2.–5. klass omandab mänguliste tegevuste käigus teadmisi Raadi ajaloost, samuti tutvustatakse neile põnevaid esemeid ERMi kogudest. 6.–12. klass tutvub ERMi näitustega giidide saatel, saades teada, kes on eestlane, millised toitumistavad on üheksas Euroopa riigis, lisaks ka lühiülevaade postiajaloost.

„See on põnev väljakutse nii muuseumile kui ka koolile,“ ütles ERMi giid-metoodik Virve Tuubel, kes loodab, et toimuv inspireerib ka teisi koole viima oma õppepäevi muuseumisse. Lisaks erinevatele teadmistele, mida on võimalik omandada näitusekülastuste kaudu, pakutakse õpilastele võimalust ka ise käed külge lüüa ja meisterdada endale meene. Vanemale koolieale näidatakse ka filme rahvakultuurist. Nooremad koolilapsed saavad teadmisi mänguliste tegevuste kaudu.

Eesti Rahva Muuseum
Lisatud 2. septembril 2011

„Igal aastal on septembri algus koolidele kiire aeg ning kõigi õpilaste ja üliõpilaste nimekirjadesse kandmine võtab veidi aega. Sellega seoses munitsipaalpolitsei ametnikud soodustust tõendava dokumendi puudumisel lastele trahvi ei tee,“ sõnas ameti juhataja asetäitja Margo Reiska.

Enamasti suudetakse kõik andmed korrektselt infosüsteemidesse lisada septembri lõpuks ning, et vältida kiirel ajal liigseid sekeldusi, ametnikud pigem teavitavad puuduvast dokumendist, täpsustas Reiska.

Lisaks tuletab Reiska kõigile lastevanematele meelde, et kontrollitaks üle tasuta sõidu õigust andvad andmed linnaosa valitsustes.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet
Lisatud 2. septembril 2011

Euroopas mitmeid auhindu võitnud eSlovensko loodud animasarjas käsitletakse internetikasutusega seotud tõsiseid teemasid lastele arusaadaval ja humoorikal moel. Õpitakse ära tundma küberkiusamist, seksuaalset ahistamist, rassismi ja diskrimineerimist. Tegelased annavad ka nõu, mida internetis avaldada ja mida enda teada jätta.

Tegelastele andsid eestikeelse hääle näitlejad Taavi Teplenkov, Tõnu Oja ja Aleksander Eelmaa.
Kokku üheksat animafilmi saab vaadata portaalist www.Sheeplive.eu.

Projekt Targalt internetis on 75 % ulatuses kaasrahastatud Euroopa Komisjoni programmi Safer Internet poolt, millega Eesti liitus 01.09.2010. Projekti missiooniks on laste ja lapsevanemate targem internetikasutus ning ebaseadusliku sisuga materjalide leviku piiramine internetis. Tegevusi viivad lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele ellu Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, MTÜ Eesti Abikeskused ja Sotsiaalministeerium. Projekt kestab 20 kuud. Projekti koduleht on www.targaltinternetis.ee.

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 1. septembril 2011

KONKURSID ÕPETAJATELE 

Õppematerjalide konkurss „Täna samm, homme teine III“
Et innustada õpetajaid oma loodud materjale avaldama ja jagama, korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus kolmandat korda konkursi ”Täna samm, homme teine”. Õppematerjalide konkurss kestab terve õppeaasta, töid saab esitada kaheks erinevaks tähtajaks: 1. detsembriks 2011 ja 1. maiks 2012. Pärast iga tähtaega valitakse laekunud tööde hulgast parimad, mis võistlevad edasi konkursi lõppvoorus. Täpsem info.

„Webquestide konkurss“

Webquestide konkurss on mõeldud õpetajatele, kes on oma varasemas praktikas kasutanud või alles kavatsevad kasutama hakata webqueste. Võistlus seisneb info otsimises internetist ning oma leitud vastuste võõrkeeles esitamises selleks loodud keskkonnas

Konkursi tingimused:
- Konkursil saab osaleda individuaalselt või kuni 3-liikmelise rühmaga.
- Konkursil osalemiseks tuleb vabalt valitud keskkonda (näit. Zunal vm) või vabalt valitud vahendiga üles ehitada webquest järgides klassikalist struktuuri.
- Webquestide hindamisel arvestatakse selle visuaalset ja tehnilist teostust, sissejuhatuse motiveerivat ja kognitiivset mõju, vastavust õppekavale, ülesande kognitiivset taset, töökäigu kirjeldust, lisatud allikmaterjale ja hindamiskriteeriumite olemasolu. Parimad webquestid laetakse üles Koolielu repositooriumi.
Hindamismudel: link
Konkursitöö esitada: link
Tähtaeg: 1. mai 2012

Auhinnad:
I koht: MP4-mängija
II koht: MP3-mängija
III koht: Tiigrihüppe/Koolielu sümboolikaga meened
Žüriil on õigus välja anda eripreemiaid ja preemiaid ümber jagada.  

Lisaküsimustega pöörduda: Katrin Saks

NB! Jaanuarikuus toimub Koolielus õppimisüritus „Webquest õppimisüritus Zunal.com keskkonnas". Aeg: 9. jaanuar 2012 - 29. jaanuar 2012. Läbiviija: Katrin Saks.

KONKURSID ÕPILASTELE

UUS! Konkurss "Kirjandusraal"
Nõo kool korraldab koostöös Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tiigrihüppe Sihtasutusega veebipõhiste õppematerjalide konkursi „Kirjandusraal 2012“. Kuues konkurss on mõeldud 8.–12. klassi õpilastele ja viiakse läbi märtsis 2012 haridusportaali Koolielu humanitaarveerandi raames.

Registreerumise tähtaeg 1. detsember 2011.

Lisainfo.

Konkurss „Fotojutustus“

Humanitaar- ja sotsiaalained on hea materjal lugude jutustamiseks. Kahjuks jääb õppetunnis jutustamiseks aega aina vähem ja vähem. Konkursiga tahame anda õpilastele võimaluse jutustada oma lugusid läbi fotode. Tiigrihüppe haridusportaal Koolielu kutsub õpilasi jagama oma mõtteid fotojutustuse formaadis. Valitud teemapüstitus peab haakuma emakeele, võõrkeele, kirjanduse, ajaloo, inimeseõpetuse, psühholoogia, ühiskonnaõpetuse või filosoofiaga; rõhuasetuse valib õpilane. Innukat jutustamist!

