"Kõige keskkonnasõbralikum on käia poes riidest kotiga, kuna sel on paber- ja kilekoti ees mitmeid eeliseid," ütles keskkonnahariduse psetsialist Merle Kiviselg, "riidekotte toodetakse linast või puuvillast, mis on taastuvad loodusvarad. Riidekotti on lihtne pesta ja ta kestab kauem: riidest kotti saab kasutada keskmiselt viissada  korda, kilekotte kasutame enamasti vaid korra. Mis puutub aga materjali, siis kõige keskkonnasäästlikum on, kui kasutada koti tegemiseks mõnd vana riideeset." 

Konkursile „Minu sõbralik poekott“ oodataksegi lastekollektiivide poolt ühiselt valmistatud poekotte, mille materjaliks on taaskasutatud tekstiil.

Iga lastekollektiiv võib konkursile esitada kuni kolm kotti, mis tuleb varustada konkursitöö külge kinnitatud kontaktandemetega (kollektiivi nimi, telefon, e-post). Tööd tuleb saata Keskkonnaametile aadressil Pärnu, Roheline 64, Merle Kiviselg, postiindeks 80010.

Konkursi tähtaeg on 14. november 2011. Töid hinnatakse vanuseastmete kaupa ja hindamisel arvestatakse nii ideed kui teostust.

Neli parimat konkursil osalenud lastekollektiivi saavad auhinnaks ühepäevase sõidu Keskkonnaameti looduskeskusesse.

Lõppkonkursi töid näeb edaspidi Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee ja erinevatel Eestis toimuvatel näitustel.

Üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal toimub igal aastal novembris, sel aastal 21.-29. novembrini ja nädala eesmärk on säästlikult tarbida ning võidelda prügitekke vastu, et säästa seeläbi keskkonda. 


Keskkonnaamet
Lisatud 11. oktoobril 2011

Steve Jobs suhtus haridusse suure kirega ning tema kirg ulatus palju kaugemale kui tema kuulus kõne Standfordi ülikooli lõpuaktusel. Haridus oli Jobsi jaoks tähtis. Mäletan maakoolist, kus õpetasin, kuidas õpilased astusid esimest korda uude Mac’i klassi - see oli Jobsi uuendusmeelsuse otsene tagajärg. Kuigi ta ise on nüüd lahkunud, on meil siiski võimalus rakendada tema unikaalset, julget ja innovaatilist pärandit.

Eksimine
Hirm on meie aegunud haridussüsteemi muutumise põhivaenlane - hirm läbikukkumise ees, hirm valede lahenduse ees. Poliitikud kardavad sisulist haridusreformi, sest see võib nende jaoks tähendada ebapopulaarseid otsuseid. Õpetajad kardavad, et uuendused ohustavad nende töökohti. Hirmu poolt halvatus ei lase aga sündida süsteemil, mis nõuab julgust ja visiooni.
Steve Jobsil oli hoiak, mida praegune haridusmaastik just hädasti vajaks: „Uusi asju katsetadas tuleb ette eksimusi. Kõige õigem on neid endale tunnistada ja jätkata uute asjade leiutamist.“
Just sellist suhtumist peaksimegi julgustama. Jobs'i edulood on legendaarsed, aga tegelikult peaks tähelepanu pöörama sellele, et ka tema eksimused olid päris võimsad - kui hinnata vaid majandustulemuste põhjal.

Tahte olulisus
Me oleme niivõrd tulemustele orienteeritud, et me ei hinda alati tahet ja häid kavatsusi - aga ka see on oluline. Koolides keskendume ennekõike tulemustele, olles täiesti unustanud loovuse. Me ei tunnusta õpilasi katsetamise ja uuendusmeelsuse eest ning karistame iga ebaõnnestumist. Sellise hindamise soovimatuks tagajärjeks on õpilaste fantaasiapuudus ja vähene huvi luua midagi, millel võib olla pisemgi võimalus läbi kukkuda. Ootame ainult kindlat tulemust ja ranget struktuuri.

