Maimiku arvamusartiklit Eesti koolisüsteemist saab lähemalt lugeda Eesti Päevalehest.

Lisatud 21.11.2011

Lähemalt kirjutab Tallinna lasteaedade investeeringuvajadustest Tuuli Jõesaar Eesti Päevalehes.

Foto: Merje Pors

Lisatud 21.11.2011

Selle aasta juhend on kättesaadav siit: http://www.maagymnaasium.ee/public/files/keeleaeg_juhend_2011_2012.pdf

Lisatud 19.11.2011

Järgnevalt avaldame Loo Keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa blogipostituse sellest põnevast kogemusest ka Koolielus.

Tänapäeval on raske ette kujutada, et matemaatikat saab produktiivselt õpetada ainult kriidi ja tahvli abil. Tänu Tiigrihüppe Sihtasutusele on koolid saanud hulgaliselt arvuteid, projektoreid ning mis veelgi olulisem – piisavalt on tarkvara, mida koolitundides kasutada. Tasub mainida Tartu ülikoolis valminud programmi T-algebra, eesti keelde tõlgitud Wirist ning vabavarana saadaolevat GeoGebrat, mille tõlkimisega on tegelenud Jane Albre-Andersen. GeoGebra „isaks“ võib pidada austerlast Markus Hohenwarterit, keda on tänasel päeval abistamas arvukas rahvusvaheline meeskond. Loodud on ligi sada GeoGebra Instituuti üle maailma, sh ka Eestis. GeoGebra on pälvinud mitmeid õpitarkvara auhindu nii Euroopas kui USAs.

Kolm päeva Vilniuses

Matemaatikaõpetajad on GeoGebra hästi omaks võtnud. Tiigrihüppe Sihtasutuse toetusel on toimunud suur hulk koolitusi paljudes maakondades, GeoGebra kasutamisvõimalusi on tutvustatud nii matemaatikaõpetajate päevadel kui ka konverentsil „Arvutid koolimatemaatikas.“ Samas on väga oluline teada ka seda, mida teevad kolleegid piiri taga. Kindlasti on meil midagi neilt õppida ning ka vastupidi.

30. septembrist 2. oktoobrini toimus Leedu pealinnas Vilniuses teine põhjamaade GeoGebra konverents, millel osales 65 matemaatikahuvilist Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt, Leedust, Ühendatud Kuningriikidest ning Eestist. Meie esindus oli seekord rohkearvuline: Sirje Pihlap Tartu Ülikoolist, Kristi Kreutzberg Veeriku koolist, Eva Tšepurko Valga gümnasiumist, Sirje Sild Nõo Reaalgümnaasiumist, Urve Pärnamaa Käina gümnaasiumist, Malve Zimmermann Tõrva gümnaasiumist, Marit Kikas Saaremaa Ühisgümnaasiumist, Kristiina Paunel Mustjala lasteaed-põhikoolist, Marika Lass Orissaare gümnaasiumist, Allar-Reinhold Veelmaa Loo keskkoolist, Villu Kopli Tallinna Tehnikagümnaasiumist ja Laine Aluoja Türi põhikoolist.

Konverentsi kolme tööpäeva sisse mahtusid nii plenaaristungid kui ka osalemine meelepärastes töötubades. Siin oli igale maitsele midagi ja nagu konverentsidel ikka juhtub, tahtnuks olla üheaegselt mitmes kohas, sest teemad olid huvipakkuvad. Valga Gümnaasiumi õpetaja Eva Tšepurko juhtis „Studying maths from the surrounding world using GeoGebra“ töötuba, kus jagati Valga Gümnaasiumi näitel IKT abil matemaatikatundides kasutatavaid kogemusi. Sirje Pihlap ja Kristi Kreutzberg jagasid kahe peale töötuba „Examples of new materials in Estonia.“ Mõned päeva peale konverentsi lõppu sai Eva Taanist kirja, milles kiideti tema töötoas esitatud materjale ning neid kasutatakse nüüd Taani õpetajate koolitamisel. See on suur tunnustus ühe õpetaja poolt tehtud tööle.