Konkursi tingimused:
- Osalema oodatakse 4.-12. klassi õpilasi, võistlustöid hinnatakse kolmes vanusegrupis: 4.-6., 7.-9. ja 10.-12. klass.
- Osaleda võib nii individuaalselt kui 2-3-liikmeliste võistkondadena.
- Konkursitöö on esitlus või videofail vabalt valitud formaadis (võib sisaldada ka audio komponente), mis on publitseeritud veebis.
- Sobiva vahendi valivad õpilased ise, tekstidokumendina vormistatud töid hindamisel ei arvestata (Koolielu töövahendite sektsioon).
- Konkursitöö pikkus on min 3, max 10 minutit.
- Konkursitöö tiitellehel(/fotol) peab olema fikseeritud töö teema/pealkiri, autor(id), klass, kool
- Fotojutustuse raames võib kasutada nii teksti ja/või audiojutustuse võimalust (sh võõrkeelset), loo võivad rääkida ka vaid pildid ise, kui autor sedasi soovib.
- Valitud teemapüstitus peab haakuma emakeele, võõrkeele, kirjanduse, ajaloo, inimeseõpetuse, psühholoogia, ühiskonnaõpetuse või filosoofiaga, õpilane valib rõhuasetuse ise või kombineeriv erinevaid (nt võõrkeelne lähenemine ajaloo teemas vms).
- Konkursitöö järgib kindlat teemat ning kasuks tuleb loominguline lähenemine.
- Töö vastab autoriõigustele (kasutatavad fotod, kui nende autor pole esitaja ise, peavad olema nõuetekohaselt viidatud ja ei tohi minna vastuollu autoriõiguste kaitsega).
- Konkursi raames valminud tööd tuleb varustada Creative Commons´i litsentsiga Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License.
- Konkursitöö esitamise tähtaeg on 1. mai 2012
- Konkursil osalemiseks tuleb täita ankeet (link)

Žürii hindab võistlusele esitatud töid kolmes kategoorias (4.-6., 7.-9. ja 10.-12. klass). Konkursitöödes hinnatakse selgust temaatilises lähenemises, sisu, loogilist ülesehitust, valitud vahendi oskuslikku kasutamist, autori(te) loovust ning loomingulisust, vastavust konkursi tingimustele.

Auhinnad:
I koht – väline kõvaketas
II koht – kõlarid
III koht – veebikaamera
Žüriil on õigus välja anda eripreemiaid ja preemiaid ümber jagada.  

Konkurssidel auhinnalisi kohti võitnud õpilasi oodatakse koos juhendajatega 25. mail 2012. a. Tallinna pidulikule lõpuüritusele, mille korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus.

NB! Kõigi õppeaasta jooksul Koolielu konkurssidel osalenud õpetajate ja õpilaste seas loositakse välja 2 Ipadi – üks õpetajate, üks õpilaste hulgas.

Koolielu
Lisatud 1. septembril 2011

KONKURSS ÕPETAJATELE

„Praktilised tööd ja IKT rakendamine uues õppekavas“

Konkursijuhend: Reaal- ja loodusainete uues riiklikus õppekavas on iga ainekava teema lõpus jaotis Praktilised tööd ja IKT rakendamine. Konkursitöös oodatakse vastavaid materjale õppetöö (tundide) läbiviimiseks.

Konkursi tingimused:
Osalema ootame õpetajat või kuni 3-liikmelist õpetajate rühma
Konkursitöö:
  - vastab Koolielu õppematerjalide kvaliteedinõuetele
  - vastab uues riikliku õppekava ainekavas toodud teemadele ja soovitustele ning üldpõhimõtetele (Matemaatika põhikoolis; Matemaatika gümnaasiumis; Loodusained põhikoolis, Loodusained gümnaasiumis);
  - esitab materjalid praktiliste tööde ja/või IKT kasutuse läbiviimiseks matemaatika ja/või loodusainete õpetamisel ja õppimisel;
  - hõlmab ainekavast vähemalt ühe teema (mille järel on õppekavas märgitud Praktilised tööd ja IKT rakendamine);
  - on avaldatud veebis (muuhulgas soovitame kasutada nt veebitahvli loomise keskkondi ja puutetahvli tarkvara);
  - on terviklik, uudne ja teiste poolt rakendatav;
  - sisaldab konkreetseid nõuandeid õpetajale (nt tunnikava) ning materjale õpilastele;
  - sisaldab ka vajalike vahendite ja tingimuste kirjeldust, oodatavat tulemust ja soovitusi hindamiseks.
- Konkursitöö esitada: link
- Konkursi tähtaeg on 1. detsember 2011.
- Hindamismudel: http://koolielu.edu.ee/hindamismudelid/index.php?tegevus=print&hmid=533

- Auhinnad:
I koht – Väline kõvaketas
II koht – Komplekt: juhtmeta hiir, kõrvaklapid
III koht – Tiigrihüppe/Koolielu sümboolikaga meened
Žüriil on õigus välja anda eripreemiaid ja preemiaid ümber jagada.  

KONKURSS ÕPILASTELE

„IKT vahendid aitavad õppida“

Õpilased kasutavad mitmesuguseid kaasaegseid IKT vahendeid ja internetikeskkondi ehk enamgi kui õpetajad. Üldiselt arvatakse, et nad teevad seda muul otstarbel kui õppimine. Katsuge tõestada vastupidist!

Konkursi tingimused:
Konkursile oodatakse osalema põhikooli ja gümnaasiumi õpilasi individuaalselt või kuni 3-liikmelise rühmana. 
Konkursitöö:
  - kirjeldab IKT vahendi(te) kasutamist matemaatika ja/või loodusainete (loodusõpetus, bioloogia, geograafia, keemia, füüsika) õppimisel;
  - esitab konkreetse kirjelduse (õpiloo) õppimisest IKT vahendi (nt nutitelefon, GPS, tahvelarvuti, arvuti jne) ja/või internetikeskkonna (nt Facebook, MSN ja Skype, õpiprogramm, veebilehed jne) kasutamisega;
  - selgitab õpitud teema teoreetilist tagapõhja ja annab soovitusi tõhusaks õppimiseks;
  - on sisuliselt (teaduslikult) õige ja korrektne;
  - on illustreeritud (pildid, skeemid, video jms) ning avaldatud veebis;
  - on terviklik, uudne ja teiste poolt kasutatav;
  - vastab autoriõiguste nõuetele.
- Konkursitöö esitada: link
- Konkursi tähtaeg on 1. detsember 2011.
- Hindamismudel: http://koolielu.edu.ee/hindamismudelid/index.php?tegevus=print&hmid=534

- Auhinnad:
I koht – MP4-mängija
II koht – Komplekt: juhtmeta hiir ja kõrvaklapid
III koht – Tiigrihüppe/Koolielu sümboolikaga meened
Žüriil on õigus välja anda eripreemiaid ja preemiaid ümber jagada.  

Konkurssidel auhinnalisi kohti võitnud õpilasi oodatakse koos juhendajatega 25. mail 2012. a. Tallinna pidulikule lõpuüritusele, mille korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus.

NB! Kõigi õppeaasta jooksul Koolielu konkurssidel osalenud õpetajate ja õpilaste seas loositakse välja 2 Ipadi – üks õpetajate, üks õpilaste hulgas.


