Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 14. oktoobril 2011

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 14. oktoobril 2011

Artikli täistekst portaalis Naine24.ee. 

Lisatud 14. oktoobril 2011  

Ebakindlust on süvendanud õpilaste teadmatus uuest õppekavast tulenevate muudatuste osas, õpetajaskonna motivatsioonikriis, koolijuhtide reaalsed võimalused kooli edukaks juhtimiseks ning lastevanemate vähene kaasatus hariduselu otsustusprotsessidesse, leidsid Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Eesti Lastevanemate Liidu esindajad kolmapäeval rahvusraamatukogus aset leidnud arutelul.

Vastupidiselt levinud arusaamale on õpilased, õpetajad, koolijuhid ning lapsevanemad hetkel paljudes eelnimetaud mureküsimustes ühisel meelel. See, et arutelude käigus ikka ja jälle õpetaja ülekoormatuse ning alamakstuseni jõutakse näitab, et probleem ei avaldu statistilistes näitajates, kuid on tegelikkuses ülimalt tõsine, ütles kõigi osalejate nimel õpetajate liidu juhatuse esimees Margit Timakov BNS-ile saadetud ühisavalduses.

Olukorra parandamiseks on haridusosalised asunud ühisesse paati ja leiavad, et soovitud tulemusteni jõudmine on võimalik vaid koos tegutsedes, märkis Timakov.

Õpilased, õpetajad, koolijuhid ja lapsevanemad tõdesid, et hea haridustaseme edaspidiseks kindlustamiseks peab riik hakkama eelkõige väärtustama õpetajaametit.

Samuti on vaja viivitamatult viia ellu muudatusi õpetajate palga- ja tööajaküsimuses ning õpetajate esma- ja täiendkoolituses.

Haridusosaliste hinnangul peab kool teadma riigipoolset tegevuskava ja vahendeid riiklikult seatud eesmärkide ning õppekavade elluviimiseks. Eesti kool vajab ühtlasi praegusel sajandil konkurentsivõimelise hariduse pakkumiseks tegeliku koostöö sisulisemaks muutmist erinevate koolielu osapoolte vahel.

Timakovi sõnul on haridusosalised seisukohal, et olukorra parandamiseks on vaja tegelikku koostööd kohalikelt omavalitsustelt ja riigilt.

Allikas: BNS Lisatud 14. oktoobril 2011  

Anatoomikum valmis Johann Wilhelm Krause projekteerituna aastal 1805. Oma tänapäevase kuju omandas hoone aastatel 1856−1860. Tegemist on Tartu 19. sajandi ehituskunsti ühe kauneima ehitisega. Renoveerimise järel hakkavad hoones tööle Tartu Ülikooli teaduskool, Pedagogicum ja Tartu Ülikooli ajaloo muuseum. Keskuse peamiseks ülesandeks on teaduse populariseerimine ning tegemist saab olema loomingulise keskkonnaga, kus seotakse ühte minevik, olevik ja tulevik. „Meie eesmärk on tekitada vanas anatoomikumis sünergia teadus- ja õppetöö vahel. Saame luua uue kvaliteediga hariduskeskuse, mis on uudne oma vormilt ja funktsioonidelt. Peame ülimalt oluliseks, et suur osa hoonest saab olema ka avalikus kasutuses ja kõigile kättesaadav,“ selgitab Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi direktor Mariann Raisma, kes on anatoomikumi renoveerimise projekti üks eestvedaja. Veel kuu aja vältel ehk kuni 19. novembrini on võimalik anatoomikumis külastada näitust „200 aastat vana anatoomikumi“, mis tutvustab vana anatoomikumi ehituslugu ja seal õppinud või töötanud kuulsaid teadlasi.

Külastajatel on füsioloogialaboratooriumis võimalik näha 19.−20. sajandi alguses kasutusel olnud teadusaparatuuri, tutvuda farmaatsiaprofessori G. Dragendorffi droogide kollektsiooniga, külastada rotundi ning tutvuda Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kollektsioonide näitusega. Rohkem infot: http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/vana_anatoomikum

TÜ muuseumid Lisatud 14. oktoobril 2011

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 14. oktoobril 2011

„Näiteks kui sinu lemmik-rasvakriidid on nii lühikeseks kulunud, et neid enam hästi käes hoida ei saa, mõtled sa välja niisuguse kriidihoidja, mille otsa saab kriidi kinnitada, et kriiti lõpuni ära kasutada,“ selgitas konkursi korraldaja Margit Lehis innovatiivsete ideede olemust.