Minu jaoks oli üks huvitavamaid ettekandeid rootslaselt Thomas Lingefjärdilt, kes kõneles eksperimendist GeoGebra kasutamise kohta Rootsis ja Indias ning selgitas, kuidas tema meelest õppekava ja õpetamise meetodid mõjutavad õppeprotsessi ja õpitulemusi. GeoGebra kasutamist Rootsi ja India õpilaste poolt. Kummalegi katserühmale selgitati GeoGebra toimimise põhimõtteid mõne minuti jooksul ja siis pandid lapsed tegutsema. See on kooskõlas minu arusaamaga, et õpilastele ei pea programmi kasutamiseks tegema mingit erikoolitust, kui lastel on huvi ja motivatsioon, siis saadakse GeoGebraga väga hästi hakkama. Tore oli ka jälgida soomlase Mikko Rahikka emotsionaalset esitust sellest, kuidas ta kasutab matemaatika õpetamisel GeoGebrat, blogi ja e-posti.

Missuguste mõtetega koju tagasi?

Laine Aluoja: "Mulle meeldis konverentsi väga hea korraldus. Suurepärase ülevaate sai ettekannete põhjal, kuidas kasutatakse GeoGebra tarkvara matemaatika õpetamise ja õppimise huvitavamaks ja atraktiivsemaks muutmisel. Konverentsi ettekandeid jälgides püüdsin kõrvutada meie õpetajate tööd ettekandjate omaga. Võin julgelt väita, et ka meie matemaatikaõpetajad kasutavad GeoGebra sama hästi või veelgi edukamalt. Arvan, et järgmise aasta konverentsil, mis toimub Eestis, võiksid meie õpetajad julgelt demonstreerida oma kogemust GeoGebra kasutamisel matemaatika õpetamisel".

Villu Kopli: "GeoGebra konverentsile minnes mõtlesin, et seal tutvustatakse mõnd uut GeoGebra (versiooni) ja uusi võimalusi tööks temaga. Enamus ettekandeid rääkisid GeoGebra senistest kasutamiskogemustest erinevates kooliastmetes, mida oli samuti huvitav kuulata. Konverentsi korralduslik pool oli igati heal tasemel. Minule meeldis kõige rohkem Islandit esindanud Freyja Hreinsdottir'i esinemine. Nende Euclidean eggs'ide konstrueerimine GeoGebraga viis mind mõttele kasutada GeoGebrat rohkem matemaatikatunnis joonestusvahendina. Näiteks korrapärase viisnurga konstrueerimisel või ülesannete illustreerimiseks, kus on tarvis leida erinevate ringide osade pindalasid või ringjoontest ja kaartest konstrueeritud kujundite ümbermõõte. Uurisin ka juba natukene GeoGebra 4.2. Mulle meeldivad need uued võimalused, mis sinna lisatud on (eriti statistika osa)".

Marika Lass: "Lootsin kuulda, kuidas kasutatakse mujal GeoGebra programmi matemaatika õpetamisel ja näha uusi programmi võimalusi. Mõlemad minu ootused said täidetud. Eriti meeldis mulle taanlase Frede Dybkjær esitlus teemal ,“Finding solutions to problems before understanding math theory”, kus ta jagas oma kogemusi matemaatika õpetamisel koos GeoGebraga. Programmi kasutati pidevalt ülesannete lahendamisel koolis, kodus ja ka eksamil. Meeldejäävaid esitlusi oli teisigi, nagu norralase Anne Bjørnestad'ilt "Assessment, self-assessment and use of GeoGebra” ja soomlaselt Jussi Kytömäkilt "Using GeoGebra in a modern math classroom". Osalesin ka töötoas, mille viis läbi Michael Borcherds teemal "Scripting in GeoGebra 4.0", mis andis juurde teadmisi töötamaks programmiga. Nähtu andis julgust rohkem kasutada oma igapäevases töös matemaatika õpetamisel GeoGebrat".

Kristiina Paunel: "Ettekannetest andis mulle enim mõtteainet konverentsi viimane ettekanne Tampere matemaatika- ja füüsikaõpetajate õppejõult Sari Yrjänäinenilt. Tema ettekanne, "But, really, are we right sort of people for this?", puudutas õpetajaks olemise aluseid ning tutvustas kaasaegse Soome õpetajakoolituse põhimõtteid ning ärgitas ka kohal olnud õpetajaid enesesse vaatama ning leidma vastuseid küsimustele, kes ollakse eelkõige isiksusena ning miks ja milline õpetaja tahetakse olla.