Koolielu
Lisatud 1. septembril 2011

KONKURSID ÕPETAJATELE

Õppematerjalide konkurss „Täna samm, homme teine III“

Et innustada õpetajaid oma loodud materjale avaldama ja jagama, korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus kolmandat korda konkursi ”Täna samm, homme teine”. Õppematerjalide konkurss kestab terve õppeaasta, töid saab esitada kaheks erinevaks tähtajaks: 1. detsembriks 2011 ja 1. maiks 2012. Pärast iga tähtaega valitakse laekunud tööde hulgast parimad, mis võistlevad edasi konkursi lõppvoorus. Täpsem info.

Konkurss „Kujundav hindamine õppeprotsessis“

Hindamismudelid on kasulikud selleks, et õpilasel oleks lihtsam enda õppeprotsessi juhtida ja oma tegevust analüüsida. Tiigrihüppe Sihtasutuse toel on valminud hindamismudelite genereerimise keskkond, mis toetab jagamise kultuuri. Uues Riiklikus Õppekavas on kujundaval hindamisel väga oluline koht õpilase arengu toetamiseks. Tiigrihüppe Sihtasutuse haridusportaal Koolielu kutsub I ja II kooliastme õpetajaid osalema konkursil, mille eesmärgiks on luua metoodiline materjal, kus on näidatud, kuidas õpetaja kasutab õppetöös kujundavat hindamist koos näidetega.
Metoodilise materjali juurde peab olema lisatud vähemalt 10 hindamismudelit, mis on loodud Eesti hindamismudelite keskkonnas. Konkursitöö metoodilise materjali ehk selgituse, kuidas kujundavat hindamist on õppeprotsessis kasutatud, võib esitada veebilehena, ajaveebina vm.

Konkursi tingimused:
- Osalema oodatakse I ja II kooliastme õpetajaid.
- Osaleda võib nii individuaalselt kui ka koostöös kuni 3 kolleegiga.
- Hindamismudelid tuleb luua hindamismudelite keskkonnas, hindamismudelid on lingitud oma metoodilise materjaliga, mis on loodud vabalt valitud keskkonnas (erandina võivad inglise keele õpetajad kasutada ka ingliskeelseid hindamismudelite keskkondi).
- Konkursitöös peab olema genereeritud vähemalt 10 hindamismudelit, kus on juures kirjeldus, kuidas seda kasutati, millise aine ja teema juures, mitmendas klassis.
- Konkursitöö peab sisaldama originaalloomingut. 
- Töö peab vastama autoriõigustele. 
- Konkursi raames valminud tööd tuleb varustada Creative Commons´i litsentsiga Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License.
- Konkursitöö metoodiline materjal peab olema avaldatud avatud keskkonnas.
- Konkursitööde hindajateks on Koolielu aineekspertide poolt loodud žürii, avatud hindamine ja tagasiside Koolielu kasutajate poolt.
Žürii hindab konkursitöö sisu, edasiantu selgust, korrektsust, loogilisust, kujundust, vahendi valikut, vormistust, kasutatavust teiste õpetajate poolt, autorlust ja autori/te loovust. 
- Konkursitöö tuleb esitada: link
- Konkursi tähtaeg: 1. detsember 2011
- Lisaküsimustega võib pöörduda: Laine Aluoja.

- Auhinnad:
I koht – Väline kõvaketas
II koht – Komplekt: juhtmeta hiir, kõrvaklapid
III koht – Tiigrihüppe/Koolielu sümboolikaga meened
Žüriil on õigus välja anda eripreemiaid ja preemiaid ümber jagada.  

Konkurss „Huvitav veebivahend õppetöös“

Uued ja huvitavad veebivahendid ootavad leidmist ja rakendamist. Tiigrihüppe haridusportaal Koolielu kutsub õpetajaid osalema konkursil, mille eesmärgiks on leida ja tutvustada Eestis vähe kasutatud veebivahendit ning pakkuda kasutamisvõimalusi vastavalt riiklikule õppekavale.

Konkursi tingimused:
- Osalema oodatakse õpetajaid individuaalselt või kuni 3-liikmelise grupiga.
- Õpetaja valib välja ühe veebivahendi.
- Vahendit tuleb katsetada õpilastega.
- Veebivahendi kohta koostatakse kirjeldus ja juhend, mis aitavad vahendit teistel kasutada.
- Lisatakse analüüs ja metoodilised soovitused.
- Lisatakse vähemalt kaks näidet, kuidas vastavalt õppekavale on antud vahendit õppetöös kasutatud. 
- Veebivahendi kirjeldus, juhend, metoodilised soovitused ja näited on avaldatud veebis.
- Töö vastab autoriõigustele.
- Konkursi raames valminud tööd tuleb varustada Creative Commons´i litsentsiga Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License.

Žürii hindab konkursitöö asjakohasust õppematerjalina, sisu, edasiantu selgust ja autorite loovust. Hindamisel lähtutakse Koolielu õppematerjalide kvaliteedinõuetest. Parimad tööd lisatakse Koolielu õppematerjalide hulka.
- Hindamismudel: http://koolielu.edu.ee/hindamismudelid/index.php?tegevus=print&hmid=529

- Konkursitöö tuleb esitada: link
- Tähtaeg: 1. detsember 2011

- Auhinnad:
I koht –  Elektroonikapoe kinkekaart 75 euro väärtuses 
II koht – Komplekt: juhtmeta hiir, kõrvaklapid
III koht – Tiigrihüppe/Koolielu sümboolikaga meened
Žüriil on õigus välja anda eripreemiaid ja preemiaid ümber jagada.  

Lisaküsimustega pöörduda: Anu Peri, Hene Binsol.

KONKURSID ÕPILASTELE

"Minu raamat/õpik"
Raamatud on toredad ja kasulikud, eriti kui ise autor olla. Tiigrihüppe haridusportaal Koolielu kutsub õpilasi osalema konkursil, mille eesmärgiks on luua virtuaalne raamat või õpik. Õpilane võib luua oma e-õpiku mõne õpitava teema/aine kohta, teha oma luule-, pildi- või esimese juturaamatu.

Konkursi tingimused:
- Osalema oodatakse lasteaia ning I-III kooliastme (1.-9. klassi) lapsi.
- Võistlustöid hinnatakse neljas vanusegrupis: lasteaed, I kooliaste, II kooliaste, III kooliaste.
- Osaleda võib nii individuaalselt kui ka gruppidena (grupis kuni 6 õpilast).
- Sobiva e-raamatu loomise keskkonna valivad õpilased kas ise või õpetaja abiga (näide).   
- Oma e-raamatu loomisel žanrilisi piire pole.
- Konkursitöö sisaldab originaalloomingut sh ka illustratsioonid.
- Töö vastab autoriõigustele.
- Konkursi raames valminud tööd tuleb varustada Creative Commons´i litsentsiga Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License.

