„Töökohapõhine õpe on ettevõtetele suurepäraseks võimaluseks tõsta oma töötajate kvalifikatsiooni,“ ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum. „Õppe tulemusena on ettevõttel koolitatud töötajad, kes on õppinud koolis ja ettevõttes ning on välja õpetatud ettevõtte vajadustest lähtuvalt tihedas koostöös kooliga,“ lisas Veidenbaum, kelle sõnul on Narva Kutseõppekeskusel tahe korraldada õppetöö töökohapõhine õppena ja kool on avatud ettevõtete esindajate ettepanekutele. Sisuliselt on võimalik töökohapõhist õpet rakendada kooli kõikide õppekavade osas.
 
Septembri alguses lõpetas õppetöö esimene töökohapõhise õppe grupp soojusseadmete käitaja erialal. Kõik 11 õppes osalenut on AS Eesti Energia Narva Elektrijaamade töötajad. Õppes osalenud läbisid 40-õppenädalase õppe ja sooritasid edukalt lõpueksami.
 
„Me oleme tulemusega väga rahul, see õppevorm on ennast igati õigustanud,“ sõnas AS Eesti Energia Narva Elektrijaamade personalijuht Aksel Ers. „Kõige paremaks reklaamiks töökohapõhisele õppele on meie töötajate jätkuv huvi – kuus meie inimest alustas uues õppegrupis õpinguid,“ täiendas Ers.
 
Töökohapõhine õpe on selline kutsehariduse vorm, kus 2/3 õppetööst toimub ettevõttes. Õppetöö teoreetiline osa on koolis, seejärel toimub ettevõttes praktika. Ettevõttes tegelevad õppuritega kogenud, spetsiaalselt ettevalmistatud juhendajad, sama ettevõtte staažikad töötajad. Juhendajate tööd tasustatakse eelarvelistest vahenditest, mida kool kannab ettevõttele üle.
 
„Töökohapõhise õppe korraldamise kogemused näitavad, et tulemuslik on õpe kooli ja ettevõtte tihedas koostöös. Oluline on ettevõtte huvi oma töötajate koolitamiseks, kool omaltpoolt viib läbi eriala teooriatunnid,“ ütles Narva Kutseõppekeskuse tehnikaerialade juht Galina Kadnikova.
 
Selleks, et saada õigust töökohapõhisele õppele, peab ettevõte saama kutseõppeasutuselt positiivse ekspertarvamuse.
 
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1300 õppurit ja töötab 146 inimest.

Narva Kutseõppekeskus
Lisatud 15. septembril 2011

Mustamäele kultuurikeskusesse „Kaja“ kogunes kenake hulk lapsevanemaid, aga ka lasteaia- ja algklassiõpetajaid. Lugemisühingu aseesinaine, Paide Ühisgümnaasiumi staažikas algklasside õpetaja Heli Prii jagas näpunäiteid täpselt nii, nagu lapsigi tuleks lugema õpetada: lahkelt, huumoriga, mänguliselt.

Tema põhisõnum oli, et suurte nõudmistega ei tohi väikestki lugemishuvi ära võtta. Käsk, et istu laua taha ja loe, ei anna midagi. Või kui, siis soovitule vastupidise tulemuse. Oluline on vanemate eeskuju, unejuttude jutustamine ja lugemine, ettelugemine täiskasvanu poolt. Raamatud ja muu ettelugemismaterjal peavad olema ea- ja jõukohased.

Lugemaõppimine on mängu osa. Heli Prii soovitas soojalt sisse seada lugemispesa: mõnus pehme nurgake kodus, koolis, lasteaias (või kõigis kolmes), kus raamatud on kogu aeg käepärast ja kus saab pikutada, istuda, lesida, mängida, joonistada, niisama olla…
Igaks asjaks oma aeg: nii õppetööks kirjutuslaua taga kui toredaks ajaviitmiseks raamatutest sõprade seas.

Joonistamine, tähtede kirjutamine, hiljem ka väikeste lugude kirjutamine – see kõik toetab lugemisoskust. Et täiskasvanutele asi ikka pärale jõuaks, tehti samas praktilisi ülesandeid, näiteks täideti lünkteksti, „õngitseti“ sõnavirnast sõnu, „pommitati“ üksteist sõnakuulidega.

Eesti Lugemisühingu väljaande „Soovitused ja nipid, kuidas meelitada last lugema“ said kõik osalejad koju kaasa, nagu ka palju häid ideid, mida lasteaiarühmas, kodus, kooliklassis rakendada.