Geogebra mõju raskustes õpilastele

Geogebra poole pealt sai palju mõtteid taanlase Frede Dybkjæri ettekandest "Finding solutions to problems before understanding math theory." Frede Dybkjær õpetab matemaatikat nii, et esmalt lahendatakse matemaatilisi probleeme ja alles seejärel minnakse teooria juurde, kui üldse minnakse. Abivahend, mida ta kasutab matemaatiliste probleemide lahendamiseks ja visualiseerimiseks on põhiliselt Geogebra. Ka Taanis on õpilasi, kel on nõrgem taust, õppetöösse halvem suhtumine ja kel esineb raskusi tähelepanu koondamisega. Eriti just sellistele õpilastele paistab taoline lähenemine sobivat ja ärgitab huvi aine vastu. Matemaatilised probleemid, mis paberi ja pliiatsi abil lahendades tunduvad nõrgematele aeganõudvad ja tüütud ning nõuavad häid matemaatilisi baasoskusi on Geogebra abil kerge vaevaga visualiseeritavad ja mõistetavad. Ka lõpueksamite tulemused on õpetaja enda sõnul tänu sellisele lähenemisviisile paranenud. Vaatamata meie esialgu nigelamatele materiaalsetele võimalustele ja teistsugusele lõpueksamile, võiks sellist head ja vabavaralist abivahendit tundides agaramalt kasutada. Peale kasutamise poole algtõdede ettenäitamist võib seda ka julgelt õpilastele kui matemaatika õppimise kodust abimeest soovitada".

Malve Zimmermann: "Ettekannetest rohkem avaldas mulle muljet Comenius projekti tutvustus, mille tegi Freyja Hreinsdóttir. Projekti nimi on „Dynamical and creative Mathematics using ICT "DynaMAT" ning selle käigus kasutatakse programmi GeoGebra. See idee, et kasutada GeoGebrat õpilastega rahvusvahelise koostöö raames, hakkas mulle väga meeldima ning pakub küllaldaselt mõtlemisainet edaspidiseks. Väga põnev oli jälgida Jussi Kytömäki demonstratsiooni sellest, kuidas ta kasutab tunnis kahte ekraanipilti: üks, mida näeb õpetaja oma arvutikuvarilt, ja teine, mida näevad õpilased projektori vahendusel ekraanilt. See on suurepärane võimalus GeoGebra joonist näidates säästa õpilasi mittevajalikust informatsioonist ning koondada nende tähelepanu antud hetkel kõige olulisemale. Õpetaja saab samas mugavalt kasutada vajalikke märkmeid ja teostada joonisel täiendavaid konstruktsioone."

Urve Pärnamaa: "Huvitavaid ettekandeid oli palju. Meeldejääv oli Hannu Korhoneni „Geogebra online course for secodary school teachers“ – hea idee, kuidas saab Geogebrat õpetada ka neile, kellel pole võimalik kursustel osaleda – korraldada veebikursus. Samas saab kohe kiiresti abi küsida Moodle keskkonnas ja kasutada kursuslaste valmis töid oma õpilaste õpetamisel."

Sirje Pihlap: "Kõige suuremat rõõmu tundsin sellest, et konverentsil oli meid Eestist nii palju. Minu arvates on väga oluline, et õpetajad saaksid suhelda ning kogemusi vahetada oma kolleegidega teistest riikidest. Rõõmu tegi, et meie õpetaja Eva Tšepurko töötuba pidasid paljud konverentsil osalenutest üheks parimate seas olevaks. Häid ja kasulikke ettekandeid oli palju. Väga meeldis Vilniuse vanalinn, selle kohvikud ja hea leedu köök. Meil vedas ka ilmaga - kuigi oli juba oktoobri algus, oli sooja paarikümne kraadi ringis. Eriliselt armas oli hilisõhtune giidiga jalutuskäik Vilniuse vanalinnas. Siinkohal tahaks öelda suurimad tänud Tiigrihüppe Sihtasutusele, kes sõidutas kaheksa õpetajat konverentsile. Loodetavalt jõuavad lähiajal vahetud muljed ja uued mõtted konverentsil osalenud õpetajatelt oma kolleegideni maakondades.

Kokkuvõtteks

Leedus toimunud konverents andis kinnituse sellele, et meie õpetajad on GeoGebra kasutamisel heal tasemel ning järgmisel aastal Tartus toimuval konverentsil võime julgelt esitada oma õpetajate ja miks mitte ka õpilaste GeoGebra lahendusi teistele uudistamiseks ja järeletegemiseks. Eestit esindavate õpetajate toetajateks olid Tiigrihüppe SA, SA Archimedes, Nordplus programm, Tõrva gümnaasium, Loo keskkool, Tallinna Tehnikagümnaasium, Käina gümnaasium, Orissaare gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium ja Mustjala lasteaed-põhikool.