Žürii hindab konkursitöö sisu, edasiantu selgust ja autorite loovust. Hindamisel lähtutakse Koolielu õppematerjalide kvaliteedinõuetest.  
- Hindamismudel: http://koolielu.edu.ee/hindamismudelid/index.php?tegevus=print&hmid=530 
- Konkursitöö tuleb esitada: link 
- Tähtaeg: 1. detsember 2011

- Auhinnad:
I koht – MP3-mängija
II koht – Komplekt: juhtmeta hiir ja kõrvaklapid
III koht – Tiigrihüppe/Koolielu sümboolikaga mälupulk ja pastakas.
Žüriil on õigus välja anda eripreemiaid ja preemiaid ümber jagada.   

Lisaküsimustega pöörduda: Anu Peri, Hene Binsol. 


 

Logokonkurss "Koolielu 10"
Tiigrihüppe haridusportaal Koolielu saab 2011. a. sügisel 10-aastaseks. Juubeliaasta tähistamiseks kuulutame välja logokonkursi "Koolielu 10". Konkursile saadetud töid soovime kasutada õppeaasta jooksul portaali kujunduselementidena. Osalema ootame nii lasteaedade kui ka üldhariduskoolide õpilasi (õpilaste vanusekategooriad: lasteaed, I kooliaste, II kooliaste, III kooliaste ja IV kooliaste).

Konkursi tingimused:
- Konkursile esitatav töö peab olema originaallooming ja vastama autoriõigustele.
- Formaat ja tööde esitamine:
- Konkursitöö peab olema loodud arvutiga.
- Logos peaks kasutama sõna "koolielu 10", ideaalis võiks esile tulla ka seos Tiigrihüppe Sihtasutuse kui haridusuuenduse eestvedajaga.
- Töö esitada järgmisele aadressile: link
- Iga osaleja võib osaleda kuni 3 tööga.
- Tiigrihüppe haridusportaalil Koolielu on õigus tasuta kasutada konkursil osalenud fotosid Koolielu portaalis ja Koolielu portaali tutvustavates materjalides.
- Konkursitööde esitamise tähtaeg: 15. oktoober 2011

Auhinnad:
Igas vanusekategoorias loositakse välja auhindadena Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Koolielu logodega meened.

Lisaküsimustega pöörduda: Kristi Semidor 

Konkurssidel auhinnalisi kohti võitnud õpilasi oodatakse koos juhendajatega 25. mail 2012. a. Tallinna pidulikule lõpuüritusele, mille korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus.

NB! Kõigi õppeaasta jooksul Koolielu konkurssidel osalenud õpetajate ja õpilaste seas loositakse välja 2 Ipadi – üks õpetajate, üks õpilaste hulgas.


Koolielu
Lisatud 1. septembril 2011

Parimate piltide autoritele on välja pandud auhinnad ja temaatilised eripreemiad. Samuti premeeritakse juhendajaid. Piltide esitamise tähtajaks on 14. november.



Metsa-aasta väärtustab inimese rolli metsas ja metsa tähtsust inimesele. Virtuaalses maailmas endale meelepärasel teemal fantaseerides, saavad kõik ühiskonnas kaasa rääkida ja väljendada oma mõtteid ja hoiakuid. Sel aastal on valida üheksa teema seast. Täpsemad juhised, piltide esitamine ja varasemate võistluste pildid aadressil http://joonistaja.eenet.ee/.

EENeti arvutijoonistuste võistlused said alguse 2002. aastal, mil tähistati Eesti Interneti 10. aastapäeva. Sellele järgnes 2003. aastal EENeti 10. sünnipäev. Nii kujunes võistlus iga-aastaseks traditsiooniks, mis kestnud juba üheksa aastat.

Lisainfo arvutijoonistuste võistluse kohta:
Maria Ristkok, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, telefon 730 2110, e-post maria.ristkok@eenet.ee


NB! Koolielu portaalis toimub septembrikuus õppimisüritus "Arvutiga joonistamine".
Läbiviijad: Ene Moppel, Krista Kõlli Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist.
Aeg: 26. september 2011 - 17. oktoober 2011. Lisainfo lähiajal. 



Lisatud 1. septembril 2011

Kunstis osutus see küllaltki vaevarikkaks ettevõtmiseks, et sobitada üheks tervikuks õppeaine olemus, uue ainekava olemus, erinevate õpetajate harjumused ja vajadused ning see, milliseid õppematerjale on ja võiks olemas olla. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et muutused ei olegi lõpuks hirmus suured, oli arutelusid, vaidlusi, otsinguid ja tööversioone palju ning mõnegi nimetuse muutmine sisuliselt oluline. Kerkis mõte, et aluspõhimõtteid tuleks natuke ka avalikustada ja kusagil võiks olla omamoodi spikker, kust paistaks selgemini välja kogu struktuur kui üks tervik (portaali uues tehnilises lahenduses on seda raske näha) ning oleks ka natuke osutatud, mis mille alla käib.


Üldiselt sai lähtutud sellest,
•    et jaotusi tuleks võimalikult vähem (panna rohkem kokku ühte „sahtlisse“, kus saab);
•    kas alateema kohta on olemas või on oodata palju õppematerjale (kas on mõtet eraldi esile tõsta);
•    et paremini oleks integreeritud kõik kooliastmed ning hõlmatud uue ainekava rõhuasetused;
•    et paratamatult jääb ikka sisse mingi nimetuste ja jaotuste tinglikkus.

Otsimine-leidmine
Struktuuri luues oli oluliseks lähtekohaks loomulikult õppematerjalide otsimine – kuidas võiks kõige loogilisemalt mingi materjali üles leida. Õpetaja võib otsida kindlat materjali, mida teab seal olemas olevat, teiselt poolt vaatab, kas on äkki midagi talle sobivat mingi teema kohta.

Kunstiõppe jaoks on suurepärane, et materjalid saab siduda mitme märksõnaga, nii et nad võivad otsingus tulla välja mitmeski rubriigis. Kunstiteemade käsitlemises on loomulik ja paratamatu, et sisulised, vormilised, tehnilised ja kunstiloolised küsimused on rohkem või vähem omavahel põimunud ja materjal võibki sobida hästi mitme jaotuse alla.

Mis on olemas ja mida võib tulla
Silmas sai peetud nii seda, milliseid materjale on juba olemas, kui ka seda, milliseid võiks tõenäoliselt juurde tulla, arvestades nt uue ainekava rõhuasetusi, aga ka seda, et struktuur mingi terviku moodustaks.

See, milline pilt loodud materjalidest moodustub, tuleneb suuresti sellest, kuidas need Koolielu portaali tulevad. Olulise osa materjalidest näiteks on õpetajad loonud erinevate kursuste lõputöödena, mistõttu on nende mõtet suunanud kursustel õpitu – sageli infotehnoloogiline külg. Koolielu portaal on koht, kus saab õppematerjale avaldada ja teistega jagada, kuid keegi ei tegele otseselt ühegi aine varustamisega õppematerjalidega või aine tervikut silmas pidades kindlatel teemadel materjalide tellimisega. Nii ongi lihtsaid teemasid, mis on mitmekülgselt kaetud, ja selliseid, mille kohta nende olulisusest hoolimata midagi leida ei ole.

