Rein Meresaar kirjutab, et kui rääkida mille kõigega ta on elus hakkama saanud, siis kõike ei jõuagi. Sest tegelikkuses on igapäevase eluga toimetulemine olnud viimastel aastatel ka juba omaette saavutus.

Rein meenutab oma viimast näitust, mis oli samas kohas Tallinna Õpetajate Majas aastal 2003 veebruaris. See oli ülim hetk tema elus – hetk kui oled enda ja teiste jaoks midagi korda saatnud. Aga aastal 2003 oli ka tema elus kõige mustem sündmus. Sellel ajal tegeles ta juba rohkem kui 20 aastat antiikmööbli restaureerimisega. Naabripoisi hooletuse tõttu hävitas tuli kogu tema elutöö, maja, varanduse, kunstikogu ja viis paljudeks aastateks tasakaalust välja ka hinge.

Veidi hiljem, 2004 aastal tehtud näitust võib nüüd kirjeldada kui ahastuses hulluks mineva mehe näitust. Eesti Ekspress kirjutas tollel 2004 a., kuidas üks kunstnik oskas põlevat maja kunstikeelde viia. Aga tegelikkuses toimus hingeline murdumine. Sel perioodil avastas ta enda jaoks savi ja sellega tegelemise – see oli tõhus teraapiline tegevus, mida tehes ununes kõik maine mure. Ka avastas ta enda jaoks keraamika, mis oli 2008 a. korraldatud näituse naelaks.

Selle, 2011 a. toimuva Tallinna Õpetajate Maja näituse, on ta kujundanud taiestest, mis on kogunenud viimase kuu jooksul. Need on valminud Rotermannis Artlandi kohviku õues kunstikursusi tehes, kus ka juhuslikul uudistajal oli võimalik näha kuidas paari sekundiga sünnib kunst. 

Ta kirjutab, et loomingut inspireerib ja uuele elule äratab temast tänaval mööduvate ja tema juurde tulevate inimeste silmade sära. Teraapia on tema jaoks olnud lapsed ja lapselapsed. Rein ütleb, et nad on olnud talle abilisteks kes hämmastavad teda oma kordumatu fantaasia ja joonistamisoskusega, mida tema ei ületa.

Rein Meresaar soovib kõigile näitusekülastaja head vaatamist.

Tallinna Õpetajate Maja (Raekoja plats 14)
2.- 30. september E-R kl 9-17.30, muudel päevasel kui maja on ürituste tõttu avatud.

Toimumise aeg: 12. september 2011 - 02. oktoober 2011

Õppimisüritusega saavad liituda Koolielu kasutajaks registreerunud õpetajad "Esita liitumistaotluse" kaudu. Liikmete arv piiratud (kuni 40).

Õppimisüritusel osalemist tõendava tunnistuse saab iga kursuslane, kes on esitanud õppimisürituse käigus kõik kodutööd.

Eesmärgid:
Õppimisürituse läbinu: 
   1. oskab oma sõnadega kirjeldada, mis on kujundav hindamine ja selle rakendamise võimalused õppetöös;
   2. oskab kasutada hindamismudelite keskkonda;
   3. oskab valida projektitööks erinevaid veebivahendeid
   4. oskab koostada hindamismudeleid kujundavaks hindamiseks

Õppimisürituse kava:
I nädal
Tutvumine, varasema kujundava hindamise kogemuse jagamine.
Koolitajad Varje Tipp ja Laine Aluoja

II nädal
Hindamismudelite keskkonna kasutajaks registreerumine, keskkonnaga tutvumine ja näidete analüüsimine
Koolitaja Varje Tipp

III nädal
Hindamismudelite genereerimine oma aines kujundava hindamise toetuseks.
Koolitaja Laine Aluoja

IV nädal
Õppimisüritusel hindamismudelite analüüsimine ja tagasiside andmine.
Koolitajad Varje Tipp ja Laine Aluoja


NB! Novembrikuus toimub hindamismudelite teemaline õppimisüritus teiste kooliastmete õpetajatele.


