Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 1. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Õhtuleht veebilehel: http://www.ohtuleht.ee/441532 

Lisatud 1. septembril 2011

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Vaata ka: Entrum

Lisatud 1. septembril 2011

"Nagu kõikide asjadega, on algav kooliaasta paljuski meie endi teha. On ka asju, mis on teiste teha. Kevad ja suvi täitsid liiga paljude kooli alustavate laste pered teadmatusega ja segadusega. Loodan, et tänaseks alustatakse oma kooliteed just seal, kus seda soovitud on, ning et sellised segadused enam kunagi ei kordu," ütles Ilves kolmapäeva õhtul ETV-s, viidates Tallinnas tekkinud segadusele koolikohtadega.

President nentis, et kooli lähevad ka need, kellele see pole esimene kord ning mõned neist on päris suured. Riigipea sõnul võiks esimene koolipäev mõtteliselt olla algatuseks ka neile, kel ei seisa ees ametlikku kooliaastat.

"Mõtleme täna ka sellele, mida me oma igapäevaste tööde ja tegemiste kõrvalt võiksime sel aastal õppida ja paremini osata. Õppimine hoiab vaimu erksa ning aitab muutuda koos muutuva maailmaga. Õppimine ei käi ju vaid klassiruumis. Samamoodi õpitakse staadionil, klaveriklassis ja tantsuringis. Ärme siis unusta, et see pole sugugi tähtsusetu tegevus, ning püüdkem kõige väiksemate koormat mitte liiga raskeks kuhjata," lausus Ilves.

President märkis, et koolis saab õppida ka seda, et kõik pole sugugi sarnased. "Meil on erinev välimus, erinevad emakeeled, erinevad oskused ja eelistused. Õppigem ja õpetagem koolis austama ka erinevust, senisest teadlikumalt," sõnas ta.

Riigipea sõnul ei ole koolis üldse kõige olulisem mitte vastamine ja isegi mitte õigesti vastamine. "Kõige olulisem on küsimine, sest siis saab teada, mida teada tahaks saada. Uudishimu on hea hariduse eeldus ja alus. Ärme siis karda küsida, ja ärme karda küsimusi. Kool pole mitte programmi läbimine, vaid huvitavate asjade teada saamine selle ilma kohta," ütles president.

Allikas: BNS Lisatud 1. septembril 2011

Kesk- ja varauusaegses ühiskonnas olid nii ilmalikud kui religioossed pildid, objektid ja kohad rituaalidega tähendusrikkalt läbipõimunud ning toonaste inimeste ja ühiskondade mõistmiseks on hädavajalik uurida neid nähtusi vastastikuses seoses. Seetõttu ongi Tallinnas toimuva konverentsi huvikeskmes kujutised, esemed ja ruumid nende rituaalses kasutuses, protsessis, mille kaudu neid mõisteti ja väärtustati.

Interdistsiplinaarne konverents toob kokku kunsti- ja kultuuriajaloolased, teoloogid, kirikuloolased ja kultuuriantropoloogid. Konverentsiteemad käsitlevad kiriklikke, õukondlikke ja bürgerlikke tseremooniaid, pidustuste etenduslikku tahku, kujutistega seostatud rituaale, suremise ja mälestamise kombetalitusi, isikute ja eri ühiskonnarühmade (enese)representatsiooni, kunsti ja arhitektuuri kui sümboolse kommunikatsiooni vahendeid.

Konverents algab neljapäeval, 1. septembril kell 18 Niguliste Muuseumis ettekandega Kesk-Euroopa Ülikooli professorilt Gerhard Jaritzilt. 2.–3. septembril leiavad konverentsi üritused aset Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis (Rüütli 10, auditoorium 1). Ettekanded algavad mõlemal päeval kell 9.00. Täpne kava on kättesaadav Tallinna Ülikooli kodulehelt http://bit.ly/nLolJY. Konverentsi töökeeled on inglise ja saksa keel.

Sten Karlingi mälestusele pühendatud teaduskonverentse peetakse alates 1996. aastast iga viie aasta järel. Eesti professionaalse kunstiteaduse võtmekuju, vanema kunsti uurija Sten Karling oli aastatel 1933–1940 Tartu Ülikooli ja 1947–1972 Stockholmi Ülikooli kunstiajaloo professor. Tänavu möödus tema sünnist 105 aastat.

Konverentsi korraldavad Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituut ja Tallinna Ülikooli Keskaja Keskus.

