Juhtrühma tööd juhib Erle Põiklik. Juhtrühma kuuluvad Linda Kõresaar (HEV kutseõppe nõukogu esimees), Kaie Reilson (HTM), Erle Põiklik (REKK), Helma Täht (Päevakeskus Käo), Aile Nõupuu (Haapsalu KHK), Vally Koorits (Vana-Antsla KKK), Tiina Fuchs (Tallinna Kopli AK), Liina Kikas (Vana-Vigala TTK), Lia Padu (Järvamaa KHK), Terje Jaakson (Tartu KHK), Viktoria Genina (Ida-Virumaa KHK), Ly Mikheim (Maarja küla), Karin Hanga (EPIK).
 
Juhtrühm on koos käinud kaks korda – märtsis Tartu Kutsehariduskeskuses ja augustis Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis. Arutatud teemad on puudutanud mitmeid erivajadustega õppijate kutseõppega seotud küsimusi: muudatusi uues kutseõppeasutuse seaduses, EHIS-e klassifikaatoris erivajaduste märkimise täiustamist, üleminekuplaanide vajalikkust üleminekul üldhariduskoolist kutseõppesse, tugivõrgustike loomist, individuaalse õppekava juhendmaterjalide loomist ja HEV õppijate märkamist kutsekoolis. Arutusel on olnud ka uute HEV õppijatele sobivate erialade loomine. Kohtumistel on oma kogemusi tööst erivajadustega õppijatega jaganud need koolid, kus seda tööd on juba pikka aega ja tulemuslikult läbi viidud: Astangu KRK, Vana-Vigala TTK, Tallinna Kopli Ametikool, Vana-Antsla KKK, Haapsalu KHK ja Tartu KHK.
 
Kevadel viidi kõigi ametikoolide seas läbi uuring, et selgitada välja kui palju ja milliste erivajadustega õpilasi koolis õpib ning millistest koolitustest tunnevad puudust kutsekoolide õpetajad, kes HEV õpilastega igapäevaselt tegelevad. Õpetajatel napib tihtilugu oskusi erinevate erivajadustega õpilaste õpetamiseks ning väga kasinad on ka HEV õppijate õppematerjalid, mis ühtlasi takistavad õpilaste kutseõppes püsimist ja ametioskuste omandamist. Uuringu tulemusi arvestades on kavas korradada kutsekoolide õpetajatele koolitusi erivajadustega õpilaste õppemetoodikate tundmaõppimiseks ning alustada kohandatud õppematerjalide loomist.
 
17.-18. novembrini toimub Tallinnas konverents „Ainulaadne õppija – märkan, hoolin, arvestan“, kuhu on oodatud kutseõppeasutuste juhid, õpetajad ja tugispetsialistid. Konverentsi peaesinejaks on Marjo Kuusela ja Oiva Ikonen Jyväskylä Ülikoolist. Registreerimine konverentsile toimub alates 26. septembrist REKK-i kodulehel.

Allikas: Innove kutsehariduse uudiskiri
Lisatud 30. septembril 2011

Dr Pauline Meijer on rahvusvaheliselt tunnustatud õpetajakoolituse uurija ja väga kogenud õpetajakoolituse edendaja Hollandis. Tema kuulsamad tööd on seotud õpetaja praktilise teadmise kontseptsiooniga. Ta on käesolevalt ISATT (International Study Association of Teachers and Teaching) president. Pauline Meijer on aktiivselt kaasatud ka haridusvaldkonna doktoriõppe korraldusse Utrechti Ülikoolis.

Prof P. Robert-Jan Simons on tunnustatud haridusteadlane ja haridusvaldkonna visionäär. Tal on väga palju kogemusi doktorantide juhendamisega (keda on ligi 40) ja õpetajakoolituse ning valdkondliku doktoriõppe korraldusega. Ta on olnud EARLI (European Association for Research on Learning and Instruction) president, Hollandi haridusvaldkonna doktorikooli ICO juht, Utrechti Ülikooli IVLOS Haridusinstituudi juht ning konsultant mitmete üleriigiliste haridusuuenduste väljatöötamisel ja rakendamisel Hollandis.

