Artikli täistekst ajalehe Tallinna Postimees veebilehel.

Loe ka: Viljandimaad esindab tänavu õpetaja Marika Anissimov 

Tiigrihüppe Sihtasutus õnnitleb oma pikaajalisi koostööpartnereid!


Lisatud 6. oktoobril 2011

Äsja avaldatud maailma ülikoolide pingereas on esikohal Ameerika Ühendriikides asuv California tehnoloogiainstituut. Viimased seitse aastat THE edetabelit esikohal olnud USA Harvardi ülikool on langenud jagama teist ja kolmandat kohta USA Stanfordi ülikooliga. Neljas on Suurbritannias asuv Oxfordi ülikool ja viies USA-s asuv Princetoni ülikool.

THE edetabeli koostamisel on arvestatud ülikoolide õppetöö ja õpikeskkonna kvaliteeti, teadustöö mahtu, tulusust ja reputatsiooni, teaduspublikatsioonide tsiteerimist, ärialast innovaatilisust ning välisõppejõudude ja –üliõpilaste osakaalu.

THE pingereas on kõige enam Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia ülikoole. Tartu akadeemilistest lähinaabritest on esisajas Rootsi kõrgkoolid Karolinska instituut, Lundi ülikool ja Uppsala ülikool, mis asuvad vastavalt 32., 80. ja 87. kohal ning 91. kohal paiknev Helsingi ülikool. Endisest idablokist on edetabeli esimese 400 hulka jõudnud üks Tšehhi ja kaks Poola ülikooli.

Lisaks ajakirjale Times Higher Education, mis koostab edetabeleid koostöös infoagentuuruga Thomson Reuters, kuuluvad ülikoolide pingeridade autoriteetseimate koostajate hulka veel Suurbritannia firma Quacquarelli Symonds (QS) ning Shanghai Jiao Tongi ülikool.

Tänavu septembri alguses avalikustatud QS-i maailma ülikoolide edetabelis tõusis Tartu ülikool tänavu jagama kohti 500–551, kuid viiesajast ülikoolist koosnevasse niinimetatud Shanghai pingeritta ei ole Tartu ülikool siiani jõudnud.

Hispaania rahvuslik uurimisnõukogu SRC paigutas mullu juulis maailma ülikoolide paremusjärjestuse tabelis Tartu ülikooli 187. kohale, kokku on SRC tabelis 12.000 maailma kõrgkooli.

Allikas: BNS Lisatud 6. oktoobril 2011

Tegemist on nii-öelda osalusfoorumiga, kus noored suhtlevad omavahel aktiivselt, loovad uusi mõtteid, värskeid ideid ja teevad ettepanekuid, kuidas õpilasesinduste tööd tõhustada ja seeläbi senisest enam niiöelda noorte häält kõlama panna.

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on foorumi töömudeliks noortevaheline mõttevahetus ja ideede genereerimine ning foorumi lõpuks valmivad õpilaste töörühmade temaatilised ettekanded, mida samas ka esitletakse. „Muuhulgas selgitatakse eelseisval foorumil õpilasesinduste eesmärke ja tegevusi, sest paraku on hetkel seis selline, et vene õppekeelega koolides ei ole õpilasesindused väga aktiivsed või puuduvad sootuks. Seetõttu on eelseisev foorum esimene etapp õpilasesinduste koostöö parendamisel, mille kaugemaks eesmärgiks on tihendada õpilasesinduste omavahelist koostööd, sh. vene ja eesti õppekeelega koolides.“

Foorumil tutvustab Tallinna 21. kooli esindus hästitoimiva õpilasesinduse tegemisi. Hetkel on registreerunud juba 21 kooli ja enam kui 100 õpilast. Ürituse lõpetab Tallinna Inglise Kolledži vokaalansambli esinemine.

Noortefoorum toimub reedel kella 11.15-16.00 Viru Konverentsikeskuses, Grande 1 saalis.

