Silma looduskaitsealal asuv õpikoda pole venekeelse õppekeelega koolidele varem seesuguseid õppepäevi korraldanud ja ega suur osa Ida-Virumaa lapsigi ole sellistes projektides enne osalenud, vahendasid ERRi Uudised.

"Sellel projektil on kahekordne tähtsus - ühelt poolt on ta oluline selle poolest, et me saame tutvustada Läänemerd ja rääkida Läänemere sellistest erinevatest rannikutest, ja samamoodi siis Läänemerd ohustavatest ohtudest," ütles Silma õpikoja loodushariduse spetsialist Marko Valker.

Peale loodusõppe tugevdavad noored idavirumaalased oma eesti keele oskust. Osa Läänemaale tulnud lapsi õpivad keelekümblusklassis.

Lisatud 9.11.2011

Tööga on võimalik tutvuda SIIN.

Ly Tammerik on õpetajana töötanud üle 20 aasta ja GAG on seni tema esimene ning ainus töökoht. Tema sõnul on GAGis teisigi õpetajaid, kes siin sama kaua või pikemaltki töötanud. Viimastel aastatel on uusi, noori õpetajaid rohkem juurde tulnud

Mis on teid koolitöö juures kinni  hoidnud?

Ly Tammerik: „Needsamad lapsed! Minu mees ikka naerab, et teised käivad tööl, sina käid tööl laulmas. Et mis sinu ametil viga, muudkui laula! See mulle tõesti meeldib, ja lapsed hästi meeldivad. Tulen hommikul kooli, särasilmad tulevad vastu: „Tere, õpetaja Ly!“ Sa annad õpetajana endast hästi palju, aga see, mis sa lastelt vastu saad, on tohutult hea! Ma arvan, et üheski teises ametis ei ole nii palju positiivset tagasisidet kui õpetajal.“

Mis klassides te õpetate?

„Mina annan tunde 1.-6. klassini, teine õpetaja, Merle Ilus, 7.-12. klassini. Ja kolmas muusikaõpetaja on veel, Moonika Tooming.“

Esimene kuni kuues klass on veel see aeg, kus väga tahetakse laulda…

„Absoluutselt. Meeldib ja tahetakse, kohe küsivad, et laulame ja mängime pilli ja teeme seda ja teist… Hästi tore on!“

Mitu muusikaõpetuse tundi nädalas on?

Ly Tammerik: „Kuni neljanda klassini on kaks muusikaõpetust nädalas. Viiendas ja kuuendas on üks tund nädalas. Aga meil on koolis juba viies aasta matemaatika-muusika erisuund, seal on üks muusikatund rohkem. Matemaatika on neil seotud programmeerimisega, ja muusikas on pilliõpe, tõime selle kooli õppekavasse. Lapsed õpivad plokkflööti, sellega saavad nad kätte nooditundmise oskuse. Kolmanda klassi lõpuks mängivad vabalt nooti, neljandas klassis võime juba teha mis tahame. Neljandas klassis olen oma muusikatunnid viinud arvutisse, teeme omaloomingut, katsetame erinevaid programme.“

Nii et see aeg, kus õpetaja mängis tunnis klaverit ja kõik lapsed laulsid, on jäädavalt möödas?

Ly Tammerik: „See on endiselt üks tunni osa. Aga nüüd on hästi palju pillidele rõhku pööratud.  Muusika kuulamine on samuti oluline. Videoprojektori ja arvuti abil saan näidata, mis muusika vallas mujal maailmas toimub. Muidugi, laulmine meeldib lastele kõige rohkem. Kes nii hästi viisi ei pea, on jälle väga tähtsad pillimängijad, neile meeldib esimesest hetkest pilli mängida. Mudilaskoor, poistekoor, tütarlastekoor, segakoor – kõik on meie koolis olemas, nendega ka toimetame. Mina juhendan mudilaskoori ja poistekoori. Ise mängin ka kõiki pille, mida lastele õpetan. Uus õppekava toob sisse kitarri, ja nüüd ma olen usin kitarriõppija, sest tahan uuest aastast  kitarrimänguõppe tuua ka oma kooli. Oskusainete õppetooli juhatajana saan ise neid asju koordineerida.“

Mida see praktikas tähendab, et õppekavasse toodi pilliõpe?

