”KLOTSILINN” (Annantalo kunstikeskus, Porvoo tervishoiu õppeasutuse ja Porvoo kutsekool)

6.10 – 29.10.2011 Lastegalerii Kullo, Kuninga 6, Tallinn

Klotsilinn on lastele mõeldud pedagoogiline tervik, mis koosneb mängimist võimaldavast näitusest, töötubadest ja animatsioonist. Eesmärgiks on oma elukeskkonnaga tutvumine loomingulise tegevuse kaudu. Töötubades valmib koostöös lastega kohalikest ehitustest lähtuv uus näitus, mis on osa Klotsilinna tervikust. Mängitav näitus pakub vastastikust mõju, loovat tegevust ja mänguvõimalust näituse külastajatele. Näituse ja sellega seotud töötoad on kavandanud kunstnik Tarja Hiltunen. Näituste kavandaja Mauri Tahvonen Annantalo kunstikeskusest vastutab näituse visuaalse külje ja teostuse eest erinevates näitusekohtades.

Klotsilinn alustas oma ringirändamist 2003. aastal Porvoo Grandist, seejärel suundus Soome Beneluksi-instituuti Antverpenis (2004), Annantalo kunstikeskusesse (2006) Peterburi Anna Ahmatova muuseumi (2007), Porvoo Grandi (2009) ja Stockholmi Rootsi-Soome kooli (2010).

Näituse ja töötubade terviku produtsent on Annantalo kunstikeskus 2011 koostöös Kullo Lastegalerii, Soome Instituudi, Porvoo tervishoiu õppeasutuse ja Porvoo kutsekooliga.

Näitus on avatud 6.–29.10.2011. Avamine 6. oktoobril kell 17.00. Teisip. – laup. 10.00 – 18.00, esmasp. ja pühap. suletud.

Õpilased 0,20 €, täiskasvanud 0,50 €

Kirjeldus: Kuidas võtta "Minu Koolielust" viimast ja esitleda "Minu profiilis" parimat?

Link: http://koolielu.ee/pg/groups/136207/koolielu-vidinate-ppimisritus/ (Sisseloginud kasutajal tuleb kogukonna-lehele minna ja avaldada soovi liitumiseks).
 
Ajakava:
10.10.11 - Sissejuhatus, Vidinate olemus, Minu Koolielu, Kasutaja vajadused
 
17.10.11 - Minu Koolielu muutmine [1. ja 2. koduse ülesande tähtaeg - registreerumine ja eneseanalüüs]
 
24.10.11 - Ülevaade vidinatest, Soovitused [3. koduse ülesande tähtaeg - Minu Koolielu kujundamine]
 
31.10.11 - Kokkuvõte [4. koduse ülesande tähtaeg - Minu Profiili kujundamine]
 
Lisatud 3. oktoobril 2011

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 3. oktoobril 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 3. oktoobril 2011

Eestis on sadu lapsi, kes on erivajadusega ja õpivad ka vastavas koolis. Nende võimalused end teostada on piiratumad, oskused tihti raskemad tulema.

Põlva Roosi kool on algatanud erivajadustega õpilastele mõeldud kunstiprojekti „Aastaajad läbi minu silmade“. Esimene CD-plaat õpilaste töödega valmis septembris 2011.a. Meie projekti on toetanud ka Eesti Kultuurkapital.

Laste tööd on imelised ning täis siirust. See on toimetuleku- ja hoolduskooli õpilaste oskustest, mis neile jõukohane ja pakub suurt tegemisrõõmu. Läbi projekti saame ka teistele neid vahvaid töid näidata.

Täname veelkord kõiki koole osavõtu eest! Laste tööd on imelised ja kui neid on palju koos, siis on eriti vaadata. Esimesele CD-plaadile on jäädvustatud kaheksa kooli õpilaste tööd üle Eestimaa. Tööd saatsid  Tallinna 1.Internaatkool, Kammeri Kool, Tartu Maarja Kool, Kiigemetsa Kool, Vaeküla Kool, Urvaste Kool, Ämmuste Kool, Põlva Roosi Kool. Kõik osalejad koolid saavad endale ka esimese CD-plaadi, kus on jäädvustatud osalejate joonistused.