Ameerika Ühendriikide haridussüsteem on anti-Jobs'ilik mudel; see ei tunnusta loovust. Kui Steve Jobsi loovus suruti alla ning ta sunniti Apple'ist 1985. aastal lahkuma, pani ta alguse ettevõttele, mida vähesed mäletavad. See ei olnud väga edukas, aga selle mõju kestab siiani.

Kuidas defineerida läbikukkumist?
NeXT - ettevõte, mille Steve Jobs asutas pärast Apple'ist lahkumist - annab aimu Jobsi ammusest nägemusest, kuidas võiks tehnoloogia mõjutada innnovatsiooni haridusvaldkonnas. Üheks ettevõtte põhitegevuseks oli õppe-eesmärgil kasutatavate arvutite loomine. NeXT polnud majanduslikult tulus ettevõtmine, aga see oli lihtsalt oma ajast ees, pannes aluse tehnoloogia klassiruumi jõudmisele ning mõjutades veebipõhise kõrghariduse arengut. Enamus inimesi näeksid sellise ettevõtmises üsna tagashoidlikku potentsiaali ja majanduslikus mõttes peaksid seda läbikukkumiseks.

Paradigma muutmine
Nimetatud ettevõte müüs tühised 50 000 arvutit, aga sellele liiga palju tähelepanu pöörates ei märka me peamist. Just NeXTcube arvuti oli see, mille peal töötas maailma esimene veebiserver ning selle jaoks arendati ka esimene veebilehitseja.
Hinnates vaid Steve Jobsi poolt NeXT’iga võetud riske majanduslikust küljest, oleks kindlasti jäänud märkamata andeka geeniuse looming. Ja see on just see, mida teeme koolis, olles vaid tulemustele orienteeritud - seeläbi võime kaotada tõeliselt unikaalse loomingu ja suured leiutised.

Refereeritud: http://edudemic.com/2011/10/how-steve-jobs-impacted-education/

Eesti noortel meistritel läks võistlusel päris hästi. Pjedestaalile seekord ei pääsetud, kuid see-eest teeniti meisterlikkuse medaleid, mida antakse kõigile üle 500 punkti saanutele. Kõige rohkem medaleid noppis Korea, järgnesid Brasiilia ja Jaapan. Eesti jõudis keskmiste punktide arvestuses 32. kohale.

5.-8. oktoobril 2011 toimunud 41. rahvusvahelised kutsevõistlused WorldSkills 2009 tõid kokku parimad noored oskustöölised üle maailma. Eestist osalesid SA Innove eestvedamisel võistlejad kaheksal alal: mööblitisler, kokk, müürsepp, maastikuehitus, juuksur, IT, plaatija, mehhatroonika. Mööblitisler Silver Kämärä lõpetas Eesti parimana võistluse saavutades 11. koha ning teenides 504 punktiga meisterlikkuse medali. Edukalt osales ka kokk Krestina Õun jagades 12.-14. kohta ning saavutades 516 meisterlikkuse punkti.

Kohal oli 930 osalejat erinevatest riikidest üle maailma, kes võtsid mõõtu ühtekokku 46 võistlusalal. Ülejäänud Eesti võistlejatel läks samuti hästi – maastikuehitajad Allar Laurend ja Rajar Rahkema said 13. koha; mehhatroonikud Rait Kuhi ja Kristen Lalin 23. koha; plaatija Taavi Michelson 19. koha; müürsepp Priit Männik 24. koha; juuksur Jekaterina Sedunova 22. koha; IT süsteemide administraator Riin Ots jagas 27.-28. kohta.

Võistlustel Eesti delegaadina viibinud SA Innove juhatuse liige Tõnis Arvisto kommenteeris Eesti tiimi osalemist järgmiselt: “Tulemustega võime igati rahule jääda. Rahvusvaheline konkurents oli väga kõrgetasemeline ja võistluspinge suur. Sellele vaatamata esinesid kõik väga hästi ning andsid endast parima. Üle ootuste hästi läks kokal. Selle taga oli tugev ettevalmistustöö, millele aitasid  kaasa nii meie ettevõtjad kui eksperdid.”

