Neljapäeval, 3. novembril kell 18.00 tähistab eestikeelne Vikipeedia Tartu Linnaraamatukogu (Kompanii 3/5) IV korruse saalis oma üheksandat sünnipäeva ja ühtlasi rahvusvahelise vaba entsüklopeedia Wikipedia kümnendat sünnipäeva.

"Eesti Vikipeediast on üheksa aastaga saanud suurim eestikeelne entsüklopeedia, milles oktoobri lõpu seisuga on ligi 90 000 artiklit," selgitas MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Raul Veede. "Vikipeedia artikleid saab täiendada, parandada ja olulistel teemadel juurde kirjutada igaüks, kui lubab oma tööd igaühel vabalt ja tasuta kasutada."

Vikipeedia sünnipäeva puhul esineb Eesti noorim teadusdoktor, tänavu 24-aastasena krüptograafia alal doktoritöö kaitsnud Margus Niitsoo loenguga teemal "Teadmised muutuvas maailmas".

Samuti on kavas Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna arvutitehnika programmijuhi Karl Kruusamäe loeng teemal "Üks lugu Vikipeedia kasutamisest õppetöös: Arvutiriistvara II".

Pärast ettekandeid on igal soovijal võimalus nautida teed ja kringlit ning küsida Eesti vikipedistidelt Vikipeedia toimimise kohta kõike, mis seni teadmata jäänud.

Tänavu oli eestikeelse Vikipeedia üks laiapõhjalisemaid ettevõtmisi osalemine rahvusvahelises kultuurimälestiste pildistamise kampaanias, mille kaastööna laekus Eestis 71 vabatahtlikult kokku 3112 fotot. Rahvusvahelise Wikimedia sihtasutuse kaudu on võimalik neid ja paljusid teisi fotosid tasuta ja vabalt kasutada igaühel.

Lisainfo: Ivo Kruusamägi, MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige
ivo.kruusamagi@gmail.com

Allikas: BNS, MTÜ Wikimedia Eesti pressiteade

Lisatud 27.10.2011

"Igaüks meist on tegelikult autor ja õpilastel oleks hea teada, millised õigused loominguga kaasnevad. Kui õpilased tajuvad ise ennast autorina ja mõistavad oma õigusi, on neil ka lihtsam aru saada vajadusest järgida autoriõigusi ning neid väärtustada. Iga teose loomine nõuab aega ja raha, paljud inimesed elatuvad sellest ning seetõttu tuleks iga loomingut väärtustada ja mitte tegeleda piraatlusega," rääkis intellektuaalomandi õppematerjale seminaril tutvustav Kaido Uduste, vandeadvokaat ja BSA (Business Software Alliance) esindaja Eestis. "DVD-kujul õppematerjalid on mõeldud kasutamiseks ühiskonnaõpetuse tundides ja peaksid jõudma koolidesse lähinädalate jooksul. Samuti on kõigil võimalik õppematerjaliga tutvuda leheküljel autor.ee," lisas Martin Hiir Eesti Äritarkvara Liidust.

"Ameerika Kaubanduskoja jaoks on intellektuaalse omandiõiguse teema üks olulisemaid prioriteete. Üritame omalt poolt teadmiste levikule kaasa aidata koostöös ettevõtete, otsustajate, ministeeriumite ja korrakaitsjatega," rääkis Ameerika Kaubanduskoja tegevdirektor Daria Sivovol. "Intellektuaalne omandiõigus on tähtis valdkond, millega seonduvaid teemasid peaks koolis käsitlema algklassidest peale. Seetõttu korraldame praktilisi seminare ja koolitusi Eestis teemast huvitatud õpetajatele ja viimase nelja aasta tagasiside on olnud väga positiivne," lisas Sivovol.

Lisaks intellektuaalomandi õppematerjali tutvustajatele võtavad seminaril autorluse ja vastutuse teemadel sõna Eesti Politsei- ja Piirivalveameti patrullpolitseinikud, Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse juht juht Rain Kuus ja Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni juht Erik Mandre. Toomas Seppel Kultuuriministeeriumist tutvustab õpetajatele e-raamatuid ja e-õppevahendeid. Seminaril osalejaid tervitab USA suursaadik Eestis Michael C. Polt. Sel aastal rahastab USA suursaatkond kahte noortele ja koolidele suunatud intellektuaalomandi teemalist projekti, mida neljapäeval toimuval seminaril osalejatele tutvustatakse.

