Artikli täistekst portaalis Naine24.ee.

Lisatud 14. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 14. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 14. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 14. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 14. septembril 2011

Peale väikest suvepuhkust alustavad mänguasjamuuseumis taas tööd VÄIKELASTE RINGID. Igal kolmapäevahommikul kell 10.00 kogunevad Teatri Kodu lastestuudiosse 2-4-aastased lapsed, et koos laulda ja tantsida. Igal neljapäevahommikul kell 10.00 kohtuvad muuseumi mängutoas päris pisikesed beebid ja nende vanemad. Ringide tööd juhendab muuseumi pedagoog Ave Viirma.

Kolmapäeviti hakkab Teatri Kodu lastestuudios jälle tegutsema LASTE TEATRISTUUDIO. Stuudio on mõeldud 9-12-aastastele teatrihuvilistele, oodatud on ka eelmisel hooajal osalenud lapsed. Esimene tund toimub 14. septembril kell 16.30 ning on kõigile osalejatele tasuta. Teatristuudiot juhendab Anu Lukk.

Teatri Kodu saalis algab SÜGISHOOAEG Vanemuise teatri etendusega Väikese Onu saaga. Mängukavast leiab juba tuttavaks saanud omalavastused Sipsik ja Öö mänguasjamuuseumis, Eesti Nukuteater toob Tartu lastele koju kätte lavastuse Lutsukomm ja 200 vanaisa, hilissügisel tulevad külla klounid Piip ja Tuut.


Tartu Mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu asuvad Tartu vanalinnas Lutsu tänaval ja on aastaringselt avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18. Muuseumi mängutuba on avatud kell 11-16. Lisainfot leiab aadressilt www.mm.ee või telefonil 7461 777. Teatri Kodu info ja mängukava: www.teatrikodu.ee, teatripiletite broneerimine  teatrikodu@teatrikodu.ee või telefonil 7461 060.

Tartu Mänguasjamuuseum
Lisatud 14. septembril 2011

Näitus otsib vastuseid küsimustele: kes olid need inimesed, keda maeti Kukrusele; kuidas ja millal neid sängitati; milline oli surnute rõivastus; kas Kukrusele maeti sõjamehi; kas nad olid kristlased. Tutvuda saab ka arheoloogide tööoludega, mis Kukruse puhul tähendasid kaevamist käredate miinuskraadidega kõrgete lumehangede vahel. Lisaks kõigele sellele kaasnevad näitusega ka põnevad arheoloogilised loengud.

15. septembril kell 16.00 peab numismaatik Ivar Leimus loengu müntidest muinasaja lõpul. „Kuna 12. sajandi lõpu ja 13. sajandi alguse sündmusi kirjeldavad kroonikad ja ürikud on kirjutatud ühepoolselt vallutajate vaatenurgast, siis ei peegelda need kaugeltki kõiki tollase ühiskonnaelu tahke. Seetõttu on arheoloogi roll muinasaja lõpu eluolu uurimisel asendamatu, kuid arheoloogilisel ainesel on üks häda – seda ei saa väga täpselt dateerida. Siinkohal tulevadki appi mündid, millel käsitletaval ajal puuduvad küll veel aastaarvud, kuid on ära märgitud mündihärra, kelle valitsemisaastad on reeglina teada. Ühtlasi on märgitud ka vermimise koht,“ selgitab Ivar Leimus müntide olulisust arheoloogiliste leidude juures. Leimuse sõnul on Kukruse mündileid erakordne, kuna leiu hulgas on kaks Taani denaari Knud VI ajast (1182 – 1202), mis on Eestis väga haruldased.

12. oktoobril algusega kell 16.00 on huvilistel võimalik osa saada arheoloog Tõnno Jonuksi loengust, mis räägib usundist muinasajal. Jonuksi sõnul on kalmistud Eesti muistse usundi kohta seni kõige informatiivsemad allikad ning Kukruse kalmistult leitu on uurimiseks väga rikkalik ja põnev materjal alates hauapanustest ja lõpetades rikkaliku valikuga sümbolitest. Loengu käigus vaadeldakse lähemalt erinevaid fenomene Kukruse kalmistult ja nende usulisi tõlgendusvõimalusi. Lisaks analüüsitakse, milline roll võis kristlusel olla enne 13. Sajandi vallutust, selle ajal ja järel ning kas selleaegseid inimesi võib pidada kristlasteks, paganateks või olid nad midagi hoopis muud.

Loengud on tasuta ning toimuvad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi Morgensterni saalis, kus saab ühtlasi tutvuda ka näitusega.