 
Algamas on uue aastaaja tööde kogumine. Seekord ootame töid kahe aastaaja kohta eraldi: „Suvi läbi minu silmade“ ja  „Sügis läbi minu silmade“. Loodame saada lisaks eelpool  nimetatud koolidele ka teiste toimetuleku- ja hoolduskoolide õpilaste töid. Palume seekord tööle ise lisada järgmised andmed töö alla paremasse nurka (kleepida eraldi valgel paberil).

                               TÖÖ PEALKIRI            
Näidis:                     ÕPILASE NIMI
                               KLASS
                               JUHENDAJA ÕPETAJA NIMI

Kooli nimi on CD-plaadil  kõige ees, seepärast seda andmetesse me uuesti ei pane. Küll aga palume kirjutada kooli nimi  töö teisele poole.

Laste töid eraldi suve ja eraldi sügise kohta ootame 30. novembriks 2011.a. aadressil:                  
Põlva Roosi Kool „Kunstiprojekt“, Lina 13, Põlva.

Talve joonistusi kogume 5. märtsini 2012. a. Nii saabki aastaring täis.

Aprillis 2012. a. on plaanis korraldada kõikidele osavõtjatele ühine kunstipäev Põlvas. Korraldusliku külje pealt anname info õigeaegselt edasi. Hetkel aga soovime teada, kas koolid saavad osaleda sellisel ülevabariigilisel toimetuleku- ja hoolduskoolide kunstipäeval Põlvas. Meie ettepanek on, et igast koolist võiks osa võtta 2-3 õpilast koos saatjatega. Ootame rohket tagasisidet ja ka ettepanekuid, sest üritus on esmakordne ja kogemused veel puuduvad.

 
Toredat joonistamist!
Rõõmsat joonistuste vaatamist CD-plaadilt!

 
Roosi kooli kunstiprojekti toimkond:
Katrin, Ülle, Pilar ja Anne

"MP3 koolielus 2"
Helifaile ei kasutata õppetöös just päris palju. Käesolev e-kursus ongi loodud selleks, et aidata õpetajatel paremini helifaile oma töösse integreerida.
Sihtgrupp: Üldhariduskoolide õpetajad, kes ei ole helifailidega väga palju kokku puutunud, kuid sooviksid neid rohkem oma töös kasutada. Kursuse läbimiseks on vajalik omada internetiühendusega arvutit, kõrvaklappe ja mikrofoni.

Koolitaja: Kristi Rahn Gustav Adolfi Gümnaasiumist

"Internetiturvalisus koolielus 3"
Internetiturvalisusest räägitakse väga palju. Kui varem räägiti rohkem viirustest ja tehnilistest probleemidest, siis nüüd on esiplaanile kerkinud sotsiaalsest meediast lähtuvad probleemid. Käesolev e-kursus ongi loodud selleks, et aidata õpetajatel paremini turvalisusega seotud probleemidega toime tulla. Kursust kaasrahastab Euroopa Komisjon projekti Targalt Internetis raames.

Sihtgrupp: Üldhariduskoolide õpetajad, klassijuhatajad, huvijuhid, ringijuhid, õppealajuhatajad. Kursus sobib internetiturvalisuse teemas algajatele.

Koolitaja: Siret Lahemaa Lauka Põhikoolist

Koolielu
Lisatud 30. septembril 2011

Keskkond lubab oma liikmetel jagada õppematerjale lihtsamalt kui kunagi varem, kasutada teaduslikke kalkulaatoreid ning palju muud põnevat selleks, et omandada aine põhjalikumalt. Eesmärgiks on edendada õppimisprotsessi ning suhtlust teiste õpilastega.

