Oma 46. tegevusaastat alustav TÜ teaduskool (TK) pakub käesoleval õppeaastal kooliõpilastele mõeldud kaugkoolituskursusi nii matemaatika, programmeerimise, loodusteaduste kui ka humanitaaria vallast. Koolidele on TK poolt pakutavad kursused heaks võimaluseks võimekatele ja motiveeritud õppijatele nende huvikohaste individuaalsete õppekavade koostamiseks. 

Igal aastal on teaduskooli kursuste nimekirjas ka uudseid. Algaval õppeaastal on tulemas kolm uut veebipõhist kursust gümnaasiumiõpilastele. Arvuteooria kursusel on põhirõhk arvuteooria meetodite rakendamisel ja erineva raskustasemega (võistlus)ülesannete lahendamisoskuse harjutamisel.
Viimasel ajal suurenenud huvi tuumaenergeetika ning sellega seotud teemade vastu on ajendanud vastava kursuse loomiseks. E-kursus „Kosmilisest kiirgusest tuumajaamani“ annab ülevaate meid ümbritsevas keskkonnas olevatest looduslikest ja tehislikest kiirgusallikatest. Kursuse raames on õpilastel võimalik läbi viia radoonisisalduse mõõtmine kodus.
Kolmas uus kursus on humanitaarvaldkonnast. Kursuse "Sissejuhatus sotsiaal- ja poliitilisse filosoofiasse" eesmärk on juhatada õpilasi klassikaliste ja kaasaegsete filosoofide ideede kaudu meie endi tänapäevase ühiskonna paremale mõistmisele ja analüüsimisele ning arendada kriitilist mõtlemist ja argumenteerimisoskust sotsiaalsete ja poliitiliste nähtuste, probleemide ja dilemmade üle.

Kursustel sisseastumiskatseid ei ole, põhiline on õpilaste huvi ja valmisolek iseseisvaks tööks. Õppetöö kursustel algab üldjuhul 3. oktoobril. Täpsem vastuvõtuinfo, kursuste nimekiri ja kirjeldused ning registreerumine on teaduskooli kodulehel http://www.teaduskool.ut.ee/kursused

Möödunud õppeaastal osales teaduskooli kursustel üle 1300 õpilase, tunnistusega lõpetas  770 õpilast 145 koolist, 54% neist „suurepärase“ või „väga hea“ tulemusega. Viimastel aastatel on teaduskooli kursused ja õpilaste õpitulemused olnud registreeritud TÜ õppeinfosüsteemis, mis hõlbustab teaduskooli kursuste arvestamist varasemate õpingute ja töökogemuse eeskirja (VÕTA) raames ka järgneval haridustasemel.

Teaduskooli kursuste seas on kasvanud veebipõhiste kursuste osakaal. Eelmise õppeaastal toimunud 35 kursusest olid 21 veebipõhised, kus õppis umbes 45% kõigist kaugõppekursuste õpilastest. Selleks, et selgitada õpilaste valmisolekut veebipõhiseks õppeks (sealhulgas ka reaalainetes), viisime kevadel 2011. a. läbi e-Formularis küsitluse, milles uurisime õpilaste arvutikasutamise võimaluste ja oskuste kohta. Küsimustele vastas kokku 315 teaduskooli õpilast. Küsitlusest selgus, et igapäevane arvuti ja interneti kasutamise võimalus on olemas suurel enamusel vastajatest (96%) ning suur osa õpilastest saab arvutit kasutada oma kodus (99%). Küsisime õpilaste hinnangut keerulisemate matemaatika-, füüsika- ja keemiavalemite vormistamise kohta arvutiga, millest selgus, et need oskused on praegu valdavalt ebapiisavad (vastajatest kokku 53% märkisid, et ei oska või oskab vähe), 49% vastanutest märkisid, et arvutiga lahenduste vormistamine nõuab täiendavat töö- ja ajakulu. Tulevikus üritab teaduskool valmistada kõigile kättesaadavaid õppematerjale ka nende oskuste omandamiseks.