Tahaks loota, et loodud struktuur hakkab tasapisi ka materjalide koostamist või üleslaadimist suunama. Ehk ei valita kursusetööks alati mingit lihtsat ja tuttavat valdkonda (nagu nt värvusõpetus näib olevat) ning lähtutakse rubriikidest, mille alla oleks vaja midagi luua. Samuti ehk märgatakse tühje kohti oma loodud materjalidega kõrvutades ning söandatakse viimastest midagi teistega jagamiseks avaldada.

Integreeritult kõik kooliastmed
Õppematerjalide uue struktuuri üle arutades oli kõikide oma arvamust avaldanud õpetajate seisukoht, et kunstis ei ole mõttekas jaotada materjale vanuseastmete kaupa. Astmete vahele on siin ütlemata raske piire tõmmata, sest väga paljusid teemasid saab, vastavalt kohandades, kasutada pea igas kooliastmes – kord keskse õppesisuna, kord võrdlusmaterjalina, kord loomingulise töö ainestiku või taustana. Pealegi on uus ainekava nii üldine, et andes õpetajale suure vabaduse oma valikute tegemiseks, jätab see konkreetsema õppesisu praktiliselt määratlemata. Just uus ainekava muudab kooliastmete järgi jaotamise tegelikult võimatuks ja mõttetuks.

Samas vastab see ühtne esitus uue ainekava suundadele. Kunstiajalugu ei ole eraldi õppeaine gümnaasiumiastmes, vaid kunstiõppe loomulik osa kõikides klassides, esimesest alates. Loomulikult valitakse sisuühikud ja käsitlusviis vastavalt õpilaste vanusele ja kogemusele. Ka gümnaasiumi kunstitunde ei tohiks täita kunstiajaloo kronoloogilise ja faktoloogilise läbimisega. Selle asemel peaks rohkem liikuma valitud teemasid või probleeme pidi ajastute ja maade piire ületavalt, püüdes mõista ideoloogiate muutusi ja võrreldes käsitluste erinevusi nii sisus kui vormis, rääkimata loominguliste tööde tegemisest – nii on ka teistel õppematerjalide plokkidel oma roll nii põhikooli kõikides astmetes kui ka gümnaasiumis.

*
Järgnevalt kommenteeriksin mõningaid jaotuste nimetusi või teemade paigutusi – neid, mille üle töö käigus vaieldi või millele asukoha kohta küsimusi esitati. Ühtlasi on need üldisemad kommentaarid kunstiõppe sisu ja terminite kohta.

Kunsti- ja kultuurilugu
Teadlikult ei ole kasutatud sõna „ajalugu“. Üldhariduskooli kunstiõppes ei ole kesksel kohal kunstiajalugu kui vastavale teadusharule tuginev distsipliin, ka gümnaasiumiastmes mitte. Isegi 2002. a ainekavas ei olnud see nii mõeldud, kuigi praktikas kippus gümnaasiumi osas domineerima kronoloogiliselt üles ehitatud faktoloogia läbimine. „Kultuur“ nimetuse teises pooles rõhutab kunsti jaoks alati olulist laiemat kultuurikonteksti, millest tuleks lähtuda, nii palju kui võimalik.

Kuigi alajaotused lähtuvad siiski traditsioonilistest peatükkidest, sest õpetajad on nii harjunud ja selle alusel on loodud hulganisti õppematerjale, tuleb ikka meelde tuletada, et ajateljel ühes suunas liikumine on siiski vaid üks osa ja üks võimalus ainestiku käsitlemisel. Lisaks läheb ajateljelt välja nt rahvakunst, samuti ei vaadelda teisi kunstikultuure (nn kaugete maade – Jaapani, Hiina, Austraalia aborigeenide, Ameerika indiaanlaste jne – kunsti) päris samal ajateljel või ajaloolises arengus. Oluline lisand on rubriik „Võrdlevad teemad“, kuhu ootaks väga eriilmelisi materjale, kus võrdluse aluseks on erinevad printsiibid ning suured ja väikesed kunstiloo küsimused.

Vormi mitu tähendust
Mille alla läheb voolimine? Kas värv on ikka vormiküsimus? Selliseid küsimusi esitati töö käigus. Kunstiliikide all on kasutatud nimetust „skulptuur“ selle laiemas tähenduses, mis haarab nii raidkunsti, plastikat kui ka teisi tehnoloogiaid. Kitsamas tähenduses tähistab skulptuur raiumise, eraldamise teel loodud vormi ning voolimine (plastika) elastsest lisatavast materjalist modelleerimist. Nendest lähtumine aga nõuaks veel paljude eraldi jaotuste lisamist, et kaetud oleks ka nt vormivalu, valmisesemete kasutamine, materjalide kombineerimine jm. Sageli kasutatakse kunstiõppe ühe alajaotuse või ka eraldi õppeaine nimetusena skulptuuri asemel sõna „vormiõpetus“, kuid see tekitaks siin vaid segadust. Isegi sellise nimega õppeaine sisuna peetakse mõnikord silmas ainult traditsioonilist skulptuuri, mõnikord kolmemõõtmelist vormi laiemalt ning vahel igasugust vormi, sh ka tasapinnalist.

Segadus tekib siis, kui paralleelselt on käigus ka teine sõnakasutus, vastandades teose sisu (ainestik, süžee, sõnum) ja vormi. Selles mõttes on vormiküsimusteks kujutamisviis, valgus ja värv, kompositsioon ja ruum, mis puutuvad nii kahe- kui kolmemõõtmelistesse teostesse/ objektidesse.

Kui eelmises struktuuris oli suure ploki pealkiri „Kunsti abiteadused“ ning selle all rubriigid vormiõpetus, värvusõpetus, kompositsioon, perspektiiv, kirjaõpetus ja joonestamine, siis uus pealkiri „Vormiküsimused“ muutis selle alla koondatavat (kiri ja joonestamine liikusid mujale) ja nimetusi, kuid võiks muuta ka pisut hoiakut nende suhtes. Iga selline „õpetus“ kipub paljudel seostuma kindlate reeglite õpetamisega ja kitsamalt realistliku kujutamisega. Nimetuse muutus avardab sisu ja pehmendab piire. Tegu ei ole alati tingimata „õpetusega“, needsamad rubriigid võivad gümnaasiumis mängu tulla nt ajastuid läbivate teemade puhul võrdluse ja analüüsi kategooriatena. „Kujutamisviisid ja -võtted“ võib haarata igasuguseid kujutamisi ja vormimänge (nt realistlik, üldistatud, stiliseeritud, deformeeritud, karikatuurne) ja seda nii tasapinnaliste kui ka mahuliste teoste puhul. Seetõttu sai ka maha laidetud eraldi sahtel „3D vorm“, sest ühelt poolt katavad „vormiküsimused“ ka neid, kui aga kesksem on tehnika või kunstiliik, siis kuulub õppematerjal pigem kunstiliikide ja -tehnikate plokki (nt skulptuuri või disaini või isegi arhitektuuri alla).