WorldSkills toimub iga kahe aasta tagant ning on noortele oskustöölistele üheks tähtsamaks kutseoskuste testimise ja näitamise kohaks rahvusvahelisel areenil. Eesti võistlejad osalesid WorldSkills võistlustel esmakordselt 2007. aastal Jaapanis Shizuokas ning 2009. aastal Kanadas Calgarys. Eestit esindab võistlusi korraldavas organisatsioonis WorldSkills International SA Innove.

Eestlaste osalemist rahvusvahelistel kutsevõistlustel toetasid järgmised organisatsioonid ja ettevõtted: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Tallinna Teeninduskool, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Võrumaa Kutsehariduskeskus; Eesti Infotehnoloogiakolledž, Tallina Tööstushariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus,  Luua Metsanduskool, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, HairShop OÜ, N & N Invest Group, Hotell Telegraaf; Tchaikovsky restoran,  Frische Paradise, E.Ahlström Baltics OÜ, Weber SG Ehitustoodete AS, Mira Ehitusmaterjalid OÜ, Aeroc AS, Makita, B & B Tools Estonia AS, Erek OÜ; Kiilto OÜ, Expolio OÜ, Pajo Saeveski, Wahl; Festo, Sirowa, Beautiful Hair United MTÜ.

Võistlusi korraldava organisatsiooniga WorldSkills International on liitunud 53 riiki. Eesti on WorldSkills Internationali liige alates 2007. aasta algusest. Eestit esindab organisatsioonis SA Innove.

Lisainfo.

Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove
Lisatud 11. oktoobril 2011

Linastuvad Rainer Sarneti uusekraniseering F. Dostojevski "Idioodist" (2011), Aleksandr Zarkhi kanooniline adaptsioon Lev Tolstoi romaanist "Anna Karenina" (1967) ning õnnestunud aluloodraama Dostojevski elust – "Sankt Peterburi deemonid" (2008).

Kaheksandat hooaega korraldab Tallinnfilm filmiprojekti "Kirjandus kinos", mille raames linastatakse erinevatele kooliastmetele Tallinna kinos Artis ja Tartu kinokeskuses Cinamon 10. oktoobrist 2011 kuni 12. märtsini 2012 kirjandusteoste adaptsioone, mis on ühildatavad koolide kohustusliku kirjandusega. Uus ja eriline on sel aastal kord kuus toimuvad eriseansid kirjanike elulugudel põhinevate filmidega. Eluloofilmid on eeskätt boonus õpetajatele ja keskkoolinoortele tutvumaks põhjalikumalt käsitletava kirjanikuga, lisades programmile mõne julgema stseeniga veidi meelelahutuslikumat külge. Kui raamatute ekraniseeringud toimuvad traditsiooniliselt esmaspäeviti kell 15:00, siis kirjanike elulood on ekraanil kord kuus kolmapäeva õhtul ning oodatud on ka kirjandusest kaugemalseisvad filminautijad.

Sel hooajal on programmi grupeeritud kuude kaupa erinevatele kultuuridele keskendudes: oktoobris on fookuses vene kirjandus, novembris keskendume saksa autoritele, detsember toob põhjamaade kirjandusalgupära, jaanuaris linastame ameerika, veebruaris prantsuse ja märtsis eesti kirjanduse tähtteoste ekraniseeringuid. Hooaja lõpetab Aino Perviku teosel põhinev südamlik "Kallis härra Q", mis on selle hooaja traditsiooniline tasuta linastus ning sobib algkoolile.