Eelnõu kohaselt muudetakse valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel erakooliseaduses, rakenduskõrgkooli seaduses ja ülikooliseaduses ühisõppekavade avamist puudutavaid sätteid.

Eelnõu muudatuste tulemusel on võimalik ühisõppekava avada nii, et ühel ühisõppekavas osaleval õppeasutusel on õppe läbiviimise õigus kogu ulatuses ning teistel on see õigus vaid nende ainete grupis, millega ühisõppekavas osaletakse. Vastav õppekavagrupp näidatakse ära ühisõppekava koostöölepingus.

Senine ühisõppekavade avamise menetlus on nõudlik ning kuigi riigi ootused ühisõppekavade avamiseks ja ootused koostöö osas on olnud kõrged, on seni avatud ühisõppekavade arv jäänud vaid 10 piiresse.

Muudatused toetavad eelnõu koostajate hinnangul võimalust luua uusi innovatiivseid interdistsiplinaarseid õppekavasid, mis kaasavad õppeasutuste erinevaid tugevusvaldkondi. Muudatuste tulemusel suurenevad üliõpilaste valiku- ja mobiilsusvõimalused.

Seaduses tehtavad muudatused on eelnõu kohaselt plaanitud jõustuma 1. jaanuarist 2012. Seni registreeritud ühisõppekavad tuleb muutunud nõuetega kooskõlla viia hiljemalt 2015. aasta 1. jaanuariks.

Allikas: BNS Lisatud 15. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Täpsem info ja registreerumine: http://www.pc.ut.ee/et/noorte-teaduskeskus/kursused

Lisatud 15. septembril 2011

Valga gümnaasiumi õppealajuhataja Tiiu Püssi sõnul toimus reedel Vabaduse tänava koolisaalis tõeline, samas ainulaadne ja esmakordne laat, kus müüjateks ehk valikkursuste pakkujateks olid õpetajad ning ostjateks ehk siis valikainete valijateks kümnendate klasside õpilased. Koolisaalis korraldatud laadal oli õppuritele valimiseks välja pakutud 20 erinevat valikainete kursust.

Ettevalmistused algasid eelmisel aastal
Püssi sõnul rakendub sellest õppeaastast koolides uus õppekava, mille kohaselt on koolidel kohustuslik uuele kavale üle viia esimene, neljas, seitsmes ja kümnes klass."Meie kooli juhtkond otsustas uuele õppekavale üle viia juba alanud õppeaastal klassid esimesest kuni seitsmendani ja lisaks ka kümnenda. Kaheksas, üheksas, üheteistkümnes ja kaheteistkümnes klass jätkavad vana õppekavaga," selgitas õppealajuhataja. Uue õppekava kohaselt peavad gümnasistid kolme aasta jooksul läbima minimaalselt 96 õppeaine kursust, millest 60 on riiklikult määratletud, 23 valib kool ning vähemalt 13 osas on valik õpilaste endi teha. "Soovitasime õpilastel esimesel aastal valida keskmiselt viis valikkursust, kuid lõplik otsus jäi siiski nende endi teha ning oli noori, kes valisid neli ja ka neid, kes valisid kuus ja seitse valikainet."

Juba 2010. aasta kevadel andis koolijuhtkond õpetajatele soovitusliku ülesande läbi mõelda nende poolt pakutavad valikained, teha õppekava ning koostada Powerpoint esitlus, mida oleks võimalik 2011. aasta märtsil korraldatud valikainete teemalisel metoodikakonverentsil esitleda. "Toimunud konverentsil esitlesid õpetajad 27 erinevat valikainet ning need pandi õpilastele tutvustamiseks ülesse ka kooli koduleheküljele," rääkis toimunust Püss. Uuendus on sel õppeaastal ka see, et varasemate reaal- ja humanitaarkallakuga klasside asemel avati sellel õppeaastal Valga gümnaasiumis kaks kümnendat klassi: a klass, kus õpib 19 õpilast, on sotsiaalsuunaline ning b klass, kus õpilasi 30, on loodus- ja majandussuunaline.

Laat õnnestus
"Valikainete laada korraldamise idee sündis meeskonnatööna ning peale direktori ja õppealajuhatajate kuulusid idee autorite kaaskonda veel infojuht Pille Olesk ja huvijuht Maimu Vismann," lisas Püss. Reedel toimunud laadal oli  kümnendate klasside õpilastel võimalus valida huvipakkuvamad kursused õpetajate poolt pakutavate 20 valikkursuste hulgast. "Väga lahe üritus kukkus välja. Õpetajad tutvustasid järgemööda valikkursusi ning nad olid ettevalmistustööga tõsiselt tegelenud. Enamusel oli kaasas lisaks esitlustele ka kursust tutvustav lisamaterjal ning atribuutika," rääkis õppealajuhataja vaimustunult. "Eriti üllatas õpilasi vene keele õpetaja Marika Svaigsne, kes pakkus välja hoopis rohenäpu kuruse ning sinna registreeris end lausa üle 20 õpilase," ütles infojuht Pille Olesk. Teda üllatas ka see, et selle kursuse vastu tundsid huvi ka poisid, kes olidki esimesteks kursusele kirja panijateks. "Samas jälle kolmandik riigikaitse kursuse valinutest olid neiud," tõdes Olesk.

