Stipendiumiga soovitakse motiveerida õpetajatööks andekaid üliõpilasi õpetajakoolituse erialadele kandideerima ja õpetajakutset omandama. Taotlusi stipendiumi saamiseks saab esitada alates tänasest, 14. novembrist, märgib ministeerium oma pressiteates. Ühe stipendiumi suurus 2010/2011. õppeaastal on 1278 eurot.

Stipendiumi võivad taotleda Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ning siin alalise elamisloaga viibivad isikud, kes taotluse esitamise hetkel õpivad Eesti kõrgkoolis õpetajaks ja kutseõpetajaks, ning looverialade üliõpilased, kes osalevad laulu- ja tantsupeo pedagoogilises protsessis.

Jätkuvalt on eelistatud sihtgrupp loodus-, täppis- ja tehnoloogia õpetajakoolituse õppekaval õppivad üliõpilased. Hindamisele võetakse taotlused, kus taotleja kaalutud keskmise hinne on vähemalt 3,5.

Stipendiumi taotlusvorm täidetakse Sihtasutuse Archimedes hariduskoostöö keskuse kodulehel ja esitatakse hiljemalt 5. detsembriks 2011.

Taotlustingimused ja lisainfo: http://archimedes.ee/hkk/index.php?leht=566 

Lisatud 14.11.2011

Meediakasvatuse olulisusest kirjutab reporter Merike Teder Postimees.ee's.

Lisatud 14.11.2011

Mis on Efterskole?

Internaatkooli (Efterskole) Taanis ei maksa samastada otseselt  internaatkooliga Eestis. Tegu on pika traditsiooniga kooli- ja õppimisvormiga Taanis, mille noored vanuses 14-18 eluaastat valivad oma õpingute kohaks kas üheks, kaheks või kolmeks aastaks, et lõpetada n-ö põhihariduse tsükkel.

Efterskole kasuks otsustatakse soovist iseseisvuda, õppida arvestama teistega ja ühiselu reeglitega, soovist näha maailma, heade suhete pärast õpetajate ja õpilaste vahel. Viimasele pannakse suurt rõhku, õpetajad õpetavad nii tunnis kui aitavad-jälgivad noori väljaspool tunde, ja see on teistsugune suhe kui lihtsalt aineõpetaja või klassijuhatajaga. Taanis on praegu ligi 260 internaatkooli kokku 27 tuhande õpilasega. Sageli saab internaatkoolis süvitsi õppida  näiteks kunsti või muusikat, mõni kool paneb rõhku spordile. Viimase veerandsajandi jooksul on õpilaste arv neid koolides oluliselt kasvanud. Lähemalt saab lugeda SIIT.

Osalemine rahvusvahelises projektis arendab õpilast ja õpetajat

Väga populaarsed on nende koolide osalemised rahvusvahelistes projektides, koostööpartnerite leidmine teistest riikidest, osalemine õpilasvahetustes. Taanis peetakse oluliseks õppida tundma teisi rahvaid, vabaneda vahetus suhtluses stampidest ja eelarvamustest ühe või teise kultuuri suhtes, olla avatud uutele kogemustele, olla tolerantne, arendada keel(t)eoskust. Seda kõike pidasid oluliseks ka Eesti ning Läti õpetajad, vestlustest tuli välja, et just nendel põhjustel osaletakse õpilastega rahvusvahelistes projektides.

Taani Internaatkoolide Liidu esindaja Jakob Clausager Jensen sõnas, et koolis, kus alles tehakse esimesi samme välispartnerite otsingul, võib rahvusvahelise suhtlemisega alustamine keeruliseks osutuda. Oluline on, et oleks üks tulihingeline eestvedaja, veel parem, kui tema ümber tekiks meeskond. Oluline on, et tegevustega hoitakse kursis kogu kooliperet, mitte et üks klass nokitseb siin ja teine seal midagi teha. Ja oluline on teada, kust alustada. Siin pakuvad palju võimalusi programmid Comenius ja Nordplus Junior. Näiteks Comenius programmi raames on hea võimalus astuda esimene samm ja osaleda kontaktseminaril. Kontaktseminare korraldavad programmis osalevad riigid, et kokku saaksid koostööst huvitatud koolijuhid ja õpetajad. Vastavalt teemale või projektitüübile leitakse partner koostööprojektide väljatöötamiseks ja projektitööks vajalike finantside taotlemiseks. Seda eesmärki kandis ka Taani, Eesti ja Läti õpetajate kokkusaamine Tallinnas. Lisainfot alustamisvõimaluste kohta leiab SIIT.

Mina, nemad ja meie

Ja isegi kui tundub, et Põhjamaade kultuur (või mistahes teise maa kultuur) on meile lähedane, et me teame ja tunneme seda, tuleb rahvusvahelises suhtluses alati arvestada kultuuriliste eripäradega. Mida kaugem ja eksootilisem maa, seda rohkem. Häid näpunäiteid jagas õpetajatele Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži rahvusvahelise koostöö koordinaator Mari Kerde. Ta tõi välja rahvusvahelistes projektides osalemise neli tasandit.

