Artikkel ja uudislõik ERR Uudisteportaalis.

Lisatud 20. septembril 2011

Tallinna linnavalitsuse teatel eraldatakse 120 000 eurot lasteaedades kiireloomuliste tööde kulude katteks. Selle summa eest teostatakse töid kaheteistkümnes lasteaias. Lisaks tuleb hoonete fassaadid üle kontrollida ning kontrollida evakuatsioonitrepid umbes kümnes lasteaias.
 
Remonditöid tehakse Neratuse, Kuristiku, Lindakivi, Kivila, Kirsikese, Sikupilli, Sõbrakese, Meelespea, Südamekese ja Terakese lasteaias ning lastesõimedes Päkapikk ja Hellik.
 
Tuleva aasta septembriks renoveeritaksegi PPP-projekti raames Kuristiku ja Läänemere gümnaasium ning Vikerkaare ja Kolde lasteaed.

Allikas: BNS Lisatud 20. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Tallinna Postimees veebilehel.

Lisatud 20. septembril 2011

Linnavalitsuse määrusega on Tallinnas elukohajärgse kooli määramine korraldatud moel, mis ei arvesta seadusandja tahtega, teatas õiguskantsleri pressiesindaja.
 
„Osade laste puhul arvestatakse elukohajärgse kooli määramisel vaid lapsevanema soovi ja teisi seaduses sätestatud nõudeid ei arvestata. Teise osa laste puhul ei arvestata lapsevanema sooviga üldse. Elukohajärgse kooli määramisel kasutatakse seadusvastaselt koolide vastuvõtukorda, määrusega kehtestatud menetlus on läbipaistmatu, tarbetult keeruline ja ebatõhus,“ märkis Teder.
 
Indrek Teder saatis teisipäeval Tallinna linnavalitsusele märgukirja, milles palus kuu aja pärast vastust, kuidas kavatseb linn määrust muuta.
 
Tederi sõnul ei arvesta linnavalitsuse kehtestatud kord kõikide põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud oluliste asjaoludega. Seadusandja näeb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ette, et valla- või linnavalitsus määrab õpilasele elukohajärgse munitsipaalkooli. Sellega on seadusandja soovinud anda igale lapsele ja lapsevanemale kindlustunde, et põhihariduse saamiseks on lapsel koht kindlas koolis. Kooli määramisel peab kohalik omavalitsus oluliste asjaoludena arvestama esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanema soove. Määrusest tulenevalt on aga Tallinnas osale lastele elukohajärgne kool määratud ainult vanema soovi arvestades. Teisisõnu on linnavalitsus määruse kehtestamisel eelistanud osa laste puhul vanema soovi teistele seaduses nimetatud asjaoludele, märkis Teder.
 
Nendele lastele, kelle vanemad pole lapsele elukohajärgse kooli määramiseks kindlale koolile avaldust esitanud või keda kool pole tahtnud vastu võtta, määrab linnavalitsus kooli vanema soovi arvestamata ka siis, kui sellega saaks arvestada. Õiguskantsleri hinnangul peaks neil juhtudel linnavalitsus võimalusel vanema sooviga arvestama.
 
Tederi sõnul on linnavalitsuse määrus põhiseadusega vastuolus ka seetõttu, et elukohajärgse kooli määramisel võetakse aluseks iga üksiku kooli vastuvõtu tingimusi ja korda, kooli vastuvõtutingimustest lähtumist elukohajärgse kooli määramisel seadusandja ette ei näe. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi võib elukohajärgse kooli määramise tingimused ja korra kehtestada vaid linna- ja vallavalitsus ning ühelgi koolil selleks õigust ei ole. Seega ei tohi elukohajärgse kooli määramisel kasutada kooli vastuvõtu tingimusi, sealjuures korraldada vastuvõtukatseid, märkis õiguskantsler.
 
Koolikatsete korraldamine elukohajärgse kooli määramisel ei ole õiguskantsleri hinnangul seaduse mõttega kooskõlas. Tederi sõnul on oluline, et elukohajärgne kool määratakse kõigile lastele ühtsete kriteeriumite alusel. Kui laps soovib asuda õppima talle linnavalitsuse määratud elukohajärgsesse kooli, peab kool lapse vastu võtma.
 
