Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 27. septembril 2011

Artikli täistekst portaalis e24.ee.

Lisatud 27. septembril 2011

Sel sügisel alustab Ida-Viru Noorteakadeemia uue interaktiivse koolitusprojektiga, mille eesmärgiks on tõsta Ida-Viru venekeelsete noorte teadlikkust riigikaitse ja julgeoleku valdkonnast, äratades neis huvi Eesti riigikaitse, kaitse- ja välispoliitika aktuaalsete teemade vastu. 2012. aasta kevadeni kestev projekt arendab Ida-Viru venekeelsete noorte sotsiaalset aktiivsust Eesti ühiskonnale olulistes küsimustes ja selle otseseks sihtrühmaks on ligikaudu 50 gümnaasiumiõpilast Kiviõlist, Jõhvist ja Kohtla-Järvelt.
 
„Selle projektiga soovime murda venekeelsete noorte hulgas levinud stereotüüpe“, lausus Ida-Viru Noorteakadeemia juhatuse liige Grigori Senkiv. Senkivi sõnul on väga oluline luua Ida-Viru venekeelsetele noortele avatud dialoogi võimalus, arutlemaks koos kaitsevaldkonna ekspertide ja Eesti Kaitseväe ohvitseridega Eesti riigikaitse poliitika ja globaalsete julgeolekuriskide üle. „Tänu oma tundlikkusele on see valdkond kahetsusväärsel moel jäänud üsna pikaks ajaks Ida-Viru noorte tähelepanuta“ nentis Senkiv ja lisas, et tegelikult pakub riigikaitse teema paljudele noortele suurt huvi.
 
Ida-Viru Noorteakadeemia projekti toetab Eesti Kaitseministeerium ja selle raames viiakse läbi noortele suunatud koolitused Eesti riigikaitse põhifunktsioonide ning strateegiliste eesmärkidega seonduvatel teemadel. Samuti vahendatakse kõige värskemat ja adekvaatsemat infot Eesti julgeoleku siseriiklike ja välispoliitiliste prioriteetide kohta, külastatakse Eesti Kaitseväe asutusi, tutvustatakse ajateenimise eeliseid ning populariseeritakse võimalikku karjäärirada Eesti kaitseväes.
 
Lisainfo: http://www.ivna.ee/riigikaitse
 
Ida-Viru Noorteakadeemia
Lisatud 27. septembril 2011

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega inimesi, puudega laste vanemaid, hooldajaid ja puuetega inimeste spetsialiste osalema 5. oktoobril kell 14.00 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) algaval teabepäeval.
 
Teabepäeval tutvustavad Eesti Koostöö Kogu esindajad Eesti Inimarengu Aruannet 2010/2011 ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja kõneleb hoolekande arengusuundadest.
 
Teabepäeva ettekanded tõlgitakse vene keelde.
 
Eelregistreerumine teabepäevale kuni 3. oktoobrini tel 656 4048 või e- mail: kylli@tallinnakoda.ee
 
Teabepäev toimub projekti "Tööotsija tööriistakast-abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" raames, mida toetatab Euroopa Sotsiaalfond.
 
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Lisatud 27. septembril 2011

Eestis on algkoolis inglise keelt esimese võõrkeelena õppinud 78 protsenti ja gümnaasiumi tasemel 96 protsenti õpilastest. Euroopa Liidus keskmiselt on inglise keelt algkoolis esimese keelena õppinud 82 ja inglise keelt 95 protsenti õpilastest.
 
Euroopa Liidu riikides on teise võõrkeelena algkoolis enim õpitud prantsuse keel (16 protsenti õpilastest) ja gümnaasiumis saksa keel (27 protsenti õpilastest).
 
Vaid kolmes Euroopa Liidu riigis, Eestis, Lätis ja Leedus, on nii algkoolis kui ka gümnaasiumis teise võõrkeelena enim õpitud keel vene keel. Eestis õpib algkoolis teise võõrkeelena vene keelt 33, Lätis 31 ja Leedus 41 protsenti õpilastest. Gümnaasiumis õpib vene keelt teise võõrkeelena Eestis 65, Lätis 54 ja Leedus 35 protsenti õpilastest.

Allikas: BNS Lisatud 26. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Tallinna Postimees veebilehel.

Lisatud 26. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 26. septembril 2011

Eesti Keele Instituudi esindajate sõnul on õigekeelsussõnaraamat mõeldud eelkõige vene koolide õpilastele, aga sobib ka täiskasvanud keeleõppijale. Selle aluseks on 2004. aastal ilmunud „Õpilase ÕS“, mille sõnavalikut on kohandatud ja ajakohastatud.
 
„Eesti-vene õpilase ÕS-ist“ saab õppija vaadata umbes 23.000 eesti sõna õigekirja, väldet ja rõhku, käänamist ja pööramist, tõlkevasteid ning tüüpilist kasutust lauses. Sõnastikuosas on ka valik kohanimesid ja lühendeid. Lisaks on samade kaante vahel vene-eesti register ning Tiiu Erelti „Eesti ortograafia“ venekeelne tõlge, kust leiab vajalikud õigekirjareeglid.

