postimees.ee'st.

Foto: Flickr

Lisatud 21.11.2011

Kuidas töörutiini taastamine läheb, kirjutab reporter Merike Teder Postimees.ee's.

Lisatud 21.11.2011

Haapsalu lasteaednike ettepanekust loe lähemalt Lääne Elust.

Lisatud 21.11.2011

"Loodame, et etendused aitavad lastel omakorda siseneda ka raamatute põnevasse maailma," teatab raamatukogu oma pressiteates. Lisaks etendustele saavad lapsed osaleda Nurmenuku raamatukogus toimuvatel putukate-mutukate meisterdamistundides.

Projekti avaüritus on kolmapäeval, 23. novembril kl 13.00 Tallinna Keskraamatukogu suures saalis (Estonia pst 8), kus näitleja Aare Uder NUKU Teatrist esitab improvisatsiooni häälele ja neljale nukule - Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutu "Pikse pill" ainetel. Eelregistreerimine klassidele on lõppenud.

Reedel, 25. novembril kl 13.00 saab Nurmenuku raamatukogus (Ehitajate tee 109a) näha nukuetendust "Lugu Pikk-Kõrvast, Otist ja Kriimsilmast", mille esitavad Lully ja Harry Gustavson (Harry Gustavsoni Pereteater).
Eelregistreerimine rühmadele telefonil 683 0980 või e-posti aadressil nurmenuku@tln.lib.ee.

Teisipäevadel, 22. ja 29. novembril kl 16.00 saab aga Nurmenuku raamatukogus (Ehitajate tee 109a) Lully Gustavsoni juhendamisel tegutseda putukate-mutukate meisterdamistunnis.

"Muinasjutud nukkudega Tallinna raamatukogudes" on Tallinna Keskraamatukogu koostööprojekt  Harry ja Lully Gustavsoni ning UNIMA Eesti Keskusega. Projekti läbiviimist toetavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.
Kõik üritused on osalejatele tasuta.

Lisainfo Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidjalt Anneli Kengsepalt telefonil  683 0907 ja  aadressil  Anneli.Kengsepp@tln.lib.ee. Järgmiste ettevõtmiste reklaami leiad  www.keskraamatukogu.ee/lasteleht

Lisatud 21.11.2011

EHL ettepanek on taotleda valitsuse 25.06.2009.a määruse nr 113 „Haridustöötajate tööaeg“ muutmist. Praegu kehtiv õppetundide arv on EHLi hinnangul liiga suur ja toob pedagoogidele koos muude põhitööga seonduvate ülesannete täitmisega reaalselt kaasa pideva ületunnitöö.

"Leiame, et 18 õppe- ja kasvatustöö tundi (liitklassides 16 tundi) nädalas täistööajana tagaks põhikoolide, gümnaasiumide ja kutsekoolide õpetajate töökoormuse ning ületunnitöö olulise vähenemise ja tooks kaasa õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi tõusu," lisab liit oma pressiteates.

EHLi pöördumises on tehtud ettepanekud ka muude lasteasutuste õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate inimeste töökoormuse vähendamiseks, mis soodustaks nende töö sisulist tõusu.

Lisatud 21.11.2011

Kampaania eestvedaja õpetaja Siiri Sitska ütles ajalehele Järva Teataja, et helkurite kandmist kontrolliti koolis esmaspäeva, teisipäeva, kolmapäeva ja reede hommikul. «Kui esmaspäeva hommikul polnud helkurit pooltel õpilastel ja õpetajatel, siis reedel oli see peaaegu kõigil olemas,» sõnas ta.

Trahvi ei tehtud kontrolli käigus kellelegi, küll said aga kõik kingiks helkuri. Sitska avaldas heameelt, et Paide gümnaasiumi helkuri kampaaniat kiitis Facebookis ka president Toomas Hendrik Ilves.

Lisatud 21.11.2011