Teiste vormiküsimuste jaotuste osas tuleks märkida, et värvidega ei puututa kokku vaid maalimisel neid segades, värvidel on ütlemata suur roll disainis ja nii reaalsetes kui virtuaalsetes keskkondades, neil on eriline roll paljudes kunstivooludes. Kuigi praegu on värvus¬õpetuse kohta konkurentsitult kõige rohkem õppematerjale, on need sisult üsna ühetaolised ning lihtsalt kordavad põhialuseid ja -mõisteid. Perspektiivi all ei tuleks mõelda kitsalt tsentraalperspektiivi ega taandada selle käsitlemist üksnes koondpunktide järgi konstrueeri¬miseks (seetõttu on ka lisatud pildiruumi mõiste).

Teose nii oluline sisu
Tänapäeval on sisu/mõte kunstis olulisim ja vorm peaks olema sellele allutatud. Teose sisu osa oli vaja ka uues struktuuris kuidagi tugevdada. Plokk „Kunstiteose teema/ainestik" hakkas arenema traditsioonilistest (maalikunsti)žanritest, mistõttu olid seal algul portreekunst, maastikumaal, natüürmort, olustikumaal, religioosne maal. Edasine püüdlus oli laiendada nimetusi ja sisu maali piiridest välja, arvestades, mida reaalselt koolis õpetatakse ning mida erinevates töödes kujutatakse. Teiselt poolt oli vaja, et siia saaks panna ka materjale, mis keskenduvad kunstipärandi oluliste teoste sisule ning levinud teemade käsitlemisele.

Inimene on vaieldamatult oluline, kuigi sisaldub ainestikuna kindlasti teisteski alajaotustes, kuid inimese kujutamist käsitletakse ka eraldi. Loodus haarab maastikumaali, animalismi, marinismi jne, sh üksikuid loodusobjekte. Selle kõrvale oli vaja mittelooduse jaotust (Tehiskeskkond, objektid).

Kuna aga keskne ei ole objektide välimuse edastamine, vaid pigem millestki jutustamine, siis tekkis olulise jaotusena „Sündmus, jutustus“ (ning see sai ka järjekorras esimese positsiooni). Ajendiks oli ka esitatud küsimus, kuhu panna nt kirjanduslikke lugusid, ajaloolisi teemasid, fantaasiat puudutavad materjalid. Sündmus/jutustus haarab laialt. Siia saab ilusti panna kirjandusteosele või ajaloosündmustele põhinevad materjalid, kuid sündmuseks võib olla ka sünnipäev, olümpiamängud, vabariigi aastapäev, värskeim looduskatastroof, aktuaalne poliitiline sündmus jne. Jutustada võib ka seiklustest ning oma väljamõeldud maailmadest ning tegelastest.

Religioonil on olnud kunstile erinevatel aegadel ja erinevates kultuurides tugev mõju ning usutemaatika on olnud ka kunstiteoste oluliseks ainestikuks. Usuga seonduv võib mahtuda ka sündmuse/jutustuse alla, samas ei pruugi kaanonid, sümbolid ja mõistukõned sinna ikkagi kõige paremini sobida. Nii tekkis jaotus „Usund, müüt, allegooria“.

Kunstiteose ainestiku plokki võivad kuuluda ka sedasorti vaatlused nagu kirjandus, muusika, religioon vms kunstiteoses, kuid need võivad käsitluse laadi poolest olla ka võrdluse või seoste loomise teemad, samuti on olemas alajaotus „Ainetevahelised seosed“.

Õppevormid ja abivahendid
Viimane plokk – Abiks õpetajale – on pühendatud õppevormidele, metoodikale, abivahenditele. Üks ettepanek oli lisada sinna ka jaotused „Kunsti riiklik ainekava“ ning „Kunstiõpikud, töövihikud“, mis pani kaaluma, kas ja milliseid õppematerjale võiks nende alla tõenäoliselt tulla. Õpetaja üldiselt teab, kust leida õppekava. Lingid kehtivale, eelmistele ja teiste maade õppekavadele saab panna kas või ühteainsasse tekstidokumenti (Kodulehed, blogid, lingid).

On väheusutav, et hakatakse esitama õppekava teoreetilisi analüüse, kuigi ainekavade kommentaarid ja tõlgendused ning praktilised rakendused (töökavadena vms vormis) võiksid pakkuda laiemat huvi.

Kunstiõpikud, töövihikud ja igasugused muud head raamatud, millest võiks abi olla, võivad olla leitavad kirjete või linkidena, kui materjal on elektrooniliselt veebist leitav, kuid terveid õpikuid-töövihikuid ilmselt keegi üles riputama ei hakka (omakoostatud materjalid jagunevad sisu järgi teistesse rubriikidesse). Siiski oleksid teretulnud õpikute analüüsid ja arvustused, pakkuda võiks soovitusi ning näiteks teiste maade õpikute kirjeldusi ja kokkuvõtteid.

Paigutamine pigem sisu kui vormi järgi
Töö käigus esitati ka küsimusi nt konkursitööde, uurimistööde, interaktiivse tahvliga õppematerjali kohta. Konkursi- ja uurimistöödel on kindel teema ning neid on põhjust üles otsida ja kasutada ikka sisu pärast. Interaktiivne tahvel on ikkagi lihtsalt vahend ning olulisem on see, mille teenistusse see rakendatakse. Seega paigutatakse materjalid eelkõige sisust lähtuvalt, kuigi viimane plokk pakub mõningaid võimalusi ka lisaks õppevormi ning vahendeid arvestada.

Eelmises struktuuris oli eraldi jaotus „Digitaalne kunst“. Kuid mis see ikkagi on? Tänapäeval võivad pea kõik asjad olla KA digitaalsed – digitaalselt tehtud või hiljem digitaliseeritud (suurem osa graafilisest disainist, digifoto, film, animatsioon, maal, raamat...), mistõttu muutus selline jaotus mõttetuks.

Sisu järgi jaotamist ja otsimist hõlbustaksid täpsed ja informatiivsed õppematerjalide pealkirjad, kahjuks jätab see külg kõvasti soovida. Näiteks värvusõpetuse all on hulgi õppematerjale pealkirjadega „Kunst“ või „Kunstiõpetus“ (5), „Värvid“ (3), „Värviõpetus“ (15) ehk siis need annavad väga vähe teavet konkreetsema teema või probleemipüstituse kohta. Loodetavasti hakatakse ka sellele suuremat tähelepanu pöörama.

*
Peamised kaasamõtlejad ja arvamuse avaldajad olid uue struktuuri loomisel Helle Saue, Anu Tuulmets, Tiiu Esnar, Indrek Raudsepp ja Jüri Mäemat.
Koolielu õppematerjalide osas muutub struktuur septembri keskel.