Haridussektor on läbimas tohutuid tehnoloogilisi muutusi. Õpilased on juba hakanud kasutama arvuteid mitte ainult kodutööde tegemiseks, vaid ka abivahendina koolis. Õppekeskkond www.discogenius.com on väärtuslik allikas õpilastele, et vahetada õppetööga seonduvaid materjale, kasutada veebipõhiseid kalkulaatoreid, anda teistele õpilastele nõu ning lahendada üheskoos raskeid ülesandeid. Osaühing Teneo juhatuse liige Kristjan Kaer selgitas „DiscoGenius keskkond on keskendunud kasutajasõbralikkusele. Lehte arendatakse järk-järgult ning pidevalt õpilastelt tagasisidet küsides. Eesmärgiks ei ole luua järjekordset kohta, kust mõne õppeaine kohta infot saab, vaid terviklik kommuun kõikide Eesti õpilaste jaoks, k.a üliõpilased.“

DISCO brändi loojad soovivad viia õppimise uuele tasemele ning näidata noortele, et Internetis saab aega veeta meelelahutust õppimisega sidudes. DiscoGenius.com lehe käivitamisega loodetakse julgustada noori üksteist aitama ning teistelt abi küsima. Üheskoos õppimise rõõm, oma nö „ummikusse jooksnud“ mõtetele vastukaja saamine portaali kaasliikmetelt, annab kindlustunnet ning soovi veelgi rohkem saavutada ja edasi õppida. Internetist on tänapäeval võimalik küll üsna lihtsasti leida õpinguteks vajalikku informatsiooni, kuid äärmiselt palju on ka mittevajalikku, mis tähelepanu kiiresti kõrvale juhivad. Korralik eestikeelne õppekeskkond, mille liikmetel on ühine eesmärk õppida efektiivsemalt ning saada rohkem ainepõhiseid teadmisi, pakub rõõmu teadmiste kogumisest ning loodetavasti purustab õppimise osas levinud müüdid. Õppimine ei pea olema kuiv ega igav tegevus, vaid põnev, meelelahutuslik ja efektiivne!

Teneo OÜ on Eesti ettevõtte, mis hetkel tegutseb kokku viiel turul: Eesti, Leedu, Läti, Soome ja Poola turul. Ettevõte tuli 2011.aastal välja DISCO brändiga, mille toodete kataloogi kuulub peale veebipõhise õppekeskkonna ka Disco vihikud.

Eve Raag, projektijuht

Lisatud 30.09.2011

Film „Täiskasvanuks internetis“ (USA 2008) toob välja, et praegune põlvkond on esimene, kes kasvab üles internetimaailmas. Noored on loonud oma virtuaalse ühiskonna, mis jääb suures osas vanemate ja õpetajate eest varjatuks. Kas interneti mõjud on tõepoolest nii negatiivsed, nagu me ette kujutame, või on hirmul suured silmad?
 
„Digirahvas“ (USA 2011) vaatleb seisukohta, et ühe inimpõlve jooksul on internet ja digimeedia muutnud kõiki meie elu aspekte alates töötamisest ning õppimisest kuni suhtlemise ja koguni sõjapidamiseni. Kas tehnoloogia areneb kiiremini, kui me jõuame sellega kohaneda? Kas pidevalt internetis viibides kaotame sama palju kui võidame? Filmi autorid Rachel Dretzin ja Douglas Rushkoff uurivad, mida tähendab olla inimene täiesti uues maailmas – digimaailmas.
 
Filmis „Teine elu“ (USA 2011) öeldakse, et kui te pole oma eluga rahul, on alati võimalus põgeneda, valida endale iseloom ja kuju, kujundada ümber olud või jääda ka iseendaks ning katsetada, sest virtuaalses reaalsuses on kõik võimalik. Karistust pole vaja karta ja alati saab alustada otsast peale. Kuid miks me ihkame teistsugust elu? Kes tahaksime olla ja milline on meie alter ego tagasimõju tegelikule elule? Režissöör Jason Spingarn-Koff uurib seda süvitsi virtuaalse rollimängu „Second Life“ näitel, kuhu logib iga päev sisse sadu tuhandeid inimesi maailma eri paikadest, et elada teist elu.
 