Linnavalitsuse määrus on Tederi sõnul põhiseadusega vastuolus veel seetõttu, et määrusega kehtestatud menetlus on läbipaistmatu, tarbetult keeruline ja ebatõhus. Määrus loob vale mulje, et elukohajärgse kooli määrab kool, ehkki tegelikult otsustab selle linna haridusameti juhataja.
 
„Seepärast ei tea lapsevanem, kes tema avaldust menetleb ja lõppotsuse langetab. Samuti ei ole lapsevanemal määruse tekstist võimalik üheselt aru saada, millistest kriteeriumitest lähtuvalt laps õpilaskandidaadiks saab. Vanem peab lugema iga kooli vastuvõtutingimusi, et jõuda selgusele, kuidas laps ühe või teise kooli õpilaskandidaadiks arvatakse,“ märkis Teder.

Loe ka: Haridusamet: õiguskantsleri arvamus on täis vastuolusid

Allikas: BNS Lisatud 20. septembril 2011 

Registreerumine konverentsidele algab 20. septembril, (v.a Jõhvis 22. novembril toimuv konverents, millele saab registreeruda alates 24. oktoobrist). Registreeruda saab keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee.

Väimelas 6. oktoobril toimuv konverents on suunatud osalejatele Põlva-, Valga- ja Võrumaalt, järgnevad konverentsid 14. oktoobril Pärnus (osalejatele Pärnu- ja Viljandimaalt), 20. oktoobril Tartus (osalejatele Tartu- ja Jõgevamaalt), 26. oktoobril Kuressaares (osalejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt), 3. novembril Tallinnas (osalejatele Harju-, Järva- ja Raplamaalt) ja 22. novembril Jõhvis (haridusmessi raames osalejatele Lääne- ja Ida-Virumaalt.).

Konverentside eesmärk on teavitada keskkonnaharidusest huvitunud sihtrühma aktuaalsetest teemadest ning arendada keskkonnahariduslikke võrgustikke, soodustada ja tihendada koostööd formaal- ja mitteformaalhariduses keskkonnaharidusega tegelejate vahel.

Konverentsi loengutes ja töötubades käsitletakse keskkonnaharidust ja uut õppekava, aktuaalseid keskkonnateemasid, uurimusliku õppe metoodikaid ja häid kogemusi keskkonnahariduses.

Sissepääs konverentsidele on prii ning osalejatele tagatakse ka tasuta transport maakonnakeskustest konverentsile. Vajalik eelregistreerimine.

Konverentse toetab SA KIK.

Maris Kivistik, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond
Lisatud 20. septembril 2011 

ESU hinnangul peaksid valitsused suurendama toetusi kõrgharidusele ja mitte toetuma nii palju erakapitalile. Viimastel aastatel on aga riiklik rahastus ülikoolidele vähenenud. Raportist ilmnes, et 19 OECD riigis läbi viidud uuringu kohaselt kahanes see 74 %-lt 1995. aaastal 73 %-ni 2000. aaastal ja 67 %-ni 2008. aastal.
 
ESU arvates on ohumärk, et erakapital maht on suurenenud, kuid valitsused ei ole kõrghariduse paisumisega kohanenud, kuigi see on üks nende poliitilistest eesmärkidest. „Valitsused taganevad vastutusest kõrghariduse kvaliteedi ja ligipääsu ees,“ nentis Päll.
 
ESU hinnangul keskendub OECD raport liigselt erarahastuse plussidele. „Meie arvates peaks kõrgharidus olema kättesaadav kõigile õppuritele, eriti neile, kes on riskirühmas. Kuna kõigil pole jõukaid vanemaid ega võimalust laenu võtta, ei toeta me suunda riiklikult rahastuselt erakapitalile. Kutsume valitsusi üles viima kooskõlla poliitilised eesmärgid ja kulutused eelarves,“ sõnas Päll.
 
ESU on katuseorganisatsioon, mis koondab 45 üliõpilasliitu 38 riigist ja esindab üle 11 miljoni tudengi õigusi Euroopas.
 