Esimene tasand on, et minu viis asju teha on ainus õige viis; minu tee on ainus õige tee. Sellise suhtumisega osaleja imestab, et kodus peavad mind kõik väga tubliks, miks küll projektipartnerid mind ei hinda?

Teine tasand on, et ma tean ka teisi viise ja teid asjade tegemiseks, aga minu tee on siiski parem.

Kolmas tasand: minu tee ja nende tee, ja nende kahe vahel navigeeritakse.

Ning neljas tasand, milleni peaks iga projektimeeskond püüdma jõuda: meie tee. See on tõeline koostöö, teadmiste jagamine, kultuuride tundmaõppimine.

E-õppimisüritus kestab 14. novembrist 11. detsembrini ning selle viivad läbi Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog Tiia Niggulis ja Tartu Kivilinna gümnaasiumi infojuht Veiko Hani.

Kõigile osalejatele on õppimisüritus tasuta ning lõpetanud saavad tunnistused. Liitu õppimisürituse kogukonnaga SIIN.

Eesti teaduse populariseerimise auhind on alates 2006. aastast igal aastal väljaantav riiklik auhind teaduse populariseerimise eest Eestis, märgib Sihtasutus Archimedes oma pressiteates. 

Elutöö preemia saanud Tiiu Sild on erialalt keemiainsener. Tema doktoriõpingute teemaks on teaduskeskuste erinevad mudelid maailmas.

Tänaseks on tema loodud kliinilise papilloomviiruse diagnostika süsteem arenenud HPV diagnoosimise ja vaktsineerimise tavastruktuuriks ja tema juhitud teaduskeskus on Baltimaade suurim. Tiiu Sild on AHHAA keskuse juht alates 1997. 1.septembril 1997 mahtus huvikeskus ühe töölaua taha, täna on keskuse pindala 11 000 m2. Eelmisel aastal ületas AHHAA aastane külastajate arv kakssada tuhat, kokku on AHHAA üritustel osalenud ligi poolteist miljonit inimest.

Peapreemia kategoorias "teaduse ja tehnoloogia populariseerimise audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil" pälvis  projekti „Audiovisuaalne materjal: 100+ katset keemias“ juht Jaak Arold. Tegemist on suuremahulise audiovisuaalse internetimaterjaliga, mis koosneb 111 sõltumatust keemiaalasest katsevideost, mis on varustatud vajalike kommentaaride, võrrandite ning selgitustega.

Peapreemia kategoorias "teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil" anti ajakirjale Tarkade Klubi ja peatoimetaja Arko Oleskile. Ajakiri on olnud Eesti populaarteadusliku kirjasõna üheks nurgakiviks ning kollektiivi ja kaasautorite pühendunud tegevus on pakkunud lugemis- ja avastamisrõõmu ning väärt teadmisi.

Preemiad õpetajatele
Peapreemia tegevuse või  tegevuste sarja eest teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel pälvis Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlus Vabariigi presidendi auhindadele ning võistluse koordinaatorid õpetajad Tiiu Ojala (Võru Kesklinna gümnaasium) ja Viivi Rohtla (Lähte gümnaasium). Õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlust korraldatakse alates 1999. aastast, uurimistöö kogemuse 12 aasta jooksul saanud 1641 kooliõpilast Eestimaal. Valminud on 1312 tööd.

Parima teadust ja tehnoloogiat populariseeriva teadlase, ajakirjaniku või õpetajana auhinnati 2011. aastal Tarmo Soomeret merefüüsika aktuaalsete probleemide selgitamise eest populaarteaduslikes artiklites ja avalikes esinemistes.

Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel oli 2011. aastal Eesti Maaülikooli doktorantide algatus  „Elus teadus”, mille projektijuht on Kristi Teppo. Maaülikooli doktorantide algatus on eelkõige koolinoortele suunatud tegevus, mille eesmärgiks on tähtsustada loodust, maaelu ja sellega seotud valdkondi, harida noori ja tekitada huvi teaduse vastu ja arendada doktorantide oskusi oma teadusteemat lihtsas keeles tutvustada. Peamiseks meetodiks on õppekavasse sobiv asendustund (töötuba) põhi- või keskkoolis.

Teaduse populariseerimise auhinda rahastab haridus- ja teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja haridus- ja teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia ja Sihtasutus Archimedes juba kuuendat korda. Auhinnafond 2011. aastal on 21 500 eurot.

Lisatud 11.11.2011

Kokku külastas avatud uste päeval Kirde kaitseringkonna Tapa linnakut 600 külalist - Tapa vene gümnaasiumi I-IV klass, lasteaed Vikerkaar, lasteaed Pisipõnn, Vahakulmu lasteaed, Tapa gümnaasiumi I-IV klassid, Lehtse ja Jäneda lasteaia- ning algklasside õpilased, Sõmeru ja Hulja lasteaialapsed ning Järva-Jaani riigikaitseõpilased, kirjutab Marina Loštsina ajalehes Virumaa Teataja.

