Koolielu: Uudised

Valga õpilased ja politseinikud propageerivad helkuri kasutamist

Merje Pors — Fri, 18 Nov 2011 08:50:19 +0200

Kolmapäeval, 23. novembril algusega kell 16.30 toimub Valgas kooliõpilaste ja politseinike helkurkõnd, millega soovitakse juhtida linnarahva tähelepanu helkuri vajalikkusele.

Aktsioonist kirjutab lähemalt ajaleht Valgamaalane.

Lisatud 18.11.2011

Lasteaiaõpetaja: laste rühmad on liiga suured

Merje Pors — Fri, 18 Nov 2011 08:41:08 +0200

Kolmapäeval Tallinnas Lasnamäel Rukkilille lasteaias juhtunud traagilise õnnetuse üks põhjus oli see, et laste arv rühmas oli liiga suur ning õpetaja ei jõudnud kõiki lapsi jälgida, arvab Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse liige Marju Reinvart.

Marju Reinvart rääkis intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et lasteaednike liidu arvates oleks normaalne, kui ühe õpetaja kohta oleks seitse kuni kaheksa last, vahendavad ERR Uudised.

"Kui lasteasutustel oleksid eelarved suuremad, siis kindlasti võetaks ka rohkem tööle spetsialiste. /---/ Kui toas on meil veel olemas õpetajaabid, siis õues on tõesti kõik 24 - kui 24 on kohal - ühe õpetaja jaoks. Ja ega ta kerge ei ole - iga laps vajab ju valvamist, jälgimist, õpetamist, aga õpetajal on ainult kaks silma, nii et tahes-tahtmata võib ka mõni laps jääda nii-öelda kahe silma vahele," rääkis Reinvart.

Foto: Flickr

Lisatud 18.11.2011

Lasteaiaõpetajate arvu suurendamine jääb riigi vaesuse taha

Merje Pors — Thu, 17 Nov 2011 16:04:55 +0200

Kuigi lasteaedu puudutavate õigusaktide uuendamise käigus võib kõne alla tulla ka kasvatajate arvu suurendamine rühmas, ei usu haridusministeeriumi ametnik Tiina Kivirand, et see riigi praeguses majanduslikus olukorras teoks saab.

Probleemist kirjutab lähemalt reporter Hanneli Rudi Postimees.ee's.

Lisatud 17.11.2011

Õpetajad saavad internetis käitumise põhimõtteid tutvustada igas aines

Madli Leikop — Thu, 17 Nov 2011 15:16:46 +0200

Internetiturvalisuse jaoks ei ole vaja ilmtingimata eraldi tundi teha – sellest saab rääkida paljude teiste teemadega seoses ja praktiliselt igas aines, julgustab Eesti õpetajaid EU Kids Online Eesti projektimeeskonna juht, meediauuringute professor Veronika Kalmus.

EU Kids Online uuringust selgub, et noor vanuses 9-16 eluaastat veedab päevas keskmiselt 88 minutit online-meedias. Samuti toodi uuringus välja müüt, nagu teaksid lapsed digitaalmaailmast kõike lihtsalt niisama, nii et neile pole vaja seda õpetada, kuigi see pole nii. Veronika Kalmus, ilmselt on see esimene kord, kus nii põhjalikult on uuritud Eesti laste internetikäitumist ja seda võrdluses Euroopa teiste riikidega?

Veronika Kalmus: „Nii põhjalikult uuriti seda tõepoolest esimest korda, kuigi ei saa öelda, et varem pole Eestis seda teemat üldse uuritud. Ka TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut on kolmes etapis läbi viinud küsitlused „Noored ja internet“, aga nendes uuriti vanemaid õpilasi ja puudus otsene võrdlus muu Euroopaga. Niisugust uurimust, milles korraga küsitletakse last ning ühte tema vanematest, polnud varem tõesti Eestis tehtud. Kuidas uuring praktiliselt läbi viidi? Mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas telliti uuringu läbiviimine küsitlusfirmadelt. Küsitlejad käisid peredes ja viisid välitöö läbi. Meie osalesime uurijatena eestikeelsete ankeetide ülevaatamisel. Ankeedid ja intervjuud olid algselt inglise keeles, need tõlgiti teistesse Euroopa keeltesse, ja tõlget lihviti-parandati iga riigi ekspertide kaasabil. Lisaks vaatlesime uuringufirmas, kuidas instrueeriti küsitlejaid, sest see oli niivõrd spetsiifiline küsitlus, ning mõistagi osalesime andmete analüüsimisel ja aruannete koostamisel.“

Mida laps ise tajub internetis ohtlikuna?

