Võistluse esimene osa, Eesti energiamaastikul ja energiapoliitikas peituvate probleemide tuvastamisele ning lahendamisele kutsuv ESSEEKONKURSS algab 1. novembril!

Energeetika ja elektrimajandus puudutab kõiki Eesti elanikke. Praegune gümnaasiumiõpilane on see, kes tajub täna energia tootmise ja turustamise vallas tehtud otsuseid kõige vahetumalt kogu oma ülejäänud elu vältel. Seda enam on oluline, et iga Eesti gümnaasiumiõpilane mõistaks, mida elektritootmine Eestis endast kujutab ja millised oleksid reaalsed, kõiki osapooli rahuldavad ja jätkusuutlikud alternatiivid tänasele olukorrale

Eesti Väitlusselts ootab keskkoolinoortelt

    - Hinnangut Eesti energiatootmise tänasele päevale

                    - Energiatootmise ühe probleemi või kitsaskoha välja toomist

       - Lahendust või plaani selle probleemiga tegelemiseks

         - Välja käidud plaani hüvede põhjendamist ja analüüsi

Võistlustöö peab olema esitatud kas arutleva kirjandi, essee või probleemianalüüsi vormis. Töö maksimaalne pikkus on 600 sõna. Esitada võib nii arvuti- kui käsikirjas võistlustöid.

Konkursi tähtaeg on 9. detsember

Esseekonkursi täpse tööülesande leiab aadressilt: http://debate.ee/teadusaasta/esseekonkurss

Võistlustööd märksõnaga "Teadusaasta esseekonkurss" tuleb saata aadressile sigrid.solnik@debate.ee või Eesti Väitlusselts; Jõe 9, 10151, Tallinn

Auhinnad on välja pandud nii parimatele osalejatele individuaalses arvestuses kui ka parimatele klassikomplektidele ja koolidele!

Lisainfot saab Eesti Väitlusseltsi kodulehelt: www.debate.ee/teadusaasta

või

kirjutades aadressile sigrid.solnik@debate.ee

EVSi õpilasvõistluse esseekonkursile järgnevatest etappidest, online kõnevõistlusest ja väitlusturniirist saab lähemalt lugeda kodulehelt: www.debate.ee/teadusaasta

Kolmeosalise õpilasvõistluse 9. jaanuaril algavas teises osas võisteldakse suulises eneseväljenduses – algabkõnevõistlus. Me arvame, et häid kõnesid osatakse teha igas Eestimaa nurgas, seega otsustasime teha võistluse internetipõhiseks: Väitlusselts loob YouTube’i keskkonda varjatud konto, kuhu kõik osalejad saavad kuu aega kestva online kõnevõistluse jooksul üles laadida oma koduste vahenditega (telefon, fotokas, veebikaamera, videokaamera, vahet ei ole) lindistatud 3-5 minuti pikkuse veenmiskõne. Praegu saame saladusloori heita vaid teemavaldkonnalt - kuna meditsiin on midagi, milleta me tegelikult elada ei oska, võtame luubi alla kaasaegse meditsiini, ühiskonna ja üksikisiku suhted.

7.–8. aprillil leiab aset võistluse kolmas osa – väitlusturniir. See toimub kahes arvestuses. Need, kes on enne väitlusega kokku puutunud ja mõnel turniiril käinud, osalevad samal ajal ja samas kohas toimuvatel väitlemise keskkoolide Eesti meistrivõistlustel. Nendele, kelle jaoks väitlemine on uus (kuid huvitav) väljakutse, korraldame kõige pealt interaktiivse, praktilise ja kasuliku õppepäeva, kus Väitlusseltsi parimad juhendajad pakuvad osalejatele võimaluse osa saada spetsiaalselt neile välja töötatud argumenteerimis-, väitlus- ja avaliku esinemise koolitusest. Ja seejärel toimub harjutusturniir, kus saab vastomandatud teadmisi praktiseerida ning oma väitlusoskused proovile panna. Aprillikuiseks teemavaldkonnaks saab olema teaduse tegemise võimalikkus Eestis – mis tasemel, kellele ja milleks.