Ly Tammerik: „Kõik inimesed teavad, et pillmängu õpitakse tegelikult individuaalselt, on õpetaja ja on õpilane. Minu plokkflöödi e-õppematerjal, mis konkursil „Täna samm, homme teine“ edukas oli, on konkreetselt klassi õpetuseks, tervele klassile korraga. Klassis on 30 last, kõikidel on plokkflöödid, sellesama materjali järgi hakkamegi flöödimängu õppima. Miks ma selle e-õpiku tegin? Sellepärast, et sellist materjali polnud Eestis olemas, seda metoodikatki polnud olemas! Mina tegelesin matemaatika-muusika suunal plokkflöödi õpetusega juba enne konkurssi ja nägin, et lihtsalt ei ole selle jaoks õppematerjale. Nii et õpetamise jaoks vajalikku hakkasin kokku panema ka juba varem. Kirjutasin koos Tiina Selkega Tallinna Ülikoolist uue õppekava tarbeks põhikooli aineraamatusse artikli "Põhikooli plokkflöödi mänguvõtete õpetamisest klassitunnis" ja see e-materjal oleks nagu teoreetilisele jutule jätkuks. Ehk praktiline materjal.“

Kaua „Esimesed sammud plokkflöödiga“ valmimine aega võttis?

Ly Tammerik: „Konkursil oli neli vooru. Mina esitasin oma töö teises voorus. Iga vooru kolm paremat läks lõppvõistlusele. Kes soovis, sai enne lõppvõistlust oma tööd veel täiendada. Mina tegin seda: vaatasin, et nüüd on aega veel arendada ja lisasin uusi võtteid.  Ega ma pidevalt materjali kallal ei töötanud, ikka siis, kui tuli uus mõte või leidsin uue programmi. Meie kooli haridustehnoloog Ingrid Maadvere soovitas igasuguseid programme, nii et oma töös kasutasin kokku kaheksat programmi filmitöötlusest flash´ini välja. Filmilõigud sai kõik ise üles võetud ja kokku pandud. Tegelikult filmist kõik algaski. Ingrid ütles, et nüüd on meil ühes arvutis filmiprogramm. Aga mida filmida? No filmi siis oma poisse, kuidas nad plokkflööte mängivad, soovitas haridustehnoloog. Ja sealt saigi kõik alguse. Kõikidel oli põnev, lastel eriti, nad said ju filmis esineda. Tore protsess oli! Õpik on mõeldud kas klassis kasutamiseks või kodus õppimiseks. Esimene tund lihtsalt võtad ja puhud ühte nooti, klaveriseaded on erinevad taga. Hällilaul, marss, rock´n´roll: tema mängib ikka ühte oma nooti, aga vaata kui palju lugusid!“

Kui e-õpikus on kõik sees ja laps saab ise õppida, mis õpetaja roll siis veel on?

„Õpetaja vaatab ja kuulab, kas on õigesti tehtud. Laps küll õpib, aga ta ei tea, kas ta õpib õigesti. Tagasisidet on vaja, ja seda annab õpetaja. Õpetaja jälgib, et mänguvõtted oleksid õiged, kus tekib tõrge, kus on vaja aidata. Ta jälgib, et protsess toimuks õigesti.“

Millal järgmine e-materjal valmis saab?

„Oi, ei oska öelda! Ega ma seda materjali ka ei alustanud e-õpikuna, lihtsalt tulid huvitavad programmid ja ma proovisin, mida nendega teha saab. Lõpuks tuli selline suur asi välja. See oli rõõmuga tehtud töö, ja mul on hea meel, et see konkursil tunnustust leidis.“

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja Ly Tammerikuga vestles Madli Leikop.

"Ma arvan, et seda tasuks arutada, mis need argumendid on," ütles Aaviksoo BNSile. "Peaasi, et see asi liiguks mingisuguse võimalikult konsensusliku lahenduse suunas. Eks me võtame selle ettepaneku arutamisele riigikogu kultuurikomisjonis ja vaatame, kuidas sellega edasi minna. Esialgu ei ole mingit kindlat positsiooni selles suhtes," lisas Aaviksoo.

