Hea Tahte Missioon on üks osa noortevahetusprogrammist, mille käivitas Jaapani Valitsuskabinet 1959. a. aastal mälestamaks Jaapani keisri Akihito abiellumist 1959. aastal.

Enam kui kahe nädala jooksul külastavad noored erinevaid laste- ja noorteasutusi, Tartu ülkooli, haridus- ja teadusministeeriumi, äriettevõtteid, kohtuvad Riigikogus noorte toetusgrupi esindajatega ning osalevad kolmepäevasel seminaril, kus koos eesti noortega arutatakse, kuidas oleks noortel võimalik ühiskonna arengusse rohkem panustada.

„Sellistes programmides osalemine on noortele väga kasulik pakkudes teadmisi uuest kultuurist ja avardab silmaringi ning võimaldab praktiseerida keelt,“ sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Jaanika Palm. 

Koostöö noortevaldkonnas Eesti ja Jaapani vahel sai alguse 2006. a. kui Jaapani noorte delegatsioon esmakordselt Eestit külastas.

Eesti-Jaapani noortevaldkonna koostööd koordineerib Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 12. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 12. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 12. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 12. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 12. septembril 2011

Koolielu küsimustele vastab asutajaliige ja Tallinna Ülikooli informaatika instituudi teadur Mart Laanpere.

Miks on vaja haridustehnoloogide liitu, mis on EHTL-i tegevuse eesmärk?

Mart Laanpere: „Igal tunnustatud elukutsel võiks ju olla oma kutseliit, kes kannab hoolt kutsestandardi koostamise, ameti-identiteedi kujundamise, kutse-eetika määratlemise ja järelkasvu tagamise eest. Kuigi veel 10 aasta eest polnud Eestis ühtegi haridustehnoloogina töötavat inimest, on neid praeguseks juba mitukümmend. Tulevikus võiks igas koolis infojuhi asemel olla haridustehnoloog, kuna tehnoloogia (nt tahvelarvutid, e-õpikud, e-õppekeskkonnad) hakkab igapäevases õppetöös üha olulisemat rolli mängima ja professionaalse haridustehnoloogi toeta ei pruugi õpetajad muutustega sammu pidada. Haridustehnolooge on kindlasti vaja ka ülikoolidel ja koolitusfirmadel, aga ilmselt tekib vajadus nende järele ka teiste suuremate ettevõtete ja riigiasutuse personaliarenduse osakondades.
Haridustehnoloogi peamised ülesanded on õppetöös kasutatavate digitaalsete seadmete, õppematerjalide ja keskkondade arendamine ja haldamine oma organisatsioonis. Lisaks nõustab haridustehnoloog oma kolleege (õpetajaid, õppejõude, koolitajaid ja juhtkonda), aga ka õppijaid tehnoloogiliste vahenditega rikastatud õpikeskkonna loomisel ja kasutamisel. Professionaalne haridustehnoloog on võrdselt pädev nii kaasaegses pedagoogikas/andragoogikas kui ka infotehnoloogiliste lahenduste juurutamises ja kasutamises.“

Kas haridustehnoloogid koolituvad ja tekivad praegu ise?

Mart Laanpere: „Eestis leidub mitmeid inimesi, kes omandasid haridustehnoloogia valdkonnas magistrikraadi Hollandis või Austraalias siis, kui Eestis selleks veel võimalused puudusid. Aga juba 2001. aastal käivitus Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistriõppekava "Multimeedium ja õpisüsteemid", mille ligi 100 vilistlast võib lugeda esimesteks Eestis koolitatud kõrgharidusega haridustehnoloogideks. Eelmisel aastal muutsime selle õppekava juba ametlikult haridustehnoloogia magistriõppekavaks. Nii mullu kui ka tänavu võtsime vastu 12 uut haridustehnoloogia magistranti riigieelarvelistele õppekohtadele, huvi uue eriala vastu kasvab. Oleme Primuse programmi toel välja töötanud ka lühema haridustehnoloogia täiendõppe mooduli õpetajatele ja koostöös BCS Koolitus AS-iga ka 40-tunnise täienduskoolituskursuse.
Ka Tartu Ülikool on sarnasel teel, plaanides luua koolikorralduse magistriõppekava juurde kolmanda spetsialiseerumisvõimalusena haridustehnoloogia õppesuuna.“

Hinnanguliselt, kui palju meil töötab koolides haridustehnolooge?