Allikas: BNS Lisatud 26. septembril 2011

Kõige rohkem esimesse klassi minejaid oli Tallinna haridusameti andmetel traditsiooniliselt Lasnamäe koolides, kuid mullusest rohkem esimesi klasse avati ka mitmes kesklinna koolis. Kui eelmisel aastal oli üle saja esimese klassi õpilasega koole Tallinnas vaid üks - Tallinna Läänemere gümnaasium, siis tänavu koguni viis.
 
Kadrioru Saksa gümnaasium võttis tänavu vastu 102 esimese klassi õpilast, Pelgulinna gümnaasium 100, Tallinna Läänemere gümnaasium 101, Tallinna Mahtra gümnaasium 100 ja Tallinna Pae gümnaasium 119.
 
Mitu kesklinna kõrge sisseastumiskonkursiga kooli võtsid seevastu tänavu vastu mullusest vähem õpilasi. Tallinna Inglise kolledž võttis tänavu vastu 47 esimese klassi õpilast võrreldes mulluse 56-ga, Reaalkool 52 võrreldes 60-ga, Prantsuse lütseum 58 võrreldes mulluse 62-ga. Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestati klassikomplekti lubatud suuruseks varasemast väiksem 24 õpilast.
 
Kokku läks tänavu Tallinnas kooli 39.355 õpilast, mida on 268 võrra vähem kui eelmisel õppeaastal.

Allikas: BNS Lisatud 26. septembril 2011

Tänavu kuuendat korda toimuva kirjandusnädala käigus saavad eesti ja vene keelt kõnelevad raamatusõbrad kohtuda Eestis elavate vene keeles kirjutavate autoritega, esitatakse lavakava Vladimir Majakovski luulest, näidatakse filmi Sergei Dovlatovist, müüakse venekeelseid raamatuid, minnakse jalutuskäigule Raadi kalmistule, tehakse kahes keeles nukuteatrit ja palju muudki.

Vene kirjanduse nädala korraldaja Yaroslava Shepeli sõnul ei saa kirjandusnädala sündmusi koondada ühe konkreetse teema alla, aga see ei tähenda, et esinejate ja autorite valik oleks juhuslik. Otse vastupidi – käsitlemiseks ja tutvustamiseks on valitud autorid, kes hetkel võiksid huvi pakkuda nii eesti kui vene lugejale. Kirjandusnädala avab Vene Draamateatri näitleja Sergei Tšerkassov, kelle repertuaaris on palju kirjanduslik-muusikalisi lavakavasid, aga Tartus loeb ta Majakovski luulet, sest tänavu ilmus eesti keeles ja sai suure lugejamenu osaliseks Bengt Jangfeldti raamat “Mäng elu peale: Vladimir Majakovski ja tema lähikond “.

Esinejate hulka kuulub samuti eesti-vene kirjanik P. I. Filimonov, kelle teos “Mitteeukleidilise geomeetria tsoon” tõlgiti eelmisel aastal eesti keelde. 3. septembril oleks saanud 70-aastaseks mõnda aega Tallinnas elanud kirjanik Sergei Dovlatov. Augustis Tallinnas toimunud Dovlatovi päevadel näidati esmakordselt E. Agranovskaja ja N. Šarubini tänavu valminud filmi “Te saate mu üle uhkust tunda. Dovlatov”, nüüd esitlevad autorid filmi Tartu publikule. Dovlatovile on pühendatud ka kirjandusõhtu, kus tema loomingu austajad loevad katkendeid tema teostest. Esmakordselt otsustas vene kirjanduse nädal väljuda raamatukogu seinte vahelt. Nii saab koostöös kinoga Athena teoks vene filmi päev. Filmivalik võiks huvi pakkuda nii nooremale kui vanemale vaatajale.

Vaatamiseks on kolm kirjandusega seotud filmi nõukogude ja vene kino erinevatest ajastutest: N. Mihhalkovi film “Lõpetamata pala pianoolale” on valminud A.Tšehhovi jutustuste ainetel, F. Jankovski film “Riiginõunik” B. Akunini samanimelise romaani ainetel ja kuulus nõukogude film ”Kured lendavad” (Cannes’i filmifestivali Kuldse palmioksa laureaat 1958. a) filmiti V. Rozovi näidendi “Igavesti elavad” ainetel.

Kirjandusnädala sisse mahub veel Tartu Ülikooli vene kirjanduse õppejõu Roman Leibovi loeng, kirjanduskohvik ning jalutuskäik Raadi kalmistul koos professor Ljubov Kisseljovaga. Üritused on osalejatele tasuta, v.a. filmid kinos Athena.

Kirjandusnädala täpne kava on väljas raamatukogu kodulehel aadressil http://www.luts.ee/
Vene kirjanduse nädal 2011 kava: http://bit.ly/qJXq2N

Lisatud 26. septembril 2011