Seminaride täpne ajakava ja rohkem infot: http://pedagogicum.ut.ee/1060029

Seminaride töökeel on inglise keel.

Tartu Ülikool
Lisatud 30. septembril 2011

Ürituse peakoordinaatori Elvi Nassari sõnul on oodatud kõik, kes soovivad kogeda üht õiget seto pidu.
“Mihalapäiv on pühade peainglite mälestuspäev, mis sai oma nime peaingel Miikaeli järgi, keda setopäraselt kutsutakse Mihal. Mihklipäeva kirmask on sügisene külapidu ehk praasnik, mida pühitsetakse rikkaliku lauaga, kostitades sugulasi ja häid naabreid. Seepärast tasub 1. oktoobril kindlasti kaasa võtta hea tuju ning seada sammud vabaõhumuuseumi, kus saab osa ehtsast seto praasnikust. Sügishooajal on muuseumi piletihindki soodsam,” sõnas Nassar.

Seto Mihklipäeva tegevused toimuvad muuseumis kella 12-17. Üritus algab palvusega Kuie koolimajas, kus teenistuse viib läbi Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preester, isa Mattias Palli. Kell 13.00 järgneb palvusele kirmask Kolu kõrtsis. Seal saab maitsta seto sööki ja jooki, õppida leelolaulu ja kargust. Kolu kõrtsi ees laulavad leelokoorid Sõsarõ, Siidisõsarõ, Sorrõseto ja Hõpõhõim Tallinnast, Kullakõsõ Põltsamaalt, Helmekaala Võrust ning mitmed Setomaa koorid. Üles astub ka Seto kuninga sõnolinõ Ülendi Linda, kes on seto lauliku Vabarna Anne lapselaps. Rahvuslikke pillilugusid esitavad värsked tiitlikandjad, kuninga karmoškamängija Sarve Jaan ja kandlelööja Paltseri Ülle. Tantsuks mängivad seto pillimehed Ahosõ Volli ja Raali Ain. Peole lisab väge Seto kuninga asemik, sootska Raudoja Ahto. Müügil on kaunis seto käsitöö ja Lõivu Merlini muinasehted.

Setodel on koguni kaks mihklipäeva. Maamihklipäev on 12. oktoobril, vene (vinne) mihklipäeva peetakse ülejärgmisel päeval. Maamihklipäeval tööd ei tehtud, keelatud oli metsast midagi koju tuua. Kõige vahetumalt on mihklipäeva kombestik seotud maaviljeluse ja karjakasvatusega, mihklipäev oli põllutööde ja väljaskarjatamise lõpupäevaks. Käibis ütlemine: ,,Mihklipäiv salli-i suvvõ, timä taht õks talvõ“. Muistse ohverdamiskombe järgi tuli karjaõnne jätkuvuse tagamiseks Pühä Mihali auks tappa oinas, loomade marutõve ärahoidmiseks paastuti vanasti üks nädal enne mihklipäeva. Mitmel pool Setomaal peeti sel päeval külakabelite ehk tsässonate juures palvusi.

Muuseum tänab peo korraldajat, leelokoori Sõsarõ, samuti kõiki lauljaid, pillimehi, käsitöölisi ja toetajaid!

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 30. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 30. septembril 2011

Konverentsi avab haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis. Ettekannetes räägitakse veel tekstikesksest emakeeleõpetusest ning poiste ja tüdrukute tulemuste erinevusest gümnaasiumiastme emakeeleõppes.

Emakeeleõpetajate sügiskonverentsi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Konverents algab kell 11.00.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 30. septembril 2011

Rahvuskaaslaste programm (2009-2013) on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riiklik arengukava, mille põhieesmärk on toetada eestluse säilitamist ja arendamist väljaspool Eestit. Programmi viivad ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Välisministeerium ja Siseministeerium.

