Uues numbris:

 *   Intervjuu haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksooga
 *   Murekoht: kool jääb pooleli, sest pea ei lõika ja raha pole
 *   Eesti teadlased juhtisid rahvusvahelist elukestva õppe ruumi uuringut
 *   Hääletus: Kes väärib tänavu aasta õppija tiitlit? Hääleta!

Artikleid saab lugeda ja kommenteerida www.andras.ee/opitrepp

Lisatud 21. septembril 2011

Kultuurirahastu nõukogu annab välja kolm hariduspreemiat väärtuses 4793, 3515 ja 2876 eurot (75 000, 55 000 ja 45 000 krooni, ülekande tegemisel arvestatakse täpse vahetuskursiga), mida rahastab Sampo Pank.

Kultuurirahastu ootab hariduspreemia konkursist osa võtma kõiki haridusalaga seotud inimesi, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi Eesti hariduselus õpetajana, õppejõuna, haridusasutuse juhi või töötajana, õpikute ja metoodiliste materjalide koostajana, samuti haridusalaste praktiliste uuenduste algatamise ja ellurakendamisega või ametnikuna hariduspoliitika väljatöötamisel.

Vabariigi Presidendi reaalteaduste eripreemia statuudi tähenduses loetakse reaalteadusteks matemaatikat, füüsikat, keemiat, bioloogiat, arvutiteadust, bioinformaatikat ja geenitehnoloogiat. Reaalteaduste eripreemia suurus on 3834 eurot (60 000 krooni, ülekande tegemisel arvestatakse täpse vahetuskursiga). Preemiat rahastab Skype Eesti.

Vabariigi Presidendi reaalteaduste eripreemia konkursile oodatakse inimesi, kes on paistnud silma reaalteaduste õpetajana ja/või õppejõuna mis tahes õpitasandil; kelle õpilased on leidnud äramärkimist rahvusvahelistel võistlustel või saavutanud häid kohti reaalteaduste olümpiaadidel; kes on koostanud reaalteaduste õpikuid ja metoodilisi materjale; kes on reaalteadusi õpetades algatanud praktilisi uuendusi ning viinud neid ellu.

Preemiale kandideerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos isikuandmetega (nimi, aadress, haridustee, tööalane tegevus); preemiale vastava tegevuse üksikasjalik kirjeldus koos kandideerija tööandja või töökollektiivi ja kutse-, ameti- või erialaühingu(te) poolsete soovitustega.

Oma kandidatuuri võivad esitada nii haridusala inimesed ise kui ka nende tööandjad, õppe- ja haridusasutused, õpilased, üliõpilased ning haridusalal tegutsevad ühendused.

Kõik vajalikud dokumendid tuleb saata või tuua Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule aadressil A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile vpinfo@vpk.ee.

Mailis Neppo, SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu juhataja
Lisatud 21. septembril 2011

Koolituse eesmärgiks on tõsta leiutamise juhendajate taset ja anda nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi leiutamisest ja loovusest. Ülevaade antakse leiutamisest kui tervikprotsessist selle erinevate etappide tutvustamise abil: ideede genereerimine, sihtgrupi määratlemine, tootearendus, leiutamisest inseneri pilgu läbi, idee teostamine inseneri ning disaineri koostöös. Lisaks prototüüpimine, intellektuaalne omand, patenteerimine. Kust ja kuidas kontrollida, kas keegi on varem juba midagi niisugust leiutanud. Tutvustatakse erinevaid ideede genereerimise meetodeid ja loovustehnikaid.

Teoreetilistele loengutele lisaks kasutatakse koolitusel erinevaid aktiviseerimisvõtteid, mis aitavad materjali omandamist hõlbustada ja mida saab edaspidi kasutada õpilaste juhendamisel, nt erinevad praktilised ja vaatlusülesanded, erinevate objektide analüüs disaineri, inseneri ja ettevõtja pilgu läbi. Toote tugevuste, nõrkuste ja arendusvõimaluste otsimine jne. Koolitus aitab õpetajal oma edaspidisel juhendamisel õpilasi erinevates loovülesannetes paremini suunata, andes lisaks teoreetilistele teadmistele ka praktilisi juhiseid ja nõuandeid.

Lektorid
Diana Tamm, Eesti Disainikeskus, õpilasleiutajate hindamiskomisjoni liige,
Martin Esinurm, Tallinna Tehnikaülikool, õpilasleiutajate suvekooli juhendaja,
Eero Elenurm, loovuskoolitaja, õpilasleiutajate hindamiskomisjoni liige.