Rekonstrueerimistöödest kirjutab lähemalt Virumaa Teataja.

Lisatud 3.11.2011

Rondiku sõnul kukkusid palgaläbirääkimised haridus- ja teadusministeeriumiga läbi, kuna kokkulepet ei sõlmitud. „Neid läbirääkimisi iseloomustab üks faktor – mitte kunagi ei ole valitsuse poolt olnud nii jäika vastuseisu õpetajate palgaprobleemide lahendamisel,“ sõnas Rondik.

Lisaks palganõudmisele tõi ta välja, et mitte üheski valdkonnas ei ole nii palju tasustamata ületunnitööd kui hariduses. „Me tahame jõuda selleni, et hariduse valdkonnas hakataks samuti täitma töölepinguseadust, mis tähendab, et kõik, mis läheb üle 35 tunni nädalas, selle eest tuleb tasuda kas vabade päevadega või rahaliselt,“ nõudis Rondik.

Ta lisas, et õpetajate palkade tõstmiseks vajaliku umbes poole protsendi nõudmine eelarvest ei ole riigieelarve põhjalaskmine – selle raha leidmiseks on võimalused olemas. „Kui õpetajate töö Eestis on maailmatasemel ja palk ei ole isegi riigi keskmisel tasemel, siis mis hariduse hindamisest me räägime?“ küsis Rondik.

Deklaratsioon, kuigi üldsõnaline, on tema sõnul oluline, kuna seal nähakse ette koostöö mitmete probleemide osas. „Lisaks tahaks kahetsust avaldada, et omavalitsused ei leidnud järjekordselt võimalust probleemiga tegeleda ja osaleda kasvõi selle dokumendi allakirjutamisel,“ ütles Rondik.

Palgatõusu nõudmisest juba tuleva aasta riigieelarvest haridustöötajad ei tagane ka deklaratsiooni allakirjutamise järel ning edasine tegevus sõltub, millise tulemusega õpetajate jaoks lõpeb riigieelarve menetlus riigikogus. „Lisan veel, et meeleavaldus Toompeal oli sissejuhatuseks meie edasisele tegevusele,“ sõnas Rondik.

EHL ning haridus- ja teadusministeerium võtsid neljapäeval vastu ühisdeklaratsiooni, mille kohaselt on EHL ja ministeerium nõus, et õpetajate tööd tuleb väärtustada muu hulgas palgakorralduse kaudu. Deklaratsiooni kohaselt korraldavad ministeerium ja EHL konsultatsioone hariduse rahastamise küsimustes eesmärgiga saavutada õpetajate töötasu alammäära tõstmine ning sel eesmärgil kohtutakse regulaarselt vähemalt kord kahe kuu jooksul.

EHL ja ministeerium jagavad muret, et paljude õpetajate hinnangul on nende töökoormus liiga suur ning loovad õpetajate töökoormuse analüüsimiseks ja selle vähendamiseks töörühma.

Allikas: BNS

Lisatud: 3.11.2011

Kell 14.30 Tallinna linnavolikogu ees alanud meeleavaldusele oli kohale tulnud ligi kümme inimest, kellest suurem osa on noored sotsiaaldemokraadid.

Piketil osalejad kandsid plakateid "100 aastaga lasteaiad korda? Kes vastutab?" ja "Tallinn aitab: televisiooni, aga mitte lapsi".

Meeleavaldusele saabus kella 14.45 ajal ka europarlamendi saadik Indrek Tarand, kelle sõnul võiks teha Tallinna TV asemel raadio, nagu pakkus välja keskerakondlasest riigikogu liige Rainer Vakra.

Noorsotside korraldatava meeleavalduse eesmärk on avaldada toetust 3882 Tallinna elaniku poolt esitatud eelnõule, millega suunatakse Tallinna TV raha lasteaedadele. Tallinna linnavolikogu hakkab eelnõu arutama neljapäeva õhtul algaval istungil.

