Haridustöötajate liidu juhatuse esimees Sven Rondik luges meeleavaldusel ette pöördumise, milles seisab, et kui haridustöötajad palgatõusu küsimuses riigiga kokkuleppele ei jõua, on õpetajad valmis alustama streiki. Liit kavatseb teisipäeval anda oma pöördumise üle riigikogu esimehele Ene Ergmale.

Pöördumises juhiti tähelepanu ka tõsiasjale, et täiskohaga töötavate õpetajate palga suurus ei võimalda saada isegi pensionimäära koefitsiendiga 1,0. Samuti tauniti peaminister Andrus Ansipi vastuseisu õpetajate palgatõusuks tuleva aasta 1. jaanuarist, mida Ansip väljendas esinedes esmaspäeval riigikogus ning Ansipi antud negatiivset üldhinnangut õpetamise tasemele gümnaasiumiastmes.

Palgatõusu ja töö suuremat väärtustamist nõudsid Toompeale kogunenud haridustöötajad ka koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide õpetajatele, ringijuhtidele, psühholoogidele ja teistele õppe- ja kasvatusala töötajatele, milleks tuleks suurendada kohalikele omavalitsustele riigieelarvest eraldatavaid summasid.

Haridustöötajate liit pöördus oktoobri alguses riigikogu poole palvega leida lisaraha, et tõsta järgmisest aastast õpetajate palka 20 protsendi võrra. Sel sügisel toimunud kolmepoolsed läbirääkimised õpetajate töötasude tõstmise osas lõppesid 19. septembril tulemusteta.

Pärast haridustöötajate pöördumise ettelugemist kutsus keskerakondlasest riigikogu saadik Peeter Võsa kõiki meeleavaldusel osalenuid, kellel on kaasas isikut tõendav dokument, tulema riigikogu hoonesse ja asetama kaasas olevad plakatid koalitsioonifraktsioonide uste taha.

Keskpäeval Tallinnas Toompeal Lossi platsil alanud Eesti Haridustöötajate Liidu korraldatavale meeleavaldusele õpetajate palgatõusu toetuseks tuli kokku üle tuhande inimese, inimesi jagus ka Nevski katedraali ette ja selle kõrvale parki. Meeleavaldajad kandsid arvukalt plakateid, millel on muu hulgas kirjas "Keskmine õpetaja palk Eestis 640 €, Kreekas 1900 €, otsus: toetame Kreekat", "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka ahastus!", "Haridus Eestis - prioriteet või mitte?", "Missioonitundest ei ela", "Lõpp säästuharidusele!", "Olen tüdinud purgisupist, sest naine töötab ka õhtuti!"

Meeleavaldusele olid tulnud ka paljud opositsiooni kuuluvate Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud, näiteks keskerakondlased Mailis Reps, Yana Toom ja Jüri Ratas ning sotsiaaldemokraatidest Jaak Juske, Peeter Kreitzberg ja Heljo Pihkof. Koalitsioonisaadikutest on kohal Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluvad Urmas Reinsalu, Tõnis Lukas ja Liisa Pakosta ning reformierakondlane Igor Gräzin. Kohal on ka ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ning transpordi ametiühingu juht Peep Peterson.

Ürituse korraldajad olid püstitanud Lossi platsile kõnelejatele väikese poodiumi ning pannud üles mikrofonid ja kõlarid, mille abil meeleavaldajad oma seisukohti ja õpetajate palgatõusu vajadust selgitasid. Eesti Haridustöötajate Liit tõi meeleavaldusele kohale inimesi kõikjalt maakondadest ja Tallinnast, Tartust, Kohtla-Järvelt, Narvast ning Sillamäelt. Lisaks õpetajatele olid koosolekule tulnud ka paljud õpetajate toetajad.

Allikas:  BNS Lisatud 26. oktoobril 2011

„1970.–1980. aastatel oli kultuuriväli Eestis kinnine ruum, otsekui teatrilava, kuhu koondub valgusvihuna tähelepanu,” ütles näituse kuraator Anne Untera. Teater täitis neil aastatel ka dramaturgiast ja kirjandusest kaugeid poliitika, ajalooteaduse jm ülesandeid. Teatri rituaalid huvitasid ja huvitavad inimesi ka selletõttu, et need tähistavad sidet laiema kultuuriväljaga ning aitavad ületada sotsiaalset tegelikkust.