Lisainformatsioon: Daria Sivovol, Ameerika Kaubanduskoja tegevdirektor
daria@amcham.ee
http://www.amcham.ee/

Allikas: BNS, BSA ja Ameerika kaubanduskoja pressiteade

Lisatud 27.10.2011

Praktilist tegevust pakkus seekordne ideelaat nii õpetajatele, õpilastele kui koolijuhtidele. Võib julgelt öelda, et laat laius üle linna: õpetajate põhiprogramm Pärimusmuusika Aidas, koolijuhtide mõtte- ja töötoad Kondase Keskuses, e-õppematerjalide tutvustamine Viljandi linna raamatukogus ning seiklusmäng õpilastele, mis hõlmas nii linna kultuuriloolisi paiku kui Tiigrihüppe SA tutvustust.

Tiigrihüppe SA juht Enel Mägi lausus ideelaata avades, et tal on hea meel näha sellel üritusel nii palju õpetajaid, ehkki koolivaheaeg võimaldanuks ka teistsuguseid valikuid teha, ning soovis, et laadalt võtaksid kõik osalejad kaasa palju ideid koolielu rikastamiseks.

Pildil: Enel Mägi ideelaadal avasõnu lausumas.

Kitarrimängust esitlusprogrammini

Kõige populaarsemad olid ideelaadal kindlasti töötoad, Pärimusmuusika Aida kaks keldrisaali olid huvilistest pidevalt sõna otsest mõttes pungil. Kohe päeva alul sai end kurssi viia, millised ohud kaasnevad laste rohke internetikasutusega, kuidas last õpetada ja juhendada internetiturvalisusega seotud teemadel.  Kõrvalt kostsid samal ajal tasased kitarrihelid: kitarriõpetuse töötuba viis läbi koolikitarri projekti juht Kristo Käo. Põhikooli ja gümnaasiumi uus õppekava sisaldab muuhulgas ka kohustust hakata kolmandas kooliastmes (7.-9. klass) õpetama akustilise kitarri akordimängu võtteid. Töötoast saigi abi, kuidas seda koolis reaalselt teoks teha. Täitsa praktiliselt, kitarrid võeti kätte ja tehti õpetaja juhendamisel esimesed sammud pillimängus.

Pildil: Kristo Käo juhendab kitarrimängu töötuba.

Kujundav hindamine, animatsioon, robotid, simulatsioonimängud – need kõik olid töötubade teemad. Loo autoril õnnestus osaleda praktilisel õppusel „Esitluse loomine prezi keskkonnas“. Seda viis läbi Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja, Tiigrihüppe SA koolitaja Meeri Sild.

Prezi – vallatu ja lõbus

Prezi (http://prezi.com/) on vabavaraline esitluskeskkond, vaheldus harjumuspärasele powerpoint-esitlusele.

Meeri Sild: „Prezi on esitluste loomise vahend, kuid sellega saab tööd teha teisiti kui powerpoint`iga. Prezi haarab tähelepanu, sest tekstid, pildid ja kõik muu ekraanil on liikumises. Prezi võimaldab inimesel olla hästi loominguline. Esitlust võib teha kui mõistekaarti, panna kõigepealt märksõnad ja ideed nagu lõuendile läbisegi paika. Ja kui need on paigas, alles siis näitan prezile kätte, mis järjekorras need vaataja ette ilmuvad.“

Pildil: Meeri Sild jagab selgitusi Prezi kohta.

Prezi võimaldab detaile välja tuua, pilte ja videosid väga lihtsalt lisada. Prezi otsib ise välja õige litsentsiga pildid, mille kasutamisel autoriõigusega probleeme ei teki. Prezi-esitlust on võimalik luua koostöös üle veebi, selleks ei pea kõrvuti arvuti taga istuma. Saab valida värve ja kirjastiile, erinevaid taustu ja pealkirjade suurusi, liikuvatest nooltest rääkimata, ja seda kõike peaaegu et mängides.

Töötoas osalenud tegid samas kohe ka ühe esitluse valmis (teema oli ideelaat, mis muud), selleks läks aega ca pool tundi, ei rohkem. Tulemus oli tõesti haarav, silmale nauditav ja põnev. Meeri Sild julgustas õpetajaid uudset keskkonda kasutama, õpilaste silmis annab see tunnile plusspunkte igatahes juurde.

Pildil: kõik on valmis esitluskeskkonna katsetusteks.

