Finaali pääsenud seitsme kooli (Häädemeeste keskkool, Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool, Martna põhikool, Tabasalu Ühisgümnaasium, Tallinna Mahtra gümnaasium, Valga põhikool ja Vääna mõisakool) kokad pidid etteantud aja, ca 2 tunni ja 5 minuti jooksul valmistama kolm rooga – tavapärase koolilõuna ehk supi ja magustoidu ning lisaks kala-köögiviljaroa, teatas Tallinna Toidumessi pressiesindaja.

Žürii esimehe, restorani C´est La Vie peakokk Vello Kivibergi sõnul oli tänavune võistlus väga tasavägine ja pingeline. Vääna mõisakoolile tõi võidu nende kõikide roogade ühtlaselt kõrge tase. Lisaks üldvõidule tunnistati parimaks ka nende valmistatud supp.

Žüriisse kuulusid Vello Kivibergi kõrval veel Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi õppejõud Sirje Jaansoo, Tallinna Ülikooli dotsent Kaie Pappel, Tallinna Teeninduskooli koka eriala kutseõpetaja Küllike Varik ja eelmise aasta konkursi võitja Urmas Lindloo. Hindamisel võeti arvesse toidu maitset, välimust, serveerimist, aga ka roa toiteväärtust ning valmistamise protsessi.

Tervise Arengu Instituut korraldas parima koolisöökla konkurssi kuuendat korda. 2010. aasta parima koolisöökla tiitel läks Sõmeru põhikoolile, 2009. ja 2007. aastal Kivi-Vigala põhikoolile, 2008. aastal Jüri gümnaasiumile ja 2006. aastal Urvaste koolile.

Konkursi eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu koolitoidule ning selle valmistajatele ning tunnustada parimaid. Samuti soovivad korraldajad parimate näidete varal innustada koolitoitlustajaid oma tööd tõhustama, tõstma kokkade professionaalsust, parandama pakutava toidu kvaliteeti ning kasvatama koolitoidu populaarsust õpilaste seas.

Lisatud 4.11.2011

Tänavu jõustunud õppekava kohaselt peavad koolid olema valmis majandusõppe pakkumiseks. Et jagada omavahel mõtteid, kuidas majandusega seonduvat noortele elulähedaselt ja paeluvalt selgitada, kuidas kõige paremini kasvatada rahaga seotud vastutustunnet, surumata samas alla katsetamisjulgust ja visadust oma ideid suureks mõelda, ootame ka tänavu õpetajaid, koolijuhte ja majandushariduse eestvedajaid konverentsile „Majandushariduse mõtted ja võtted“. Lisaks parimate praktikate jagamisele ootab konverentsil osalejaid tänavu Arengufondi põnev ülevaade Eesti inimvara olukorrast globaliseeruvas maailmas ja mõttearendused sellest, millised on hariduse väljakutsed Eestis ning Aleksei Turovski tõmbab majandusteemadel paralleele inimühiskonna ning loomariigi vahel.

Konverents „Majandushariduse mõtted ja võtted “ toimub 24. novembril algusega kell 11 Nuku- ja Noorsootearis (Lai 1, Tallinn). Konverentsil osalemine on Teile tasuta. Huvilistel palume registreerumiseks saata e-kiri aadressil info@teabekeskus.ee  või helistage telefonil 6 800 496.