Konverents algab Euroopa Eestlaste Koori etteastega, tervituskõned peavad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kultuuriminister Rein Lang ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees Jaak Juhansoo.

Konverentsi avapäeval esinevad programmi kuraator, Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Aho Rebas, Tartu Ülikooli teadlased Aune Valk, Triinu Ojamaa ja Tiit Tammaru, Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Jüri Valge, Kultuuriministeeriumi asekantsler kultuurilise mitmekesisuse ja välissuhete alal Anne-Ly Reimaa ja Eesti Keele Instituudi vanemteadur Jüri Viikberg.

Pärast ettekandeid toimuvad arutlused neljas sektsioonis: „Keel ja haridus“, „Kultuuripärand ja kirikud“, „Kultuur ja info“ ning „Ränne“.

Avatud on näitus väliseesti ajakirjandusest. Konverentsi kultuuriprogrammi sisustavad Euroopa Eestlaste Koor ja teater Varius näidendiga „His Master’s Voice“.

Pühapäeval, 2. oktoobril kell 11 toimub pidulik jumalateenistus Toomkirikus.

Konverentsi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ning rahvuskaaslaste programmi nõukogu.

Konverentsi ajakava: http://www.eesti.ee/rahvuskaaslased/index.php?shownews=105. 

Lisatud 30. septembril 2011

Londonis toimuvale võistlusele oodatakse umbes 150 000 pealtvaatajat ning võistlus toimub ExCel messikeskuses, maa-alal, mis on sama suur kui kümme Wembley staadionit, kus järgmisel aastal toimuvad olümpiamängud.
Suursündmusele viiakse järgmisel nädalal 400 000 kg tehnikat, see on 32 bussitäit ja võrdub 67 Aafrika elevandi kaaluga!

Juba ainuüksi arvutikaablit on võistluse tarvis 43 km - sellega saaks katta terve maratoniraja. WorldSkills toimub iga kahe aasta tagant ning on noortele oskustöölistele üheks tähtsamaks kutseoskuste testimise ja näitamise kohaks rahvusvahelisel areenil.

Kuressaare Ametikooli kokaõpetaja Marge Leimann, kes on ülemaailmsetel kutsevõistlustel rahvusvahelise ekspertide meeskonna koosseisus kohtunikuks juba kolmandat korda, ütleb, et võistluseks on ette valmistatud terve aasta. Kokku osaleb kokavõistlusel 33 noort kokka üle maailma. Eestit esindab Krestina Õun, kes on kokaõpetaja Marge Leimanni ja Tchaikovsky restorani koka Vladislav Djatšuki käe all koolitust saanud ning kes pälvis möödunud aastal ülevabariigilistel võistlustel parima noorkoka tiitli.
Krestina on võistlusteks valmis: „Olen palju harjutanud. Mul on kulunud kuus parti, kümme kilo veisesaba ja kõvasti keedutaigna materjale, et sellisel võistlusel tasemel olla. Õnneks on mul väga head õpetajad olnud ja ma ei pabista üldse! Mul tuleb kahel päeval pakkuda 4-käiguline menüü, milles osad toiduained on kohustuslikud. Kõige raskem on teha Inglise magustoitu, mille retsept selgub kohapeal.“
Marge Leimann usub, et neiu võiks maailma kümne parima hulka kuuluda küll. „Muidugi on ennustada raske, sest kokanduse alal on hindamine väga subjektiivne.“

Seni on maailmataseme kutsemeistrivõistlustel parima ehk 10. koha on saanud mööblitisler Ivo Ilm Tartu Kutsehariduskeskusest, kes Calgarys 2009. aastal toimunud WorldSkillsi võistlusel teenis 510 punktiga välja meisterlikkuse medali. Balti riikidest oli siis võistlustel ainsana esindatud Eesti. 
Möödunudaastasel üle-euroopalisel kutsemeistrivõistlusel EuroSkills 2010 Lissabonis olid eestlased väga edukad. 27 riigi seas saavutati kokkuvõttes 10. koht ning koju toodi 7 medalit: 3 kulda, 1 hõbe ja 3 pronksi.