Üritus on kavandatud septembri lõppu seetõttu, et 31. oktoobriks ootame töid õpilasleiutajate riiklikule konkursile. Konkursi kohta leiate info siit:
http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=240

Koolitus on õpetajatele tasuta. Transpordikulud kompenseeritakse väljastpoolt Tallinna tulijatele. Koolitusel osalejate maksimaalne arv on 35.

Kohustuslik on eelregistreerumine hiljemalt 26. septembriks aadressil
http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=417
Registreerumise kinnituse saate oma e-postile pärast registreerumist paari päeva jooksul.
Põhjalikuma info koolituse kohta leiate veebiaadressilt
http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=417

Täiendavate küsimuste korral võtke kindlasti ühendust.

Kohtumiseni 30. septembril!

Margit Lehis, SA Archimedes
Lisatud 21. septembril 2011

Koolipoolse koordinaatori, infojuhi Pille Oleski sõnul oli UNESCO ühendkoolide nimistusse lülitamine Valga gümnaasiumile ilusaks rõõmusõnumiks ning muidugi ka tunnustuseks tehtu eest. "Märgiks kuuluvusest ühendkoolide võrgustikku saame me kooli seinale kinnitatava metallplaadi ning tohime kooli kodulehel kasutada UNESCO ühendkoolide logo," rääkis sellega kaasnevast Olesk.

Oleski sõnul on UNESCO ühendkoolide eesmärgiks pakkuda õpilastele võimalusi arendada rahu, sallivust ja demokraatiat nii Eestis kui ka laiemas maailmas. Selleks, et ühendkooli nimekirja üldse saada, toimus koolis eelmisel õppeaastal väga palju erinevaid õppepäevi, tegevusi ning üritusi. Üheks põnevaimaks ja huvitavamaks ettevõtmiseks oli kindlasti õpilaste osavõtt maikuus Tartus toimunud ÜRO Peaassamblee simulatsioonist, kus teemaks olid aastatuhande eesmärgid. "Noored said juurde teadmisi arengukoostöö ning vaesemate riikide probleemide kohta ja mis kõige olulisem, see andis õpilastele võimaluse tunda ennast  hetkekski tõelise tipp-poliitikuna," ütles Olesk.

Infojuhi arvates on koolile omistatud ühendkooli staatus nagu kvaliteedimärk, mis näitab, et kool on teatud valdkondades avatum, teadlikum, aktiivsem ja uuendusmeelsem. "Nii mina, kooli juhtkond kui ka lapsed on uhked selle üle, et meie kool võrgustikku lülitati," nentis Olesk. Ühendkoolide nimekirjas olemine võimaldab nii õpetajatel kui ka õpilastel lisaks kogemuste vahetamisele teiste ühendkoolidega osaleda erinevatel rahvusvahelistel üritustel ning saada lisaharidust, avardada maailmavaadet ning olla tolerantsemad.

UNESCO Ühendkoolide projekt sai alguse 1953. aastal, et toetada inimestevahelist paremat läbisaamist ja rahu maailmas ning koolide võrgustikus on üle 8500 kooli üle terve maailma. Eestis kuuluvad ühendkoolide võrgustikku 18 kooli: Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool, Audru Keskkool, Hugo Treffneri Gümnaasium, Jüri Gümnaasium, Narva Soldino Gümnaasium, Noarootsi Gümnaasium, Põlva Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium, Tartu Hiie Kool, Tartu Raatuse Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium, Valga Gümnaasium, Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium, Viimsi Kool, Viljandi C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium, Ülenurme Gümnaasium.

Ühendkoolidel on neli põhilist teemat, mille ümber tegevused on ülesehitatud: maailma valupunktid ja ÜRO roll nende lahendamisel; inimõigused, demokraatia ja sallivus; kultuuridevaheline õppimine ja mõistmine; keskkond ja jätkusuutlik areng.

Artikkel ilmus ajalehes Valgamaalane 10.09.2011
Lisatud 21. septembril 2011

Link: https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dFVZQUliUkphdGc5UWczQ2ZRZ2swSFE6MQ

Anna oma hääl ja aita valida rahva lemmik!