Konverentsi „Majandushariduse mõtted ja võtted” kava:
10:45-11:00 Saabumine, kohv ja tee
11:00-11:10 Avasõnad, päevajuht ajakirjanik Urmas Vaino
11:10-11:35 Eesti inimvara ja majanduse tulevikust globaliseeruva maailma tõmbetuultes.
Arengufond arenguseire ekspert Imre Mürk
11:35-12:00 Milliseid teadmisi rahast vajavad 21. sajandi alguse noored ehk
finantskirjaoskuse tänased väljakutsed.
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Piret Suitsu
12:00-12:25 Eesti hariduse viis suurt küsimust.
Tallinna Ülikooli haridusuuringute keskuse juhataja dotsent Krista Loogma
12:25- 12:50 Üldhariduskool ja majandusteadmised.
Tallinna Tehnikaülikooli rahanduse ja panganduse õppetooli professor Enn Listra
12:50-13:35 Lõuna
13:35-14:00 Kas lahendus on lõimimine ehk kuidas leida õppekavas ruumi
rahandusteemade käsitlemiseks.
Tamsalu Gümnaasiumi matemaatika- ja majandusõpetaja Maire Tamm
14:00-14:25 See põnev, põnev majandusilm ehk kuidas majandus ja rahandus noorte jaoks
huvitavaks muuta?
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi juhatuse esimees Indrek Riigor
14:25-14:50 Majandus ei mahu ehk kuidas leida aeg, aine ja õpetaja majandusteemade
käsitlemiseks õppetunnis?
Tallinna Õismäe Vene Lütseumi direktor Rita Juhanson
14:50-15:15 Motiveeritud ja pädev õpetaja ehk kuidas oma oskusi parandada ja sära
silmades hoida?
Kiili Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Riina Raja
15:15-15:40 Majandamise põhialused loomariigis.
Zooloog Aleksei Turovski
15:40-16:00 Õppematerjalide võistluse "Rikas elu" võitjate õnnitlemine.
Swedbanki jätkusuutliku ettevõtluse ja koostöösuhete juht Maris Ojamuru
16:00- … konverentsist osavõtjatel on võimalus külastada tasuta NUKU muuseumi.

Lisainfo:
Piret Suitsu
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht
Tel: 5097 874
www.teabekeskus.ee

Lisatud 4.11.2011

Tugisüsteemist koolides kirjutab Õpetajate Lehes lähemalt Tiina Vapper.

Mida Anissimov oma tööst arvab ja mida soovitab haridusjuhtidele, saab lähemalt lugeda reporter Liisi Seili kirjutatud loost ajalehes Sakala.

Mis valesti läks, kirjutab reporter Jüri Saar Tartu Postimehes.

„Tingimustes, kus haridusminister on öelnud, et ta peab õpetajate palgatõusu nõuet õiglaseks ja õpetajate palk peab tõusma, soovin talle jõudu ja meelekindlust,“ sõnas Tõnis Lukas BNSile antud intervjuus. „Võib-olla on Aaviksoo seni olnud oma eesmärkide taotlemisel valitsuses liiga pehme.“

Lukas tõdes, et valitsuses ei ole kunagi kerge läbirääkimisi pidada, kuid see on olnud haridusministri leib igal aastal. „Kunagi ei ole läbirääkimisi valitsuses kerge teha, kunagi ei ole olnud kerge õpetajate palgatõusu eelarvesse sisse saada, alati on olnud suur võitlus. Siin ei tohiks minister olla pehme,“ ütles Lukas.

„Need retoorikad, mida Aaviksoo praegu nii kõrgharidusreformi kui ka gümnaasiumivõrgu osas kasutab, on kindlasti jõulised, aga rahaeralduseni veel jõutud ei ole. Kas retoorika muutub ka valitsuse laua taga eelarvet tehes jõuliseks käitumiseks, seda näeme järgmiste aastate eelarveid tehes,“ sõnas Lukas.

Nii Lukas kui ka Aaviksoo kuuluvad Isamaa ja Res Publica Liitu.

Allikas: BNS

Lisatud 4.11.2011

Riigikogu kultuurikomisjoni kõrgharidusreformi teemalisele järelepärimisele vastates hindas haridus- ja teadusministeerium, et vähemalt 60 protsenti tudengitest suudab tulevikus pühenduda õpingutele täies mahus, mis vähendab võrreldes praegusega õppeteenuse eest tasuvate üliõpilaste arvu.

„Reformi tulemusena ei kao ülikoolidel täies mahus eraraha sissevool – seda nii osakoormusega üliõpilaste, sealhulgas nende, kes ei suuda 100-protsendilise koormusega õppekava täita, eksternide, mitmendat korda samal õppeastmel õppurite kui ka muukeelsetel õppekavadel õppivate õppurite õppeteenustasude näol,“ kirjutas ministeerium kultuurikomisjonile.

„Kuna reformi tulemusena õppeteenuste eest saadav eraraha maht paaril esimesel aastal väheneb oluliselt järsema trendina kui ta väheneks praeguse süsteemiga jätkates, on vahendite planeerimisel arvestatud, et erarahast laekuvate rahavoogude muutuste tasandamiseks ette nähtud vahendid lisanduvad analoogiliselt riigieelarve vahenditega vastavalt uute vastuvõttude lisandumisele,“ seisab kirjas.