Lisatud 6. septembril 2011

Mis vahe on e-kursusel ja õppimisüritusel? Kõigepealt - e-kursus kestab kauem, 6-7 nädalat, e-kursus on pisut akadeemilisema ülesehitusega, osalejate arv kuni 20. E-kursust saab korraldada koostöös Tiigrihüppe haridustehnoloogiga. Õppimisüritus on intensiivne online-kursus, mida võib korraldada erinevatel teemadel. Läbiviijaks õpetajad vm eksperdid, kes õpetavad kursuse jooksul mõnda tundide läbiviimist lihtsustavat või põnevamaks muutvat veebivahendit vm kasulikku kasutama. Õppimise käigus jagavad kursusel osalejad oma kogemusi ja õpivad üksteiselt. Õppimisüritus kestab 3-4 nädalat. Osalejate arvu piirmäära teatab õppimisürituse läbiviija.

Kursustele saab registreeruda nädal enne õppetöö algust. Kui õppida soovijaid on vähem kui plaanitud, kursust ei toimu. Kõik e-kursusel ja õppimisüritusel osalejad, kes ka kodutööd on esitanud, saavad tunnistuse. Esimesed e-kursused „Digipildid Koolielus 7“ ja „Internetiturvalisus Koolielus 2“ on alanud, registreerujaid ootab õppimisüritus „Hindamismudelid kujundava hindamise toetamiseks“. Lisainfot plaanitu kohta leiate kursuste kalendrist. 
NB! Oleme plaaninud õppimisüritusi ka konkursside järgi - nii mõnegi konkursi eel toimub õppimisüritus, kus vastaval teemal saab teadmisi värskendada.

Koolielu teiseks märksõnaks on sel õppeaastal uus riiklik õppekava, mille rakendamisele püüame kaasa aidata. Esimeseks sammuks sel teel on Koolielu portaali õppematerjalide osas ainepuude struktuuri muutmine. Koolielu ainekoordinaatorid on terve suve tegelenud oma aines uue õppekava läbitöötamisega. Lähiajal saab pea kõigis ainetes avalikuks uuendatud struktuur. Loodame teha tulevikus koostööd ka Õppekava portaaliga.

Oleme õppeaasta jaotanud taas ainete kaupa neljaks veerandiks: 

Algusveerand 
Aeg: 1. september 2011 kuni 20. november 2011
Reaal- ja loodusainete veerand 
Aeg: 21. november 2011 kuni 31. jaanuar 2012
Humanitaarveerand
Aeg: 1. veebruar 2012 - 31. märts 2012 
Loovusveerand
Aeg: 1. aprill 2012 - 31. mai 2012


Ka Koolielu portaali konkursside tulemusel loodame õpetajatelt kokku koguda parimat praktikat õppekava rakendamisel. Korraldame tavapäraselt konkursse ka õpilastele. Ootame kõigepealt õpilasi Koolielu portaali 10. sünnipäevaks logo looma. Konkursi tähtaeg on 1. oktoober! 
Kui välja arvata juubeli puhul korraldatav logokonkurss, on kõigil teistel konkurssidel sel õppeaastal 2 tähtaega: 1. detsember 2011 ja 1. mai 2012.
Õpetajatele jätkub kolmandat aastat õppematerjalide loomise konkurss „Täna samm, homme teine“. Eelmise õppeaasta parimad selguvad 26. oktoobril 2011 Viljandis toimuval Tiigrihüppe Ideelaadal „Elu koolis koos Tiigriga“.


Kui tavaliselt oleme õppeaasta lõpus loosinud kõigi konkurssidel osalenud õpilaste vahel korraldanud auhindade loosimise, siis sel õppeaastal saavad õpetajadki loosimises osaleda – maikuus loosime kõigi konkurssidel osalenud õpetajate ja õpilaste vahel välja kaks Ipadi.

 
Kutsu Koolielu kooli!
Kui soovite kuulda rohkem Koolielu portaali tegemistest, kutsuge Koolielu esindajad kooli.

Toredat kooliaastat koos sügisel 10. sünnipäeva tähistava Tiigrihüppe haridusportaaliga Koolielu!

Lisatud 6. septembril 2011

Konkursi tingimused:
- Konkursile esitatav töö peab olema originaallooming ja vastama autoriõigustele.
- Formaat ja tööde esitamine:
- Konkursitöö peab olema loodud arvutiga.
- Logos peaks kasutama sõna "koolielu 10", ideaalis võiks esile tulla ka seos Tiigrihüppe Sihtasutuse kui haridusuuenduse eestvedajaga.
- Töö esitada järgmisele aadressile: link
- Iga osaleja võib osaleda kuni 3 tööga.
- Tiigrihüppe haridusportaalil Koolielu on õigus tasuta kasutada konkursil osalenud töid Koolielu portaalis ja Koolielu portaali tutvustavates materjalides.
- Konkursitööde esitamise tähtaega on pikendatud 15. oktoobrini 2011.