Rohkem infot: www.ajaloomuuseum.ut.ee

Tartu Ülikool
Lisatud 13. septembril 2011

Anne Kruuse on Kose Gümnaasiumi muusikaõpetaja, pedagoog-metoodik, koorijuht ja huvijuht, kelle muusikahariduslikku tegevust iseloomustab professionaalsus, laiahaardelisus, mitmekülgsus ja tulemuslikkus. Tema õpilased on osalenud edukalt üleriigilistel muusikaolümpiaadidel, mudilaskoorile on antud I kategooria, vokaalansamblid ja solistid on saavutanud kõrgeid kohti üleriigilistel lauluvõistlustel. Ta on mitmete maakondlike muusikaürituste korraldaja, alates 2009. aastast Koorijuhtide ja Muusikaõpetajate Harjumaa Ühenduse juhatuse esimees. Kahel korral on Anne Kruusele omistatud aasta õpetaja tiitel ning teda on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapitali aastapreemiaga viljaka pedagoogilise tegevuse eest.

Kristi Kiilu on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsent ja koolimuusika instituudi juhataja. 2010. aastal kaitses Kristi Kiilu Helsingi Ülikoolis doktoriväitekirja „The development of the concept of music education in Estonian kindergartens, 1905−2008: a historical-critical overwiew”. Tema doktoritöö pälvis 2011. aasta kasvatusteaduslike tööde konkursil Heino Liimetsa nimelise preemia. Lisaks doktoritööle väärivad esiletõstmist Kristi Kiilu publikatsioonid, ettekanded Eesti-sisestel ja rahvusvahelistel konverentsidel ning tema tegevus õppejõu ja muusikaõpetajate täiendusõppe läbiviijana.
    
Aive Skuin on pedagoog-metoodik, Audentese Erakooli ja Spordigümnaasiumi muusikaõpetaja, koorijuht, Eesti Muusikaõpetajate Liidu vastutav sekretär aastast 2008. Aive Skuini tegevus muusikakasvatuse vallas on olnud viimastel aastatel silmapaistev. Ta on mitmete uute muusikaõpikute, töövihikute jm õppematerjalide autor ning täiendusõppe läbiviija. Alates 2008. aastast esindab Aive Skuin Eesti Muusikaõpetajate Liitu eksperdina Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse õpetajate atesteerimiskomisjonis, ta kuulub ka üleriigiliste muusikaolümpiaadide ettevalmistavasse töörühma. Esiletõstmist väärib pikaajaline Tallinna muusikaõpetajate ainesektsiooni juhtimine.

Laureaatide tunnustamine toimub neljapäeval, 15. septembril kell 16 Tallinna Ülikooli Riho Pätsi nimelises auditooriumis (Mare hoone, Uus-Sadama 5, M-213). Laureaaditunnistusega kaasneb ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning 800-eurone stipendium. 

Riho Pätsi Koolimuusika Fondi asutasid 26. juunil 2002. aastal nende institutsioonide esindajad, millega Riho Päts (1899−1977) oli eluajal tihedalt seotud: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Ülikool, Koolibri Kirjastus, Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Muusikaõpetajate Liit. Fondi tegevuse sihiks on koolimuusika rajaja, helilooja, uurija, publitsisti ja koorijuhi professor Riho Pätsi mälestuse jäädvustamine ning tema elutöö teadvustamine. 

Lisaks laureaatide tunnustamisele on fond osutanud kaasabi mitme muusikaharidusliku projekti elluviimisel. 2006. aastal avati Tallinna Ülikoolis Riho Pätsi nimeline auditoorium, mille sisustamist toetas fond uhiuue Estonia tiibklaveri ning Orffi instrumentaariumiga. 2008. aastal anti välja duubel-CD Riho Pätsi heliloominguga. 2010. aasta märtsis tähistati Pätsi 110. sünniaastapäeva rahvusvahelise konverentsiga „Muusikakasvatuse minevik ja tänapäev II”, millega kaasnesid Riho Pätsi elu ja tegevust kajastavad näitused Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ning Tallinna Ülikoolis, kirjastuselt Talmar & Põhi ilmus Riho Pätsi koorilaulude kogumik. 2010. aastal avati Riho Pätsi bareljeef Tallinna Ülikooli Pätsi nimelises auditooriumis, samuti ilmus Riho Pätsi monograafia „Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis” kolmas trükk.

Riho Pätsi Koolimuusika Fondi tegevuse ja varasemate laureaatide kohta saab lisainfot aadressilt www.tlu.ee/pats.

Riho Pätsi Koolimuusika Fond
Tallinna Ülikool
Lisatud 13. septembril 2011

Olulisemate haridusindikaatorite võrdluses kuulub Eesti samasse rühma maailma arenenud riikidega. Küll toob OECD välja, et mitmes haridusvaldkonnas on Eesti teistest riikidest oluliselt enam suurendanud rahastamist.