Konkreetset teemat esitatavatele leiutistele sõnastatud ei ole – peaasi, et tegemist oleks mõne ideega, mis mõne igapäevaelu probleemi lahendab.

Konkursile tuleb esitada leiutise joonis  ja kirjeldus (nii elektrooniliselt kui paberil), võimalusel ka juhendaja arvamus. Täpne nõutavate dokumentide kirjeldus ja teave töö esitamise kohta on toodud konkursi veebilehel.

Konkursi auhinnafond on 25 950 eurot – preemiad ootavad leiutajaid, parimate leiutajate juhendajaid ja edukaimat kooli. Auhinnad antakse kätte 2. detsembril Eesti Näituste messikeskuses toimuval noorte infomessil Teeviit.

Noorte leiutajate konkurssi korraldab Sihtasutus Archimedes, rahastab Haridus- ja teadusministeerium, preemiaid annavad lisaks AHHAA teaduskeskus ja Eesti Ameerika Suursaatkond. Konkursi tingimused ja muu info leiate konkursi kodulehelt http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=240.

Lisainfo: Margit Lehis, õpilasleiutajate riikliku konkursi korraldaja, tel 730 0335, e-post margit.lehis@archimedes.ee.

Lisatud 14. oktoobril 2011

Reedel, 21. oktoobril kell 17.00-18.30 toimub seminar „Looduses orienteerumine kaardi ja kompassiga“. Seminaril tutvustab Meelis Burget kättesaadavamaid Eesti maakaarte, nende kasutusalasid, plusse ja miinuseid. Samuti õpitakse kasutama kaarti koos kompassiga. Jagatakse üldiseid nõuandeid orienteerumise kohta ja tehakse praktilisi ülesandeid. Seminar toimub Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis (Kompanii 10). Osalemine on tasuta!

Pühapäeval, 23. oktoobril toimub keskkonnabussi ekskursiooni raames praktiline koolitus „Kuidas looduses liikuda ja eksimist vältida?”. Teoreetilisele loengule järgneb praktiline harjutus Alatskivi lähedal mitmekesises looduses. Koolitust viib läbi Meelis Burget ja see on kasulikuks jätkuks reedesele seminarile. Päeva teises pooles külastame Kasepääl näitust „Peipsi järve elu tuba”.

Keskkonnabussi väljasõit on 23. oktoobril kell 9.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest (Kompanii 10). Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 18.00. Vajalik on looduses liikumiseks sobiv riietus ning jalanõud, märja ilmaga vihmariietus.

Registreerimine keskkonnabussi ekskursioonile kestab 21. oktoobrini telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu õpilastele ja tudengitele 3.20 eurot, teistele 5 eurot (tasuda saab bussis). Osalejatele on ette nähtud lõunasöök.

Seminari ja keskkonnabussi ekskursiooni toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:                                                                                
Eva-Liisa Orula ja Mirjam Burget

Tartu Keskkonnahariduse Keskus

www.teec.ee.

Tel. 736 6120,  e-post: info@teec.ee

Üks peaesinejaid, TÜ eesti keele didaktika professor Martin Ehala leiab, et sama kahjulik kui tugev inglise mõju eesti keelele, on ka üleliigne rahvustunne ja n-ö vanast kinnihoidmine. „Konservatiivne rahvuslus on vajalik nagu äädikas marinaadis – kui seda on liiga vähe, läheb kõik roiskuma. Aga kui seda on liiga palju, ei taha seda keegi süüa,“ arvab Ehala.

Tema hinnangul mõjub kultuuriruumi liigne ideologiseeritus, eriti selline, mis üles ehitatud vastandustele „meie või nemad“, eestlane versus venelane, pärssivalt vabale ühiskondlikule mõttevahetusele. „Selline süsteem ei saa olla arenemisvõimeline, sest seal puudub võimalus millegi uue tekkeks,“ on Ehala kindel.

„Keeleküsimused on inimeste ja ühiskondade enesemäärangus kesksel kohal. Ometi seavad paljud Euroopa ühiskonnad end raske valiku ette kultuurilise ja ärilise üleilmastumise veetluse ning kohaliku eripära väärtustamise vahel,“ selgitas sümpoosioni üks korraldaja, TÜ rahvusvahelistumise nõunik Virve-Anneli Vihman.

Tema sõnul seisavad sama dilemma ees ka ülikoolid, kes ühelt poolt ihkavad rahvusvahelistuda ning püsida maailma konkurentsis, teisalt tunnevad vastutust kohaliku kultuuri ning rahvuskeelse teaduse edendamise eest. „Olukorras, kus ratsionaliseerimine pitsitab nii riikide kui ka ülikoolide eelarveid, on Euroopa kontekstis tähtis analüüsida keelte kaudu üles ehitatud identiteetide elujõudu,“ sõnas Vihman.