Võistlused annavad noortele võimaluse demonstreerida kutseoskuste kõrget taset ning tutvustavad oskustööle esitatavaid nõudeid ja rahvusvahelistele standarditele vastavust. Võistlusalad on jagatud kuueks valdkonnaks: sotsiaalhooldus ja isikuteenindus, kaunid kunstid ja mood, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tootmistehnika, ehitustehnika, transport ja logistika. Igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust kui ka meeskonnatööd, suhtlemist ja oskust töötada projektidega. Nagu olümpiamängudele kohane, tunnustatakse iga ala parimaid kuld-, hõbe- ja pronksmedalitega.

Eestlaste osalemisele rahvusvahelistel kutsevõistlustel on õla alla pannud järgmised organisatsioonid ja ettevõtted: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Tallinna Teeninduskool, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Võrumaa Kutsehariduskeskus; Eesti Infotehnoloogiakolledž, Tallina Tööstushariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus,  Luua Metsanduskool, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, HairShop OÜ, N & N Invest Group, Hotell Telegraaf; Tchaikovsky restoran,  Frische Paradise, E.Ahlström Baltics OÜ, Weber SG Ehitustoodete AS, Mira Ehitusmaterjalid OÜ, Aeroc AS, Makita, B & B Tools Estonia AS, Erek OÜ; Kiilto OÜ, Expolio OÜ, Pajo Saeveski, Wahl; Festo, Sirowa, Beautiful Hair United MTÜ.

Võistlusi korraldava organisatsiooniga WorldSkills International on liitunud 53 riiki. Eesti on WorldSkills Internationali liige alates 2007. aasta algusest. Eestit esindab organisatsioonis SA Innove.

WorldSkills International ametlik kodulehekülg: www.worldskills.org

Võistluste kohta leiad infot siit: http://www.worldskillslondon2011.com

Videod võistlustest: http://www.youtube.com/user/WSL2011

Lisatud 30. septembril 2011

Tegemist on Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Diplomaatide Kooli ühisprojektiga.

Programmi lisainfo veebis http://www.ec.ut.ee/traderun

Lisatud 30. septembril 2011

Martin Ripley on visionäär ja oma ala vaieldamatu tippspetsialist maailmas. Ta oli Briti valitsuse hariduse e-strateegia juht ning nõustab praegu PISA 2014 elektroonilise testi ideoloogia väljatöötamist.

Ka Eestil on kogemus keeleuuringu SurveyLang ja PISA testide elektroonilise osa läbiviimisest. Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses on elektroonilise infosüsteemi (EIS) arendamine jõudnud etappi, kus on valmimas korraldusmoodul ning täidetakse  ülesannete panka  põhikooli kolmanda astme ulatuses. Nii et Martin Ripley käsitlus elektroonilise hindamispanga arendamisest  ning hariduse ja hindamise rollist 21. sajandil oli igati ajakohane.

Õpetame ei tea kellele ei tea mida...

Alustuseks pani Martin Ripley konverentsil osalejad mõtlema selle üle, et tänu tehnoloogia ülikiirele arengule  ei ole õpetajad kunagi varem olnud nii keerulises olukorras kui praegu: õpilasi tuleb ette valmistada töökohtade jaoks, mida täna pole veel olemaski; neid tuleb ette valmistada töötamiseks tehnoloogiatega, mida täna pole veel leiutatudki ning neid tuleb õpetada lahendama probleeme, mille puhul me täna veel ei teagi, et tegu on probleemiga. USA tööturgu uurivad teadlased ennustavad, et tänane õpilane on 38. eluaastaks töötanud vähemalt 14 ametikohal. Tudengid, kes alustavad õpinguid täna, lõpetavad kolme aasta pärast juba vananenud teadmistega… Mida õpetada, et tagada õpilasele edu?