Vive Tolli tegi näituse jaoks mitmeid järeltrükke oma 1970.–1980. aastate plaatidelt. Tema graafikas on näha liikumiselt tabatud inimesed, erinevad ruumitasandid ja tähendusi kandvad rekvisiidid – kõik see, mis on oluline muusikateatri laval. Tallinna vanalinna arhitektuur on samuti Tolli töödes teatriga ühendatud, linnamüüriga piiratu ongi tema jaoks suur näitelava.

Marju Mutsu ofortide spontaanselt tekkinud struktuur on sageli seotud filosoofilise klaaspärlimänguga. Loomisrõõm võrdus Marju Mutsu jaoks nii näitleja kui kunstniku puhul tema vastutusega.

Teater on alati olnud lähenemisteeks maailmakultuuri klassika juurde, lava kui esinemisruum või lahtise taeva all paiknev areen võib tähendada ka eluteatrit või muusade asupaika parnassi. „Selliselt võiks vaadelda näitusel Enno Ootsingu ja Anu Juuraku teatriteemalist graafikat,” ütles Anne Untera.

Teise poole väljapanekust moodustab eesti plakatikunst muuseumi graafilise disaini kogust. Popkunsti puhaste värvide ja selgelt loetavate kujundite ning šriftide (näiteks Leo Lapini tööd) kõrval hakati kultuuriplakati puhul kasutama fotomontaaži ja lavastusefekte. Tolleaegsete tehniliste võimaluste juures, enne nn digipööret, lõid kunstnikud sellega erilise koolkonna.

Ülo Emmus ning tandemina koos töötanud disainer Villu Järmut ja fotokunstnik Enn Kärmas olid juhtivad plakatistid, kelle teatriplakatite fotomontaažid töötasid sürrealistlikult irriteerivalt ja mitmetähenduslikult. Välja on pandud graafilise disaini kogust ka Aili Ermeli ja Jüri Kassi kultuuriplakateid.

Eesti teatriteemaline graafika- ja plakatinäitus on õnneliku juhusena sattunud ühele ajale poola teatrikorüfee Tadeusz Kantori näitusega Kumus. „See võimaldab vaadata kahes riigis peaaegu samal perioodil toimunud kunstiprotsesse, ehkki Kantor oli teatrikunstnik, kellest kujunes maailmanimega lavastaja,” lisas Anne Untera.

Näitust „Teatrimaailm eesti graafikas 1970.–1980. aastatel” saab vaadata 25. märtsini 2012 Kumu 4. korruse A-tiivas asuvas graafikakabinetis.

Eesti Kunstimuuseum
Lisatud 26. oktoobril 2011

TÜ turundusspetsialist Kaisa Jõgi märkis, et sügiseste lahtiste uste päevade mõte on anda abiturientidele võimalus tutvuda Tartu Ülikooli õppimisvõimalustega juba enne riigieksamite osas valiku langetamist.

„Nii saavad koolilõpetajad aimu, mida üks või teine eriala endast kujutab ja kas see oleks nende jaoks parim valik või leidub midagi, mis ehk rohkem nende vajadustele ja ootustele vastab. Tudengitega vahetult suheldes peaks igale küsimusele ausa ja ammendava vastuse saama,“ ütles Jõgi.

Abituriendid saavad kuulata loenguid, erialade tutvustusi, külastada infotunde ning tutvuda õppehoonete ja laboritega.

26. ja 27. oktoobril on Tartu Ülikooli muuseumide külastamine kõigile tasuta.

TÜ raamatukogus toimub infotund 26. oktoobril algusega kell 15.

Rohkem infot ja täpne programm: http://www.ut.ee/lup

Tartu Ülikool
Lisatud 26. oktoobril 2011

Kõik abituriendid, kes on huvitatud maaülikoolis õppimisest, saavad võimaluse tutvuda valitud erialaga juba enne sellele õppima asumist. Sel viisil saab õpilane, kes kahtleb oma valikutes, leida kõige sobivama ja õigema, ning õpilane, kes on oma valiku teinud, saada sellele kinnitust. Varjupäeva vajalikkust näitab ka see, et projekti vastu tuntakse suurt huvi.