Lisaks kaugõppekursustele toimub 25. septembrini ka registreerumine Eesti Füüsika Seltsi, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ning teaduskooli ühisprojekti „Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad“ rühmadesse. Õpikodade tugikoolides tegutsevad koordinaatorid hoolitsevad selle eest, et õpikodade info jõuaks ka teistesse ümbruskonna koolidesse. Tugikoolide kontaktid ja registreerumisinfo on aadressil www.fyysika.ee/opikojad

Teaduskooli kodulehel on ka alanud õppeaasta üleriigiliste olümpiaadide ja ainevõistluste kalender, samuti varasemate olümpiaadide ülesanded ja muud materjalid, mida õpetajad saavad kasutada diferentseeritud tööks ainetundides. Samuti leiab teaduskooli kodulehelt info TÜ teiste struktuuriüksuste poolt õpilastele suunatud projektide kohta ja muudki kasulikku, mis aitab õppimist ja õpetamist efektiivsemaks teha.

Teaduskool soovib head uut kooliaastat kõigile õppijaile ja õpetajaile.
 
Natalia Nekrassova, TÜ teaduskooli õppetöö spetsialist
Lisatud 8. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 8. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 8. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 8. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 8. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 8. septembril 2011

Möödunud õppeaastal pakkus Koolielu e-kursuseid „Digipildid koolielus“, „MP3 koolielus“ ja „Internetiturvalisus koolielus“ ning õppimisüritusi „Animatsioon“, „Koostööprojektid õppetöös“, „Mõtlemismängud on mõnusad“, „Uurimistöö vormistamine“, „Õpime mängides“, „E-raamatud“. 537 inimest kokku registreerusid, lõpetajaid oli õpetajate seas 325, neist 70 käis kursustel korduvalt.

Tiigrihüppe SA haridustehnoloogi Ingrid Maadvere sõnul meeldib õpetajatele sellisel viisil õppida, kus aeg ja koht pole määravad. „Sügisel sai loodud kursus „Digipildid Koolielus“, kus osales õppeaasta jooksul 81 õpetajat. Kevadel lisandusid kursused „MP3 Koolielus“ ja „Internetiturvalisus Koolielus“. Kursused on praktilised, kestavad 6-7 nädalat, on üldhariduskooli õpetajatele tasuta ning õpetajad saavad õpitut kohe integreerida õppetöösse. Lõputööna tulebki reeglina esitada midagi, mis on tehtud juba koos õpilastega. Ka sel õppeaastal jätkuvad e-kursused Koolielus ja kindlasti lisandub ka uusi põnevaid kursuseid,“ sõnas Ingrid Maadvere.

Selle õppeaasta e-kursuseid ja õppimisüritusi vaata http://koolielu.ee/pg/info/readnews/130709

Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi haridustehnoloog Merike Hein, mis ajendas teid igast kursusest/õppimisüritusest osa võtma? Ja mis on tulemused?

Merike Hein: „Eelmisel kevadel lõpetasin ülikooli kahel magistri erialal – infotehnoloogia ja informaatika õpetaja. Tekkis vaba aega. Sügisel tegin teoks oma ammuse plaani võtta osa erinevatest infotehnoloogilistest kui ka käsitööga seotud koolitustest. Käsitöö on kujunenud aastatega minu hobiks.

Haridusportaal Koolielu andis võimaluse kursustest veebi vahendusel osa võtta. Erinevad koolitused andsid möödunud õppeaastal suure tõuke muutmaks arvutiõpetuse tunnid õpilastele veelgi vastuvõetavamaks ja õpihimu tekitavaks. Samuti sain suhelda ka teiste osavõtjatega (õpetajatega) - kuulata ja jagada kogemusi. Iga koolituse lõpus tekkis tahtmine osa võtta järgmistest taolistest üritustest. Tänu positiivsele tagasisidele kutsusin ka kolleege osalema. Tekkis kambavaim.

Koolielu õppimisüritusi ja kursusi oli kokku üheksa, millest mõne teemaga olin varem kokku puutunud kaudselt. Seega enamasti sisaldasid koolitused minu jaoks ikka midagi põnevat ja huvitavat. Sai kinnistatud eelnevaid teadmisi kui ka ammutatud uusi."

Kas ajapuudus ei seganud? Või on vastupidi - e-kursus aitab aega kokku hoida?

Merike Hein: „Paljud ütlevad, et õpetajal ei jätku aega osa võtta tema erialale mõeldud täiendkoolitustest. Mingil hetkel peaks ta ka puhkama. Mina arvan, et õpetaja peab olema väga hea aja planeerija. Iga sekund on arvel.