Hindamissüsteem määrab õpetamise sisu

Martin Ripley leiab, et hindamissüsteemid annavad teada, millised peaksid olema prioriteedid õppekavades ja kuidas õpetada. Hindamine on ju tagasiside õpilaste taseme ja teadmiste kohta, samas et hindamissüsteemi muutused hakkaksid mõjutama õpetamist, läheb aega kümneid aastaid. Lihtne näide on üleriigilised eksamid: õpetaja õpetab seda, mida eksamil küsitakse. Mida ei küsita, jääb õppeprotsessis tahaplaanile. Inglismaagi on hädas meedias avaldatavate koolide pingereaga, kõik tahavad eksamitulemustega head kohta saavutada. Kool pingutab väga, et kolmelisest õpilasest saaks neljaline, samas viielise õpilase võimete arendamisega nii väga ei tegeleta. Ehk ettekandja sõnum oli väga selge: olemasolev hindamissüsteem dikteerib selle, kuidas õpetajad koolis käituvad. Martin Ripley arvates on kommentaar hinde kõrval oluline, see aitab õpilast, mitte lihtsalt number töö all. Tähtis pole niivõrd õige/vale tulemus, vaid see, kuidas õpilane tulemuseni jõuab; missugune oli tema mõttekäik, et ta ühe või teise järelduseni jõudis.

E-eksam mõjutab IKT kasutamist koolis

Kuidas on seotud e-testid ja hindamine, kuidas need koos mõjutavad õpiprotsessi?
Martin Ripley arvates peaks (mistahes) riigi haridussüsteem kõigepealt otsustama, missugune tee valitakse. On võimalik korraldada ka pealtnäha suur e-möll: kõik toimub elektroonselt, nii testide täitmine kui hindamine, kõik justkui sujub. Aga kui testide sisu jääb samasuguseks nagu need olid paberil eksamite ajal, pole asjal mõtet.

E-test annab õpilaste teadmiste kontrolliks ja hindamiseks tunduvalt suuremad võimalused kui paberkandjal test, see annab ka õpilasele parema ning kiirema tagasiside oma teadmiste kohta, ning see tähendab ka innovaatilisemat õpetamist ja õppimist.  Martin Ripley tõi välja kümme punkti, miks e-eksam on parem kui eksami sooritamine paberkandjal, siinkohal neist mõned:

- paraneb ligipääs eksamitulemustele;
- tagasiside efektiivne kogumine, eksam hinnatakse kohe, mitte nädalate või isegi kuude jooksul;
- kõrgekvaliteedilised eksamiküsimused, mis aitavad arendada 21. sajandil nõutavaid oskusi ja teadmisi;
- paraneb IKT vahendite kasutamine ja kasutamisoskused;
- e-eksam tõstab õpilase motivatsiooni eksamit sooritada; ta on arvutis oma tuttavas keskkonnas, mis vähendab eksamipinget;
- vähenevad eksami korraldamisega seotud kulud.

Ka meil on kogemus

„Hariduspeeglil“ jagasid omi kogemusi ka Eesti õpetajad. PISA testile tuginedes tegi IKT oskuste analüüsi meie koolis Birgy  Lorenz Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumist; PISA ja SurveyLangi korraldamise kogemusest kõneles  Andres Ääremaa, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eksamikorralduse osakonna juhataja; elektroonilist olümpiaadi ühiskonnaõpetuses tutvustasid Sirje Allik J. Poska Gümnaasiumist ja Anneli Mägi Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning GAGi kogemusest IKT kasutamisel õppetöös kõneles Ingrid Maadvere, GAG-i haridustehnoloog. Konguta Kooli direktor Liina Tamm tutvustas aga väikekooli võimalusi infotehnoloogilsteks lahendusteks õppetöös.

Ettekannete slaidid on kättesaadavad eksamikeskuse kodulehelt http://www.ekk.edu.ee/120288

"Hariduspeegli 2011" korraldas Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ESFi programmi "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014" ja ÕKVA kaasabil.

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel. 

Loe ka: Uued õppekavad annavad kirjastustele tööd

Lisatud 29. septembril 2011