Auhinnad:
Igas vanusekategoorias loositakse välja auhindadena Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Koolielu logodega meened.

NB! Kõigi õppeaasta jooksul Koolielu konkurssidel osalenud õpetajate ja õpilaste seas loositakse välja 2 Ipadi – üks õpetajate, üks õpilaste hulgas.

Tulemused: http://koolielu.ee/pg/info/readnews/139594

Lisatud 6. septembril 2011

Haridus- ja Teadusministeerium toetab õpetajate palgataseme tõusu. „Kvalifitseeritud täiskoormusega töötava õpetaja keskmine palk peaks olema 20% kõrgem riigi keskmisest palgast,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. „Ootan kohalikelt omavalitsustelt kui õpetajate tööandjatelt igakülgset toetust selle eesmärgi saavutamisel, sealhulgas läbi koostöö koolivõrgu korrastamisel,“ lisas minister.

Haridus- ja teadusminister tegi ettepaneku allkirjastada ühisdeklaratsioon, mille eesmärk on koostöö õpetajate palgatõusu saavutamiseks ning seda võimaldavaks koolivõrgu korrastamiseks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi delegatsiooni juhtis minister Jaak Aaviksoo, Eesti Haridustöötajate Liitu esindas juhatuse esimees Sven Rondik, Eesti Õpetajate Liitu esindab juhatuse esimees Margit Timakov, Eesti Linnade Liitu-tegevdirektor Jüri Võigemast ja Eesti Maaomavalitsuste Liitu tegevdirektor Ott Kasuri.

Järgmine läbirääkimiste voor toimub 19. septembril.

Ühisdeklaratsioon.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 6. septembril 2011

Kui pärast taasiseseisvumist sai Balti riikide sihiks järele jõuda vanale Euroopale, nii majandusarengu ja heaolu kui ka demokraatliku ühiskonnakorralduse poolest, siis hariduses ei olnud muu Euroopaga olulisi erinevusi ja neid ei ole tekkinud ka järgnenud kümnenditel, seisab esmaspäeval avaldatud inimarengu aruandes.

„Kuigi varasematel kümnendatel veel PISA uuringuid ei tehtud, on siiski põhjust arvata, et mitte ainult õppe kestus, vaid ka inimeste teadmiste tase mitmes valdkonnas on Baltikumis olnud pikka aega samaväärne muu Euroopaga,“ märkisid uuringu koostanud sotsaalteadlased.

Hariduses suunati 1990ndate alguses peamine jõud energia struktuursetele ümberkorraldustele: õppekava ülesehitusele ning suunitlusele, haridusprotsessi osaliste õiguste ja kohustuste vahekorrale ning koolivõrgu ümberkujundamisele. Struktuursed reformid Baltimaade hariduses sattusid aega, mil oli alguse saanud üleilmne liikumine standardiseerimise ja pingeridade, õpiväljundite ja edetabelite, testimise ja mõõdikute poole.

„Eesti praegust hariduselu iseloomustavaid mõtteskeeme on otse pärit sellest paradigmast – riigieksamite tulemuste põhjal avaldatavad koolide pingeread koos veendumusega, et just need näitavadki koolide headust, ülikoolide innukus uurida oma positsioone Times’i, Shanghai või mõnes teises järjestuses, usk välise kvaliteedihindamise mõjukusse, õpiväljundite tervendavasse rolli,“ loetleb aruanne.

Nüüd küpsema ja eneseteadlikumana tuleb Balti rahvastel sisenemisel standardimisjärgsesse ajastusse olla kindlasti ka kriitilisemad peavoolu skeemide suhtes ning rohkem arvestada omaenda ajaloolisi ning ühiskondlikke eripärasid, tehes seejuures ka oluliselt rohkem omavahelist koostööd, leiab aruanne.

Allikas: BNS Lisatud 6. septembril 2011

Põhja prefektuur andis loa õpetajate palgatõusu nõudva meeleavalduse korraldamiseks.