OKTOOBER – VENE KIRJANDUSE KUU

17. okt kell 15:00 Cinamon
Fjodor Dostojevski "Idioot", Eesti 2011, rež. Rainer Sarnet
Fjodor Dostojevski samanimelisel romaanil põhinev film jutustab naiivsest vürst Mõškinist (Risto Kübar), kes asub päästma hukatusse minna otsustanud naise hinge. "Idiooti" võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele. Film on üles võetud Narvas Aleksandri kirikus Tallinnas Dominiiklaste Kloostris ja Mustpeade majas.
Film linastub eesti keeles, ingliskeelsete subtiitritega.

17. okt kell 15:00 Artis, 24. okt kell 15:00 Cinamon
Lev Tolstoi "Anna Karenina", Venemaa 1967, rež. Aleksandr Zarkhi
Lev Tolstoi loomingu ainetel valminud draama vanaldase mehega naitunud kaunist Anna Kareninast, kes maksab abielurikkumise eest liiga kallist hinda. Aleksandr Zarkhi versiooni klassikalisest romaanist peetakse läbi aegade üheks õnnestunumaks, eeskätt Leonid Kalašnikovi meisterliku valgusrežii ja kaameratöö tõttu. Peaosas Tatjana Samoilova.
Film linastub vene keeles, eestikeelsete subtiitritega.

ELULOOFILM
19. okt kell 17:30 Artis, 26. okt kell 18:00 Cinamon
"Sankt Peterburi deemonid", Itaalia 2008, rež. Giuliano Montaldo
Selles ajaloodraamas on üks Venemaa suurimaid kirjanikke sunnitud võtma enda kanda ülesande, mis tema loomeandega sugugi kokku ei passi. Fjodor Dostojevski (Miki Manojlovic) töötab parajasti koos sekretär Annaga (Carolina Crescentini) romaani "Mängur" kallal, kui teda kutsutakse vaimuhaiglasse kohtuma oma endise kolleegi Gusseviga (Filippo Timi). Gussev jutustab Dostojevskile hämmastava loo: nimelt olevat ta liitunud mässajate jõuguga, kes kavandavad atentaati Vene tsaariperekonnale. Lojaalse kodanikuna otsustab Dostojevski peatada revolutsionäärid, enne kui nad oma plaani täide viivad. Aga kas ta saab väidetava hullu juttu üldse lõpuni uskuda?
Film linastub itaalia keeles, vene- ja eestikeelsete subtiitritega.

Piletihinnad
Kirjandusekraniseeringutele: 3.20-4.20 €, õpilastele 2.60 €, gruppidele alates 10. õpilasest 2.20 €. Iga 10 õpilase kohta lubatakse kaks pedagoogi seansile tasuta.

Eluloofilmidele: 4.20 €, õpilastele 2.60 €, tulles grupiga alates 10. täiskasvanust 3.20 €, gruppidele alates 10. õpilasest 2.20 €.

Broneerimine ja lisainfo
Kino Artis:
Triin Rohusaar
tel 55 607 654
triin@kino.ee

Kinokeskus Cinamon:
Triin Sasi
tel 56 900 719
triin@cinamon.ee

Korraldab Tallinnfilm. Toetavad Eesti Kultuurkapital, USA saatkond ja Norra saatkond.

Kino Artis
Lisatud 11. oktoobril 2011

Õpilasakadeemia pakub tänavu sügisel kaheksat erinevat kursust: „Filmiõpetus: millest räägib film?“, „Rakenduspsühholoogia“, „Õppimine. Õpetamine. Juhtimine“,  „Rekreatsioonikorraldus“, „Praktiline matemaatika“, „Kultuurifilosoofia“ ning „Hiina: traditsioonid ja tänapäev“. Samuti toimub venekeelne kursus „Avaliku esinemise meisterlikkus“. Kursuste kohta saab enam infot aadressilt www.tlu.ee/akadeemia.

Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia eesmärk on pakkuda teadmishimulistele  gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele enesetäiendamise võimalusi ja aidata kaasa õpilaste teadlikumale kutsevalikule. Õpilasakadeemia kursusi viivad läbi Tallinna Ülikooli  õppejõud, lisaks kaasatakse külalislektoreid ka vastava valdkonna spetsialistide hulgast. Tänaseks on Õpilasakadeemias õppinud ligi 3000 noort üle Eesti.