„Lahtiste ankeediküsimuste näol sai sellest päris hea ülevaate, mida lapsed spontaanselt nimetavad, mis neid häirib. Reklaam häirib, viiruseid mainiti, laste jaoks tunduvad ohtlikud tehnoloogilised riskid, häirib ka spämm. Samas tulid laste spontaansetes vastustes selgelt ilmsiks ka kõik need ohud, mida uurijad ja poliitikategijad peavad riskideks: ahistamine võõraste inimeste poolt, küberkiusamine, veebilehtede pornograafiline sisu. Lisaks häirib lapsi väga, kui nad näevad internetis loomade piinamist või tapmist.“

Kas laps saab aru, millal suhtlemine internetis läheb üle ahistamiseks?

"Muidugi, nad tajuvad selle väga hästi ära. Üldiselt vanemad lapsed juba teavad, mida teha, nad tunnevad mehhanisme ja toimetulekustrateegiaid, kuidas tülitekitaja blokeerida. Aga igakord ei osata seda teha…“

Eesti kuulub koos Norra, Rootsi, Taani, Leedu, Tšehhi, Rumeenia ja Bulgaariaga maade rühma, kus nii laste internetikasutus kui nende poolt kohatavate online-riskide tase on üle Euroopa keskmise. Kuidagi ootamatus koosluses on see riikide nimekiri…

„Internet on jõudnud väga kiiresti peaaegu kõikide lasteni kõikides Euroopa riikides, ligipääsu osas ei olegi enam väga suuri erinevusi. Mõned riigid on jõudnud kasutajate suure osakaaluni laste seas varem, teised hiljem, ja viimaste hulgas on ka internetikasutusega seotud riskid uuem nähtus. Ida-Euroopa riigid kuuluvad viimatimainitute hulka, Eesti on piiri peal: mõnikord oleme paigutatud ühte rühma Põhjamaadega, samas mujal nimetatud Ida-Euroopa riikidega koos, vahel liigitatakse Eesti selgelt Balti riigiks koos Leeduga.

Kõrgem online-riskide tase ei tulene ainult sellest, et lapsed kasutavad rohkem internetti, vaid ka sellest, et meediahariduses ei ole seda teemat piisavalt käsitletud, puuduvad ka laiale avalikkusele suunatud teavituskampaaniaid. Kõike seda on aastaid tehtud näiteks Suurbritannias, kus on ka väga kõrge internetikasutus, aga vähem riske. Või Soomes, sama lugu. Soomlased ise ütlevad, et nad elasid palju läbi seoses mobiiltelefonide kiire levikuga, seda ka noorte ja laste seas. Nad suutsid probleemidega varem tegelema hakata. Ja mobiilikasutuse riskid on küllaltki sarnased internetiriskidele. Nii et osaliselt tänu sellele, et Soome on Nokia maa, on nad hästi toime tulnud ka laste internetikasutuse probleemidega.

Ida-Euroopa riikidest on Poolas suur töö ära tehtud, Poolas on meediaharidus kõrgele järjele jõudnud.“

Missuguseks hindate meediahariduse olukorda Eestis?

„Arvan, et see on suhteliselt hea arvestades meie tausta ja võimalusi. Meie õpetajad on oma tegevusaktiivsuselt ikkagi üle Euroopa keskmise. Õpetajate-poolne tegutsemine väärib igati tunnustust, ja näha on, et see valdkond areneb. See ongi peamine.“

Rahvusvaheline teadlasvõrgustik on avaldanud EU Kids Online üle-Euroopalise laste internetikasutuse uuringu tulemustele toetuvad soovitused huvirühmadele (vt kokkuvõtet soovitustest) Kes on need huvirühmad?

„Huvirühmade ring on lai. Seal on kõikide haridustasemete töötajad alates lasteaiaõpetajatest, õppekavade kujundajad, lastevanemad ja vanemate organisatsioonid, ka meedia. Ja muidugi päris poliitika kujundajad. Väga oluline rühm on ettevõtjad, kes pakuvad veebisisu või platvorme.“

Mida tuleks teha, et soovitusi ka järgitaks?