Anu Tuulmets, Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetaja
Koolielu
Lisatud 1. septembril 2011

Arvuti kasutamise oskus omandatakse läbi ainetundide
Gustav Adolfi Gümnaasiumis on tuhande õpilase kohta kaks arvutiklassi. Mitte just palju, eriti kui mõelda uuele õppekavale, mille järgi tuleb tundides ning kodutöid tehes aina rohkem arvutit kasutada. Üks arvutiklass on tundide läbiviimiseks, lisaklass seati sisse „koridori“ – just seal saavad õpilased käia vajadusel kodutöid tegemas. Kui alguses oli arvutiklassi kasutus õpetajate seas üsna harv, siis tänaseks on nii arvutiklass kui ka lisaklass pidevalt täis broneeritud. Aktiivsemad klassi kasutajad on matemaatika, keemia, inglise keele, aga ka eesti ja vene keele õpetajad. Eelmise aasta lõpus avastasid arvutiklassi ka muusikaõpetajad – tõesti, võimalusi, mida arvutis teha, on tohutult. Tuleb vaid üles leida. Ja siin tuleb appi haridustehnoloog.

Tallinna Haridusamet on võimaldanud koolidele tavapärase MS Office’i paketi, muus osas püütakse tarkvara kasutamisel säästlikult läbi saada ning võimalikult palju vabavara kasutada. Koolis pole ametlikku poliitikat ka õppekeskkondade valikul, haridustehnoloog soovitab keskkonda vastavalt õpetaja vajadustele (nt VIKO 4.-12. klassis, Moodle 12. klassis, Vikid 6.-9. klassis ja ajaveebid 5.-12. klassis).

Koolis pole eraldi arvutiõpetuse tunde, mis toob endaga kaasa nii head kui ka halba: õpetajad tunnevad uue õppekava tõttu „sundi“ aeg-ajalt arvutiklassis tunde läbi viimas käia, teisalt tekib küsimus, kas õpilased omandavad ikkagi läbi aineõppe vajalikud arvutioskused. Sügisel on GAGis plaanis gümnaasiumiõpilaste seas läbi viia uuring selgitamaks, kas arvutiõpetuse tundideta õpe on ennast õigustanud.

Arvutiõpetus GAGi algklassides
Allakirjutanule avaldas kõige enam muljet Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklassiõpetajate sihipärane tegutsemine õpilaste arvutikasutamise oskuste arendamisel. Algklassides avati 2007. a. B-klassina matemaatika-muusika õppesuund. Algklassiõpetajaid suunab ja toetab GAGi haridustehnoloog. 

1.-3. klassini toimub arvutiklassis üks rühmatund nädalas, 4. klassis on tund tervele klassile. Tunnis omandatakse elementaarsed arvutialased oskused, tutvutakse erinevate programmidega. Läbivateks teemadeks on internetiturvalisus ja autoriõigused. Matemaatika-muusika õppesuunal õpetav Kristi Saarpuu rõhutas, et nende õpilased saavad kiiresti selgeks kontolt väljalogimise tähtsuse ning kasutatud piltide autoritele viitamine on elementaarne, ka ei kiputa oma paroole kergekäeliselt sõpradele jagama. 

Töökeskkonnana kasutavad klassiõpetajad vikit, kuhu koguvad klasside kaupa tunnikavasid ja linke. Nii on vajadusel lihtsam ka kolleegi asendada – tunni käik on vikis kenasti kirjas. Programmidest, mida algklassides eelistatakse kasutada, toodi esile õppemängud Sebran, GCompris ja Childsplay, multimeediaprogrammidest ArtRage, Drawing for Children, Audacity, IrfanView, Paint.NET ja PhotoStory ning kõiksugu veeb 2.0 vahendid. Programmeerimist – jah, programmeerimist õpitakse algklassides tasulise Drape ning vabavara MSWLogo abil.

Et ei jääks muljet, et GAGi algklassiõpilasi arvuti tagant ära ei lastagi, siis nimetaks selguse ja lihtsuse huvides ära üldised arvutikasutamise oskused, mida vastavalt klassile omandatakse: 1. klassis logimine, hiir ja klaviatuur, salvestamine; 2. klassis konto loomine, riistvara kasutamine; 3. klassis e-kiri ja riistvara kasutamine; 4. klassis erinevad failitüübid (heli, pilt, video jt) ning riistvara kasutamine. Alustatakse lihtsamast teksti- ja tabeltöötlusest (nt suur ja väike algustäht, klassi nimekirja trükkimine, 3.-4. klassis püütakse klassikaaslaste nimekirja tähestiku järjekorras töötlema hakata, uuritakse üksteise lemmiktoite ning tehakse selle põhjal statistikat jne), õpitakse tegema esitlust MS PowerPoint programmiga, kasutatakse arvutigraafika programme (Drawing for Children, ArtRage jt).

Programmeerimiseks kasutatakse 1.-2. klassis programmi Drape. Õpetaja Kaja Belialsi sõnul on tegemist kujundipõhise programmeerimisega – õpilasel tuleb geomeetrilisi kujundeid paigutada erinevatesse kohtadesse, neid värvida jne. Õpetaja annab õpilasele valmis pildi, mille järgi peab sarnase looma, hiljem osatakse kujundeid juba enda soovi järgi paigutada. Alates 3. klassist hakatakse kasutama vabavaralist programmi MSWLogo, kus tuleb selleks, et kilpkonn vm liikuma hakkaks, õppida käsureale käsklusi kirjutama.

4. klassi lõpus on Kristi Saarpuu hinnangul õpilaste arvutialased oskused väga head. Neile meeldivad arvutitunnid, kus mänguliselt tehakse tegelikult tõsist tööd. Ka Belialsi sõnul toetab arvutikasutus kõikides ainetes õpitut ning õigustab ennast algklassides täielikult. Õpilased osalevad juba aastaid peastarvutamise võistlusel Pranglimine ning World Math Day. Nad on Saarpuu ja Belialsi hinnangul teadlikud arvutikasutajad, kes oskavad end paremini ka võimalike ohtude eest kaitsta.

IKT eesti keele ja kirjanduse tunnis
Miks peaks eesti keele tunnis arvutit kasutama, küsis GAGi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anu Kell ning vastas ise: lisaks sellele, et see laiendab õpilaste silmaringi, võimaldab arvuti tunde huvitavamaks teha ja anda õpilastele lahendamiseks teistsuguseid ülesandeid kui tavalises klassiruumis. Vähem tähtis pole seegi, et läbi ainetunni õpib ka korrektset keelekasutust arvutit kasutades (näiteks e-kirjade kirjutamisel). Õpilased kipuvad arvama, et geograafiatunnis võib komad unustada, neid hoitakse eesti keele õpetajate jaoks…

GAGi õpetaja Anu Kell eelistab õpilastega töötada osaliselt suletud keskkonnas VIKO, kuhu loodud vastava klassi kommuuni (ehk ühe klassi) piires avatud materjalid on kõigile asjaosalistele nähtavad. Õpetaja leiab, et sellises keskkonnas töötamine on heaks eeltööks enne avatud keskkondade juurde minemist. Õpilased õpivad oma mõtteid paremini kontrollima – õpitakse analüüsima kui isiklikke seiku sobib kogu klassile avaliku loovtöö puhul kirjeldada. Jõudlus ja kiirus on arvutis töötades õpilaseti väga erinev, nendib Anu Kell, alati peab olema varuks hulk lisaülesandeid kiirematele. Õpetaja loodab, et arvutiklassis õpitu jääb õpilastele külge ning kui edaspidises elus pole raamatu kujul ÕS-i käepärast, osatakse internetist õigekeelsussõnaraamat vajadusel üles leida.