Tulevikutehnoloogia armastab inimest

Samal ajal toimusid Pärimusmuusika Aida suures saalis ettekanded, nii et „laadalised“ said kogu aeg valida, kas põigata töötuppa, kuulata huvipakkuvat esinejat või hoopis väikeses saalis koguda infot Koolielu portaali , e-Twinningu, „Targalt internetis“ projekti, HEV-õpilastele mõeldud õppematerjalide või lasteaia- ja algklassilastele sobivate veebikeskkondade kohta.

Pildil: Koolielu portaali tegijad jagavad huvilistele teavet e-õppematerjalide ja haridusuudiste kohta.

Microsoft Eesti tehnoloogiastrateeg Rasmus Reimo viis oma ettekandes õpetajad kurssi sellega, millist tehnoloogiat noored tulevikus kasutavad, mis suunas areneb tehnoloogia lähema 5-10 aasta jooksul.

Rasmus Reimo tõi välja, et tehnoloogiakasutus muutub ajas järjest rohkem loomulikumaks, intuitiivsemaks. Viisid, kuidas tehnoloogiale sisu luuakse, muutuvad lihtsamaks, ja viisid, kuidas me tehnoloogiat tarbime, muutuvad oluliselt intuitiivsemaks. Ehk kui täna me saame väga konkreetselt aru, et nii, nüüd ma kasutan tehnoloogilist vidinat (näiteks võtan teleripuldi ja vahetan kanalit), siis tulevikus pole sellel enam tähtsust. Inimene kasutab oma häält, või piisab käeviipest, et teleris pilt vahetuks.

Tehnoloogia hakkab järjest rohkem aru saama kontekstist ja konkreetsest kasutajast. Kindalasti ei hakka tehnoloogia mõistma keerulist inimpsüühikat ega tema hinge, aga Rasmus Reimo tõi näite hommikusest kohvitassist: tass arvestab konkreetse isiku konteksti, teab tema eelistusi ja annab märku, et nüüd on kohv õigel temperatuuril, võib jooma hakata. Ei kaks sekundit hiljem ega kaks sekundit varem, vaid just nüüd.

Tehnoloogia hakkab järjest enam mõjutama meie igapäevaseid käitumisharjumusi. Ja tehnoloogia muutub järjest inimsõbralikumaks. Ei midagi keerulist…

Linnamäng oli populaarne

Tiigrihüppe ideelaada raames toimunud linnamäng oli mõeldud kõikidele soovijatele, aktiivsemad olid loomulikult lapsed. Mäng algas linna raamatukogust, üles tuli leida vastusepunktid ja vastuselehed pidid lõpuks jõudma Pärimusmuusika Aita loosikasti. Osalenute vahel loositi välja iPad, see andis mängule kindlasti hoogu juurde.

Pildil: Tiigrihüppe linnamäng algas raamatukogust.

Mis aastal said kõik eesti koolid interneti püsiühenduse? Vastus asub majas, kust tulevad maasikad. Kes on Tiigrihüppe SA patroon? Vastus asub majas, kus on palju rõõmsaid poisse ja tüdrukuid. Eks siis tuligi suunava kaardi abil kõigile kümnele küsimusele vastus leida ja põnevust pakkus see palju.

Marge Paluoja Tartu lasteaiast „Sass“ oligi parasjagu loosikasti juures: „Võtsin linnamängust osa koos tütre ja väikese sugulasega. Alustasime tänast päeva siitsamast, Pärimusmuusika Aidast. Kuulasime lastega töötuba „Targalt internetis“, pärast oli tüdrukutel väike rahutus hinges, läksime kõndima ja linnamängu kaasa tegema. Raamatukogust alustasime, ja siis asusime linnaga tutvuma. Oleme ju Tartust, aga nüüd saime Viljandi kohta ka rohkem teada.  No tunniga saime hakkama. Linn oli täis lapsi, mapid ja pastakad peos, vahva oli!“

Mis teid tõi Viljandisse ideelaadale?

„Olen osalenud e-Twinningu üritustel ja sealt saaanud infot Tiigrihüppe tegemiste kohta. Eks ikka soov teada saada, kuidas arvutit ja IT-saavutusi lasteni viia. Lasteaias küll mitte, aga olen õppinud klassiõpetajaks, ideelaadalt saadud teadmisi võib elus vaja minna.“

Pildil: Marge Paluoja on lastega linnamängu edukalt läbinud.

Tiigrihüppe SA ideelaadal kogutud muljed pani kirja Madli Leikop.