Rektorite nõukogu avaldas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole saadetud seisukohavõtus toetust rektorid kõrgharidusreformi toimumisele, kui selle rakendumine lükkub ühe aasta võrra edasi. Nimelt tuleb rektorite kinnitusel arvestada, et hiljemalt tänavu novembris kinnitavad ülikoolid tuleva õppeaasta vastuvõtutingimused, mille põhjal õpilased teevad oma riigieksamite valikuid.

Rektorid eeldavad, et riigikogu kultuurikomisjonis jätkatakse arutelu eelnõu detailide üle, milleks on näiteks seaduse rakendussätete ülevaatamine ja osade sätete jõustumine tuleval aastal, mille all peetakse silmas osakoormusega õppimisele alampiiri seadmist. Samas tuleb arutada ka mõne sätte muutmist ja lisamist, nagu teist korda tasuta õppimise õiguse regulatsiooni.

Rektorid toetavad kõrgharidusreformi toimumist eeldusel, et selle rakendamise põhimõtted töötatakse terviklikult läbi. Selleks teevad rektorid oma seisukohavõtus ettepaneku moodustada töörühm, kelle ülesandeks on koostada selge kontseptsiooni alusel tulemuslepingu projekt ja teised reformi alusdokumendid hiljemalt tuleva aasta 1. märtsiks.

Allikas: BNS

Lisatud 8.11.2011

Õppekäigul antakse lastele esmased teadmised  internetist ja arvutisuhtlusest, täidetakse töölehti ning vaadatakse õpetlikke multifilme netilammastest.

Tiigrihüppe Sihtasutuse "Targalt internetis" internetiturvalisuse projektijuhi assistendi Triin Kanguri sõnul on projekti eesmärk propageerida laste hulgas  teadmisi ja oskusi, kuidas internetis suheldes hästi toime tulla.

„Kuna lapsed alustavad internetikasutust juba eelkoolieas, siis on oluline, et see teave jõuaks nii nende kui ka lapsevanemateni. Interaktiivses töötoas anname lastele mängude ja "Netilammaste" multifilmide abil lihtsaid näpunäiteid, missugust infot võib endast teistele jagada ja mis oleks mõistlik enda teada jätta“, iseloomustas Kangur lasteaialastele suunatud koolitust.

Õppekäigu teises pooles saavad lapsed treeneri juhendamisel sportida Audentese spordikompleksis.
Audentese Erakooli kommunikatsioonijuht Helen Vihtol märkis, et Audentese kool pakub oma õpilastele turvalist keskkonda ning toimetamine turvaliselt ja targalt internetis on üks osa sellest.

"Audentes keskkonnana on ideaalne antud projekti läbiviimiseks," usub Vihtol. "Pakume lastele lisaks õpetlikule loengule ka hea võimaluse sporti teha. Eks lapsevanemana soovime me kõik, et lapsed huvituksid rohkem liikumisest ja aktiivsest tegevustest ning nagu Tiigrihüppe Sihtasutus soovitab – kasutades kaasaegset infotehnoloogiat mõtestatult, mitte ennast arvuti taha unustades."

Õppekäigud toimuvad kuni 2012. aasta aprilli lõpuni ning sellel osalemine on lasteaedadele tasuta. Info registreerimise kohta on üleval "Targalt internetis" internetilehel www.targaltinternetis.ee  ja Audentese erakooli internetilehel www.audentes.ee 

Projekti "Targalt internetis" viivad ellu koostöös Lastekaitse liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, lasteabitelefon 116 111, politsei- ja piirivalveamet ning sotsiaalministeerium. Projekt on finantseeritud 75 protsendi ulatuses Euroopa Komisjoni programmi "Safer Internet" poolt.

Info:
Triin Kangur                               Helen Vihtol
Tiigrihüppe Sihtasutus                 Audentese Erakool
Tel: 52 00047                            Tel: 533 20 555
E-mail: triin@tiigrihype.ee            E-mail: helen.vihtol@audentes.ee

Mart Raudsaare arutlust saab lugeda Postimehest.