Kommentaare ja küsimusi saab esitada Facebooki lehel "Targalt internetis", Tiigrihüppe haridusportaalis Koolielu (link vestlusringile) ja Lasteabi telefonil 116111 või kirjutades info@lasteabi.ee.
 
Filmide näitamist toetab Tiigrihüppe Sihtasutus läbi projekti „Targalt internetis“, mis on 75 protsendi ulatuses kaasrahastatud Euroopa Komisjoni programmi „Safer Internet“ poolt, millega Eesti liitus 1. septembril 2010. Projekti missiooniks on laste ja lapsevanemate targem internetikasutus ning ebaseadusliku sisuga materjalide leviku piiramine internetis. Tegevusi viivad lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele ellu Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, MTÜ Eesti Abikeskused ning sotsiaalministeerium. Projekt kestab 20 kuud.
 
Teemaõhtu „Uus reaalsus“ on ETV2 eetris pühapäeval, 2. oktoobril algusega kell 19.45.

Eesti  Rahvusringhääling
Lisatud 30. septembril 2011

Arengufond algatab ja toetab Eesti majanduses ning ühiskonnas muutusi, mis kiirendaksid meie majandusstruktuuri kaasajastamist, viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.

Ott Pärna tõdes, et ehkki Eestit nähakse väljastpoolt kui edukat riiki ja me ise peame end innovatsiooni vallas eestvedajateks, on meil  majanduses ja tehnoloogias siiski teenindav roll. Olgu tekstiil, masinaehitus, tehnoloogia – Eestis tehakse muu maailma tarbeks lihtsamaid töid. Me peame teenindajast muutuma müügimeheks, ainult siis kasvab ühiskonna jõukus ja heaolu tervikuna. Seni, kuni suund on valdavalt siseturule, ei muutu midagi.

Samas küsis ettekandja, kas meie haridussüsteem kõrgkoolini välja saadab ellu selliseid inimesi, kes oskavad ja suudavad Eestist väljapoole tegutseda? Või saadame ellu kõrgete faktiteadmistega inimesi, kes on tugevad ristsõnade lahendamises? Probleeme tuleb lahendada kompleksselt, ja õppekavade muutmisest ei ole kasu, kui muutustega ei jõuta õpetajakoolitusse. 

Ott Pärna tõi välja kolm märksõna: spetsialiseerumine, generaalsus ja interdistsiplinaarsus. Ehk oma eriala tuleb hästi tunda, samas tuleb teada-tunda üldiseid suundumusi ning seoseid teiste valdkondadega. Ideaalne tulevikutöötaja on T-kujulise kompetentsiga - süvateadmisega vähemalt ühel alal ning oskusega mõista ja omavahel siduda teisi distsipliine. Näiteks napib maailmas puhast vett. Kuidas probleemi lahendada, kelle võimuses see on? Kas see on geoloogiline probleem ja selle lahendavad geoloogid? On see poliitikute mängumaa? Aitab siin tehnoloogia areng? Roheline mõtteviis? Ühest lahendust ilmselt ei ole.

Ta tõi näite, kus Kalifornias, Palo Altos tegutseva The Institute for the Future (IFTF) raportis "Future Work Skills 2020" (Tuleviku töö oskused 2020) tuvastati 10 võtmeoskust, mida inimesed tuleviku töökohtadel vajavad:

- mõtestamine;
- sotsiaalne intelligentsus;
- loov mõtlemine ja kohanemine;
- kultuuride-ülene kompetents;
- programmeeriv mõtlemine;
- uue meedia kirjaoskus;
- transdistsiplinaarsus;
- disain-mõtlemine;
- enesejuhtimine;
- virtuaalne koostöö.  

Vt ka http://www.fututuba.ee/2011/08/tulevikutoo-kumme-votmeoskust.html

Artikli täistekst ajalehe Tallinna Postimees veebilehel.

Lisatud 30. septembril 2011