Minu eelmise õppeaasta töökoormus oli piisavalt väike ja nii oli mul võimalus osaleda. Samas võin öelda, et kui olnuks ka vastupidi, oleks ma kindlasti osa võtnud igast koolitusest, sest juba lühend e- ütleb kõik. Nõustun täiesti väitega, et e-kursus aitab aega kokku hoida. Koolielu koolituste üleehitus oli juba selline, mis andis õpetajale võimaluse ülesanded õigeaegselt esitada ja samas tegutseda n-ö omas tempos. Kes kõike teeb, see palju jõuab."

Mis üheksast enim meelde jäi, mida olete saanud praktilises töös kõige rohkem kasutada?

Merike Hein: „Kõige eredamad mälestused on nii digipiltide, mp3-e kui ka animatsiooni kursustelt. Seega, kui tahate teada, milline kõige enam meeldis või meelde jäi, siis jään vastuse võlgu.

Oma õppetöös olen saanud kasutada kõigi 9 kursuse raames tehtud materjale. Lisaks õpetanud ka õpilasi neid kasutama. Noorematele õpilastele meeldis kõige enam animatsioonide koostamine ja õpimängude mängimine, vanematele e-raamatute koostamised. Uurimustööde ja referaatide vormistamise kursus läks ka asja ette, sest kursuse käigus saadud teadmistega sain aidata ka oma uurimustöö juhendatavat. „Koostööprojektid õppetöös“ andis võimaluse siduda kahe kooli õpetajad ja luua väike, kuid edasi arendatav projekt.

Oma uues ametis – haridustehnoloogina – saan ma saadud teadmisi oma kooli õpetajatele näidata ja julgustada neidki samadest koolitustest alanud õppeaastal osa võtma."

Olete nüüd koolis haridustehnoloog. Mis on tööülesanded, mida uus amet tähendab?

Merike Hein: „Arvan, et praegusel digiajastul ei suuda õpetaja oma õppetöös toime tulla ilma arvutita. Õpetajale on vaja kõrvale inimest - haridustehnoloogi, kes aitaks tal leida oma tundide sisustamiseks vastavaid infotehnoloogilisi vahendeid, mida internetis leidub päris palju.

Haridustehnoloogina on minu peamised ülesanded seotud ikka õpetajatega – nõustamine, abistamine, koolituste läbiviimine, uute IKT võimaluste vahendamine jne. Eesmärk on viia õpetajad ühele tasemele arvutialaste teadmiste poolest. Samuti tahaks e-õpet populariseerida. Plaanis on e-õppekeskkond Moodle suuremas perspektiivis kasutusele võtta ja viia läbi vastav koolitus. E-õppe vormis loodud kursused aitavad õpetajatel oma tööd süstematiseerida ja annavad võimaluse leida lisaaega kas või täiendkoolitusteks. Samuti loob võimaluse ka õpilastele (puudutud päevase töö järeleõppimine jne).

Minu töö ei ole olla mitte ainult haridustehnoloog. Sügisest hakkan andma ka õpilastele valikkursusi nagu informaatika ja veebidisain. Kevadel lisandub reaalsuuna õpilastele ka rakenduste loomine ja programmeerimise aluste kursus. Seega löön kaasa mitmel rindel."

Kuidas julgustaksite neid, kes arvavad, et e-kursus on midagi arvutifännide jaoks? Millega tuleb arvestada, kui e-kursusega alustatakse?
 
"Nagu koolis – iga valikaine, mida valitakse, peab meeldima või huvitama. Ja kui see on kord valitud, tuleks see ka lõpuni viia. Enesekasvatus peab tugev olema. Soovitan planeerida oma aega. E-kursused võimaldavad seda. Ei tasu karta, et kursused või õppimisüritused on keeruliselt üles ehitatud. Ma leian, et need on piisavalt lihtsad. Usun, et koolitus tõstab õpetaja enesetunnet. Lisaks võimaldavad uued teadmised õpetaja taset näidata.

Tagasivaatena toimunud koolitustele võin öelda, et mulle meeldis, et kursuse/õppimisürituse läbimiseks oli ülesande jaoks antud nädal. Oli võimalik lahendama asuda mulle sobival ajal. Ühest päevast või isegi mõnest tunnist piisab, et ülesanne või ka rohkem lahendada.