Foto: mathandmultimedia.com

Lisatud 19.11.2011

Eelmisel, 2010/2011 õppeaastal alustas võistlust 736 klassi ja üle-eelmisel õppeaastal 840 klassi, mis oli ka konkursi ajaloo suurim osalejate arv, märgib Tervise Arengu Instituut Koolielule saadetud pressiteates. Võistluse edukalt lõpetanute ehk nende klasside protsent, kus kõik õpilased jäid kuue kuu jooksul suitsupriiks, on läbi aegade olnud 80 protsendi ümber.

"Suitsuprii klassi" võistlus on Euroopas üks levinumaid spetsiaalselt noortele suunatud suitsetamisvastaseid ennetusprogramme ning selle mõju on hinnatud mitmete uuringutega. Õpilaste suitsust eemale hoidmiseks ei kasutata siin hirmu tekitamise meetodit, vaid hoopis soovitavat käitumisviisi ehk tunnustatakse mittesuitsetamist. Kuna teismeeas on klassikaaslaste ja sõprade mõju kõige suurem, siis peaksid mittesuitsetavad klassikaaslased mõjutama teisi suitsetamist mitte alustama või maha jätma.

Võistluses osalevad õpilased on oma allkirjaga lubanud jääda kogu võistluse perioodil oktoobrist aprillini tubakavabaks. Kui mõni õpilane hakkab võistluse jooksul suitsetama või ei suuda loobuda, siis klass langeb võistlusest välja. Võistlus on vastastikuse aususe põhimõttel, õpilased kontrollivad enda ja oma klassikaaslaste tubakavabaks jäämist ise.

Viimane Eesti koolinoorte tervisekäitumise uuring (HBSC) näitab, et kui iga kümnes 13-aastane koolitüdruk suitsetab vahetevahel, siis 15-aastaselt suitsetab üks kümnest tüdrukust juba iga päev. 13-aastastest poistest suitsetab iga päev 6 protsenti, 15-aastastest aga juba 16 protsenti. Õpilaste keskmine vanus esimese sigareti läitmisel on 11,9 eluaastat.

Samast uuringus ilmneb ka positiivne trend, et suurenenud on nende 11-aastaste kooliõpilaste arv, kes ei ole suitsu proovinud. Kui aastal 2006 oli poiste seas neid 62 protsenti, siis 2010. aastal 70 protsenti ning tüdrukutel vastavalt 81,5 ja 83,3 protsenti.

Erinevad rahvusvahelised uurimused kinnitavad, et kui suitsetamist ei ole alustatud noorelt, siis tõenäosus saada täiskasvanueas regulaarseks suitsetajaks on üsna väike. Seega tuleb ka ennetusega alustada enne kui noorukid alustavad suitsetamisega eksperimenteerimist. Ennetuse eesmärgiks on suitsetamise alustamise edasilükkamine või ärahoidmine ning vältida üleminekut juhusuitsetamiselt igapäevasuitsetamisele.

Tänavune “Suitsuprii klassi” võistlus kestab kuni 10. aprillini 2012. Kõikide suitsupriiks jäänud klasside vahel loositakse välja 15 rahalist preemiat suurusega 320 eurot, mis on mõeldud matka, ekskursiooni või muu klassiürituse korraldamiseks.

Foto: Flickr

Lisatud 18.11.2011

Väikeste Hiiumaa koolide tulevikust kirjutab Hiiu Nädalas Rinno Lige.

Lisatud 18.11.2011

Tänapäevases raamatukogus on loomulikult arvutid ja elektroonilised andmebaasid. Ja siiski – kui palju toetub raamatukogu oma igapäevatööd infotehnoloogiale?

„Raamatukogud kasutavad kõik oma võimalustele vastavalt IKT lahendusi. Lugejatel on võimalik kasutada arvuteid nii raamatukogu kataloogist raamatute otsimiseks kui ka  raamatukogu andmebaasidest lisainformatsiooni otsimiseks. Lisaks ei keela keegi ka lihtsalt ajaviiteks internetis hulkuda. Põhimõtteliselt on võimalik raamatukogu kasutada ka ilma raamatukokku tulemata - päringuid saab esitada elektrooniliselt, ka raamatutest või artiklitest koopiate tellimiseks ei pea tulema raamatukokku kohale, vaid seda saab teha üle võrgu. Huvipakkuva raamatugi tellimine on võimalik elektrooniliselt. Ainus, mille tarbeks tõesti raamatukogu füüsiliselt külastama peab, on tellitud raamatu kättesaamine, sest sellist teenust raamatukogudel veel ei ole, et nad lugejat huvitava raamatu talle koju kätte tooks.