Mart Laanpere: „Täpsemat peade loendust pole keegi seni veel ette võtnud, hinnanguliselt võiks neid olla ligi 30. Enamik neist töötab praegu veel ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutsekoolides, aga ka koolid on hakanud haridustehnolooge värbama. Näiteks on oma haridustehnoloog olemas Tallinna Reaalkoolis, Gustaf Adolfi Gümnaasiumis ja Lilleküla Gümnaasiumis.“

Arvutiõpetaja, infojuht, haridustehnoloog - kas üks ja sama?

Mart Laanpere: „Kindlasti mitte. Juba siis, kui infojuhid koolidesse tekkisid, sai selgeks vaieldud, et arvutiõpetaja ja infojuhi ameti ühitamist tuleks vältida. Väikese koolis, kus arvutiõpetajale tööd piisavalt ei leidu, võib küll sama inimene töötada poole ajast ühes ja ülejäänud aja teises rollis, kuid tegemist on siiski erinevate elukutsetega. Infojuhid kippusid aga paljudes koolides muutuma lihtsalt IT-tugiisikuteks ja seda teenust oli tihti mõistlikum omavalitsusel väljast sisse osta korraga kõigile allasutustele. Samas tekitas e-kooli, VIKO, Moodle'i ja muude Tiigrihüppe SA koolitustel propageeritavate veebipõhiste keskkondade kasutuselevõtt koolides vajaduse teistsuguse haridusega spetsialisti järele kui seda on üks keskmine infojuht. Probleeme oli ka infojuhtide professionaalse arenguga - valdav osa neist ei omanud sellealast kõrgharidust, TPÜ magistriõppekava "Informaatika õpetaja, kooli infojuht" aga kannatas kroonilise huvipuuduse ja alatäitumuse all. Seega on haridustehnoloogide ameti ja koolitusvõimaluste ilmumine õigeaegne ja vajalik.“

Eesti Haridustehnoloogide Liit on loodud, mis on järgmised sammud?

Mart Laanpere: „Järgmisteks sammudeks on liikmeskonna kasvatamine (nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõttes), endast ühiskonnas märku andmine, kutsestandardi loomine, õpetajate haridustehnoloogilise pädevusmudeli väljatöötamine ja kinnitamine koostöös Tiigrihüppe SA, Õpetajate Liidu ja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega. Seejärel võtame ette kontaktide loomise analoogiliste organisatsioonidega välismaal, kutset omistava asutuse staatuse taotlemise Kutsekojalt ning konverentside/seminaride korraldamise.“

Vt ka http://haridustehnoloog.wordpress.com/

Eesti Haridustehnoloogide Liidu asutajaliikmele, Tallinna Ülikooli informaatika instituudi teadurile Mart Laanperele esitas küsimusi Madli Leikop

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 12. septembril 2011

Artikli täistekst portaalis e24ee.

Loe ka: Ettevõtlusõpet takistab Eestis ärikogukonna passiivsus


Lisatud 12. septembril 2011

Videosid saab esitada kuni 19. septembrini 2011.
 
Osalemiseks:
•         aja sõbrad kokku
•         tee üks lahe video
•         lae see ülesse YouTube´i
•         lisa oma andmed ja video link siia.
 
…ning osaledki videokonkursil "Aeg on vaba".

Konkursile esitatud tööd peavad väljendama seda, kuidas saad Sina osaleda või osaled noorsootöös. Videod peaksid olema seotud teemadega „Kes on noorsootöötaja?“ ja „Mis on noorsootöö?“, ehk kuidas veedad oma vaba aega kasutades noorsootöö võimalusi. Näiteks millega tegelete noortekeskuses, milliseid projekte koos sõpradega teete, milline roll on noorsootöötajal Sinu arengus ja tegevustes, millega tegelete õpilasmalevas, mis tegevustega arendate enda oskusi ja teadmisi jne.
 
Sinu töö poolt saavad hääletada kõik sinu sõbrad ning kõik teised, kellele sinu video meeldib, nii Eesti Noorsootöö Keskuse Facebooki keskkonnas kui ka videokonkursi veebilehel vajutades sinu video all märki „Meeldib“. Enim märkeid „Meeldib“ saanud video kuulutatakse konkursi võitjaks ning video loonud võistkond või üksikautor saab peauhinnaks välja valida Eesti Erinoorsootöö Ühingu noOR sügisest/kevadisest rahvusvaheliste projektide seast sobiva ja meelepärase projekti ning seal tasuta osaleda. Lisaks annab žürii välja ka mitmeid eriauhindu:
 
•         Võimalus osaleda Balti Filmi- ja Meediakooli koolitusel
•         Kõvaketas Samsung G2 , 640 GB
•         Printer HP DESKJET 3050
•         Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia kursustel osalemise võimalus
 
Kõikide hääletajate vahel loositakse välja 3 Coca-Cola Plaza kinkekaarti kahele. 
Seega ära maga maha võimalust osaleda videokonkursil „Aeg on vaba“ ja võita vingeid auhindu!
 