Tallinna linnavalitsus otsustas 12. oktoobril edastada volikogule 3882 linnaelaniku esitatud volikogu otsuse eelnõu, millega antaks linnavalitsusele ülesanne korrastamaks munitsipaallasteaedasid. Linnaelanike esitatud eelnõu eesmärgiks on suunata kogu raha, mis Tallinna linna tänavuses eelarves on ette nähtud Tallinna televisiooni arendamiseks, munitsipaallasteaedadele remondiks ja soetusteks.

Lasteaiakohtade arv suureneb tasapisi

Rahvastikuregistri andmeil elas tänavu 9. augusti seisuga Tallinnas 29 295 last vanuses 1–6 aastat, neist 15 926 olid vanuses kuni 1–3 aastat, selgub otsuse eelnõust. Linna 2010. aasta eelarve järgi pakkus linn võimaluse lasteaias käia 22 062 lapsele, sealhulgas 21 358-le munitsipaallasteaedades. See tähendab, et 25 protsendil lasteaiaealistest lastest polnud võimalik lasteaias käia. Vastavalt käesoleva aasta eelarvele suurendas linn lasteaedade kohtade arvu vaid 265 võrra 22 327-ni, munitsipaallasteaedades 21 512ni.

Mullu tegi terviseamet kaheksale Tallinna munitsipaallasteaiale ettekirjutusi, millele vastates tunnistas Tallinna haridusamet, et nende nõuete täitmiseks oleks vaja 900 miljonit krooni ehk 57 520 484 eurot. Praeguseks on nõuded osaliselt muudetud ja nende täitmiseks on linnale antud ajapikendust 20 aastat, kuid see tähendab siiski, et igal järgneval aastal tuleb linnal investeerida olemasolevatesse lasteaedadesse vähemalt 45 miljonit krooni ehk 2 877 238 eurot.

Tallinna linn vähendas läinud aastal lasteaedade igapäevast rahastamist 15 protsendi võrra - linna arvestuslikku kulu ühele munitsipaallasteaias käivale lapsele vähendati 1952 kroonilt ehk 125 eurolt 1668 kroonile ehk 107 eurole. Tunamullu investeeriti linnakassast 36,4 miljonit krooni ehk 2 326 384 eurot, mullu vaid 300 000 krooni ehk 19 174 eurot. Tänavu otsustas linn kõik kulud lapse kohta samaks jätta ja arvestuslik kulu on 1667 krooni ehk 106,05 eurot lapse kohta kuus ja investeeringuteks on kaks miljonit krooni ehk 127 823 eurot.

Kui tunamullu eraldas linn eelarvest Tallinna Televisioonile 216 000 krooni ehk 13 805 eurot, siis mullu kasvas see summa 12 miljoni krooni ehk 766 940 euroni. Tänavu soovib linn kulutada Tallinna TV-le 1 917 350 eurot.

Allikas: BNS

Foto: Merje Pors

Lisatud 3.11.2011

Miks selline muudatus vajalik on, kirjutab reporter Ilmar Kahro Eesti Päevalehes.

Lisatud 3.11.2011

Riigikogu esimees Ene Ergma avaldab parlamendi nimel kaastunnet riigikogu liikme Peeter Kreitzbergi surma puhul tema omastele ja lähedastele.

„Peeter Kreitzberg oli meie kauaaegne ja hea kolleeg läbi mitme riigikogu koosseisu. Tema pühendumus ja töökus andis palju nii riigikogule kui ka kogu riigile tervikuna. Läbi nelja parlamendi koosseisu oli ta eeskujuks tervele poliitikute põlvkonnale. Jääme leinama tublit ja siirast kolleegi,“ seisab kaastundeavalduses.

Kreitzberg sündis 14. detsembril 1948. aastal Pärnus. Ta oli vabaabielus ning temast jäid maha kaks tütart ja poeg.

Kreitzberg töötas aastatel 1978–1996 Tartu ülikoolis üliõpilaste kompleksse teadusliku uurimistöö büroos, õpetajana, vanemõpetajana, dotsendina ja professorina.1995. aastal oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister, 1996–1999 Tallinna abilinnapea ning 1997. aastast ka Tallinna ülikooli professor.

Kreitzberg oli 2001. aastal Keskerakonna esitatud presidendikandidaat.