Rahvusraamatukogu elektroonilised teenused on kõik koondatud raamatukogu kodulehele aadressil www.nlib.ee. Samuti on rahvusraamatukogu otsinguportaali (portaal.nlib.ee) kaudu võimalik teostada otsingut kokku umbes 160 andmebaasist. Võimalik on valida endale huvipakkuvad baasid ja otsing teha neis kõigis korraga. Kas see just põhikooli õpilastele kõige parem paik infootsinguks on, aga keskkooliõpilastele võiks sealtkaudu kättesaadavad andmebaasid juba kasulikuks osutuda. Andmebaasidest info otsimine eeldab ka inglise keele oskust, kuna enamuses neist on kasutuskeeleks inglise keel.“

Kas rahvusraamatukogust (ja raamatukogudest üldisemalt) saab laenutada ka e-raamatuid?

„Autorikaitse all olevate e-raamatute laenutamist raamatukogudes kahjuks hetkel ei toimu, kuna selleks puudub õiguslik alus. Autorikaitse alt vabasid raamatuid seevastu laenutatakse küll, näiteks Tartu Linnaraamatukogus. Nende laenutatavaisse lugeritesse on laetud vabalt internetis kättesaadavad ja ka raamatukogu poolt digiteeritud raamatud.

Kui nüüd lahti seletada, miks ei ole võimalik raamatukogudes e-pub formaadis (või mis iganes vormingus) raamatuid laenutada, siis põhjus on järgmine. Kirjastajatel on autoritega siduvad lepingud, mis üldjuhul lubavad raamatut ainult müüa. Kirjastajad ei saa neist lepinguist tulenevalt  müüa raamatut edasi tingimustega, et seda laenutatakse. Seega raamatukogu võib endale e-raamatu küll osta, kuid seda laenutada ta ei saa, sest tal pole selleks õigust.

Hetkel on küll jõutud niikaugele, et raamatukogud ja e-raamatute loojad (suuremad kirjastused ja Digiraamatute Keskus) on moodustanud ümarlaua, et jõuda kõigile sobivate lahendusteni. Loodame jõuda sinnamaani, et e-raamatuid oleks võimalik laenutada ja nende laenutuste eest autoritele tasuda samamoodi nagu füüsilisel kandjal raamatute laenutuste eest.

Tallinna Keskraamatukogul hetkel on arendamisel e-raamatute laenamise ja lugemiskeskkond, mis peaks kasutusele võetama järgmisel aastal. Keskkonna toimimise põhimõtted saavad olema samad kui praegu tavalisel raamatukogul. Raamatukogu ostab teatud arvu e-raamatute eksemplare, mida raamatukogu kasutajad saavad e-raamatute laenamise ja lugemiskeskkonna kaudu määratud ajaks laenata. Tagastamistähtaja möödudes kaotab lugeja automaatselt e-raamatule juurdepääsu. E-raamatute laenamiseks tuleb registreerida ennast eelnevalt Tallinna Keskraamatukogu lugejaks. E-raamatuid saab laenata tasuta ja lugeda arvutist.

Eesti Rahvusraamatukogu eestikeelseid e-raamatuid eelpoolnimetatud põhjusel ei laenuta, küll aga oleme hankinud oma kogudesse võõrkeelseid e-raamatuid, mida saab kasutada erinevate  andmebaaside ja e-raamatute lugemise keskkondade kaudu."

Mida saab teilt e-vormis laenutada ja lugeda? E-ajakirjad, e-artiklid?

„Elektroonilises vormis on võimalik lugeda kõiki neid välismaiseid ajakirju (ligi 30 000), mis on kättesaadavad otsinguportaali kaudu . Digitaalarhiivi DIGAR (digar.nlib.ee) kaudu on lugejatele kättesaadavad eesti ajakirjad, kuid nende lugemisel kehtib sageli ajaline piirang: kirjastus määrab aja, mille jooksul need ajakirjad on kättesaadavad ainult raamatukogu lugejavõrgus või lausa ainult ühel autoriseeritud töökohal. Iga ajakirja juures on ka kuupäev, mis ajast konkreetne number interneti kaudu avalikuks kasutamiseks läheb. Sama on ka ajalehtedega. Lisaks sisaldab DIGAR ka raamatuid, kaarte, erinevaid pilte ja kõike muud, mida Rahvusraamatukogu on oma lugejate ja kogude jaoks või säilitamise nimel digiteerinud. Kindlasti on tegemist väga huvitava kollektsiooniga.“

Kui aktiivselt kasutavad Rahvusraamatukogu õpilased?