Abiturient saab varjupäeval osaleda loengutes, tutvuda õppekavadega ning teha läbi täisväärtusliku ülikoolipäeva. Samuti on võimalik varjutada tudengeid mitmel järjestikusel päeval, kui abiturienti huvitavad võrdsel määral kaks eriala. Eelnevatel aastatel on populaarseimad erialad olnud maastikuarhitektuur ning põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine.

Õpilastel tuleb osalemiseks täita avaldus ja saata see üliõpilasesinduse aadressile eryytli@emu.ee. Avalduse saab alla laadida esinduse koduleheküljelt http://ye.emu.ee/.

Kui abiturient ei soovi tudengit varjutada, saab ta tutvuda maaülikoolis õppimise võimalustega lahtiste uste päeval, mis toimub 26. oktoobril maaülikooli peahoones (Kreutzwaldi 1a) kell 10-15.

Varjupäeva korraldab projekti „Tudengi-vari“ raames Eesti Maaülikooli Üliõpilasesindus.

Eesti Maaülikool
Lisatud 26. oktoobril 2011

Noorteseire aastaraamatu andmetel tegutses Eesti kohalikes omavalitsustes 2010. aastal kokku ligi 900 noorsootöö asutust - huvikoolid, noortekeskused, teavitamis- ja nõustamiskeskused, alaealiste komisjonid jne., mis pakuvad mitmekülgseid noorsootöö teenuseid. Kuni 4. novembrini külastavad sõltumatud eksperdid omavalitsusi ning analüüsivad muuhulgas ka omavalitsuse poolt pakutavate noorsootöö teenuste kättesaadavust.
 
Noorsootöö kvaliteeti on kaardistanud 24 omavalitsust, teiste hulgas ka Loksa linn. Noorsootöö ajalehe Aken veergudel tunnistas Loksa abilinnapea Hilleri Treisalt, et hindamise tulemusena on neil väga selge arusaam, et noorsootööle tuleb rohkem tähelepanu pöörata ja et noortele vanuses 18-26 on väga vähe võimalusi huvitegevuseks.
 
„Kohalikud omavalitsused koos riigiga on noorsootöö struktuuride arendamisel teinud noorte arengutingimuste parandamiseks olulisi samme. Käimasolev kohalike omavalitsuste noorsootöö kvaliteedi hindamine aitab välja selgitada, mis valdkondades ja milliste noorte vanusegruppidega on veel vaja tööd teha, et noortel oleks sõltumata elukohast võrdsemad võimalused noorsootööst osasaamiseks,“ selgitas noorsootöö kvaliteedi hindamise projekti juht Kaisa Orunuk.
 
Noorteseire aastaraamatus tõdevad noorsootöö spetsialistid, et noor saab noorsootöös osaledes oma konkurentsivõimet parandada ja pädevust mitmekülgselt arendada ning sealjuures teha seda koolis õppimise kõrvalt. Tööturule sisenemise hetkel võib ta tänu noorsootöös omandatud kogemustele nii mõnegi konkurendi ees olulise eelise saada.
 
Eesti Noorsootöö Keskus töötas kvaliteedi hindamismudeli välja 2010. aastal koostöös Ernst & Young Baltic AS-i ning noortevaldkonna partneritega.
 
Hindamismudeli loomine ja rakendamine on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidavast programmist „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“, mille üldeesmärk on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile.
 
Hindamissüsteemi rakendamist koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.
 
Lisainformatsioon:
Kaisa Orunuk
noorsootöö kvaliteedi hindamise juht
www.entk.ee/kvaliteedihindamine
 
Lisatud: 25.10.2011

Konkursi eesmärk on koguda õpilasi huvitavaid teemasid ja nende arvamusi kodanikuks olemisest, õpilaste tunnustamine ning sallivuse suurendamine noorte seas.

„Selleaastase konkursi teema valik ei olnud juhuslik. Käesoleva aasta 1. septembrist algas uute riiklike õppekavade rakendamine koolides ning üheks tähtsamaks märksõnaks uutes õppekavades on kodanikuaktiivsus,“ kommenteeris Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

„Meie sooviks on, et noored kujuneksid algatusvõimelisteks ja vastutustundelisteks kodanikeks, kes julgevad ja suudavad kaasa rääkida demokraatlikes protsessides, osaleda nendes ja suunata neid,“ selgitas Irene Käosaar.