Allikas: Raepress Lisatud 6. oktoobril 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 6. oktoobril 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 6. oktoobril 2011

Heategevusprojekt „Tibud kampa!“

Strasbourg'i viis neid õpilaste endi initsiatiivil põhinenud heategevusprojekt „Tibud kampa!“, mis kaasas pealinna lasteaiad Euroopa kultuuripealinna tegemistesse. 10.-12. klasside õpilased külastasid aasta alul Tallinna kesklinna lasteaedu ja rääkisid linna ajaloost, koos valmisid kodulinna tutvustavad rühmatööd - joonistused, voolimistööd, taaskasutatud materjalidest taiesed. Tegevused pildistati, filmiti ja salvestati ning kõik see oli väljas näitusel Kullo Lastegaleriis. “Tibud kampa!” pälvis tähelepanu ka Euroopa Parlamendi Eesti Infobüroo üleriigilisel projektikonkursil, ja sealt see reis kokku 24-le õnnelikule tuligi.

Euroscola kui kool parlamenditöö tundmaõppimiseks

Euroscola on Euroopa Parlamendi noorteprogramm, mis on mõeldud gümnaasiumite ning kutseõppeasutuste õpilastele vanuses 16-18 aastat. Euroscola tegevus toimub Euroopa Parlamendi Strasbourgi hoonetes, töökeelteks on inglise ja prantsuse keel. Aasta jooksul toimub kümmekond või enam Euroscolat (vt ka http://www.europarl.ee/view/et/Noortele/Euroscola.html).

Euroscola päeva käigus saavad umbes 500 erinevatest Euroopa riikidest pärit õpilast "mängida" läbi ühe päeva Euroopa Parlamendi istungitesaalis. Euroopa Parlamendi ametnikud tutvustavad parlamendi toimimist ning vastavad küsimustele, seejärel jagunevad õpilased eelnevalt kokku lepitud teemadega tegelevatesse töörühmadesse.  Iga grupp ("parlamendi komisjon") töötab välja "seaduseelnõu" ning tutvustab seda nn "täiskogu istungil". Aastate jooksul on Eestist Euroscolal osalenud kümneid koole, neist mõnigi korduvalt. Nüüd oli siis 21. kooli kord.

Õpilased osalesid töörühmades “Euroopa väärtuste koht maailmas”, “Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011″, “Keskkond ja taastuvenergia”, “Infovabadus ja kodanikukultuur”, “Demokraatia ja kodanikuühiskond”, “Euroopa tulevik”. Eelnevalt aitas neid riigikogu liige Mart Nutt, kes selgitas, mis üldse on Euroopa Parlament, kuidas seal töö toimub, mis on inimõigused, kuidas koostada ettekande teese. Esialgu rohmakad mõtted said nii suupäraseks ja arusaadavaks vormitud.

 
Õpilased ise arvavad nii

Jörgen Aav, 12c klass: „Suhtlemine toimus Strasbourg'is viies keeles – inglise, prantsuse, hispaania, itaalia ja saksa keeles, peamiselt kasutati inglise ja prantsuse keelt. Tutvusturingis, kus igal koolil oli aega 1 minut, oli tore vaheldus, kui inglased kasutasid hispaania keelt ja iirlased prantsuse keelt. Ise osalesin töörühmas „Euroopa tulevik“. Noored leidsid, et koolides tuleks tutvustada ja õpetada näiteks ka Poola, Läti, Leedu, Soome ja teiste ELi väiksemate riikide keelt ja kultuuri, mitte jääda ainult saksa või hispaania keele juurde.“

Brit  Lõo, 11b klass: „Olin grupis „Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011“. Meid jagati omakorda veel väiksematesse gruppidesse, kus oli umbes kuus inimest, kõik erinevatest riikidest. Pidime välja mõtlema teesid ja projekti, millega n-ö suure parlamendi ees esineda. Jõudsime järeldusele, et vabatahtlikkust tuleks rohkem reklaamida läbi meedia näiteks, või korraldada vabatahtlike festival. Ma ise olen vabatahtlikuna tööd teinud vanalinna päevade ajal.“

Betti Nigul, 12a klass: „Rühmas „Demokraatia ja kodanikuühiskond“ tuli ideid grupi peale palju, jõudsime tegeleda paariga. Üks idee oli, et koolides tuleks teha eraldi tund Euroopa Liidu poliitikast, et õpilased saaksid aru, mis toimub. See tund oleks alates 14. eluaastast. Meie grupi ülesanne oligi välja pakkuda ideid, kuidas viia noori Euroopa liidu poliitikale ja demokraatiale lähemale.“