Kreitzberg oli riigikogu liige nii üheksandas, kümnendas, üheteistkümnendas kui ka kaheteistkümnendas koosseisus. Aastatel 2001–2003 ning 2003–2005 oli ta riigikogu aseesimees.

Lisaks oli ta Eesti Spordiseltsi Kalev juhatuse liige alates 2010. aastast, Tallinna ülikooli kuratooriumi liige 2011. aastast, muusikakadeemia kuratooriumi liige 2008. aastast, Tartu ülikooli kuratooriumi liige 2009. aastast, Kalev SPA nõukogu liige 2010. aastast ning Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige 2007. aastast.

Aastatel 1994–2004 kuulus Kreitzberg Keskerakonda, alates 2005. aastast Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.

Allikas: BNS

Foto: Flickr

Lisatud 3.11.2011

Nii ei ole kohalikul koolil ellujäämiseks vajalikku õpilaste arvu, vahendasid ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Eestigi mõistes küllalt väikeses maakonnakeskuses Põlvas tegutseb kaks gümnaasiumi, neist Põlva keskkool alustas seitsme aasta eest alternatiivi pakkumiseks eelkutseõppe suunaga. Paar aastat tagasi oligi soovijaid rohkesti - 37 õpilast ehk rohkem kui klassi jagu, aga sel sügisel kõigest 12.

"Kas on mõtet sellise täituvusega nagu sel õppeaastal kümnenda klassi avasime ka järgmine õppeaasta seda teha? Ju siis on ümbruskonna kogukonnal arvamused muutunud," tõdes Põlva keskkooli direktor Arvo Sarapuu.

Reporter Risto Metsa lugu loe lähemalt Tartu Postimehest.

Täna kell 13 kohtuvad haridus- ja teadusministeeriumi Tallinna esinduses (Tõnismägi 11) ühise laua taga haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ja Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Sven Rondik, teatab ministeerium oma pressiteates.

Kohtumisel on kavas allkirjastada ühisdeklaratsioon, milles lepitakse kokku edasine tegevus õpetajate töö väärtustamiseks töökoormuse reguleerimise, palgakorralduse ja koolikorralduse muutmise kaudu.

Foto: Flickr

Lisatud 3.11.2011

SIHK juhataja Marek Lingi sõnul sai keskus alguse 2007. aastal. „Leidsime sobivaima metoodika, kuidas treenida ja ette valmistada meie operatiivteenistusi, et nad tuleksid toime suurõnnetuste, terrorismi, kriiside tagajärgedega. Praktilise õppuse läbiviimine vajab suuri ressursse. Arvutiga on võimalik olukorda väga täpselt jäljendada, tekitades osalejates tunde, et viibitakse kohal, sündmuste keskel.“

Kaks klassitäit esmaklassilist tehnoloogiat

Nii ongi sisekaitseakadeemias kaks klassi varustatud tehnoloogia viimase sõnaga. Kasutusel on neli erinevat tarkvara, neist kaks Hollandi tarkvarafirma e-sembli poolt välja töötatud sündmuskohta imiteeriv 3D programm XVR ja logistika simulaator ISEE. Youtube´ist saab ka vaadata, kuidas programm välja näeb, otsingusõnaks võibki panna e-semble. USA tarkvarafirma Thunderhead tooted PyroSim ja Pathfinder on mõeldud vastavalt tule dünaamika imiteerimiseks ja hoonete evakuatsiooni simuleerimiseks.

Marek Link: „Tegu on nö objektide raamatukoguga. Objektid (majad, autod, päästjad ja päästetavad,  päästemeeskonna abivahendid jms) saab asetada virtuaalkeskkonda, tekitades tunde, et viibime sündmuskohal. Koolitatava käskluste, tema reageeringute tulemusena midagi sündmustikus muutub. Meil on oma lennujaam, raudteejaam, terved linnakud, mis eksisteerivad virtuaalselt, aga võimaldavad optimaalse aja- ja ressursikuluga operatiivjuhte ette valmistada. Õpisituatsioon on rollimänguline ja võimalikult elulähedane.“

Kriis kui filmistsenaarium

Marek Link lisab siinkohal, et enne simulatsiooni käib kõva töö paberi ja pliiatsiga: õpetaja kujundab situatsiooni vastavalt õpiväljundile; läbi mõeldakse kõikvõimalikud variandid, kuidas õpilane ühel või teisel juhul võib reageerida, kuidas situatsioon võib areneda. Nagu filmistsenaariumi koostamine! Alles seejärel seab tehniline instruktor detailidest kokku virtuaalmaailma. Näiteks kokkupõrge kütuseveoki ja sõiduauto vahel. Umbes 20 minutiga on kogu olukord kujunduslikult valmis ja õppus võib alata.

