Aasta neljal viimasel kuul näidatakse Maarjamäe lossis Nõukogude Eestis valminud filme. Selle ajajärgu filmid sisaldavad küllalt suurt annust sovetlikku ideoloogiat, mistõttu on need viimastel aastakümnetel jäänud „riiulile” ja kinolinal ning televisioonis harva näha olnud. Pika linastuspausi tõttu on filmid tänase vaataja jaoks üsna tundmatud, kuid kindlasti väärt avastamist. Loodud algselt kinokülastaja mõjutamiseks sovetliku ideoloogia vaimus, on nad tänapäeval pigem põnev camp-meelelahutus või sissevaade nõukogude propaganda köögipoolele. Selle paremaks mõistmiseks eelneb igale filmile ajaloolase kommentaar.
 
Ajaloo laupäevakud „Riiulilt alla“ toimuvad laupäeviti kell 13.00 Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis (Pirita tee 56). Sissepääs sooduspiletiga (1.50 eurot). Toetuse eest täname Eesti Kultuurkapitali.
 
KAVA: 
24. september 2011 kell 13
„Saja aasta pärast mais” (Rež: Kaljo Kiisk, op: Jüri Sillart. Tallinnfilm 1986). Kommenteerib ajaloolane Reigo Rosenthal. Ajaloolis-psühholoogiline draama, mille teema on Eesti põrandaaluse esikommunisti Viktor Kingissepa viimased elupäevad, tabamine ja hukkamine 1922. aasta mais.

22. oktoober 2011 kell 13
„Valge laev” (Rež: Kalju Komissarov, op: Jüri Garšnek. Tallinnfilm 1970). Kommenteerib ajaloolane Ivo Juurvee .
Film jutustab Nõukogude salapolitsei võitlusest infosõja rindel Lääne eriteenistustega ja väliseestlastega, kes püüavad oma ideoloogia ja elulaadiga mõjutada nõukogude noorsugu.
 
19. november 2011 kell 13
„Jäljed” (Rež: Kaljo Kiisk, op: Mihhail Dorovatovski. Tallinnfilm 1963). Kommenteerib ajaloolane Olev Liivik (Eesti Ajaloomuuseumi teadur). Filmi põhiteemaks on Stalini-aegsete jäikade sovetiseerimisvõtete osaline ümberhindamine „Hruštšovi sula” ajal 1960. aastatel. See on teos inimsaatustest Eesti külas esimesel sõjajärgsel kümnendil.
 
10. detsember 2011 kell 13
„Kutsumata külalised” (Rež: Igor Jeltsov, op: Vladimir Parvel. Tallinnfilm 1959). Kommenteerib ajaloolane Pearu Kuusk. Film kõneleb Lääne salaluurajate sisseimbumiskatsetest Nõukogude Eestisse 1950. aastatel.
 
Eesti Ajaloomuuseumis on traditsiooniks saanud korraldada AJALOO LAUPÄEVAKUID. Maarjamäe lossi kinosaalis toimuvad laupäevakud keskenduvad probleemsetele sõlmpunktidele ja teemadele Eesti ajaloos. 2008. aasta sügisel alanud populaarne üritustesari alustab juba neljandat korda.
 
Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe loss
Bussid: 1A, 5, 8, 34A, 38, peatus Maarjamägi

Lisatud 19. septembril 2011

Eesti disaini ülevaatenäituse fookuses on uudsuse aspekt. Näituse materjal hõlmab XX ja XXI sajandit ja teoseid eksponeeritakse lähtudes uudsuse kriteeriumist disainile olemuslikes kihtides: funktsioon, konstruktsioon, tehnoloogia, materjal, vorm, traditsioon, tähendus. See annab võimaluse vaadelda Eesti disaini saavutusi laiemalt ning selgitada ka sündinud lahenduste tekkepõhjusi- ja mehhanisme.

Näitus "UUTMOODI" toimub Euroopa Innovatsioonifestivali IF..., Disainiöö ja Tallinn 2011 ametliku programmi raames. Näitus on avatud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi I korruse kahes saalis 6. novembrini 2011.

Näitus saab teoks Eesti Disainerite Liidu ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi koostöös.
Näituse kujundajad: Pavel Sidorenko, Veiko Liis. Kuraator: Ene Läkk.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist), avatud K-P kl. 11-18
Lisatud 19. septembril 2011

Lähemalt vaata http://www.theatrum.ee/kava.html.

Piletid Piletilevis, Piletimaailmas, Statoili jaamades ja telefonil 6446 889.

Theatrum Facebookis.

Olete oodatud!

Theatrum
Lisatud 19. septembril 2011

Koolijuhtidest 5,5 % peab katseid vajalikuks juhul, kui õppekohale soovijate hulk on suurem kohtade arvust. 77% koolijuhtidest ei pea esimesse klassi astumise katseid üldse õigeks. Osa koolijuhtidest – 10,5 % – on katsete vastu, kuid peab neid põhjendatuks ainult erivõimeid nõudvate klasside puhul - valdavalt peeti silmas muusika- või kunstikallakut.