"Kuna selleks, et kursus avada, peab seal olema vähemalt 12 õpilast, siis väljapakutud valikkursustest mõned ka ei täitunud ning oli üksikuid, mille vastu ükski õpilane huvi ei tundnud, nagu näiteks usundiõpetus, joonestamine ja tikandi kujundamine arvutis," nentis Püss. "Kõige suurem tung oli probleemkäsitlusega füüsika kursusele, kuhu pani end kirja lausa 41 õpilast, järgnes meedia 40 õpilasega," lisas Olesk. Veel pakkusid noortele enam huvi kõne- ja häälekool, prantsuse keel ja riigikaitse kursus.

Gümnaasiumi kümnenda b klassi õpilased Kertu Hark ja Lisatte Soopalu valisid mõlemad käesolevaks õppeaastaks viis valikainet: prantsuse keele, kõne- ja väitlus, meedia, rohenäpp ja probleemkäsitlusega füüsika. Mõlemad arvasid, et valiku tegemisel lähtusid nad kursuse vajalikkusest tulevikus ning muidugi ka huvitatusest. "Kuna plaanin jätkata õpinguid ülikoolis, eriala pole veel välja valinud, siis kindlasti tuleb kasuks väitlemis- ja  keeleoskus," oli arvamusel Hark. Soopalule oli väikeseks pettumuseks see, et kooli kodulehel oli üleval rohkem valikaineid kui lõpuks laadal välja pakuti, kuid teda huvitavad sai ta vaatamata sellele siiski valitud. "Põnev ja huvitav ettevõtmine oli õpetajate poolt välja mõeldud, kiidusõnad neile selle eest. Kindlasti tegi laat valimise kergemaks," leidsid mõlemad neiud. Veel lisasid nad, et pole taolisest valikainete laada toimumisest kusagil mujal koolis veel kuulnud.

Koolidirektor Raimond Lutsul oli heameel märkida, et õpetajad olid põhjalikult ja huvitavalt asjale lähenenud ning kõik tutvustasid põnevalt ja kaasahaaravalt oma valikainet. "Tore oli ka see, et õpilased toimunuga nii hästi kaasa tulid ning positiivset tagasisidet andsid," rõhutas Luts. Nii direktor, õppealajuhataja kui ka infojuht olid arvamusel, et korraldatud valikainete laat oli ainulaadne ja väärt ettevõtmine ning sellest kujundatakse  traditsiooniline iga-aastane  üritus.

Artikkel ilmus 8. septembril ajalehes Valgamaalane.
Foto autor Pille Olesk.
Lisatud 15. septembril 2011

e-Õppe Arenduskeskus on MEDEA Awards kontaktpunkt Eestis (tegeleb antud teemaga ja info levitamisega, kuid esmaselt kutsekoolide ja kõrgkoolide kontekstis, kontaktisik Ene Koitla): http://www.medea-awards.com/

Järjekordse konkursi tähtaeg on küll juba 16. september - kindlasti on meie üldhariduskoolide seas neid tublisid tegijaid, kes võiksid sellel konkursil vääriliselt mõõtu võtta ja kogemusi hankida!

Lisaks pakub MEDEA ka koolituskursusi, millele kandideerimise tähtaeg on samuti 16. september 2011:  http://www.atit.be/video-course

Näiteks üks Eesti töö, mis jõudis oma kategoorias 2010. a. finalistide hulka: http://www.medea-awards.com/showcase/theorem-of-fire

Kaspar Kreegimäe, Haridus- ja Teadusministeeriumist
Lisatud 15. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 15. septembril 2011

Videokassett – paljud tänapäeva saated on loodud selliselt, et nende tootmisel või levitamisel pole kunagi kasutatud mingit reaalset linti, tänapäeva linditud kaamerad pakuvad palju kõrgemat kvaliteeti, kui kümne aasta eest oleks võinud ette kujutadagi, samuti maksavad need kordades vähem kui näiteks varasemalt kasutatava kaamera objektiiv. 