Lisatud 27.10.2011

Lisaks kuuluvad komisjoni Taavi Kotka (ITL), Jaak Anton (HTM), Andres Kaarmann (HTM) ja Ahti Kuningas (MKM). Juhtkomisjoni nõustavateks hääleõiguseta ekspertideks kinnitati Kalle Tammemäe (TTÜ) ja Kristjan Haller (TÜ).

IT Akadeemia (ITA) on Eesti riigi, ülikoolide ning info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) sektori ettevõtete koostööprogramm, mille eesmärk on valitud õppekavade viimine rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele, et tagada rahvusvaheline konkurentsivõime ning kvalifitseeritud tööjõud IKT sektoris. ITA on programm parimate Eesti ja välismaiste õppejõudude ning tudengite kaasamiseks õppetöösse IKT õppekavadel. Tänaste plaanide kohaselt alustavad ITA egiidi all õpet esimesed tudengid ja õppejõud nii Eestist kui välisriikidest 1. septembril 2012. Programmiga alustatakse koondades kokku konkurentsivõimelisemad IT-õppekavad Eesti ülikoolides juba toimivate seast.

Sten Tamkivi: „IT-tööstus toob Eestisse täna rohkem ekspordi-eurosid ja rahvusvahelist au ja kuulsust kui kunagi varem. Selle kiire kasvu jätkumine eeldab üha uusi maailmatasemel haridusega reaalteadlasi ja spetsialiste – suudaksime tasuvat tööd pakkuda veel tuhandetele. Mul on ülihea meel, et selle ajude-nappuse mure lahendamiseks kaks aastat tagasi kogunenud IT-firmade esindajate, ülikoolide ja riigi idee taha on leitud ka esimesed investeeringud j a saame hakata ülikoolide pingutusi oma õppekavade arendamisel reaalselt toetama.“

Juhtkomisjoni ülesanneteks on ITA prioriteetsete arengusuundade, tegevuspõhimõtete ning iga-aastase eelarve ja tööplaani kinnitamine. Hiljemalt 5. detsembriks tuleb komisjonil esitada haridus- ja teadusministrile tegevusplaan ning eelarve 2012. aastaks.

IT Akadeemiat haldab Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus. 2012. aasta riigieelarvest on ITA tegevusteks planeeritud 1,5 miljonit eurot.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Lisatud 27.10.2011

"Seoses uute ainekavadega on muusikaõpetusse toodud plokkflöödi õpe, aga tänaseks päevaks ei ole kuskil metoodilist materjali," ütles Tammerik õppematerjali loomise tausta kohta.
Nii koostas ta ise õppematerjali, mis on kindlasti abiks õpetamisel ja uue õppekava rakendamisel.
E-õppematerjale hinnanud ekspertide sõnul on tegemist suurepärase õppematerjaliga, mis sobib nii iseõppimiseks kui ka tunnis kasutamiseks.

Konkursil sai teise koha Maksim Ivanov Tartu Annelinna Gümnaasiumist tööga „Kujundite lõikamine ja kokkupanek“.
Autor otsustas koolitunnis kasutada õpitarkvara Geogebra. Loodud dünaamilised töölehed peaksid sobima 5.-8. klassi õpilastele ning nende eesmärk on arendada loogilist mõtlemisvõimet ja pakkuda võimalust iseseisva uurimustöö tegemiseks.
Žürii hinnangul on Ivanovi tehtud õppematerjal õpilaste jaoks kindlasti huvipakkuv, selge ja arusaadav. Ivanov osales konkursil veel teisegi tööga, mis pääses samuti finaali. Õppematerjal "Pindala" on mõeldud 5.-9. klassi matemaatika tundideks ning seal on samuti kasutatud tarkvara Geogebra.

Kolmanda koha väärilised olid žürii hinnangul Aruküla lasteaia "Rukkilill" õpetajad Pille Tina-Kuusik,  Maris Willadsen ja Anu Meelimäe tööga „Õpime mõõtma!“
Autorid leidsid, et võrdlevate mõistete – pikk-lühike, madal-kõrge – teemade käsitlemiseks ja kinnistamiseks on lasteaias palju materjali vaja ning kuna ülevaatlikku materjali jäi väheks, olid nad nii ettevõtlikud, et lõid selle ise.
Žürii pidas vahvaks, et töö valmimisel on oma osa andnud terve Aruküla lasteaia personal. Nimelt on lisatud grupitööde videod, kus õpetajad analüüsivad ning pakuvad välja mõtteid töölehtede loomiseks. Samuti leiti, et veebilehe ülesehitus on loogiline ja metoodilised juhendid selged.
Esikolmik pälvis ka rahalise preemia - esimene koht 1283 eurot, teine koht 640 eurot ning kolmanda koha omanikud jagasid omavahel 320 eurot.