„Üks soovituste rühm käib positiivse veebisisu kohta. Paika peab lihtne seaduspära: mida rohkem on internetis lastele toredat, eakohast materjali, seda vähem nad satuvad ebasoovitavatesse portaalidesse ja lehekülgedele. Mida rohkem on head omakeelset veebisisu, seda parem. Kellel vähegi võimalik, võiks selle peale mõelda ja sisu pakkuda. Turg on Eestis muidugi väike, ettevõtjatel pole palju mänguruumi, aga meil on olemas kolmas sektor, valitsusorganisatsioonid, avalik-õiguslikud organisatsioonid. Näiteks rahvusringhääling pakub lastele väga toredat veebisisu (http://www.meieoma.ee/ ) Positiivseid arenguid on mujalgi näha, ka hariduses. Internetiturvalisuse jaoks ei ole ilmtingimata vaja eraldi tundi teha või tegevusi välja mõelda, sellest saab rääkida paljude teiste teemadega seoses, praktiliselt igas aines saab tutvustada online-käitumise põhitõdesid.“

Öeldakse, et läbinisti positiivne materjal ei müü. Kas lastele suunatud materjalide puhul see reegel ei kehti?

„Ei kehti jah! Lastele meeldivad positiivsed leheküljed, kasvõi Jänku-Jussi multikad portaalis www.lastekas.ee . Need on populaarsed!“

Samas pakub TV multifilmikanaleid, millede vaatamise tahaks suisa ära keelata, nii palju on seal vägivalda…

„Lapsevanema poolt reguleerimata ja kommenteerimata multikate vaatamine tundide kaupa ei saa lapsele hästi mõjuda. Ma ei poolda millegi ära-keelamist, samas igasuguse meedia tarbimine peaks olema teadlik ja mõõdukates kogustes. Olgugi, et internetis on ohte palju, siis pigem võiks laps tegutseda seal, kus ta saab ka ise midagi teha, kaasa mängida, sisu luua, suhelda, kui et on üksnes passiivne vaataja. Nii et pigem internet kui multikad lõpmatus koguses. Samas ka internetikasutus peaks olema vanemate poolt juhendatud. Ja väikestele lastele on internet sobivam nii-öelda väikestes kogustes.“

Projekt EU Kids Online koondab enam kui 20 Euroopa riigi teadlasi, kes tegelevad laste ja noorte uue meedia kasutuse uurimisega. Eesti liitus uuringuga selle esimeses etapis, 2007. aastal. Projekti koostööpartner on Tartu Ülikool.
Projekti esimeses osas (2006-2009) koguti, võrreldi ja hinnati juba olemasolevaid andmeid. Jätkuprojekti jooksul (2009-2011) viidi läbi esindusliku valimiga originaaluurimus, milles küsitleti 9-16-aastaseid lapsi ja nende vanemaid 25 Euroopa riigis. Igas riigis koguti andmeid 1000 lapselt ja lapsevanemalt. Eesmärk oli jõuda rahvusvaheliselt võrreldavate tulemusteni, mis hõlmavad laste ja nende vanemate kogemusi online-tehnoloogiatega. Ankeediküsimused puudutasid laste internetikasutust, digitaalset kirjaoskust, online-riskide kogemist ja nendega toimetulekut. Rahvusvaheline teadlasvõrgustik EU Kids Online on avaldanud ka üle-Euroopalise laste internetikasutuse uuringu tulemustele toetuvad soovitused huvirühmadele. Kõik materjalid leiab veebist http://eukidsonline.ut.ee/

Pildil: Veronika Kalmus tutvustab EU Kids Online uuringutulemusi meediakasvatusekonverentsil "Laps ja muutuv õpikeskkond".

Pildil: Tiigrihüppe Sihtasutuse projekti "Targalt internetis" koolitusel on Tallinna Kristiine lasteaia vanem rühm.

Pärnu tõstab uuest aastast lasteaiakoha maksumust

Merje Pors — Thu, 17 Nov 2011 14:04:27 +0200

Pärnu linnavolikogu kinnitas täna lasteaia kulude vanemate poolt kaetava osa määra, mis tõuseb uuest aastast sõltuvalt lasteaiast 0-8,34 euro võrra ning on vahemikus 33.36 kuni 41.70 eurot kuus.

Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või volikogu pressiesindaja teatel ületada 20 protsenti valitsuse kehtestatud palga alammäärast.

Määruse kohaselt suurendatakse tulusid 184 530 eurot ja lastevanemate poolt kaetav osa moodustab 2012. aasta linnaeelarves planeeritud lasteaedade kuludest, mis ei sisalda sihtotstarbeliste tulude arvel tehtavaid kulutusi, 15,5 protsenti.

Kuna ujulaga lasteaedades (Mai, Pöialpoiss ja Kastani) on ülalpidamiskulud suuremad ujumise perioodil septembrist kuni maikuuni, siis rakendatakse neis üldjuhul kõrgemat tasumäära.

Päevatasu rakendamine on kasutusel 2010. aastast. Päevatasu hakatakse kohaldama edaspidi ka osaaja kasutamise puhul.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2012.

Allikas: BNS

Lisatud 17.11.2011

Pevkur: lasteaedade rahastamine peab olema omavalitsuste prioriteet

Merje Pors — Thu, 17 Nov 2011 13:31:03 +0200

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna valitsuse pressikonverentsil kolmapäeval Tallinna lasteaias lapse surmaga lõppenud traagilist õnnetust kommenteerides, et lasteaedade rahastamine peab olema omavalitsuste prioriteet.

"Mis puudutab rahastamise küsimusi, siis seda, kas tuua näiteks alushariduse osutajad riigieelarvelisele rahastamisele, on erinevatel aegadel arutatud ja seda ei ole peetud mõistlikuks," selgitas Pevkur. "Alusharidus, lastehoid - see on ikkagi nii lähedal inimestele kui võimalik ja omavalitsuse tasandil," lisas ta. "Laste arvelt kokku hoida ükski omavalitsus ei tohiks," märkis Pevkur.

Tallinnas Lasnamäel Laagna Rukkilille lasteaias juhtus kolmapäeval kella 12 ajal traagiline õnnetus, kui mänguväljaku redelil roninud kolmeaastane poiss libastus, jäi peadpidi redeli pulkade vahele kinni ja lämbus, sest redelil puudus alt teine pulk ja lapsel polnud oma jalgu kuhugi toetada. Vaatamata meedikute katsetele poisi elu päästa suri laps veidi peale kella 13 kohapeal.

Juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks alustas Põhja prokuratuur kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Karistusseadustik näeb süüdimõistmisel sellise teo eest ette kuni kolmeaastase vangistuse.

Allikas: BNS

Lisatud 17.11.2011

Haridusamet vaatab kiirkorras üle Tallinna lasteaedade mänguväljakud

Merje Pors — Thu, 17 Nov 2011 12:43:25 +0200

Tallinna haridusamet moodustas seoses kolmapäeval Lasnamäel Rukkilille lasteaias poisi surmaga lõppenud õnnetusega kriisikomisjoni ning vaatab kiirkorras üle kõigi linna lasteaedade mänguväljakute olukorra.

Lasteaedade juhatajad on saanud ülesande piirata kõik mänguväljakutel ohtlikuna tunduvad vahendid ning sinna lapsi mitte lubada, teatas Tallinna pressitalitus BNSile.

Haridusamet keskendub kontrolli käigus eelkõige vanadele raudkonstruktsioonidele ja jälgib ka uute mänguväljakute vastavust algsele olukorrale. Mänguväljakute kontrolli tulemusel töötab haridusamet välja edasise tegevuskava.

Kriisikomisjon kontrollib muu hulgas ka seda, kas lasteaedades on läbi viidud hindamiskriteeriumitele vastav mänguväljakute riskianalüüs. Tänavu kevadel korraldas haridusamet lasteaedadele koolituse, mille eesmärk oli tõsta lasteatöötajate suutlikkust töökeskkonna riskianalüüsi teegemisel. Koolitusel osalesid 80 lasteaia töötajad, materjalid on Tallinna haridusameti kodulehel kättesaadavad kõigile lasteaedadele.