Ministeeriumi sõnul ei vaidlusta ka ülikoolid süsteemi muutuste vajadust, soovides samas säilitada praegust õppekorralduse struktuuri. „Kuid riigi poolt vaadatuna ei saa mitte kuidagi leppida ka sellega, et kogu senine erarahastamine kaetakse kõrgharidusõppes automaatselt riigi vahenditega ning kõik jätkub senisel viisil,“ tõdeb ministeerium.

Näitena sisemiste struktuurimuudatuste vajadusest tõi ministeerium esile, et 2010/2011. õppeaastal oli vastuvõtuga õppekavade arv 625, sealhulgas 531-le õppekavale võeti vastu riigieelarvelistele õppekohtadele.

„Kõik õppekavad ei ole tänase rahastamissüsteemi juures jätkusuutlikud. On õppekavasid, kuhu võeti 2010/2011. õppeaastal vastu alla viie üliõpilase (12,6 protsenti õppekavadest) või 5-9 üliõpilast 15,2 protsenti õppekavadest,“ leidis ministeerium.

„Kokkuvõtteks tuleb nentida, et vastavalt viimaste aastate trendidele on lähiaastatel oodata praeguse süsteemi püsimisel jätkuvat riigieelarve väliste tudengite arvu vähenemist, mis vähendab lõppkokkuvõttes pidevalt eraraha osakaalu,“ kirjutab haridusministeerium.

Allikas: BNS

Lisatud 4.11.2011

Kuidas lasteaedade töötajad edasi peaksid toimima, kirjutab Marko Suurmägi ajalehes Sakala.

Kuidas infopäev läks, kirjutab reporter Liisi Seil ajalehes Sakala.

Lisatud: 4.11.2011

Eelnõu vastu hääletas 39, poolt 22 ja erapooletuks ei jäänud ühtegi Tallinna volikogu saadikut.

Linnaelanike esitatud eelnõu eesmärgiks oli suunata kogu raha, mis Tallinna linna tänavuses eelarves on ette nähtud Tallinna televisiooni arendamiseks, munitsipaallasteaedadele remondiks ja soetusteks.

Rahvastikuregistri andmeil elas seisuga 9. august 2010 Tallinnas 29 295 last vanuses 1–6 aastat, neist 15 926 olid vanuses kuni 1–3 aastat, selgub otsuse eelnõust. Linna 2010. aasta eelarve järgi pakkus linn võimaluse lasteaias käia 22 062 lapsele, sealhulgas 21 358-le munitsipaallasteaedades. See tähendab, et 25 protsendil lasteaiaealistest lastest polnud võimalik lasteaias käia. Vastavalt käesoleva aasta eelarvele suurendas linn   lasteaedade  kohtade arvu vaid 265 võrra 22 327-ni, munitsipaallasteaedades 21 512ni.

Mullu tegi terviseamet kaheksale Tallinna munitsipaallasteaiale ettekirjutusi, millele vastates tunnistas Tallinna haridusamet, et nende nõuete täitmiseks oleks vaja 900 miljonit krooni ehk 57 520 484 eurot. Praeguseks on nõuded osaliselt muudetud ja nende täitmiseks on linnale antud ajapikendust 20 aastat, kuid see tähendab siiski, et igal järgneval aastal tuleb linnal investeerida olemasolevatesse   lasteaedadesse  vähemalt 45 miljonit krooni ehk 2 877 238 eurot.

Tallinna linn vähendas läinud aastal   lasteaedade  igapäevast rahastamist 15 protsendi võrra - linna arvestuslikku kulu ühele munitsipaallasteaias käivale lapsele vähendati 1952 kroonilt ehk 125 eurolt 1668 kroonile ehk 107 eurole. Tunamullu investeeriti linnakassast 36,4 miljonit krooni ehk 2 326 384 eurot, mullu vaid 300 000 krooni ehk 19 174 eurot. Tänavu otsustas linn kõik kulud lapse kohta samaks jätta ja arvestuslik kulu on 1667 krooni ehk 106,05 eurot lapse kohta kuus ja investeeringuteks on 2 miljonit krooni ehk 127 823 eurot.

Kui tunamullu eraldas linn eelarvest Tallinna Televisioonile 216 000 krooni ehk 13 805 eurot, siis mullu kasvas see summa 12 miljoni krooni ehk 766 940 euroni. Tänavu soovib linn kulutada Tallinna TV-le 30 miljonit krooni ehk 1 917 350 eurot.

Allikas: BNS

Foto: Merje Pors

Lisatud 4.11.2011