Foto: Flickr

Lisatud 8.11.2011

Täiendavat raha tahab Tallinna linn haridus- ja teadusministeeriumilt taotleda Tallinna Tondi põhikooli, Õismäe kooli, Tallinna Heleni kooli ning Tallinna Laagna lasteaed-põhikooli tarbeks. Teise variandina tuleks kõne alla koolide pidamise üleandmine riigile linnavalitsuse ning haridus- ja teadusministri vahel sõlmitava halduslepingu alusel.

Tallinna linnal kulub nelja hariduslike erivajadusega õpilaste kooli ülalpidamiseks aastas umbes 919,5 tuhat eurot.

Allikas: BNS

Lisatud 8.11.2011

1. detsembril 2011 on lõpptähtaeg kahel õpilastele mõeldud Koolielu konkursil. Koolielu paneb välja ka põnevad auhinnad! Kõigi õppeaasta jooksul Koolielu konkurssidel osalenud õpetajate ja õpilaste seas loositakse välja 2 Ipadi – üks õpetajate, üks õpilaste hulgas.


Raamatud on toredad ja kasulikud, eriti kui ise autor olla. Tiigrihüppe haridusportaal Koolielu kutsub õpilasi osalema konkursil "Minu raamat/õpik", mille eesmärgiks on luua virtuaalne raamat või õpik. Õpilane võib luua oma e-õpiku mõne õpitava teema/aine kohta, teha oma luule-, pildi- või esimese juturaamatu.

Konkursi tingimused:
- Osalema oodatakse lasteaia ning I-III kooliastme (1.-9. klassi) lapsi.
- Võistlustöid hinnatakse neljas vanusegrupis: lasteaed, I kooliaste, II kooliaste, III kooliaste.
- Osaleda võib nii individuaalselt kui ka gruppidena (grupis kuni 6 õpilast).
- Sobiva e-raamatu loomise keskkonna valivad õpilased kas ise või õpetaja abiga (näide).  
- Oma e-raamatu loomisel žanrilisi piire pole.
- Konkursitöö sisaldab originaalloomingut sh ka illustratsioonid.
- Töö vastab autoriõigustele.
- Konkursi raames valminud tööd tuleb varustada Creative Commons´i litsentsiga Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License.

Žürii hindab konkursitöö sisu, edasiantu selgust ja autorite loovust. Hindamisel lähtutakse Koolielu õppematerjalide kvaliteedinõuetest. 
- Hindamismudel: http://koolielu.edu.ee/hindamismudelid/index.php?tegevus=print&hmid=530
- Konkursitöö tuleb esitada: link
- Tähtaeg: 1. detsember 2011

- Auhinnad:
I koht – MP3-mängija
II koht – Komplekt: juhtmeta hiir ja kõrvaklapid
III koht – Tiigrihüppe/Koolielu sümboolikaga mälupulk ja pastakas.
Žüriil on õigus välja anda eripreemiaid ja preemiaid ümber jagada.  

Lisaküsimustega pöörduda: Anu Peri, Hene Binsol. 

Teises konkursiks on „IKT vahendid aitavad õppida“. Õpilased kasutavad mitmesuguseid kaasaegseid IKT vahendeid ja internetikeskkondi ehk enamgi kui õpetajad. Üldiselt arvatakse, et nad teevad seda muul otstarbel kui õppimine. Katsuge tõestada vastupidist!

Konkursi tingimused:
Konkursile oodatakse osalema põhikooli ja gümnaasiumi õpilasi individuaalselt või kuni 3-liikmelise rühmana.
Konkursitöö:
  - kirjeldab IKT vahendi(te) kasutamist matemaatika ja/või loodusainete (loodusõpetus, bioloogia, geograafia, keemia, füüsika) õppimisel;
  - esitab konkreetse kirjelduse (õpiloo) õppimisest IKT vahendi (nt nutitelefon, GPS, tahvelarvuti, arvuti jne) ja/või internetikeskkonna (nt Facebook, MSN ja Skype, õpiprogramm, veebilehed jne) kasutamisega;
  - selgitab õpitud teema teoreetilist tagapõhja ja annab soovitusi tõhusaks õppimiseks;
  - on sisuliselt (teaduslikult) õige ja korrektne;
  - on illustreeritud (pildid, skeemid, video jms) ning avaldatud veebis;
  - on terviklik, uudne ja teiste poolt kasutatav;
  - vastab autoriõiguste nõuetele.
- Konkursitöö esitada: link
- Konkursi tähtaeg on 1. detsember 2011.
- Hindamismudel: http://koolielu.edu.ee/hindamismudelid/index.php?tegevus=print&hmid=534