Eesti kogemus Euroopasse

Marylin Koitnurm 12c klassist klassist, kes oli projekti „Tibud kampa!“ eestvedaja, arutles eakaaslastega teistest riikidest Euroopa väärtuste üle. Asi jõudis lõpuks nii tõsiste teemadeni nagu immigratioonipoliitika ja karistusmeetmete ühtlustamine Euroopas: „Teemad olid tõsised, ega ei käinudki jõud üle, aga meie teesid kuidagi arenesid sellisteks. Väga põnev oli.“

Robin Teever 12b klassist oli töörühma „Keskkond ja taastuvenergia“ liige, ja tema sai Eestist tuua konkreetse näite, mis teisi riike üllatas: taara tagastamise süsteem. Meie oleme harjunud, et maksame poes pakendi eest paar senti rohkem ja hiljem viime selle taaraautomaati, aga paljudele noortele oli selline süsteem avastus, mida tasuks järgida. „Ega õpilastel ei ole selget arusaamist, mis on Euroopa Liit, kus selle peakorterid asuvad, keda me Brüsselisse saadame, mida me saadikud seal teevad. Euroscola aitas lünki täita, see tõi esile probleeme Euroopas ja meie kui ühe riigi esindajad saime anda lahendusi tervele Euroopale korraga,“ selgitas Robin.

Getter Leemet 11a klassist tõi oma töörühmast („Infovabadus ja kodanikukultuur“) esile, et noorte arvates peaksid riigid rohkem hoolitsema oma inimeste teadlikkuse eest, näiteks mida riputada internetti ülesse ja mida mitte, et see eluteel takistuseks ei saaks.

Võime oma teadmiste üle uhked olla

Küsimusele, kas see oli ka võimalus võrrelda oma teadmisi teiste riikide noorte omadega, vastati jaatavalt. Eesti noored võivad oma teadmiste üle uhked olla, eriti keelteoskuse ja geograafiateadmiste üle. Noored olid kindlad, et osalemine Euroscolal oli teadmisi avardav: proovile sai panna oma keeleteadmised, vaja läks esinemisjulgust ning Euroopa Liidu toimimisest teatakse nüüd oluliselt rohkem kui enne Strasbourgi-käiku.

Siin on Sinu võimalus - Sa kuulud nende väljavalitute hulka, kes pääsevad tänavu OTSE avasaatesse! Ei mingeid tülikaid eelvoore, Sinu senised õpingud ja huvialad annavad Sulle tugeva konkurentsieelise saatesse võistlema kandideerimisel!

Kutsume Sind osalema saatesarja Rakett 69 talentide voorus, kus Sul on võimalus jõuliselt ja vabas vormis tõestada, et just Sina oled üks neist viieteistkümnest, kes Rakett69 II hooajal võistlustulle pääsevad! Just Sina võid võita 10 000 euro suuruse stipendiumi, millega sillutada oma teed edasistel õpingutel või lemmikteema uurimisel.
 
Kui Sul on vanust 16-24 aastat, Sa oled gümnasist, tudeng* või lihtsalt teadushuviline, siis anna endast meile kiirelt teada!

Ootame e-mailile rakett@rakett69 (Cc: ylle@vesilind.ee)
1) vabas vormis elulookirjeldust ja lühikest ülevaadet oma huvialadest (saavutustest, kui neid on) ning väikest põhjendust, mida teeksid 10 000 EUR stipendiumiga
2) Sinu fotot
3) kontaktandmeid: e-mail, telefoninumber, postiaadress
4) õppeasutust, klassi või kursust, kus õpid ja Sinu vanust
 
Tänavu valitakse saatesse 15 osalejat. Saadete salvestamine toimub nädalavahetustel Tartus Ahhaa-keskuses; sarja viimastes saadetes läheme otse teaduse juurde - instituutidesse ja laboritesse. Tootja arvestab osalejate õppetöö ja olümpiaadide aegadega ning on võistlejatele saates osalemise teinud võimalikult mugavaks.
Võistlejad on meie teadustaeva tulevased tähed  ja tuleviku loojad!

Sinult ootame ennekõike rõõmsat meelt, soovi end proovile panna ja usku sellesse, et TERVE MÕISTUS VÕIDAB!
 