Reisikorraldajad – mitte küll praegu kadunud amet, tundub, et see on üks paljudest, mida on järk-järgult üle võtmas internet. Nii et võib olla tõesti kahtlane, kas praegu sündinud abieluikka jõudes leiavad omale pulmareisi planeerimiseks reisiagendi abiliseks. 

Kodu ja töö eraldatus – kui sa kannad kaasas tehnoloogilist vahendit (olgu see sülearvuti, iPad, mobiiltelefon vms), siis ei ole see mõeldud ainult sinu sõprade jaoks, vaid sinuga saab läbi selle ühendust võtta ka ülemus. Tänavu sündinud laste jaoks on see juba praegu ähmane piir ilmselt veelgi paindlikum. 

Raamatud, ajakirjad, ajalehed – nagu videokassett, on ka sõnade trükkimine surnud puudele kaotamas oma rolli. Loomulikult, ka praegu sündinud lastel võib ka tulevikus olla raamatuid, aga kindlasti ei oma raamatupoed tulevikus enam sellist rolli nagu tänapäeval. 

Filmilaenutused – kas te tõesti sõitsite autoga mingisse kohta, et rentida filmi?

Kellad – seda ehk tarbitakse kui ehet, aga täpne aeg on pigem ikka nutitelefonil, mis on nii või naa alati käe juures. 

Paberkaardid – vanasti olid need kättesaadavad bensiinijaamades või turismiinfo punktides, tänapäeval on nende tähtsus oluliselt vähenenud, järgmine generatsioon peab nende vaatamiseks ilmselt külastama juba muuseumi. 

Juhtmega telefonid – miks peaks maksma igakuist kasutusmaksu telefoni eest, mis on juhtmega seina küljes kinni. Täna sündinute jaoks võib olla see lihtsalt üks kummaline idee. 

Kaugekõned – tänu internetile on päevad, mis tuli maksta rohkem selle eest, et helistada kellelegi kaugemasse linna või teise riiki, ümber. 

Dial-up ühendus: mitte küll praeguseks päriselt kadunud, kuid võib eeldada, et ka sellel on traadiga telefoniga sama saatus. 

Entsüklopeediad – meenutage aega, kus pidi ostma kalleid teoseid, milles olev info vananes juba trüki kuivamiseks. See on täna sündinud beebide jaoks nonsenss. 

Unustatud sõbrad – kindlasti tuleb ette olukordi, kus jutu käigus meenutatakse kedagi, kellega koos koolis sai käidud ja nii mõnigi kord tuleb nentida, et ei suuda teda meenutada. Uue generatsiooni jaoks on teistega, keda nad vähegi teavad, ühenduses olemine ja püsimine loomulik läbi erinevate sotsiaalse meedia platvormide. 

Unustamine üldiselt – tänavu sündinud laste jaoks on teadmiste üle vaidlemine võõras, sest kogu maailma kollektiivne teadmine on olemas taskus või kotis ja sa saad seda alati kasutada, nii et asjade meeldejätmine ei olegi väga oluline. 

Õhtune uudistesaade – uudised on meie ümber 24/7 ja isegi kui sa ei ole kodus, et seda näha, pole sellest midagi, sest nutitelefon sinu taskus jagab vajalikku infot. 

CD-plaadid – kõigepealt vinüülplaadid, siis helilindid, kassetid, lõpuks CD-d – oma muusikakollektsiooni asendamine oli kallis tegevus. Nüüd on see odav ja internetiühenduse kaugusel kõigile. 

Videokaamerad – vahest asjaarmastajatele, kuid tänavu sündinud lastele ei tähenda sõna „filmilint“ midagi. Isegi digitaalsete kaamerate, nii video- kui fotokaamerate funktsiooni võtab ilmselt tulevikus üle taskuarvuti. 

Telefonikataloogid – milleks ometi on vaja kiloseid raamatuid kellegi leidmiseks? 

Juhtmed – juhtmed, mis ühendavad telefoni seina külge? Juhtmed, mis ühendavad arvuteid, televiisorit, muusikakeskust ja muid elektroonilisi seadmeid üksteisega? Juhtmed, mis ühendavad arvuti internetivõrguga? 2011. aastal sündinutele ei ole sellel kõigel mingit mõtet. 

Käsitsi kirjutatud kirjad – või ükskõik millised käsitsi kirjutatud asjad. Millal te kirjutasite viimati kursiivkirjas, kas te üldse teate, mida see tähendab? Tänavu sündinud lapsed ei tea, aga nad teevad teile silmad ette klaviatuuri käsitsemises. 