Hiljutisel Tiigrihüppe suveseminaril räägiti eelmisel õppeaastal osalenutest. Leidus tõesti palju neid, kes katkestasid. Võib-olla jäetakse pooleli sellepärast, et mõeldakse kursus või ülesanded enda jaoks suureks. Töökoormus kasvab ja pole seda natukestki aega. Motivatsiooni puudus. Sihikindlus. Kes teab? Samas, kui ollakse tööga juba alustanud, peaks ju tekkima innustus või tahe asi lõpuni viia. Iga algus on raske ja alustamine on juba pool võitu."

Kas plaanite ka algaval õppeaastal Koolielu kursustest osa võtta?

Kindlasti plaanin oma tihedasse graafikusse Koolielu kursused paigutada. Koolitustekalendrit vaadates paistab jällegi üheksa huvitavat uut kursust/õppimisüritust tulevat.

Haridustehnoloog Merike Heinale esitas küsimusi Madli Leikop

Laura Põld on uje õrritaja – mänguline ja samas malbe. Just sellisena torkab ta meie kunstipildis üha tugevamalt silma. Ise noor kunstnik, aga tegeleb veidi pentsikute ja vanamoeliste, ent samas kahtlemata arhetüüpsete teemadega. Ja muidugi alateadvuslike painete ja ihadega. Lisaväärtusena aimdub Laura töödes nii kodanluse diskreetset võlu kui seda pilkava kabaree bravuuri ja punaste sametkardinate kahinat, mis omakorda võib viidata nii tolmunud ja rõõmuta magamistoale kui ihade paraadile punaste laternate tänaval... Või hoopiski kinosaalile kusagil 50ndate Ameerikas. Ja tühi kinosaal on kahtlemata koht, kus võib luurata vastik maniakk.

Kes on Laura Põld – oma videotes haldjana ringi hõljuv tütarlaps – tegelikult? Ma peaaegu loodan, et ta tõmbab salaja kanepit või vähemasti tarvitab mõõdutundetult dieetkokat. Ja muidugi oleks huvitav teada, kannab ta ikka aluspesu selle ontliku, kurguni kinninööbitud Lumivalgekese-kleidi all. Kes võiks olla tema iidolid, võrgutajad, inspiratsiooniallikad? Brüder Grimm meets David Lynch? Roman Polanski, Eduard Vilde, Napoleon Bonaparte? Ühe oma töö on kunstnik loonud igatahes Jacques Prévert tuntud luuletusele "Kuidas portreteerida lindu". Siit on Hermann Hesseni vaid üksainus samm...

Laura Põld: "Käesolev väljapanek koosneb põhiliselt seeriast "Kõnelused kardinaga", mis oli tervikuna väljas Tartu Kunstimajas 2010. a. suvel seoses minu Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetamisega (juhendaja prof. Jaan Elken). Kardina või eesriide kujundiga soovin tabada varjatud juhtumisi või lugu, mis pole päris selline nagu esmapilgul näida võib.

Näituse esimeses saalis oli kesksel kohal videoinstallatsioon "Stseen õunaga" ning õunahammustamisega jaotub lugu mõtteliselt kaheks: helgeks ja lootusrikkaks (juba seal kahtleva salapäraga) - videoinstallatsioon "Säng: variatsioonid" - ning süngeks, pahaendeliseks, vägivaldseks - "Varjud". Rollimäng Lumivalgekesena ei olnud maalidega alustades sugugi kavas, kuid Lumivalgekese tegelaskuju puhul pakub ainest tema "omadus" olla korraga "valge kui lumi" ja "punane kui veri"."

Laura Põld (1984) on õppinud EKAs keraamikat (BA) ja Tartu Ülikoolis maalikunsti (MA) ning täiendanud ennast mitut puhku välismaal, peamiselt Austrias. Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi laureaat (2008). Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2010. Pälvinud tunnustustust huvitava ja isikupärase lähenemise eest maali ja video ühendamisel.

Näitus jääb aadressil www.kunstikeskus.ee avatuks 31. oktoobrini 2011. 

24h galerii on osa portaalist KUNSTIKESKUS.EE, mille eesmärgiks on luua ligipääs kvaliteetsele kunstile üle Eesti – ka Kihnu, Kanepi ja Kiviõli inimestele – ning seda 24 tundi ööpäevas. Lisaks saab 24h galeriis praegu vaadata noorte autoportreesid pealkirja all RHKM PLTE, VHM JTTU.