Tallinnas Lasnamäel Rukkilille lasteaias hukkus kolmapäeva keskpäeval ronimisredelil kolmeaastane poiss. Laps oli koos rühmakaaslaste ja kasvatajaga õues, kuid teistest kümmekond meetrit eemal ronimisredelil ta libises ning jäi pulkade vahele kinni. Surma võis põhjustada lämbumine, kuid täpse põhjuse selgitab välja ekspertiis.

Esialgsetel andmetel võis traagilisele õnnetusele kaasa aidata see, et ronimisredelil libisenud ja pulkade vahele kinni jäänud lapsel ei olnud oma jalgu ühe puuduva redelipulga tõttu kusagile toetada. Vaatamata meedikute katsetele poisi elu päästa suri laps veidi peale kella 13 kohapeal.

Juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks alustas Põhja prokuratuur kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest. Karistusseadustik näeb süüdimõistmisel sellise teo eest ette kuni kolmeaastase vangistuse.

Allikas: BNS

Lisatud 17.11.2011

Tallinna Keskraamatukogu otsib nime e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonnale

Merje Pors — Thu, 17 Nov 2011 12:00:19 +0200

Tallinna Keskraamatukogu ootab ettepanekuid 2012. aasta jaanuaris valmivale e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonnale lühikese ja hea kõlaga nime leidmiseks.

Pakutud nimi peab olema ühesõnaline ja koosnema maksimaalselt kaheksast tähest, märgib Tallinna Keskraamatukogu oma pressiteates. Nimepakkumisi saab edastada Tallinna Keskraamatukogu veebilehel www.keskraamatukogu.ee või raamatukogu teenindusosakondades ja haruraamatukogudes.

Pakkumisele palutakse lisada pakkuja ees- ja perekonnanimi, vanus, telefoni number või e-posti aadress; samuti palume lisada ka põhjendus, miks just teie poolt pakutud nimi peaks valituks osutuma (miks teie pakutud nimi e-raamatute keskkonnale sobib).

Konkurss kestab 16.11-05.12.2011. Võidunime pakkuja saab auhinnaks e-lugeri ELONEX 621EB. Konkurssi toetab Rahva Raamat.

E-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonnas on Tallinna Keskraamatukogu lugejatel võimalik laenata raamatukogu poolt ostetud e-raamatuid. E-raamatu laenamiseks ja lugemiseks on vajalik internetiühendus. Registreerimata lugeja saab tutvuda olemasolevate e-raamatutega ning teha erinevaid otsinguid andmebaasis.

Raamatu lugemiseks tuleb end registreerida keskkonna kasutajaks, luues endale kasutajanime ning salasõna.
Keskkond toimib nagu tavaline raamatukogu, st laenates e-raamatu, saab lugeja tagastamistähtaja. Tagastamistähtaja saabudes kaotab lugeja e-raamatule ligipääsu. Tarkvara võimaldab e-raamatut lehitseda ja kasutada järjehoidjat.

E-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonna nimi avalikustatakse 2. jaanuaril 2012 Tallinna Keskraamatukogu veebilehel.

Lisainfo Tallinna Keskraamatukogu teenindusdirektorilt Triinu Seppamilt telefonil 683 0903 ja aadressil Triinu.Seppam@tln.lib.ee.

Lisatud 17.11.2011

Tartu koolides hakkavad ajud ragisema

Merje Pors — Thu, 17 Nov 2011 10:41:23 +0200

Et ka 8-9-aastastel mudilastel oleks oma võistlus, kus teadmisi näidata, panid Tartu Raatuse gümnaasiumi algklasside õpetajad mõni aasta tagasi pead kokku ja tegid mälumänguturniiri «Mõtteragin», millel saavad osaleda vaid teise klassi õpilased.

Võistlusest loe lähemalt Tartu Postimehest.

Lisatud 17.11.2011

Kas rahapuudus, järelevalve puudus, kasvatajate puudus või lihtsalt õnnetus?

Merje Pors — Thu, 17 Nov 2011 10:34:20 +0200

Miks juhtus eile Tallinnas Laagna Rukkilille lasteaias õnnetus, mis nõudis ühe väikemehe elu ning kas ja kuidas suudab üks õpetaja terve rühmatäie laste järgi valvata, kirjutab Mikk Salu tänases Postimehes.

Lähemalt loe Postimees.ee'st.

Lisatud 17.11.2011