Refereeritud: http://finance.yahoo.com/family-home/article/111745/things-babies-born-in-2011-will-never-know?mod=family-kids_parents

http://www.huffingtonpost.com/2010/12/22/obsolete-things-decade_n_800240.html#s222448&title=Calling

„Konkursile ootame 12-19-aastaste koolinoorte kirjutatud huvitavaid ja uudseid ideid, kuidas muuta oma kool või koduümbrus meeldivamaks paigaks või vanemate, koolikaaslaste ja õpetajate käitumist tervislikumaks,“ lausus konkursi projektijuht Reelika Viitamees. „Idee võib puudutada ükskõik missugust tervisega seotud valdkonda või tervisliku keskkonna loomist - olgu see siis sport ja liikumine, toitumine, alkoholist või suitsetamisest loobumine, koolistressi vähendamine ja nii edasi.“

Idee peab olema teostatav ehk noor peab olema võimeline selle hiljem kas ise või koos oma kaaslastega ellu viima. Tervise Arengu Instituut valib välja kuus parimat projekti, mille elluviimist toetab 640 euroga. Lisaks saavad kõik võitjad ka auhinnad.

„Konkursil osalemine annab noortele võimaluse saada oma esimesed kogemused projektijuhtimisest ning samas aitab ideede väljamõtlemine ning hilisem elluviimine väärtustada ka tervist ja tervist toetava keskkonna loomist,“ lisas Viitamees.

Eelmisel sügisel laekus konkursile 62 projekti. Noored pidasid kõige olulisemaks hea tervise alustalaks liikumist - 20 esitatud projektidest puudutasid otseselt või kaudselt liikumist. Mullused võitjad olid Paldiski Gümnaasiumi 9. klassi projekt „Tervislik stressless õppetöö" ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11.c ja 12.c klassi ühisprojekt „Värskeks kui kurgike".

Projektide esitamise tähtaeg on 21. oktoober 2011. Projektitaotluse vorm ja konkursi lisainfo leiab veebilehelt www.terviseinfo.ee. Samas saab tutvuda ka varasemate konkursside võidutöödega.
 
Tervise Arengu Instituut
Lisatud 14. septembril 2011

Tunnustamiseks saab esitada õpetaja, töörühma, juhtkonna, direktori või suure südamega heategija, kes väärib oma tegevusega märkamist ja esiletõstmist. Oodatud on nii alles haridusmaastikul tegutsemist alustanud kui ka pikaajaliste kogemustega kandidaadid.

Kandidaate saab esitada 23. oktoobrini 2011 veebilehel www.eestimaaopib.ee viies kategoorias: hariduse sõbra ja toetaja auhind, õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhind, Eestimaa ja kodanikutunde auhind, loodus- ja täppisteaduste auhind ning õppija arengu toetaja auhind. Auhinnad antakse üle 2012. aasta alguses toimuval tänuüritusel.

Üleriigiline üldharidusasutuste tunnustussüsteem „Eestimaa õpib ja tänab“ märkab ja tõstab esile neid, kes toetavad õppija arengut – õpetajaid, haridusasutuste juhte, hariduse sõpru ja toetajaid. Tunnustussüsteem on kahetasandiline: kandidaadid esitatakse regionaalselt, maakondade ja linnade komisjonid valivad esitatud kandidaatide seast välja oma piirkonna parimad ning esitavad need üleriigilise tasandi komisjonile.

Tunnustamisel on kesksel kohal õppija arengu toetamine. Suurt rõhku pööratakse tegevuse esiletoomisele ja heade kogemuste levitamisele. Eesmärkideks on märgata head kogemust, et pakkuda võimalust sellest õppida, luua ühtset arusaama hariduse kvaliteedist ja toetada hariduspoliitilisi suundi. Lisaks pööratakse tähelepanu nendele inimestele, kelle tegevuse tulemused avaldavad laiemat mõju kogukonnale või ühiskonnale, tunnustatakse ja väärtustatakse koostööd, panust eesti keele ja kultuuri, riikluse arengusse.

Tunnustusstatuutide väljatöötamise ja arendamise töörühma kuulusid Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Hariduskorralduse Nõukoda, Haridus- ja Teadusministeerium ning Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

Tunnustussüsteem „Eestimaa õpib ja tänab“ töötati välja ÕKVA programmi raames. Programmi elluviija on Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, programmi toetavad Eesti riik ja Euroopa Sotsiaalfond.

Esimest korda sai kandidaate esitada 2010. aastal, mil märgati kokku 344 inimest, lisaks hulka õppeasutusi ja organisatsioone.

Lisainfo. 

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lisatud 14. septembril 2011