Lisatud repro: Laura Põld. Säng: variatsioonid (Lumivalgeke ja üks poiss), 2010, videostill

Vano Allsalu, KUNSTIKESKUS.EE toimetaja
Lisatud 8. septembril 2011

* Sügisene talupäev 15. septembril - teada saab, milliseid sügistöid tegid vanad eestlased, mida sõid ja mida jõid, millest mõtlesid ja unistasid…

* Eesti leiva päev ja suur sügislaat 18. septembril – Leivalabor: kogu tõde mustast leivast. Maheõu: mahetoodete degusteerimine ja laat. „Menüü Tallinn 2011“: tippkokad säristavad publiku silme all panne ning padades keeb parim osa Eesti maitsest! Rehepeks ja vilja tuulamine, põrandaleiva tegemine ja võitegu, rõngasleibade küpsetamine ja silgusoolamine. Teatrietendused lastele jpm. Muuseumi territooriumil näitus „Leib keelel“. Üritus kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi. Toetavad: Eesti Leivaliit, Eesti Põllumajandusministeerium, Eesti Mahepõllunduse SA, Eesti Kulinaaria Instituut, Eesti Kultuurkapital.

* Nuki talus saab näha ja õppida käsitööd:
5.-11. septembrini Muhu pätid
12.-18. septembrini tekstiilid sahvrisse: tikandid

* Näitused – kuni 29. septembrini saab osa näitusest „Leib keelel“,
kuni 18. septembrini on Kolu kõrtsi talli all avatud lilltikandiga vaipade näitus „Need lilled sulle pühendan“.
9.-23. septembrini Pulga talu rehe all näitus „Loodusjõud maamaja sees ja ümber“.

* Suveõhtused jalutuskäigud näitusel „Leib keelel“ 8., 9. ja 16. septembril algusega kell 18. Koos teejuhiga rännatakse muuseumi ühest talust teise – üllatusi jagub kõikjale. Kohtumine vallasandi ja vallakasakuga, pulmad, vallakohtu istung jpm. Info ja registreerumine: vivian@evm.ee; 56 636 791.

* Koduloomad muuseumis: Pulga talus notsud, Sepa talus lambad, Köstriasemel uhkeldab kukk oma kolme kanaga, kass Hanno koduks on Kuie kool. Meil elab ka kolm hobust - hobuvankriga saab sõita iga päev kella 10.00-16.00. Muuseumi territooriumil võib kohata ka põtru, metskitsi, metssiga, rebaseid, jäneseid, kährikuid jt metsaelukaid, kuid neile lähedale ei tasu minna.

* Looduse õpperada on tore läbida nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Kui omal ratast kaasa võtta ei ole, siis muuseumist saab seda laenata!

* Koduste roogadega kostitab Kolu kõrts. Ehedat Eesti käsitööd ja toredaid kingitusi leiab muuseumi käsitööpoest.

Kuni 28. septembrini oleme avatud iga päev kella 10.00-20.00, 29. septembrist algab muuseumi talvehooaeg ja külastajaid ootame iga päev kella 10.00-17.00. Mihklipäeval, 29. septembril on muuseumisse sissepääs tasuta! Kell 15.00 toimub mihklipäeva jumalateenistus, teenib õpetaja Toomas Paul.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 8. septembril 2011

Eesti vinüülplaadi ajaloole pühendatud näitusel saab ülevaate rohkem kui 50 aasta jooksul eesti muusikute, interpreetide ja dirigentide loomingut kajastavatest vinüülplaatidest, mis on välja antud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Eksponeeritavaid plaate saab kohapeal ka kuulata.

Raamatusarjas Eesti Rahvusraamatukogu varamu ilmunud kataloog „Eesti vinüülplaadi diskograafia 1954-2010“ annab tervikliku informatsiooni peamiselt Rahvusraamatukogus ning teistes Tallinna ja Tartu raamatukogudes leiduvatest 33- ja 45-kiirusega eesti heliplaatidest. Kataloog ilmub trükisena ning koostöös projektipartneri DIGIRAga ka e-raamatuna, mida saab endale soetada mälupulgal või alla laadides.

Kataloogi on koostanud Katre Riisalu, Marika Koha, Rena Tüür ja Nansi Leppik Rahvusraamatukogust ning kujundanud Maile Tali.

Eesti vinüülplaate on ilmunud umbes 1300-1400 nimetust, millest pea 90% on jõudnud Rahvusraamatukogusse. Kokku kuulub raamatukogu helisalvestiste kogusse erinevatel kandjatel rohkem kui 8000 nimetust.

Rahvusraamatukogu
Lisatud 8. septembril 2011