ETKA Andras
Lisatud 21. septembril 2011

Tallinna Ülikooli aatriumis toimub traditsiooniline keelte ja kultuuride päev, kus oma tegevust tutvustavad Prantsuse Instituut, Kihnu Kultuuri Instituut, Ungari Instituut, Briti Nõukogu, Rootsi Saatkond, Centro Picasso, Eesti Instituut, Taani Kultuuri Instituut, Goethe Instituut, Norra Saatkond, Poola Saatkond, MTÜ Fenno-Ugria Asutus, TLÜ keelekeskus, Tallinna Ülikooli Kirjastus ja Euroopa Komisjoni tõlketeenistus.

Õpilased saavad osa võtta keele- ja kultuuriteemalistest mängudest ning võita vahvaid auhindu.

Kogu päeva vältel toimuvad tasuta näidistunnid!
Õppida saab kihnu, võru, hispaania, prantsuse, taani, saksa, udmurdi, norra, poola, ersa, hiina, portugali, leedu ja ungari keelt.

15.-30. septembrini toimub keeltepäeva raames traditsiooniline kooliõpilaste veebiviktoriin!
Mängus on hulgaliselt põnevaid auhindu saatkondadelt ja kultuuriesindustelt. Võitjad loositakse välja 6. oktoobril.
Veebiviktoriini aitas korraldada Tallinna Liivalaia Gümnaasium.

Keeltepäeva üritused on osalejatele tasuta. Kõik õpilased ja õpetajad on väga oodatud!

Lisainfo: www.euroopaliit.ee; www.tlupress.ee.
Otselink keeltepäeva veebilehele.

Kohtumiseni 26. septembril Tallinna Ülikoolis!

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 21. septembril 2011

Lehola Keskkonnahariduskeskuse korraldatud näitusele on Tallinna lasteaedade kasvatajad seadnud välja fotod ja metoodilised materjalid keskkonnateemalisest tegevusest lasteaia rühmades.

Lisainfo http://www.leholakhk.edu.ee/ 

Kolmandat korda antakse välja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auhind „Aasta lasteraamatukoguhoidja“, mille eesmärk on väärtustada ja tunnustada raamatukoguhoidjate tööd laste lugemisharjumuste arendamisel, infopädevate ühiskonnaliikmete kujundamisel ja raamatukogude maine hoidmisel.

Päeva esimeses pooles antakse ülevaade Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu lasteteeninduse toimkonna, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja 2010. aasta rahvaraamatukogude lasteosakondade tegemistest. Tallinna Keskraamatukogu jagab kogemusi vabatahtlike kaasamisest raamatukogu tegevusse.
 
Päeva teises pooles on raamatukoguhoidjatel võimalus tutvuda erinevate Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogude lasteteenindustega.

Lasteraamatukoguhoidja päeva korraldab Tallinna Keskraamatukogu koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga. Päeva läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
 
Päevakavaga saab tutvuda aadressil http://www.keskraamatukogu.ee/
 
Lisainfo Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidjalt Anneli Kengsepalt telefonil 683 0907, aadressil anneli.kengsepp@tln.lib.
 
Tallinna Keskraamatukogu
Lisatud 20. septembril 2011

Viimane leping sõlmiti 2008. aastal, millega kehtestati kõrgharidusega, täistööajaga töötajale töötasu alammääraks 8500 krooni, tänases vääringus 543 eurot. Sedagi tingimust täidetakse põhiliselt vaid riigihallatavates asutustes.
 
Järgnenud masu käigus pealesunnitud töötasu vähendamine, tasuta puhkusepäevade võtmine, osalisele tööajale üleviimine aga samuti hüppeliselt tõusnud tarbijahinnaindeks, maksud ja aktsiisid on koosmõjus oluliselt halvendanud paljude töötajate elu kvaliteeti ja viinud osa toimetulekuraskustesse.
 
TALO hinnangul on liikmeskonda kuuluvate teatrite, kontsertasutuste, muuseumide, raamatukogude, huvihariduse ja treenerite, meditsiini jt sektorite kvalifitseeritud ja pikaajalise töökogemusega töötajad olnud aastaid alamakstud.

Madala töötasu tasemega jäädakse alla isegi lihttöödel tegutsejatele. See on paljusid kultuurisektori töötajaid sundinud vahetama elukutset või otsima tasuvamat sissetulekut välismaal.

Kõik see toodab sotsiaalseid pingeid, kahandab rahvastiku kvaliteeti. pärsib ühiskonna arenguid.
 