Koolikatsete korraldamist ei näe ette ka kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Ministeerium on seisukohal, et iga laps peab elukohajärgsesse kooli pääsema ilma katseteta. Kohustuslik põhiharidus peab põhinema ühtluskooli põhimõtetel ja vastavalt seadusele peab elukohajärgse kooli määrama kohalik omavalitsus. Muide, 91% tagasisidet andnud koolidest käesoleval aastal koolikatseid esimesse klassi astumiseks ei korraldanud.

Haridus- ja Teadusministeerium peab katsete korraldamist põhikooli pääsemiseks seadusevastaseks ega toeta katsete seadustamist.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 19. septembril 2011

Toimumise aeg: 26.09.-17.10.2011. (Lisanädal 17.10-24.10 Virtuaalnäitus ja kommentaarid näitusele).

Õppimisüritust korraldavad Võru õpetajad Evi Tarro ja Ene Moppel.

NB! Huvilistele teadmiseks, et õppimisüritus "Arvutiga joonistamine 2" toimub 05.03-02.04.2012. 
Registreeritud e-mailile saadetakse meeldetuletus nädal enne ürituse algust.


Kava:
1. nädal
   1. Kursusega tutvumine, enesetutvustus
   2. Koolielu kasutajaprofiili korrastamine (ees- ja perekonnanimi, kooli nimi)
   3. programmi Inkscape installeerimine
   4. tutvumine Inkscape põhijuhendiga
   5. näidisharjutus "Maja looduses".  ÜLESANDED.

2. nädal
   1. Kujundite kombineerimine
   2. Vabakäejoon. Bezier'i tööriist.
   3. Näidisharjutus Loomade joonistamine kasutades kujundeid, kujundite kombineerimist, vabakäejoont ja Bezier'i tööriista.

3. nädal
   1. Tekstitrikid. Näidisharjutus
   2. Lõputöö.

4. lisanädal
   Virtuaalnäitus

NB! Algas arvutijoonistuste võistlus "Kohtume metsas!" 
Tähtaeg 14. november 2011
 
Lisatud 19. septembril 2011

Regionaalministri juhitud Valitsuskomisjoniga on kavas läbi arutada eelarveläbirääkimiste lõpp-protokoll, sealhulgas linnade ja valdade tulubaasi taastamise, riigieelarves kavandatava haridustoetuse ning ka teede hooldeks kavandatud vahendite mahud.

Omavalitsusliitudel täna oleva informatsiooni kohaselt jääb Valitsuse poolt Riigikogule esitatavas riigieelarve eelnõus õpetajate palkadeks kavandatav summa samaks mis käesoleval aastal ehk 169 miljonit eurot ning otsused palgatõusu taotlustele võimaliku katte leidmiseks jäävad parlamendi langetada.

Käesoleval aastal on riigieelarves kohalikele omavalitsustele haridustoetusteks eraldatud 200,9 miljonit eurot, sealhulgas kate õpetajate palkadeks 169,98 miljonit eurot. 2011. aasta riigieelarvega otsustatud summa alusel on Valitsuse poolt kinnitatud õpetajate palga alammäärad vastavalt ametijärkudele. Nooremõpetajal on see 608,18 €, õpetajal 644,04 €, vanempedagoogil 736,07 € ning pedagoog metoodikul 888,88 €.  Riigieelarves kavandatud üldsumma, õpilaste arvu ning õpetaja ametipalkade põhjal arvutatakse ja eraldatakse riigi poolt summad, mida linnad ja vallad saavad õpetajate palkadeks kasutada.

Kõik linnad ja vallad on kinni pidanud riigi poolt kinnitatud õpetajate ametijärkudele vastavatest palgamääradest ning maksnud töötasu vastavalt riigi poolt kehtestatud reeglitele. Kohalikud omavalitsused saavad õpetajatele maksta palka selles ulatuses, mis riigieelarvest eraldatakse. Kõrgema palga maksmiseks peab olema riigieelarvest eraldatud täiendav kate.

Kohalikud omavalitsused on eelarveläbirääkimistel esitanud seisukoha, et majanduskriisist väljumise palgapoliitika arutelus ei saa piirduda kitsa lähenemisega vaid tuleb arvestada kõigi valdkondadega, sealhulgas lasteaia pedagoogide, raamatukogutöötajate, sotsiaal- ja noorsootöötajate ning kõik teised töötajate gruppide palgatingimustega.

Liit: kui õpetajate palka ei tõsteta, tuleb üle vaadata tööaeg 

Allikas: BNS Lisatud 19. septembril 2011

Riigi poolt kohalikele omavalitsustele eraldatav haridustoetus peaks jagunema sihtotstarbeliselt põhikooli- ja gümnaasiumiastme vahel. See muudaks haridustoetuse kasutamise läbipaistvamaks ja arusaadavamaks. Uus kord hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2012.