”Õpilased moodustavad ca 15 % raamatukogu kasutajatest. Enamus neist on küll keskkooliõpilased.”

Kas teie majas on ka selliseid teenuseid, mis on mõeldud just õpetajatele ja õpilastele?

”Otseselt õpetajatele ja õpilastele mõeldud teenuseid Rahvusraamatukogu ei paku, kuid kindlasti leiavad õpetajad meie raamatukogust vajalikku materjali enesetäiendamiseks ning õpilased referaatide ja uurimistööde jaoks. Raamatukogus abistavad neid vajaliku info leidmisel lugemissaalide konsultandid.

Saksa keele ja saksakeelse kultuuriruumi tutvustamiseks korraldatakse Austria, Saksa ja Šveitsi saalis saksa keele õpetajatele ja õpilastele temaatilisi tunde, viktoriine ja saksa keele päevi. Õpetajad saavad Teacher-kaardi esitamisel kasutada individuaaltööruume soodushinnaga.

Käesoleval aastal on toimunud 12 põhikooli- ja gümnaasiumi grupile raamatukogu üldtutvustavad ekskursioonid. Lisaks sellele korraldati 13 õpilasgrupile infootsingu koolitus koos raamatukogu tutvustava ekskursiooniga.”

Et käimas on Põhjamaade raamatukogunädal, siis kas raamatukogud meil ja teistes Põhjamaades erinevad väga?

„Ei erine. Meil on üsna sarnased probleemid ja soovid. Kõik raamatukogud (ka Põhjamaades) on viimastel aastatel pidanud leppima vähendatud eelarvega, pidanud koondama töötajaid ja on saanud komplekteerida vähem raamatuid. Elektrooniliste teenuste pakkumisel oleme üsna samal tasemel.“

Selle aasta teemaks on "Kes kujundavad meie väärtusi?”, teatab Lastekaitse liit oma pressiteates.

“Oluline on märkida, et kitsaskohti ja puudusi väärtuskasvatuses näevad eelkõige just koolinoored ise,” selgitas teemavalikut Lastekaitse liidu programmijuht Maris Sild. “Uues  õppekavas  sätestatud  väärtuskasvatuse   läbiviimine  on  õpetajate  jaoks   kurnav   ning  tihti  võimatu,  kuna  ainekavade  maht  on  liialt  suur  ning  õpetajatel  pole  ainelise  sisu  kõrval  aega  väärtuskasvatuse  rakendamiseks.  Samuti  on  õpetajate  ettevalmistus  väärtuskasvatuse  läbiviimiseks puudulik,” ütles Sild.

Noortefoorumi raames valitakse täna ka selle aasta kõige lapsesõbralikum ühiskonnategelane ja organisatsioon. Kandidaatidena on hetkel esitatud näiteks Märt Agu, Epp Vodja, Peeter Kreitzberg ning ISIC, Swedbank, Tiigrihüppe SA, Vudila Mängumaa, Selver ja teised.

Noortefoorum riigikogus on sel aastal kaks päeva enne rahvusvahelist laste päeva, 18. novembril. 101 noorel on võimalus olla üks päev parlamendisaadik ning arutada ja hääletada eelfoorumite ajal koostatud eelnõu üle.

Eesti ühines 20. novembril 1991 ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga, mis on lapse õiguste sisu mõistmisel, arendamisel ja määratlemisel rahvusvaheliseks ning riiklikuks lähtedokumendiks. Eesti Vabariik tähistab sel aastal oma taasiseseisvumise ning samas ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga ühinemise 20. aastapäeva.

Lisainformatsioon:

Maris Sild
MTÜ Lastekaitse Liit
Programmijuht
5693 8678
maris@lastekaitseliit.ee

Lisatud 18.11.2011

 Probleemist kirjutab lähemalt tänane Õpetajate Leht.

Lisatud 18.11.2011

Spordipäevast kirjutab lähemalt Tartu Postimees.

Lisatud 18.11.2011