Videokonkursi kohta saad lisainformatsiooni lehelt, kus on kirjas nii osalemise reeglid, võimalus videot üles laadida ja ka näpunäiteid kuidas videot teha.
 
Parimaid töid kasutatakse hiljem noorsootööd tutvustava videoklipi loomiseks.
 
Videokonkursile on auhinnad välja pannud Eesti Erinoorsootöö Ühing noOR, Kassetikeskus, Tallinna Ülikooli Õpilasakadeemia, Balti Filmi- ja Meediakooli Koolitused ja Coca-Cola Plaza.
 
Liis Kuusk, Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 12. septembril 2011

Viimsi vallavanem Haldo Oravas ütles lehele, et valla lasteaedade ja koolivõrgu arengukava on praegu uuesti ülevaatamisel ja täpsustamisel. Tema sõnul on vald "täiesti väljapääsmatus olukorras" ehk et 2013. aasta 1. septembril peab Viimsis kindlasti üks uus koolimaja uksed avama, kuna muidu ei mahu lapsed enam ühte vahetusse ära.

Oravase sõnul projekteerib vald ise koolimaja Randveres. Hoone ehitamiseks on Viimsi valmis, sest 2012. aasta lõpuks või 2013. aasta alguseks kujuneb omavalitsuse võlakoormus juba niisuguseks, et on võimalik laenu võtta ja sellega koolimaja ehitada.

"Teine on natuke kära tekitanud Miiduranna tulevikukool," rääkis vallavanem. "Meil on niisugune mõte, et erainvestor ehitaks kooli valmis. Üks investor on ise seda ka pakkunud. Vald saaks seal algkooli ruume rentida."

Peale valla 450-kohalise algkooli saaks selles hoones ruume ka International School of Estonia ehk Eesti rahvusvaheline kool, mis praegu paikneb Tallinnas Juhkentali tänava ääres. Oravase sõnul tekib niimoodi olukord, kus ühes majas asub kõrvuti kaks erinevat õppeasutust, millest üks on puhtalt ingliskeelne erakool, teine aga vallakool.

Peale selle oleksid selle kooli rajamisel kolmandaks partneriks kõrgtehnoloogiafirmad, mis sisustaksid mõned õppekabinetid uusima tehnoloogiaga, mida koolilapsed saaksid kasutada.

Vallavanem märkis, et ka mõned tõrked on ette tulnud. International School of Estonia rendib praegu Juhkentali tänava ääres kunagise kokakooli ruume suhteliselt soodsalt.

"Kool oleks küll nõus Viimsisse tulema, kuid nad küsivad riigilt rendiraha ja selles peitubki väike vaidlus," rääkis Oravas. "Vallale niisugune partnerlus aga väga meeldiks. Nemad saaksid kohalikku kultuuri Eesti keskkonnas, meie saaksime aga inglise keele tuge."

Vallavanema sõnul näitab aeg, kas kõik need plaanid realiseeruvad ning kas rahvusvaheline kool tuleb ikka partneriks. "Igal juhul projekteerimine juba käib. Väike risk muidugi on."

Viimsi abivallavanem Jan Trei ütles, et rahvastikuprognoosi järgi jõuab 2013. aastal vallas koolikohustuslikku ikka umbes 300 last, kellele vald peab tagama võimaluse koolikohustuse täitmiseks. Samuti on vallale oluline vähendada selleks ajaks Viimsi keskkooli algklassidesse minevate õpilaste arvu. Tänavu avati selles koolis üheksa 1. klassi.

Trei selgitas, et Randvere uude koolimajja kavatsetakse rajada 1–6-klassiline põhikool kolme paralleelklassiga. Kohti peaks seal jätkuma 450 õpilasele. Kooli tulevad ka õppeklassid erivajadustega lastele. Kool hakkab teenindama Leppneeme, Tammneeme, Randvere, Metsakasti, Äigrumäe, Laiaküla ja Muuga küla lapsi.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 12. septembril 2011