Eesti kohta avaldatud teates tuuakse esile meie kõrget haridustaset: keskhariduse omandanute määr on 89% (OECD keskmine 73%) ning kõrgharidusega inimeste määr 36% (OECD keskmine 30%), mida põhjendatakse sellega, et Eesti investeeringud haridusse on ajalooliselt olnud märkimisväärsed.

Enam kui 60% (ajavahemikul 2000-2008) suurenesid Eesti kulutused üld- ja kutseharidusse, selles võrdluses oleme teisel kohal ning ületame kaks korda OECD keskmist. Samal ajal on õpilaste arv Eestis vähenenud veerandi võrra, kuid OECD riikides jäänud suhteliselt stabiilseks.

Ajavahemikus 2000–2008 on kasvanud ka kõrgkoolide kulutused õppija kohta. OECD riikide keskmine rahastamine kasvas 14%, Eestis 32%. Oma osa on siin kindlasti selles, et noored pürivad järjest kõrghariduse poole: OECD riikides kasvas üliõpilaste arv vaadeldaval perioodil veerandi võrra, Eestis 16%; suurem kasv üliõpilaste arvus jäi meil perioodi 1995-2000, kui kasv oli 66%; OECD riikides samal ajavahemikul 21%.

Õpetajate reaalpalgad kasvasid 2005.-2009. aastal praktiliselt kõigis OECD liikmesriikides, Eesti õpetajate palk kasvas kõigi võrreldavate riikide seas enim, 46%. Õpetajate töötasu suurus on paljudes riikides seotud kooliastmega – mida kõrgemas kooliastmes õpetaja tunde annab, seda kõrgemat töötasu ta teenib. Eesti kuulub koos Austraalia, Inglismaa, Kreeka, Iirimaa, Portugali, Šotimaa, Slovakkia ning Sloveeniaga aga riikide gruppi, kus õpetajate töötasu suurus ei ole seotud kooliastmega.

Siiski on meil õpetajate neto- ning brutopalgad võrreldes ülejäänud OECD riikidega suhteliselt madalad. Haridus- ja Teadusministeerium soovib koostöös kohalike omavalitsustega leida kokkuhoiuvõimalusi, et tõsta kvalifitseeritud õpetaja palka märgatavalt.

2009. aastal oli tööpuudus OECD liikmesriikides keskmiselt 4,5%. Täna avaldatud ülevaate andmetel oli akadeemilise kõrgharidusega meeste seas OECD riikide keskmine tööpuuduse määr 2009. aastal 4,1% ja akadeemilise kõrgharidusega naiste seas 4,4%, siis Eesti vastav näitaja oli 5,2% ja 4,7%. Põhiharidusega inimeste tööpuuduse määr oli OECDs keskmiselt meeste seas 12% ja naiste seas 12,3%, Eestis vastavalt 23,9% ja 22,5%. Need andmed kinnitavad ammu väljaöeldud tõsiasja, et hea haridus on parim viis kindlustada end tööpuuduse vastu.

Kolmapäeval, 14. septembril kell 9 algab Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis OECD haridusvaldkonna uuringuid ja analüüse ning hariduskomitee tegevusi tutvustav seminar, mis annab ülevaatliku ja põhjaliku pildi neist OECD analüüsidest ja haridusnäitajatest, mida riigid hariduspoliitika kujundamisel oluliseks on pidanud, ning kajastab ka Eesti seisukohti tulevaseks koostööks.

Loe ka: “Education at a Glance 2011”.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 13. septembril 2011

Õppima on oodatud seni poolelijäänud haridusteega täiskasvanud, kellel on kõrge õpimotivatsioon, et jätkata õpinguid edaspidiselt kõrgkoolis. Lisaks soovib Gustav Adolfi Gümnaasium pakkuda konkurentsi Tallinna ja Eesti täiskasvanuhariduse turul et suurendada täiskasvanute võimalusi omandada kvaliteetset haridust ja motiveerida inimesi osalema elukestvas õppes.

Eripäraseks muudab täiskasvanud õppuritele mõeldud õppeprogrammi matemaatika-inglise keele õppesuund, mis on ka GAGi päevaõppes populaarne. Mittestatsionaarses õppes õpetavad pikaaegsete kogemustega Gustav Adolfi Gümnaasiumi omad õpetajad – kooli raudvara. 2011.-2012. õppeaastal alustatakse õpinguid kümnendas ja üheteistkümnendas klassis ning õppetöö on kursustepõhine.

Õppetöö toimub kolmel päeval nädalas – esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval. Õppimine mittestatsionaarses õppes on tasuta. Täiendav vastuvõtt GAG mittestatsionaarsesse õppesse toimub 4. jaanuarini. Lisainfo.

Gustav Adolfi Gümnaasium
Lisatud 13. septembril 2011