Saadet toodavad koostöös Vesilind OÜ ja Eesti Rahvusringhääling. Saadet rahastab Euroopa Sotsiaalfond, sihtasutuse Archimedes TeaMe programmi kaudu.
 
Kõik talendivooru tulijad saavad tootjalt lisamaterjali ja abi minutilise etteaste ettevalmistusel. Talendivooru salvestus on planeeritud 9. oktoobrile ja toimub Tartus Ahhaa-keskuses.
 
*kahjuks ei saa osaleda need, kellel magistrikraad juba käes või kes on astunud magistrantuuri.

Lisatud 6. oktoobril 2011

Eesti õpetaja ausamba rajamist vedava Haljala gümnaasiumi direktori Inge Laiv ütles BNS-ile, et kuigi ausamba valmimise kuupäev pole täpselt paigas, peaks see olema 2012. aasta maikuus või äärmisel juhul sügisel õpetajate päeval. "Sammas on juba töös, valminud on detailid ja tehakse juba samba alust," sõnas ta.

Mullu jõulude eel eraldas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas käskkirjaga mittetulundusühingule Õpetaja Autähis ausamba rajamiseks 85.000 krooni.

Autähis on kavas püstitada idee algataja Haljala gümnaasiumi juurde. Autähise kavandi autor on skulptor Mati Karmin ja valmis loodeti see saada tänavuseks õpetajate päevaks, 5. oktoobriks.

Allikas: BNS Lisatud 6. oktoobril 2011

Projekti eesmärgiks oli tõhustada eesti ja vene keelt kõnelevate noorte kontaktide loomist, tugevdada koostööd, mitmekesistada koostegevusi, pakkuda keelepraktika võimalust ning laiendada osalejate silmaringi uute teadmistega
Tallinna arengust, aja- ja kultuuriloost. MTÜ Jutulind on multikultuursete projektidega tegelenud alates 2007. aastast. Tänaseks on projektides osalenud enam kui 4000 noort üle Eesti.

Seekordsetel võistlusmängudel, mis leidsid aset Tallinna vanalinnas, osales rohkem kui 300 noort erinevatest Eestimaa koolidest – Tartu Vene Lütseumist, J. Westholmi Gümnaasiumist, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist, Lasnamäe Gümnaasiumist, Vändra Gümnaasiumist, Ehte Humanitaargümnaasiumist, Tallinna Arte Gümnaasiumist, Tallinna Õismäe Vene Lütseumist, Paide Gümnaasiumist, Tallinna 53. Keskkoolist, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist.

Võistlustel tutvusid noored Tallinna vaatamisväärsustega, tegelesid orienteerumisega, otsisid vastuseid viktoriiniküsimustele, lavastasid fotostseene ja lahendasid mitmesuguseid nuputamisülesandeid. Ühistegevus ja suhtlus kulges väga sujuvalt, vaatamata sellele, et osalejad olid üksteisele ju võõrad ning eri rahvustest. Selgesti oli tunda entusiasmi ja võistlushasarti. Lõunaks olid hommikul tutvunud noored saanud juba päris headeks sõpradeks. Kõige hakkajamad ja tublimad võistkonnad said ka auhinnad. Projekt viidi ellu Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.

MTÜ Jutulind
Lisatud 6. oktoobril 2011

Otsime aktiivseid inimesi, kes soovivad osaleda juubelipidustustel ja korraldada oma kodukohas lugemisteemailisi üritusi. Ootame loovaid ja rõõmsaid nägemusi, kuidas haarata erinevaid sihtgruppe.

Kuulutame konkursi oma üritusega liitumiseks.

Osalemissoovis palume märkida:
•    kus ja millal üritus toimub
•    ürituse pealkiri, eesmärk ja tegevuskava
•    sihtrühm
•    kes ürituse korraldab
•    eelarve (eelistame ettepanekuid, kus kasutatakse vabatahtlikke)

Omaltpoolt pakume osalemisvõimalust üleriigilisel üritusel, reklaami oma kodukohale ja meeldivat koostööd!

Konkursil osalemisest anda teada 17. oktoobriks 2011 e-postiaadressil lugemisyhing@gmail.com.

Heli Prii, Eesti Lugemisühingu juhatuse liige
Lisatud 6. oktoobril 2011