Euroopa Üliõpilasliit
Lisatud 20. septembril 2011

Õpetajate töö väärtustamise ja palga tõstmise vajadust tunnistasid kõik läbirääkimiste osapooled, kuid õpetajate palkade alammäärade muutmise kokkuleppeni alates 2012. a jaanuarist ei jõutud. Eesti Haridustöötaja te Liit taotles alammäärade 20% tõusu, Eesti Õpetajate Liit ca 43% alammäärade tõusu. Omavalitsusliitude esindajad ei pidanud palga alammäärade tõstmist realistlikuks, Haridus- ja Teadusministeerium nägi võimalust haridustoetuse kasutamise sisemises ümberkorralduses ja koolikorralduse tõhustamises, mis arvestaks pidevalt vähenevat õpilaste arvu.

Osapooled avaldasid põhimõttelist nõusolekut liituda 5. septembril ministeeriumi välja pakutud ühisdeklaratsiooniga, kus lepitakse kokku koostööviisides, kuidas jõuda õpetajate töökoormuse vähendamise ja palgatõusuni. Ühisdeklaratsiooni lõpptekst valmib koostöös lähimate päevade jooksul.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 20. septembril 2011

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi poolt korraldatav seminar toob kokku mitmete valdkondade ja põlvkondade muusikainstrumentide meistrid, kes hetkel Eestis tegutsevad. Pillivalmistamise traditsioonid on Eestimaal väga pikaaegsed ja visad, erinevate valdkondade pillivalmistamise laagrid ja töötoad on populaarsed ka täna. Eesti muusikainstrumentide kohta on muuseumis säilinud palju ajaloolist materjali ja kõige krooniks muuseumi pillikogu üle 700 eksemplariga, mille hoidmine ja täiendamine on muuseumi kohus ajalooliste traditsioonide ja pillimeistrite ees.
 
Lisaks ajaloo uurimisele ning säilitamisele on vajalik kaardistada ka olevikku. Mis seisus on hetkel Eestis pillivalmistamine, kui palju on säilinud vanu traditsioone, mis on uut, kui suur on huvi eesti pillide vastu interpreetide poolt? Nendele ja paljudele teistele küsimustele loodamegi vastust saada.
 
Seminari ajakava:
09.30 Kohvilaud, avasõnad
10.00 Risto Lehiste – Pillimeistrite muuseumikogu MO 248
10.30 Roland Suits – Vanamuusika instrumendid
11.00 Rait Pihlap – Väikekandled, hiiukandled, kandlevalmistamise töötoad
11.20 Raivo Sildoja – Raivo Sildoja Pillitöökoda
11.50 Heino Tartes – Eesti lõõtspilliehitus, Lõõtsakool
12.20 Andrus Taul – Eesti torupill tänapäeval
 
Lõunapaus
 
13.30 Taavi-Mats Utt – Plokkflöödi meisterdamisest
14.00 Hardo Kriisa & Jaanus Torrim – Pärnu Eliisabeti kiriku vitraažorel
14.30 Kuldar Kalluste – Kalluste Guitars!
15.00 Vaido Petser – Akustilise kitarri meisterdamisest
15.30 Raivo Hiiemaa – Eesti viiuliehitusest
16.00 Diskussioon
16.30 Lõpusõnad – Risto Lehiste
 
Kohtumiseni muuseumis!

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 20. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 19. septembril 2011

TÜ raamatukogu infosüsteemide osakonna juhataja Anneli Sepa sõnul on uus seade hapraid raamatuid käsitsedes tundlikum kui inimkäsi ning võimaldab digiteerida erineva köite ja suurusega materjale. "Uus digiteerimisrobot on e-raamatukogu arendamisel tõhus täiendus aasta tagasi raamatukogule soetatud Austria firma firma Quidenus digiteerimisrobotile," on Sepp uue seadmega rahul.

Skanner töötab vaakummehhanismiga, pöörates lehti kiirusega kuni 2000 lehte tunnis. Sekundi murdosa jooksul loob Canoni fotoaparaat ülihea 21-megapikslise pildikvaliteediga digitaalkujutise.

Pöörlevad peeglid aitavad teha pildid raamatu vasak- ja parempoolsest leheküljest. Faile saab töödelda - näiteks muuta värvilisest must-valgeks, tsentreerida teksti, metaandmeid üle kanda jpm. Erinevas keeles tekstidele võimaldab uus robot teha ka tärktuvastust (OCR).

Rohkem infot roboti kohta leiab siit: http://www.kirtas.com/kabisII.php

TÜ raamatukogu
Lisatud 19. septembril 2011