Õpetaja Inga Laidna armastab oma õpilastega kasutada avatud keskkondi, ajaveebe. Nii loodab ta õpilastele tutvustada ühte võimalikku keskkonda, mille abil arvutit töövahendina kasutama õppida. Inga Laidna on ajaveebidega töötanud juba kuus aastat ning tal on veebipäevikutega töötamise plussidest lausa nimekiri koostatud: innustab õpilasi rohkem kirjutama, annab võimaluse oma loomingut avaldada, õpetab avastama internetis leiduvaid võimalusi, õpetab oma arvamust avaldama, õpetab hindama turvalisuse riske interneti kasutamisel. Klaviatuuril klõbistamine meeldib õpilastele kindlasti rohkem kui vihikusse kirjutamine, on Laidna kogenud.

Inga Laidna tunnisüsteem näeb välja selline: ühe korra nädalas on 6.-8. klassi õpilastega planeeritud tund arvutiklassis (hiljem võib käia ka näiteks 2 korda kuus, kui süsteem selge ja saadakse kodus ise hakkama), iga õpilane teeb algatuseks oma veebipäeviku (õpilastel on luba need ilma perekonnanimeta teha), õpetaja teeb klassi veebipäeviku, kuhu lisab ülesandeid. 

Õpilastel tuleb üksteise loovtööde kohta ka kriitikat kirjutada – nad on suured kritiseerijad, aga ei jää ka kiidusõnadega kitsiks, teavad õpetajad. Leitud vead tuleb ka internetitekstides ära parandada, siin järeleandmist ei ole.

Eks veebikeskkonnas töötamise ettevalmistus nõuab õpetajalt väga palju aega, nõustuvad nii Anu Kell kui ka Inga Laidna, aga lohutavad ka: pärast tekib juba ülesannete ja materjalide kogum ning kogemusigi tuleb juurde. Eesti keele õpetajad üritavad suunata õpilasi leidma internetist kasulikku (selle suure hulga kahjuliku kõrvalt).

Linke: GAG eesti keel, Netvibes, Blogger. 

Kunstitunnid IKT kaasabil
Õpetaja Marju Liidja sõnul ei asenda arvuti kindlasti maalimist ega joonistamist, küll aga võib kunstitundi rikastada. Kunstiõpilastega üritab Marju Liidja 2-3 korda aastas arvutiklassi minna. Põhikooli kunstitunnis on tore kasutada mõnd lihtsat arvutiprogrammi uue teema või mõiste seletamisel (näiteks sõnamosaiik või Sumopaint), arvutiklassis tunde läbi viies võiks tutvuda erinevate joonistamise, maalimise ja kujundamise programmidega (nt. PaintNET, ArtRage, õpilaste lemmik – graafikaprogramm Scribbler, videoprogramm Windows Movie Maker). 

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased teavad õppeaasta algusest peale ülesannet, mis neil grupitööna kunstiõpetajale esitada tuleb: filmiklipid teha ja kokku panna. Tänaseks on tehtud temaatilisi filme juba kolm aastat, teemadeks: „Märka kunsti enda ümber“, „Kui kool oleks kunst“ ja „Kooli võimalused“. (Näiteid - 1, 2).  

Gümnaasiumiastmes on kunstiõpetuse üks oluline osa ka kunstinäituste külastamine. Õpetaja väljapakutud näitustelt tuleb valida paar teost, millele õpilane peab kirjutama retsensiooni. Õpilaste abistamiseks on koostatud suur hulk küsimusi, mis aitavad kunstiteoseid lahti mõtestada.

Õpetaja Marju Liidja kodulehekülg.
 

GAGi IKT seminaril kuulis veel hulgaliselt näiteid, kuidas IKT aineõpetusse integreerida
Näiteks rääkisid Henrik Salum ja Valdur Parašin oma rahvusvahelise koostöö kogemusest SA Archimedese programmis Comenius ning Tiigrihüppe Sihtasutuse koordineeritavas programmis eTwinning/Sõpruskoolid Euroopas.

Keemiaõpetaja Martin Saar tutvustas elektroonset testimist – valikvastustega keemiaküsimusi põhikoolile ja gümnaasiumile. Saare loodud elektrooniliste keemiatestide kogumik on mõeldud õpilastele iseseisvaks harjutamiseks kontrolltöödeks valmistumisel – vahetu tagasiside oma oskustele aitab teemat paremini omandada.

Keemiaõpetaja Katrin Soika tegeleb oma doktoriõppe raames animatsioonide kasutamisega keemia tundides – kuidas animatsioonid mõjutavad keemia õpetamist, õppimist ja mõistmist. Tulevikus saab tema uurimuse tulemustest lugeda ka Koolielu vahendusel.

Õppematerjali loomise vaevadest ja rõõmudest rääkisid kehalise kasvatuse õpetaja Martin Salong ja muusikaõpetuse õpetaja Ly Tammerik. Materjalide „Jalgpallireeglid“ ning „Esimesed sammud plokkflöödiga“ sünnilugudest kirjutame õppeaasta jooksul ka Koolielu portaalis.

Võõrkeeleõpetajad Caterina Kosk, Merike Volar ja Tamara Smirnova tõid näiteid sellest, kuidas kasutada internetti võõrkeelte õpetamiseks. Näiteks on vajalikud lingid kogutud wikisse, mida on mugav arvutiklassis kasutada.

Ühed aktiivsemad arvutiklassi kasutajad on matemaatikaõpetajad, kelle tegemistest andis ülevaate Tiina Napsep.

Päev jätkus praktikumidega
Pärastlõunal jätkusid praktikumid, kus õpetajad Henrik Salum, Kristjan Salum, Inga Laidna, Anu Kell ja Juta-Tiia Mägi õpetasid huvilistele sündmuste planeerimise ja küsitluste korraldamise abilist Doodle, ideekaartide loomise keskkonda Spicynodes, märksõnapilvede loomise keskkonda Wordle, idee- ja mõistekaartide ning esitluste loomise programmi VUE ja esitluste koostamise programmi Prezi kasutamist.

Jõudu-jaksu Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajatele järgmistelgi õppepäevadel oma kogemuste jagamiseks!
Head alanud kooliaastat kõigile õpetajatele ja õpilastele!

Kristi Semidor, Koolielu
Lisatud 1. septembril 2011  

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 1. septembril 2011