Ekslikult arvatakse, et teadlased on igavad prillidega hallid kujud, kes istuvad laborihämaruses ning teistega väga ei suhtle. See on aga täiesti vale! Teadlased on väga huvitavad inimesed, kes oskavad oma tegemistest ka haaravalt rääkida.

Et selles ise veenduda, tulge kindlasti reedel, 23. septembril Teadlaste Ööle, kus toimub enam kui kolmsada põnevat teadussündmust üle Eesti.

Lisainfo: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2011/

Lisatud 23. septembril 2011

Teiste hulgas osaleb mainekal võistlusel ka kolm Eesti õpilast. Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil osalevad 14-21-aastasted noored, kes kõik on teadustöödega olnud parimad riiklikel konkurssidel ja pääsenud Euroopa konkursile oma riiki esindama. Euroopa Liidu noorteadlaste konkurss toimub juba 23. korda, igal aastal toimub võistlus erinevas Euroopa riigis. Selleaastast konkurssi korraldab Soome inseneride ja arhitektide akadeemiline liit (TEK) koostöös Euroopa Komisjoniga, ürituse patroon on Soome president Tarja Halonen.

Kokku osaleb 2011. aasta konkursil 87 teadustööd väga erinevatest teadusvaldkondadest. Konkursitöid hindab Euroopa mainekatest teadlastest koosnev žürii, kuhu kuulub ka Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart.

Eestist osalevad konkursil Tallinna Reaalkooli õpilased Anna-Helena Saarso tööga „Hulkharjasussi Marenzelleria neglecta arvukus ja levik ning seda mõjutavad tegurid Pärnu lahe piirkonnas“ ning Kees Vanamölder tööga „Rööbassõidukite dünaamika võrdlus erinevate rööpmelaiustega rööbasteedel“. Kevadel Hugo Treffneri Gümnaasiumilõpetanud Uku-Laur Tali esindab Eestit tööga „Energiavõsa istutusmaterjali kasvupotentsiaal“.

Kõigi projektide lühitutvustused on üleval konkursi veebilehel www.eucys2011.fi.

Lisatud 23. septembril 2011

Kas ajalool võib olla nägu? Kes on need inimesed, kes kujundavad ajaloo näo? Selle üle mõtisklesid Eesti Ajaloomuuseumi kutsel kümme Eesti kunstnikku erinevatest valdkondadest. Need mõtted võtsid kuju klaasis, savis, metallis, värvides ja plastikus ning 24. septembril avaneb osana Eesti Ajaloomuuseumi uuest püsinäitusest Suurgildi hoone sisehoovis Eesti ajalukku kustumatuid jälgi jätnud isikutele pühendatud väliekspositsioon „Ajaloo nägu“.

Eesti ajalugu ja kaasaegset kunsti avatud linnaruumiga siduv näitus toob publikuni kümne kunstniku tõlgendused neid enim inspireerinud persoonidest Eesti ajaloos. Iga autori loodud portree on üks võimalus kujutada inimest, kes on vorminud meie ajaloo nägu.

Osalevad kunstnikud: Kirke Kangro, Bruno Lillemets, Mall Nukke, Kalle-Priit Pruuden, Urmas Puhkan, Tiina Sarapu, Risto Tali, Rait Siska, Kristiina Uslar ja Tanel Veenre.

Näituse koostaja: Eesti Ajaloomuuseum. Projektijuht: Herke Vaarmann. Näituse kujundus: Kaos Arhitektid ja Polaar Stuudio. Toetab: Eesti Kultuurkapital.

„Ajaloo nägu“ avatakse osana Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmist 24. septembril Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone sisehoovis (Lai 14) ning jääb külastajatele avatuks kuni aastani 2015.

Pildil: Kunstnik Urmas Puhkan oma äsjavalminud portreega Walter Zappist – kuulsa minikaamera „Minox“ leiutajast.

Eesti Ajaloomuuseum
Lisatud 23. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Maaleht veebilehel.

Lisatud 23. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 23. septembril 2011

Euroopa Komisjoni toetusel sai Eesti hea võimaluse ühena esimestest Euroopa riikidest ühineda Euroopa Liidu projektiga U-Map, mille eesmärk on Euroopa kõrgharidusmaastiku mitmekesisuse kaardistamine. Praeguse seisuga on alustatud lisaks Eestile ka Hollandi, Belgia ja Portugali õppeasutuste profiilide koostamist, lähiajal on oodata veel mitmete Euroopa riikide projektiga ühinemist.

U-Mapi projekti põhiliseks väljundiks on Eesti kõrgkoolide profiilid, mis moodustati õppeasutuste poolt edastatud andmete põhjal. Igas profiilis on kajastatud kõrgkooli iseloomustavad tunnused ja tegevused: õpetamine, üliõpilaskond, teadustegevus, teadmussiire, rahvusvahelistumine ja regionaalne kaasatus. Saadud andmete põhjal arvutati välja iga kooli kohta 25 indikaatori väärtused. Kõrgkoolidel on võimalik oma profiil avaldada U-Mapi kodulehel ning võrrelda seda teiste Euroopa ja Eesti õppeasutuste profiilidega.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa hinnangul on plaanitava kõrgharidusreformi kontekstis selline esinduslik ülevaade Eesti õppeasutuste tegevuse kohta väga oluline. „Kuna kõrgkoolide tulemuslikkuse hindamisel on samuti plaanis hakata kasutama õppeasutuste võrdlemiseks õppeprotsessi kvaliteeti ja tulemusi kirjeldavaid indikaatoreid. Eesmärkide püstitamisel tulemuslepingutes on oluline silmas pidada kõrgkoolide profiili ja strateegilisi tugevusi ning nõrkusi, mille väljatoomine ongi üks projekti eesmärkidest,“ ütles Laidmets.