Arutelus osalevad Euroopa keelepoliitika kujundajad ja tunnustatud keeleteadlased meilt ning mujalt. Teiste seas esinevad kunagise Euroopa vähemuskeelte büroo president Neasa Hegarty (Iirimaa), California osariigi Long Beach’i ülikooli keele ja antropoloogia professor Alexanda Jaffe ning Trinity kolledži (Dublin, Iirimaa) germaani uuringute osakonna professor Jürgen Barkhoff. Sõna saab ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Üritust korraldavad Coimbra ülikoolide grupp, keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool ning Tartu Ülikool. Sümpoosioni töökeel on inglise keel, osavõtt kõigile huvilistele tasuta.

Registreerimine, programm ja info: www.ut.ee/lis

Tartu Ülikool
Lisatud 13. oktoobril 2011

Programmi eesmärk on pakkuda koolidele rahvusvahelist oskusteavet oma kooli arendamiseks. Programm on loodud selleks, et õpetajad ja õpilased oleks valmis IT-lahendusi õppetöös senisest aktiivsemalt kasutama. Programmis osalejaid koolitavad maailmas tuntud hariduseksperdid nagu näiteks Michale Fullan, Dun Buckley jt, kes abistavad koole muutuste läbiviimisel ning uute tehnoloogiate rakendamisel.

Tänavu programmi pääsenud Pelgulinna Gümnaasiumi direktori Tõnu Piiburi sõnul on haridusmaastik kümne aastaga muutunud sedavõrd, et õppimise ainumõeldavaks viisiks on saanud kogemuste vahetamine teiste inimestega ning tehnoloogia loob selleks arvukalt võimalusi. „Veel kümme aastat tagasi oli teadmiste ammutamise kohaks õpik ja õpetaja oli inimene, kes oskas õpikut lugeda ja selle sisu õpilastele arusaadavaks seletada. Info kiirema liikumise ajastul on teadmised õpiku kaante vahelt välja lennelnud ja sinna jäänud info ei ole võrreldav kogemusega, mille õpilased saavad teiste õpilastega koos õppides, arutledes ja vaieldes. Tehnika on info talletamise töö juba meie eest ära teinud, jääb üle vaid seoseid otsida,“ sõnas Piibur.

“Klassiruumi ei pea mahtuma ainult tervisekaitse reeglitega lubatud 24 õpilast, kellega koos õppida. Klassiruumi võib korraga mahtuda terve maailm. Inimese tähtsus õppimises ja elu arengus on oluliselt suurenenud ja elu edendamises kaasarääkijad ei pea tänu tehnilistele abimeestele olema vaid üliandekad teadusgeeniused vaid kõik, kes suudavad ja tahavad idee lendu lasta, et maailma kaunimaks muuta,” sõnas Piibur.

„Konkurss innovaatilise kooli programmi on äärmiselt tihe ning paraku kõik soovijad programmis osaleda ei saa. Meil on siiralt hea meel, et Eesti kool osutus valituks juba teist aastat järjest – eelmisel aastal pääses programmi Peetri kool,“ sõnas Microsoft Eesti haridus- ja toetusprogrammide koordinaator Tiina Viiderfeld.

Koolide valimine rahvusvahelisse innovaatiliste koolide programmi toimub kord aastas. Programm toimib neljandat aastat ning käesoleval aastal võeti programmi juurde 80 kooli erinevatest riikidest. Täpsema info programmi kuuluvate koolide kohta leiab siit: http://binged.it/p9GmN7.

Ka neil koolidel, kes programmi valituks ei osutunud, on võimalik virtuaalselt programmist osa saada ning osaleda virtuaalsetel loengutel, kus tutvustatakse uudseid võimalusi uuenduslike lähenemiste rakendamiseks koolides. Infot loengute kohta saab aadressil haridus@microsoft.com.

Hiljuti pärjati Tallinna ettevõtluspäeval Microsoft Eestit Tallinna kõige vastutustundlikuma ettevõtte tiitliga panuse eest hariduse ja kogukonna toetamisel. Microsofti Eesti haridusprojektid hõlmavad näiteks koostööd Tallinna Tänavalaste Keskusega kui ka mitmete Tallinna koolide õpetajate koolitamist.

Microsoft Eesti 
Lisatud 13. oktoobril 2011