- Auhinnad:
I koht – MP4-mängija
II koht – Komplekt: juhtmeta hiir ja kõrvaklapid
III koht – Tiigrihüppe/Koolielu sümboolikaga meened
Žüriil on õigus välja anda eripreemiaid ja preemiaid ümber jagada. 

Konkurssidel auhinnalisi kohti võitnud õpilasi oodatakse koos juhendajatega 25. mail 2012. a. Tallinna pidulikule lõpuüritusele, mille korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus.

Lähemalt saab lugeda portaalist Tarbija24.

Üks neist on sotsiaal-humanitaarinstituut, kus oli kolm õppekavagruppi, ning teine eelkõige venekeelsetele üliõpilastele mõeldud Tallinna ärijuhtimise kolledž.

„Komisjoni hinnangul ei vastanud nende koolide õppekavad miinimumnõuetele ning seetõttu ei saa nad alates järgmise aasta jaanuarist edasi tegutseda,” lausus kõrghariduse kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen.

Euroakadeemia ja usuteaduste instituut muudetakse aga rakenduskõrgkooliks, sest kummagi ülikooli doktorantuuri õppekavad ei saanud samuti positiivset hinnangut.

Allikas: BNS

Lisatud: 8.11.2011

Virtuaalne õpikeskkond valmis Sisekaitseakadeemia Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskuse, SKA keelekeskuse, Tallinna Tehnikaülikooli ja OÜ Juku Lab koostöös. Septembrikuus, üleeuroopalisel keelepäeval anti Sisekaitseakadeemia keeleroboti projektile üle aasta võõrkeeleteo peapreemia tunnuskiri.

Keeleroboti projektijuht, IHTK juht Marek Link: „Üritame igas valdkonnas õppemetoodikat rikastada ja huvitavamaks muuta. Keelerobot võimaldab iseseisvalt omandada võõrkeelset erialast terminoloogiat,  just esmaseid tööks vajalikke fraase ja väljendeid.  See on õpetajale lihtne tööriist, näiteks anda mingid väljendid koduseks harjutamiseks. Õpetaja loeb näidislaused sisse, õpilane kuulab ja salvestab oma kõne ning saab vastuse, kui täpne see tuli. Hoiame programmi sellel tasemel, et vastus ei pea olema 100% täpne, vaid arusaadavalt täpne.“

See tähendab, et kui piirivalveametnik küsib passi, siis nii, et sisserändaja sellest lausest aru saab, häälduslik perfektsus ei ole eesmärk omaette. Praegu on keelerobot üles ehitatud lausetele, n.ö stampväljenditele, mis piirivalvetöös ette tulevad. Ja hetkel on programm kasutatav vaid inglise keeles, kuid peagi lisanduvad sinna suuremad keelegrupid, mis on  toetatud foneetika ja hääldusprogrammidega.

Marek Lingi sõnul on sisekaitseakadeemia huvitatud, et toode leiaks kasutust ka mujal. See sobiks kõikidele erialadele, kus on tegu korduvate väljenditega nagu näiteks hotellinduses, teenindussfääris. „Selleks tuleks meiega ühendust võtta. Päris tasuta me tarkvara ei jaga, kulutused selle loomiseks on ju tehtud, aga rikkaks saada sellega ka ei plaani. Platvormi saame pakkuda,“ ütles Marek Link. Ja lisas, et tegu on ikkagi täiendava õppevahendiga. Loota, et keeleroboti abil saab võõrkeele selgeks kui võluväel, ei maksa.

Vt ka http://www.sisekaitse.ee/virtuaalsimulatsioon

Varasem artikkel Koolielus virtuaalõppest SKA-s