Ministeerium ootab jätkuvalt päringule vastamata jätnud omavalitsustelt informatsiooni.

Ministeeriumisse jõudnud teabe kohaselt on 1276 õpilasest siiski 47 Eestis koolipinki jõudnud, 6-le on nõustamiskomisjon andnud loa koolikohustuse alguse edasilükkamiseks, 1046 last elab omavalitsuste andmetel välismaal, 145 lapse asukoht on omavalitsusele teadmata, 29 last ei ole käesoleval õppeaastal omavalitsuse andmetel õppima asunud, 3 õpilast on üle 17 aasta vanad ning seega ületanud koolikohustusliku ea.

Haridus- ja teadusministeerium on seiskohal, et kohalikud omavalitsused peavad teadma, millises koolis täidab laps koolikohustust ning ministeeriumile vastava info edastama. Kuna omavalitsused on viidanud Rahvastikuregistri probleemidele, siis kaalub haridus- ja teadusministeerium ümarlaua kokkukutsumist, et koos Siseministeeriumi kui rahvastikuregistri vastutava töötlejaga ning omavalitusliitudega olukorrale lahendus leida.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt korraldab koolikohustuslike isikute üle arvestuse pidamist valla- või linnavalitsus. Valla- ja linnavalitsuse ülesandeks on seaduse kohaselt korraldada koolikohustuslike isikutega tegelemist, koolikohustuse täitmata jätmise põhjuste väljaselgitamist ning meetmete rakendamist koolikohustust mittetäitvate isikute suhtes.

Teabepäevale on oodatud emad-isad, kelle laps läheb 2012. aasta sügisel esimesse klassi, kirjutab Pärnu Postimees.

Õppenõustamiskeskuse psühholoog Kaire Külaots räägib koolivalmidusest ja Mai lasteaia vanemõpetaja Kristiina Kunto lapse koolivalmiduskaardist. Esimesse klassi määramise tingimusi ja korda selgitab haridusnõunik Katrin Uutsalu. Teemal “Laps-arvuti-internet-lapsevanem” kõneleb Hansagümnaasiumi õpetaja Eve Reinik.
 

Arvamustoimetuse juhataja Külli-Riin Tigassoni arvamusartiklit saab lugeda Eesti Päevalehest.

Keelekümblusklassidest kirjutab Eesti Päevalehes lähemalt reporter Dannar Leitmaa.

Uuest tervist kahjustavast trendist kirjutab lähemalt ajaleht Pealinn.

Lisatud 7.11.2011

"See projekt on praegu oluline võib-olla sellepärast, et me räägime kiusamise ennetamisest," vahendasid ERR Uudised "Kiusamisest vaba lasteaia" projektijuhi Liivia Tuvikese sõnu ETV saates "Terevisioon". "Väga palju saab juba ära teha väikeste lastega, ja oluline on just sellepärast teha, et lapsed oleksid rõõmsad, nad kuuluksid kokku, nad tunneksid koosolemise rõõmu. /---/ Ja et lapsed oskaksid ise enda eest seista, ja seista ka nende laste eest, kes ei saa enda eest seista," lisas Tuvike.

Projektiga liitunud lasteaiad saavad kohvri, mis sisaldab mitmesuguseid metoodilisi vahendeid ning keskne kuju selles kohvris on mängukaru.

Foto: Merje Pors

Lisatud: 7.11.2011

Reporter Jaan Olmaru lugu hinnatõusust saab lähemalt lugeda Tartu Postimehest.

Lisatud 7.11.2011

Poiste väljalangevus põhikoolis ja tüdrukute suur osakaal ülikoolides on kümnenditega kujunenud praktilise hariduspoliitika küsimus, ütles Lukas intervjuus BNSile. „Rakenduskõrgkoolides on noormehi jälle suhteliselt rohkem. Meie süsteemi – võibolla mitte niivõrd süsteemi, kui ka aastakümnetega kujunenud praktilise hariduspoliitika üks probleeme on see, et poisse langeb juba põhikoolist välja suhteliselt rohkem kui tüdrukud,“ ütles ta.

„Tõsi, see on viimase nelja aasta jooksul kolm korda vähenenud, kuid väljalangevus on praegu siiski olemas. See on iseenesest täiesti ebanormaalne, ükski laps ei tohiks välja langeda,“ lisas ta.

Ka siis, kui poisid kooli lõpetavad, mida nad teevad tihti kehvemate tulemustega, ei leia nad Lukase sõnul enda kohta ning motivatsiooni- ja huvikaotus on suur. „Oma osa on siin selles, et nii õppekavad, õpetamise- kui ka hindamissüsteem pole olnud poiste arenguloogikat arvestavad ja seda läbi aastakümnete,“ tõdes ta. „Selle vilju me praegu maitseme, pisitasa tuleb muudatusi teha ja õppekavade uuendus, mis paar aastat tagasi käivitati, on üks samm selles suunas, et poiste huvi õppimise ja hariduses tegutsemise vastu ei raugeks.“

Poistel pole Lukase sõnul koolis niivõrd igav kui puudub neile selles eas vajalik tunnustus. „Kool jagab tunnustust ainult väga formaalsete parameetrite järgi, aga lapse areng võib olla väga mitmekülgne ja poisid ei leia just oma arengus olulistel hetkedel haridussüsteemist seda tunnustust, mida neil oleks vaja, et see süsteem neile midagi ka emotsionaalselt pakuks,“ selgitas ta.

Tunnustuse osa tuleks arvestada nii õpetajakoolituses, õppekava koostamisel, aga ka klassikomplektide kokkupanekul näiteks nende suurust arvestades. „Poistega tegelemine on põhikoolis õpetajate jaoks võib-olla isegi ajamahukam kui tüdrukutega tegelemine. Poiste seas on nii mahajääjaid kui ettejõudjaid. Nende isiklikud probleemid ei paista alati nii palju välja kui tüdrukutel,“ ütles ta.

„Kiusamiste ja võimusuhete tekkimisel klassis on vaja, et õpetaja märkaks ja suudaks olukordi lahendada. Selleks on vaja põhikoolis väiksemaid klassikomplekte, milleni me oleme ka jõudnud,“ lisas Lukas.

Allikas: BNS

Lisatud 7.11.2011

Millised olid selle otsuse tagamaad, saab lähemalt lugeda Õpetajate Lehest.

Lisatud 5.11.2011

Internetiturvalisusest räägitakse väga palju. Kui varem räägiti rohkem viirustest ja tehnilistest probleemidest, siis nüüd on esiplaanile kerkinud sotsiaalsest meediast lähtuvad probleemid. E-kursus "Internetiturvalisus Koolielus 4" ongi loodud selleks, et aidata õpetajatel paremini turvalisusega seotud probleemidega toime tulla. Koolitajateks on Siret Lahemaa ja Ingrid Maadvere.

E-kursus "Video Koolielus 1" on aga loodud selleks, et õpetada õpetajaid videot filmima, monteerima ja avadama.  Videotest ei saa koolitöös enam üle ega ümber. Õpilased veedavad suure hulga ajast Youtube’s videoid vaadates ning aeg on ka õpetajatel filmimine kooli tuua. Kursuse saab edukalt läbida ka omades filmivat fotoaparaati või telefoni. Koolitajateks on Siret Lahemaa ja Ingrid Maadvere.

Kõik e-kursuste lõpetajad saavad tunnistuse. Kursused on osalejatele TASUTA.