Konkursi finaali pääsesid ka:
Merlin Kirbits, Mammaste Lasteaed-Algkool 
„Loodusõpetuse harjutused II klassile“
Autori sõnul aitab õppematerjal õpetaja tööd muuta lihtsamaks ning seal olevad mängud ja tegevused muudavad loodusõpetuse tunni õpilase jaoks köitvamaks, samuti arendavad erinevaid oskusi. 

Helle Anijärv, Tartu Hiie Kool
„Loodusvööndid“, "Järved"
Autor kommenteeris, et püüdis õppematerjali koostamisel kasutada võimalikult mitmekesiseid vahendeid, tuues õppeprotsessi just neid keskkondi, mida õpilased meelsasti kasutavad – nt mängud, YouTube, surfamine internetis.

Vilve Roosioks, Viimsi Keskkool  
„8. klassi mehaanika kursus“, „Optikakursus 8. klassile“
Optikakursuse kohta on Vilve Roosioks öelnud, et kuigi füüsika on praktiline õppeaine, ei ole kõiki katseid alati võimalik laboris läbi viia. Nii otsis Vilve erinevaid veebipõhiseid mudeleid, mida uurides oleks võimalik teemast siiski hea ülevaade saada.

Martin Salong, Gustav Adolfi Gümnaasium  
„Jalgpallireeglid“
Martin Salong sõnas, et lisaks jalgpallitehnikale on oluline selgitada õpilastele ka jalgpallireegleid. Tehnika õppimiseks on videomaterjal küll olemas, kuid reeglite kohta eestikeelne videomaterial seni puudus.


Maiki Hint, Alatskivi Keskkool     
„Eesti naaberriigid läbi nende legendide“
Maiki loodud materjal annab inglise keele õpetajale võimaluse  õppekavas ette nähtud teemale läheneda riikide legendidega tutvudes, erinevaid interaktiivseid ülesandeid lahendaded ja viktoriine läbi viies.

Tarvi Tasane     
"Väikesed meisterdajad"
Tarvi on klassiõpetajana töötanud viimased kuus aastat ja leidis, et õpilaste kunsti- ja käsitööde koondamine ühele lehele on mugav nii talle, kui ka huvitav õpilastele ja teistele huvilistele. Nii leiabki lehelt 5-12-aastaste väikeste meisterdajate töid.

E-õppematerjale hindasid Koolielu aineeksperdid, metoodikud ja Tiigrihüppe Sihtasutuse töötajad. Aitäh kõigile, kes konkurssi kas osaledes või hinnates panustasid!

Ühtlasi ootab Koolielu portaal e-õppematerjale "Täna samm, homme teine III" konkursile, mis kestab terve aasta. Töid saab esitada kaheks erinevaks tähtajaks: 1. detsembriks 2011 ja 1. maiks 2012.
Pärast mõlemat tähtaega valitakse laekunud tööde hulgast parimad, mis võistlevad edasi konkursi lõppvoorus.
Õppeaasta lõpuks peaks selguma parim veebipõhine õppematerjal, mille loojat auhinnatakse tuleval sügisel.
Kolmandat kohta autasustakse 320 euroga, teist kohta 640 euroga ja esimest kohta 1283 euroga.

Lisatud 27.10.2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel. 

Lisatud 26. oktoobril 2011  

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 26. oktoobril 2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 26. oktoobril 2011

Artikli täistekst ajalehe Sakala veebilehel.

Lisainfo.  

NB! Kell 16.00 toimub Tiigrihüppe haridusportaali Koolielu elektrooniliste õppematerjalide loomise konkursi "Täna samm, homme teine II" võitjate autasustamine ja parimate konkursitööde tutvustused.
Tiigrihüppe Sihtasutuse läbiviimisel toimub igal aastal õpetajatele elektroonsete õppematerjalide väljatöötamise konkurss, millel parima autori preemia on 1280 eurot. Kuulutatakse välja seekordsed võitjad ja tutvustatakse võidutöid. Kõikidel Ideelaadal osalejatel on hea võimalus uurida, kas ja kuidas ise järgmise aasta konkursil  osaleda. 
 
Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 26. oktoobril 2011