Sügissemestri seitsme kursuse õppetöö on alanud, huvilised saavad veel kuni 14. oktoobrini registreeruda kultuurifilosoofia kursusele. Kõik õppepäevad toimuvad nädalavahetustel, ühe kursuse semestritasu on 15-20 eurot, v.a haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programmi Eduko toetatud „Õppimine. Õpetamine. Juhtimine“ – nimetatud kursus on kõikidele osalejatele tasuta.

Tallinna Ülikool
Lisatud 11. oktoobril 2011

Esitatud taotlustest pääseb läbivaatamisele 94, sest 2 taotlust laekusid nõutud ajast hiljem. Taotlusi said avatud vooru esitada maavalitsused, kohalikud omavalitsused või MTÜ-d kelle projekti partneriks on kohalik omavalitsus või maavalitsus. Kõige aktiivsemad olid MTÜ-d, kes esitasid 46 taotlust, järgnesid kohalikud omavalitsused 43 taotlusega ning maavalitsused kirjutasid 7 projektitaotlust.

SA Innove struktuuritoetuste üksuse tööelu talituse juhataja Ülle Luide sõnul on rõõmustav, et projektitaotlusi tuli kõigist maakondadest. “Nagu ikka, on ka seekord aktiivseim Harju maakond, kes esitas 21 projektitaotlust, järgnevad Tartumaa ja Valgamaa 8 taotlusega ning Läänemaa 7 taotlusega. Lootust on, et toetusraha jõuab kõikidesse maakondadesse. Vooru eelarve ongi jaotatud maakondade lõikes tööealise elanikkonna osakaalu ja terviseseisundi järgi ning toetussummad maakonna kohta jäävad 60 tuhande ja 163 tuhande euro vahele,“ tõdeb Luide.

Toetuse andmise eesmärgiks on töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine, et vähendada tervislikel põhjustel tööturult väljalangemist. Vooru raames toetatakse terviseteadlikkust tõstvaid ja tervislikke eluviise soodustavaid tegevusi ning töökoha tervise tegevuskavade koostamist. Samuti sai raha taotleda tööealistele sõltuvushäiretega inimestele ja nende lähedastele toetavate teenuste vajaduste hindamise ja arendamise jaoks ning HIV-positiivsete tööturule naasmise või seal püsimise toetuseks.

Esitatud projektitaotlusi hakkavad hindama eksperdid, kelle antud hinnete põhjal moodustatakse pingerida. Toetuse saajad selguvad detsembris.

Täiendavat infot meetme kohta leiab SA Innove ja Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

SA Innove 
Lisatud 11. oktoobril 2011

Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Kertu Tiitso sõnul on veebimängu mõte selgitada prügi sorteerimise ning loodushoidmise lihtsaid reegleid. “Tallinna elanikud sorteerivad täna kõige rohkem vanapaberit ning pandipakendeid, kuid teiste jäätmete sorteerimise osas ei olda nii aktiivsed, mistõttu on vaja selgitada selle olulisust, jagada praktilisi näpunäiteid ning tutvustada prügi äraandmisvõimalusi,” ütles Kertu Tiitso. Ta lisas, et läbi mängu kinnistuvad ka teadmised paremini.
 
Prügihundi veebimäng koosneb viiest alammängust: jäätmeristsõna, sorteerimistehas, prügitest, „leia paariline“ ja pandipakendi reaktsioonimäng. Esmalt on võistlemiseks avatud kolm mängu, peagi lisanduvad veel kaks. Kõikide mängijate vahel, kes oma mängude tulemused edetabelisse kannavad, loositakse auhindadena välja tasuta pääsmeid Tallnna botaanikaeda, perepileteid Tallinna loomaaeda, Coca-Cola Plaza kinopileteid, pääsmeid Nukuteatrisse ja Nuku muuseumisse ning mitmeid üllatusauhindu.
 