Raadiojaama kaudu (ehk siis õpetaja kaudu) saab õpilane teate, et Tartu-Tallinna maantee 23 kilomeetril on suur kokkupõrge kütuseveoki ja sõiduki vahel. Ressurss saadetakse välja, st õpilane jälgib ekraani ja joystick´i  liigutades jõuab virtuaalse sõidukiga sündmuskohale, teeb luure, informeerib häirekeskust, ja siis hakatakse sündmust lahendama.

Marek Link: „Kõik otsused ja käsud, mida õpilane vastu võtab, peab ta kõva häälega välja ütlema, peab seletama, miks ta parkis auto just sinna, miks tellis just nii palju meedikuid  jne. See, mida ta ütleb, kajastub kohe ekraanil, instruktor vormistab suuliselt väljaöeldu ekraanipildiks. Ja need ilmuvad siis ka, kui õpetaja teab, et tegelikult tegi õpilane praegu vale otsuse. Meelega ei lasta  arvutil öelda, et nüüd läks valesti. Laseme situatsiooni lõpuni mängida, see salvestatakse, hiljem toimub analüüs ja antakse tagasisidet.“

Olenevalt koolitussituatsioonist või eesmärkidest võib koolitatav täita järgmisi ülesandeid: sündmuskoha hindamine ja luure teostamine; ressursside tellimine ja organiseerimine; tegevuste juhtimine sündmuskohal; liikluse ümberkorraldamine; massirahutuste ohjamine; kommunikatsiooni juhtimine; logistika korraldamine; kriisi terviklik juhtimine nii sündmuskoha kui staabi tasandil jpm. Korraga saab ühes simulatsioonis osaleda kuni 20 õppurit.

Sarnast tarkvara kasutavad 6-7 riiki Euroopas, Eesti on stsenaariumide rohkuse tõttu üks suurimad kasutajad. Väga palju tehakse siin täiendkoolitusi, virtuaalset õppimisvõimalust kasutavad  Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Tallinna Kiirabi ja AS Eesti Raudtee. Loomulikult tehakse ka praktilisi õppusi väljas, päriselu keskel. Virtuaalne õppus on teadmiste kinnitamiseks, see on vahend, mis laseb valutult kontrollida, kas asjad toimivad. Sest päriselus läheb päästja viga, teadagi, väga kalliks maksma.
 
Tekitame kiiresti tulekahju

Näitlikustamiseks tekitab Marek Link ekraanil kiiresti ühe tulekahju. Alguses on lihtsalt suvaline, tühi linnaosa. Siis maja ja korruse valik, ja juba tõusebki ekraanil ühest aknast suitsu, siis juba leeke. Marek Link annab programmile käskluse muuta tuule suunda, ja kohe muutub ka tulekahju kulg. Nüüd jõuab kohale kiirabi, nüüd tuletõrjemasin. Üks kannatanu on majast välja toodud. Iga kannatanu juurde käib tiraažitabel, kus on kirjas tema seisund. Õppesituatsioonis tuleks nüüd selle põhjal kiiresti otsustada, mida teha. Näiteks alustada kunstlikku hingamist. Samal ajal kulgeb sündmus ekraanil omasoodu ja järjest on vaja vastu võtta otsuseid, mis aitaksid tulekahju kontrolli alla saada ning väldiksid inimohvreid. Tüütute elementidena on vahepeal kohale jõudnud  press, ja lisaks tuleb nüüd tõrjuda ka ajakirjanikke…Siinkohal katkestame simulatsioonimängu.