Võistlustöid hindab 5 liikmeline žürii, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Sirli Tooming, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusüksuse koordinaator Toivo Sikk, Viimsi Keskkooli õpetaja Janek Murakas ning Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse ja ajaloo õpetaja Dmitri Rõbakov.

Kahes vanuserühmas toimuva konkursi raames pannakse välja üks esimene, kaks teist ja kolm kolmandat auhinda ning ergutusauhinnad. 

Konkursil osalemiseks saavad õpilased kuni 11. novembrini esitada kuni 2 lehekülje pikkuse (umbes 3600 tähemärki) essee, saates oma kirjatöö Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusse Meie Inimesed aadressil Liimi 1, 10621 Tallinn või e-posti aadressil toivo.sikk@meis.ee. 

Täpsemad tingimused konkursil osalemiseks leiab MISA kodulehelt www.meis.ee/kodanikupaeva-esseekonkurss.ee

26. november, kodanikupäev, on pühendatud Eesti kodanikule, kodanikuuhkuse ja kodanikuks olemisega kaasnevate õiguste ja kohustuste teadvustamisele. Aastatega kujunes kodanikupäeva tähistamine välja ilusaks traditsiooniks - kodanikunädalaks, mille jooksul tähistavad kodanikupäeva paljud asutused. Kodanikupäevale pühendatud nädal on mõeldud kõigile loovatele ja tegusatele Eestis elavatele inimestele. Selle aasta kodanikupäeva moto on „Kodanikuks kasvanud“. Rohkem informatsiooni kodanikupäeva tähistamise kohta leiab veebilehelt http://kodanik.err.ee.

Meelika Hirmo, MISA kommunikatsioonijuht

Fotol on Mustpeade Majas kodanikupäeva viktoriini mulluste võitjate autasustamisüritusel premeeritud Ülenurme Gümnaasiumi õpilane Kaidi Kolsar koos õpetajaga.

Lisatud: 25.10.2011

Mardipäev on tänini tuntud rahvakalendri tähtpäev. Ometi on selle tähendus ja kombestik vaid lühikese ajaga tugevasti "lahjemaks" muutunud ning omandanud palju uusi jooni.

Veel 20. sajandi alguseni meestepühana tuntud tähtpäev on tänaseks saanud laste pärusmaaks. Vanasti öeldi, et mardipäev-see on jandipäev. Iga korralik mardipere suutis pererahvast lausa pisarateni naerutada.

Kel on soovi ajas pisut tagasi vaadata ning vanemaid janditamiskombeid meelde tuletada, on oodatud meie juurde. Eriti soovitav on see neile, kel endal mardilaupäeval kihk sanditama minna.

Programmis osalemiseks tuleb end registreerida: 6 549 126 või kuiekool@evm.ee.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit korraldab ESF programmi "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2013" raames 04.-05. novembril 2011 Pärnus hotelli Strand konverentsikeskuses seminari võõrkeeleõpetajatele ja teistele huvilistele teemal "Praktikult praktikule - millest räägib uus õppekava?".

Koolitusel astuvad üles REKKi ja SA Archimedes esindajad ning tegevõpetajad, kes jagavad oma parimaid praktikaid õppekava teemade rakendamisel oma igapäevatöös. Täpne ajakava on üleval www.voorkeelteliit.eu

Koolitusele on veel mõned vabad kohad. Kõigil soovijatel palume kiiresti võtta ühendust EVÕL juhatuse esimehe Ene Petersoniga ene@peterson.ee või projektijuht Krista Savitschi mobiilil 56666154 hiljemalt 29.oktoobril 2011.

Koolituse elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Rahastamine toimub ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008 - 2014“ raames.

Lisatud 25.10.2011

14.11.2011 lõpeb piltide vastuvõtmine aadressil
        http://joonistaja.eenet.ee
ja algab parimate väljaselgitamine ning auhindade jagamine.

EENet soovib häid ideid ja ilusaid pilte!

Joonistusvõistlus facebookis:
        http://www.facebook.com/joonistusvoistlus

Lisatud 25.10.2011

Artikkel ja pildigalerii Postimehest!