Kehtiva korra kohaselt eraldatakse omavalitsustele toetust põhi- ja gümnaasiumihariduse korraldamiseks ühe summana. Ettepaneku järgi ei saa enam põhiharidusele mõeldud vahendeid kasutada gümnaasiumihariduse rahastamiseks ja vastupidi. Erandite tegemine on võimalik kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotluste alusel.

Haridus- ja teadusminister on seisukohal, et koolihariduse riigipoolne toetamine peab olema jätkuvalt meie väga tugeva põhihariduse kvaliteedi ja õpetaja töö väärtustamise võti.

Praegune ristsubsideerimise võimalus tekitab olukorra, kus ebapiisavalt on raha nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastmel, mille tulemusena ei saa maksta õpetajatele kõrgemat töötasu ning kannatab õppe kvaliteet.

Kohalikud omavalitsused peavad 491 kooli ning riik eraldab kohalikele omavalitsustele koolide pidamise toetuseks käesoleval aastal 200 923 713 eurot.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 19. septembril 2011

Ühisseminar algab Tallinna 21. Koolis kell 13.00. Seminaril jagatakse kogemusi ja arutatakse, kuidas muuta koolielu õpilastele meeldivamaks. 22. septembril külastatakse väikeste rühmadena 12 Tallinna kooli, et näha, kuidas õpilased vahetunde veedavad ning kuulda, kuidas viiakse läbi teisi projektitegevusi. Nii Tallinna kui Turu projektikoolides on moodustatud töörühmad, mis kavandavad oma koolis projektitöid ja viivad need ka läbi. Tegevuste mitmekesistamiseks saab iga kool projekti vältel osta 3000 euro eest lauamänge, spordivahendeid ja muud vajalikku.

Eelmisel kevadel korraldas Tallinna Pedagoogiline seminar kaheksanda klassi õpilastele mängujuhtide koolituse, et nad oskaksid noorematele õpilastele mänguvahetunde läbi viia. Koolid said õpilaste paremaks kaasamiseks neid puudutavatesse otsustusprotsessidesse töövahendi - plakatilaadse mõttetahvli, mille abil saab analüüsida probleeme ja kavandada tegevusi.

Turu linnas võtavad projektist osa kõik 44 põhiharidust andvat kooli, Tallinnas osaleb 45 kooli 63-st. Projekt kestab kuni 2012. aasta lõpuni, selle viivad läbi Turu ja Tallinna linna haridusametid.

22. septembril kella 9.00-11.30 külastatakse 4-5-liikmeliste rühmadena järgmisi koole: Nõmme Põhikool, Kivimäe Põhikool, Rahumäe Põhikool, Liivalaia Gümnaasium, Pelgulinna Gümnaasium, Merivälja Kool, Kristiine Gümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna Inglise Kolledž, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Haabersti Vene Gümnaasium, Õismäe Kool.

Lähemat teavet projektist leiab projekti kodulehelt http://safeandactiveschoolday.wikispaces.com/Schools

Tallinna Haridusamet
Lisatud 19. septembril 2011

Konkursi üheks olulisimaks hindamiskriteeriumiks oli arendusprojekti innovaatilisus, st selle tegevused on Eesti koolide jaoks uudsed ja seni proovimata. Teise olulise kriteeriumina hinnati projekti mõju õppetööle – kas õpetamise meetod muutub paremaks ja huvitavamaks ning kas kool näeb projektil seost uue õppekava rakendamisega. Samuti hinnati eesmärgipüstituse ja loodetud mõju adekvaatsust, tegevuskava otstarbekust ja jõukohasust ning eelarve põhjendatust.

14. septembri otsusega kaasrahastatavate projektide info on üleval Tiigrihüppe Sihtasutuse koduleheküljel. 

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 16. septembril 2011

"Tegevuskuludeks ükski ministeerium täiendavat raha ei saanud," ütles haridus- ja teadusminister tuleva aasta eelarvet kommenteerides BNS-ile. Kõige rohkem raha saavad ministri kinnitusel tuleval aastal juurde erinevad koolihooned kooli- ja õppehooned energiaefektiivsuse tõstmiseks.

Kõige rohkem on minister mures kutseharidussüsteemi pärast. "Me oleme seal struktuursed reformid ära teinud, koolimajad renoveerinud, aga nüüd napib vahendeid igapäevaste kulude katmiseks," selgitas Aaviksoo. "Kutseõppeasutustel on õigustatud ootus täiendavatele vahenditele teiste haridusvaldkondadega võrreldes kõige suurem," lisas minister.

Haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kasvab tuleval aastal kaheksa protsendi võrra, kirjutab Eesti Päevaleht. Kõige enam, 21,8 protsenti, kasvab kaitseministeeriumi eelarve.

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 16. septembril 2011