Lisaks sellele, et U-Mapi projekti tulemusel valminud profiilid pakuvad õppeasutustele endile võimalust oma õppeasutust teiste Euroopa ja Eesti õppeasutustega võrrelda, saavad neid kasutada ka näiteks tulevased tudengid, kes otsivad sobivat õppeasutust või ettevõtted, kes otsivad koostööpartnereid. Samuti pakub U-Map teadlastele ja poliitikutele head võimalust erinevate riikide kõrgharidussüsteemide võrdlemiseks.

Rohkem infot U-Mapi kohta leiab aadressil www.u-map.eu

U-Mapi seminar algab 23. septembril kell 11 Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis (Munga 18, Tartu).

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 23. septembril 2011

Õiguskantsler kinnitab oma vastuses MTÜ Vene Kool Eestis juhatusele, et uue sõnastusega määruse sätetest on selge, et eesti õppekeelt peavad vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) esitatud ajagraafikule rakendama vaid need munitsipaalkoolid, mis pole saanud valitsuse luba muukeelseks õppeks.

Võimalus taotleda erandit eestikeelsest õppest on õiguskantsleri sõnul endiselt PGS-is sätestatud. Selle sätte kohaselt annab loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu.

MTÜ Vene Kool Eestis viitas oma õiguskantslerile tehtud avalduses ka probleemile, et PGS-i alusel eesti õppekeelest erandi saamiseks valitsusele esitatud taotluste menetlemise mehhanism jääb määramatuks ja otsuste tegemine venib.

Tederi sõnul on tõsi, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ei ole sätteid, mis reguleeriks sellise loa andmise menetlust, sealhulgas aega, mille jooksul taotlustele tuleb vastata.

See ei tähenda tema hinnangul siiski, et valitsus on menetlustähtaja määramisel täiesti vaba. Nimelt seob valitsust õiguskantsleri kinnitusel menetlustähtaja määramisel hea halduse tava.

Tänavu veebruaris pöördus MTÜ Vene Kool Eestis õiguskantsleri poole, kuna leidis, et valitsuse määrus "Gümnaasiumi riiklik õppekava", mis sätestab venekeelse õppega gümnaasiumide ülemineku eesti õppekeelele, ei ole põhiseadusega kooskõlas.

Õiguskantsleri hinnangul ei oilnud määruse kaks paragrahvi kooskõlas põhiseaduse ja PGS-iga ning ta tegi haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku need ümber sõnastada.

Määruse uus redaktsioon jõustub sel reedel ning on õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega kooskõlas.

Allikas: BNS Lisatud 22. septembril 2011

Strateegias on välja toodud prioriteetsed valdkonnad, kus Euroopa Liidu (EL) riikidel tuleb vaeva näha ühiste hariduseesmärkide saavutamisel, samuti on esitatud tegutsemisviisid, mille kaudu EL saab toetada riikide ajakohastamispoliitikat, selgub Euroopa Komisjoni strateegia tutvustusest. Viimastel aastatel on märkimisväärselt suurenenud eri tüüpi kõrgemate õppeasutuste ja üliõpilaste arv, samal ajal ei ole rahastamine, juhtimisstruktuurid ja õppekavad alati suutnud selle arengutendentsiga sammu pidada.

Kõrgharidussüsteem ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul piisavalt edukas, et tagada Euroopale nõutav hulk inimesi, kellel on töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks vajalikud oskused, ning maailma mastaabis investeerivad Euroopa konkurendid, eelkõige kiirelt areneva majandusega riigid, üha enam kõrgharidusse. Esiteks soovitakse reformiga suurendada koolilõpetajate arvu, kaasata suurem hulk eri ühiskonnarühmi kõrgharidusse ning vähendada stuudiumi lõpetamata jätjate arvu.

Eesmärgiks on ka kõrghariduse kvaliteedi tõstmine ja hariduse asjakohasemaks muutmine, et õppekavad vastaksid inimeste, tööturu ja tulevase karjääri vajadustele, ning õpetamise ja teadustööalase pädevuse stimuleerimine ja tunnustamine. Reformiga loodaks üliõpilastele paremad välismaised täiendõppe- või koolitusvõimalused ning soodustataks kõrghariduse tulemuslikkuse suurendamiseks vajalikku riikidevahelist koostööd.

Reform tagaks ka piisavad rahastamisvahendid, mis suurendaksid kõrghariduse juhtimise autonoomiat ja investeerimist tööturu vajadustele vastava kvaliteediga haridusse.

Euroopa Komisjoni hinnangul seab nii mõnigi EL-i riik esikohale kõrgharidussüsteemi ajakohastamise, ent samas kasutatakse endiselt liiga vähe ära kõrgharidusasutuste potentsiaali Euroopa heaolu tagamisel ja laialdasema ühiskondliku rolli täitmisel. „Seepärast on haridusküsimused keskseks teemaks Euroopa 2020. aasta strateegias, milles on seatud eesmärk, et selle kümnendi lõpuks on Euroopas 40 protsendil noortel kõrgharidus. 2010. aastal oli see näitaja 33,6 protsenti.

Allikas: BNS Lisatud 22. septembril 2011

Artikli täistekst portaalis Elu24.ee.

Lisatud 22. septembril 2011 

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 22. septembril 2011