Lapsi võtsid vastu Kirde kaitseringkonna kaadrikaitseväelased ja ajateenijad, kes näitasid külalistele õhutõrje-, suurtükiväe- ja pioneeripataljonides kasutusel olevat tehnikat ja relvi. Käsitulirelvade näitusel sai katsuda ja käes hoida väiksemaid püsse ja automaate, kasarmus näitasid ajateenijad oma elamistingimusi ja sõdurivarustust, mida julgemad said ka endale selga proovida ning tutvustasid päevakorda.

Välilaagri telkides sai hetkeks tunda ennast ajateenijana metsas ning enda nahal tunda, kui mugav on sõduri magamisase.

Filminädalat, mis toimub sel aastal esimest korda, korraldab Koidula kooli aktiiv ning selle esmärk on õpilastele õppimise kõrval midagi lõbusat pakkuda, kirjutab Pärnu Postimees.

Nii saab mõõtu võtta filmiteemalistel viktoriinidel ning osaleda stiilipäeval, kus õpilased saavad end riietada Sigatüüka kooli õpilasteks või Kariibi mere piraatideks.

Filmiteemaline nädal ei saa kuidagi jääda ilma filmideta - nii ongi kolmapäeval ja neljapäeval noorematel võimalus vaadata multifilme ja vanematel veidi seikluslikumaid lugusid.

Nädal lõpeb lõpuõhtuga reedel, kus tulevad ettekandele klassikavad ja filmiparoodiad.

Lisatud 11.11.2011

Raave arvamusartiklit saab lugeda Tartu Postimehest.

Lisatud 11.11.2011

Aaviksoo esitas valitsusele eelnõu, mille järgi kuulub valitsust keeleküsimustes nõustama hakkava keelenõukogu koosseisu 17 inimest.

Lisaks esimehele Birute Klaasile hakkavad Aaviksoo ettepaneku järgi keelenõukogusse kuuluma Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi vanemteadur Tanel Alumäe, ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi, Eesti Emakeele Seltsi esimees ja Tartu ülikooli professor Helle Metslang, välisministeeriumi planeerimise osakonna analüüsibüroo direktor Merle Pajula, Tartu ülikooli professor Karl Pajusalu, Eesti Keele Instituudi vanemteadur Peeter Päll, riigikogu liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige Paul-Eerik Rummo, Eesti Kirjanike Liidu liige Jelena Skulskaja, Eesti Keele Instituudi direktor ja Tartu ülikooli professor Urmas Sutrop, keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk, kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel, haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge, Tallinna ülikooli professor Anna Verschik, Eesti Keele Instituudi vanemteadur ja Tallinna ülikooli dotsent Jüri Viikberg ning Saksamaa Göttingeni ülikooli professor Eberhard Winkler.

Valitsus nimetab keelenõukogu koosseisu viieks aastaks.

Keelenõukogu ülesandeks on keelevaldkonna arengukavade koostamises osalemine, keelevaldkonna arengukavade täitmise jälgimine ja analüüs, valitsuse nõustamine keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel ning Eesti esindamine rahvusvahelistes keeleorganisatsioonides. Keelenõukogu moodustamise näeb ette tänavu 1. juulist jõustunud uus keeleseadus.

Allikas: BNS

Lisatud 11.11.2011

R, 11. november 2011 10:00 - 13. november 18:00, Suurgildi hoone, Tallinn

Näituse inspiratsiooniallikaks on meie esiemade säästlikust mõtteviisist lähtuvad nutikad rahvariiete lõiked ja detailid ning ehetega seotud hingemaastikke mõtestavad muistsed pühad ja argised tõekspidamised.

Vilve Undi moekollektsiooni „Valge pulm“ pruudirõivad toovad esile lihtsad ja pulmakommetega seotud detailid ning kollektsiooni kaunistuselementides lähtutakse rahvapärasest usundilisest kompositsiooniloogikast. Kui lõpeb pulm, algab hall argipäev. Kollektsioon „Hall argipäev“ on pühendatud Kristjan Raua mõttele, et eestlaste esivanemad on „väle, mõtlev, laulev rahvas, kes vikerkaare taevast maha tõi ja enese ümber ehteks mässis”.

Kärt Summataveti ehtekollektsioon „Valge pulm“ on pühendatud rahvapäraste ehete „tsitaatidele“ ehk keeruketile, krõllidele, kodarrahadele ning muinasmaastikega seotud kujutlustele. Kollektsioon „Hall argipäev“ lähtub ideest, et ehted võivad olla nii rinnal kui seljal elulisi punkte kaitsvad, väge andvad kaitsemaagilised kaaslased kui ka rõivakinnitised, varruka-, seeliku- ja seljaehted, mis aitavad meil rännata suulises rahvaloomingus talletatud hingemaastikele.

Näitus kuulub Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi. Toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Ajaloomuuseum.

Näitus toimub Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi raames korraldatava rahvusvahelise konverentsi “Ornament – võti maailma“ (12.-13.11.2011) konverentsinäitusena, vt lähemalt:
http://www.folkart.ee/konverents-ornament--voti-maa

Piletiinfo: sissepääs muuseumipiletiga 5,00 / 3,00 €.