Prefektuuri pressiesindaja Aleksandra Solntseva sõnul andsid piketi korraldajad juba reedel politseile teada soovist meeleavaldus korraldada ning esmaspäeval jõudis politseisse ka ametlik avaldus. Seejärel andis politsei meeleavalduse korraldamiseks loa.

Meeleavaldusele õpetajate palgatõusu toetuseks kutsus Facebooki lehekülg.

Esmaspäeval kell 17 kohtusid haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik, et leppida kokku õpetajate palk järgmiseks aastaks.

Allikas: BNS Lisatud 6. septembril 2011

Pole siis imestada, et ei jätkugi aega ega jõudu enda eest seista, sest hea õpetaja seisab klassi ees ja proovib materjalide või tehnopargi puudusel ikkagi oma ainet parimal võimalikul moel õpilaseni tuua. Kui meie lapsed ehk riigi tulevik on väärt enamat, siis peaks riik rohkem panustama ka õpetajate töötingimuste parandamisse. Tegemist on ikkagi ju magistrikraadi ning kogemustega spetsialistidega, kes päevast päeva meie lastega tööd teevad ja kelle töö tulemuslikkust on ka rahvusvahelisel tasemel testid korduvalt tõestanud.

See, et õpetaja väärib kõrgemat palka on vähemalt teoreetiliselt või paberil selge nii koolijuhtidele kui poliitikutele. Õpetaja küsib aga: „Millal jõuab hea tahe ka tegelikkusesse?“ Juttu on olnud viimastel aastatel palju, kuid suurema palganumbri asemel on suurenenud vaid töökoormus. Kindlasti peab väikene riik nagu Eesti hakkama saama tõhusa ressursside kasutusega, kuid kas selleks hinnaks on kihistumine Eesti ühiskonnas?

Eesti Õpetajate Liit toetab sotsiaalmeedias Facebook algatatud ning üle 8000 poolehoiuavalduse teeninud liikumist „Õpetajale vääriline palk“ ja leiab, et aeg õpetaja reaalseks väärtustamiseks on küps.

Eesti Õpetajate Liit leiab, et 20%-line palgatõus tasandaks vaid vanemõpetaja palga riigi keskmisega, kuid enamus õpetajaid (umbes 77% õpetajaskonnast, eelmise õppeaasta seisuga), kes töötavad nooremõpetaja ning õpetaja ametikohal (allikas Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht) jääksid endiselt riigi keskmisest palgast vaid unistama. Üksikute missioonitundest kooli tulla ning jääda soovivate noortega me viieteistkümne aastaga 40% õpetajaskonnast välja vahetada ei suuda. Ja praegu koolis töötav õpetaja sellistes tingimustes jätkata kaua enam ei jõua.

Eesti Õpetajate Liit
Lisatud 6. septembril 2011

Võistlusel saavad osaleda 17-aastased keskkooliõpilased kogu Euroopa Liidust. Igast riigist pääseb osalema piiratud arv koole, kes valitakse loosi teel.

Õpilased tõlgivad üheleheküljelise teksti ühest ELi 23st ametlikust keelest teise. Sel aastal on teemaks vabatahtlikkus. Parim tõlkija igast ELi liikmesriigist kutsutakse Brüsselisse auhinda vastu võtma, mitmekeelsuse volinikuga kohtuma ning tutvuma ELi asutuste tõlkijate tööga.

Samuti on see noortele heaks võimaluseks kohtuda endasarnaste andekate sõnaseadjatega teistest ELi riikidest.

Samuti on see noortele heaks võimaluseks kohtuda endasarnaste andekate sõnaseadjatega teistest ELi riikidest.
Koolid saavad võistlusele registreeruda 1. septembrist 20. oktoobrini 2011 veebilehel http//ec.europa.eu/translatores/.

Võistluspäev on 24. novembril 2011. 

Jälgi meie tegemisi: http://ec.europa.eu/translatores/facebook ja http://twitter.com/translatores.

Võitjad kuulutatakse välja ja auhinnad antakse kätte 2012. aasta esimesel poolel.

Prinditav kuulutus õpilasele.
 
Rita Niineste, Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Lisatud 5. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Sakala veebilehel.

Lisatud 5. septembril 2011