Prügihundi teavituskampaania raames toimub veel mitmeid teisi põnevaid ja harivaid tegevusi, näiteks saavad Tallinna koolide õpilased osaleda Prügipolitsei-mängus. Septembris ja oktoobris külastab Prügihunt koos jäätmeinfolavaga Tallinna lasteaedu. Tallinna Keskraamatukogu korraldab kunstikonkursi ning täiskasvanutele peetakse neli loengut teemal "Prügi – mis, kuhu ja miks?". Samuti räägitakse linnaosade jäätmeinfotundides jäätmete sorteerimisest, korraldatud jäätmeveost ja 1. oktoobrist muutunud Tallinna jäätmehoolduseeskirjast.
 
Prügihundi kampaaniat korraldab Tallinna Keskkonnaamet ning toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
 
Tallinna Keskkonnaamet
Lisatud 10. oktoobril 2011

„Põrrr...!!!“ räägib väikesest linnatüdrukust, kel tuleb suvel veeta kuu aega maal vanaema juures. Maal on esialgu võõras ja harjumatu – ei ole sõpru, kellega mängida, küll aga on kõikjal kummalisi putukaid. Enamikku neist mutukatest pole tüdruk linnas elades näinudki. Vanaema abiga õpib ta aga sammhaaval mõistma putukate maailma põnevust. Tüütud pirisejad muutuvad tüdrukule veidrateks, lõbusateks ja südamlikeks sõpradeks, kelle seltsis veeta üks täiesti ebatavaline suvi. Ja mis kõige tähtsam: tüdruk ei karda enam tigusid, kärbseid, ega isegi ämblikke.
 
Lavastuse teksti ja kujunduse autoriks on samuti Kaili Viidas, kostüümikunstnikuks külalisena Kris Lemsalu. Kujunduse loomisel oli eesmärgiks luua saali terviklik keskkond, mis algaks vaataja saali sisenemise hetkest. Üle Küüni läve astudes jõuab vaataja juba enne tüdrukut vanaema metsatallu ja selle erilisse atmosfääri. Ka etenduse ajal haarab putukate maailm publiku endasse ning ämblikke, vihmausse ja kõiksugu põrnikaid liigub nii vaatajate ees, taga, vahel kui peade kohal.
 
Etendusel istub publik poodiumite astmetel ja patjadel, kogu poodiumipind on kaetud vaipadega. Sellepärast ei pääse etendusele ka välisjalanõudega ja teater palub võtta etendusele kaasa vahetusjalanõud.
 
„Põrrr...!!!“ Autor, lavastaja ja kunstnik Kaili Viidas, kostüümikunstnik Kris Lemsalu (külalisena), valguskunstnik Margus Vaigur, helikujundaja Janek Kivi, videomeister Argo Valdmaa, liikumisjuht Hellar Bergmann (külalisena), osades Ireen Kennik, Liis Laigna, Triin Lepik, Bert Raudsep, Tambet Seling, Priit Loog.
 
Pärnu Teater Endla
Lisatud 10. oktoobril 2011

"Järjepidev hügieenireeglite täitmine ning esialgu ka kontroll täitmise üle loob olukorra, kus reeglitest saab harjumus. Harjumused aga muutuvad meie kultuuri osaks ning rikastavad seda. Õppealajuhatajad on koolides need n-ö tegevjuhid, kes annavad majadele sisu ning kujundavad koos õpetajate ja õpilastega koolielu. Õppealajuhatajate vastustusala on strateegiline ning kõige väärtuslikum - meie noorsugu. Meie terved ja õpetatud noored,“ sõnas maavanem õppealajuhatajate rollist ja olulisusest rääkides.
 
"Väärtuste teema meie ühiskonnas on üldiselt aktuaalne ning selle seosed koolikeskkonnaga peaksid olema oluliselt tugevamad. Ootus on õigustatud," lausus maavanem Lembit Kruuse.
 
Viljandi Maavalitsus
Lisatud 10. oktoobril 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 10. oktoobril 2011