Probleeme tekitab ka valitsuse poole seisukoht, millega eirati 1998. aastast kehtinud üldist läbirääkimiste põhimõtet - kultuuri ja hariduse valdkonna töötasu alammäär ning kokkulepitav kasvik on võrdne.
Viimastel läbirääkimiste tulemusena on pedagoogide töötasu kasvanud kiirmini ja nii ületab juba nooremõpetaja töötasu kogemustega kultuuritöötajate alustaseme ligi kolmetestkümne protsendi võrra.

TALO toetab pedagoogide ja teiste sektorite töötajate töötasu kasvu, kuid peab kultuuritöötajate töötasu suhtelist langust põhjendamatuks.
 
Läbirääkimiste delegatsiooni juht, TALO juhatuse esimees Ago Tuuling leiab, et haritlaste krooniline alarahastamine, tööturul hariduse ja kompetentsi mittearvestamine vähendab Eesti konkurentsivõimet ja usaldusväärsust investeerijate silmis.
 
Lisaks tehakse haridusele ühiskonna arvelt suuri kulutusi, kuid haritud tööjõu potentsiaali kasutamata jätmisega või kodumaalt lahkumisega jääb uus lisaväärtus taastootmata.
 
Läbirääkimiste tulemuslikkust on negatiivselt mõjutanud  ka kultuuriasutuste hajutatus eri haldusalluvusse ning omandisuhetele. Mitmed tööandjad on välistanud oma osaluse läbirääkimistel, kuigi kehtivad seadused selleks mingeid takistusi  ei tee, pigem soosivad kollektiivseid töösuhteid.
 
Eriti puudutab see omavalitsuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute haldusalluvuses olevaid asutusi. Kahjuks puudub TALOl, kes ühendab põhiliseselt avalikku teenust osutavate sektorite asutusi, ka oma tööandajate ühendus, nagu seda on tööandjate keskliit läbirääkimiste partnerina ametiühingute keskliidule.
 
Mõistes ja arvestades majanduse rasket olukorda, loobuti TALO esimehe Tuulingu sõnul kahel viimasel aastal üleriigilistest töötasu tõstmise läbirääkimistest.

Eesmärgiks oli töökohtade ja kõrgkvalifitseeritud tööd nõudvate töötajate säilitamine. Viimasele aitas kindlasti positiivselt kaasa ka paindlike töösuhete rakendamine.
 
Praeguse majanduse aktiviseerumise faasis tuleb leida uus võimalus kultuuri, hariduse, meditsiini, spordi jt valdkondade haritud töötajate motiveerimiseks.

Õiglase töötasupoliitika üheks nurgakiviks on töötajate õigustatud ootus saada osa nende endi poolt loodud rahvuslikust rikkusest.
 
TALO esitas vastvalitud valitsusele ja teistele volitatud tööandjatele oma taotlused juba käesoleva aasta aprillis.
Ettepanekute realiseerimine eeldab pikemaajalise töötasupoliitika põhimõtete väljatöötamist, kuid kätkeb endas ka kiiremaid lahendusi.

TALO läbirääkimiste eesmärgiks ei ole riigi eelarve taskaalust väljaviimine vaid koos kõigi omanike ja tööandjatega aidata kaasa toimiva sotsiaalse kodanikuühiskonna arengule.
 
Meie läbirääkimiste põhitaotlused:
taastada 1998. aastal aktsepteeritud ja seni kehtinud üldine põhimõte, mille kohaselt osalevate TALO liikmesliitude kõrgharidusega, täistööajaga töötajate töötasu/palga alammäär on võrdsustatud pedagoogide töötasu alammääraga ja seda tõstetakse proportsionaalselt;
 
tagada kõrgharidust nõudval ametikohal täistööajaga töötava TALO liikmeskonna  töötasu alammääraks 2014. aastaks prognoositav üleriigiline keskmine töötasu (RM prognoos 2011 – 829€, 2012 – 871€, 2013 – 918€). Eesmärgi saavutamiseks lepitakse kokku ajakava ja finantseerimise üldised põhimõtted.
Esmaselt taastada masuga kaasnenud töötasu/palga vähenduste eelne tase, millele lisanduks tarbijahinna tõusu tasakaalustav kasvik;
saavutada samalaadse töö tegijatele töötasu alammäära võrdsustumine sektorite lõikes, regiooniti ning erinevate haldusalluvuste ja omandisuhetega institutsioonides.
 
TALO soovib tulemuslike läbirääkistega panustada töötajate motiveerimisse ja sellega ühiskonna tasakaalustatud arendamisse.
 
Allikas: BNS Lisatud 20. septembril 2011 

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 20. septembril 2011