Tallinna Ülikool
Lisatud 1. septembril 2011

„Vaatame murega kõrvalt seda, kuidas paljude õpetajate kohad on koolides veel 1. septembri eel täitmata. Leiame, et äriettevõtete roll on aidata ühiskonnas lahendada hetkel kõige teravamaid probleeme. Õnneks antud situatsioonis saame väga hästi õla alla panna ja anda enda panuse, et puuduvad õpetajad kiiremas korras leida,“ kommenteeris otsust CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

„Palume koolidel meiega ühendust võtta. Oleme igakülgselt valmis abistama. Loodame, et veel hetkel puudu olevate õpetajate probleem saab kiirelt lahendatud. CV-Online igal juhul annab endast parima, et selles osas kaasa aidata,“ lisas Gross.

Koolide esindajad saavad CV-Online’iga ühendust võtta kas CV-Online’i kodulehe kaudu või kirjutades info@cv.ee või helistades 6990 555.

Tasuta kuulutamine on mõeldud vaid õpetaja positsiooni täitmiseks.

CV-Online Estonia OÜ
Lisatud 1. septembril 2011

Kursuse viib läbi Lauka Põhikooli õpetaja Siret Lahemaa.

Link õpikogukonnale: http://koolielu.ee/pg/groups/130345/digipildid-koolielus-7/ 

Koolielu
Lisatud 31. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 31. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Tallinna Postimees veebilehel.

Lisatud 31. augustil 2011 

Seda viimast nii 3D modelleerimise kui joonestamise valikainet silmas pidades. Algas see kõik aga nii, et sihtasutus kuulutas 2005. aastal välja riigihanke, mille eesmärgiks oli muretseda igast suuremast maakonnast vähemalt ühele koolile CNC freespink ning disainitarkvara, mis võimaldaks kolmemõõtmeliste esemete kujundamist. Tiigrihüppe SA poolt on projekti algusest saati juhtinud Aimur Liiva. Kuidas TehnoTiiger sündis?

Aimur Liiva: „Tiigrihüppe Sihtasutus on kogu aeg vaadanud lahtiste silmadega ringi, et mis mujal Euroopa koolides kaasaegsete tehnoloogiate rakendamist silmas pidades huvitavat sünnib. Inglismaal on nt selline õppeaine tunniplaanis nagu disain ja tehnoloogia. Käisime messidel Londonis, nägime, mis tarkvaraprogrammid on seal koolides kasutuses, millised õpilaskonkursid. Hiljem käis Tiigrihüppe SA  aastakonverentsil külas grupp õpetajaid Newcastle´st, teiste seas ka üks tööõpetuse õpetaja, kellega tekkis hea kontakt. Eks kuulsime-nägime ka seda, mis Soomes toimub. Otsustasime, et aeg on küps Eestis analoogse ettevõtmise käivitamiseks, kuna teatavat huvi oli ka meie tööõpetuse õpetajate poolt tunda. Mõtlesime, et üks riiklik programm võiks olla, ja kes siis veel peaks innovaatilisust toetama kui mitte Tiigrihüppe Sihtasutus.“

TehnoTiigri keeruline teekond

Toonase riigihanke võitis OÜ Jukotec, kes on Saksa firma Kosy tööpinkide ametlik esindaja Eestis. Disainitarkvara tarnijaks sai OÜ ProStep ning kasutatavaks tarkvaraks Solid Edge. Disainitarkvara on hangitud klausliga, et selle võib endale tasuta hariduslikel eesmärkidel kasutamiseks saada iga Eesti kool ning õpilaste kodukasutus on samuti tagatud, vt http://www.plm.automation.siemens.com/en_us/products/velocity/forms/solid-edge-student.cfm. Alustasime paarikümne kooliga, aga pinke on sellest ajast alates igal aastal mõni juurde ostetud ja tänaseks on projektiga liitunuid juba pealt neljakümne. Ja koole, kellel küll pole frespinki, aga kes on hankinud endale 3D modeleerimise tarkvara, muidugi tunduvalt rohkem.

Aimur Liiva: „Asjal on kaks poolt – üks on tarkvara, millega tehakse asjad arvutis valmis, ja teine on freespink, mis peaks need reaalselt välja freesima, olgu puust või plastmassist. Graveerida saab ka alumiiniumi peale, näiteks uksesilte teha. Aga ega see tegevus koolides lepase reega pole läinud, teema on piisavalt keeruline ja tarkvara on keeruline. Õnneks on õpetajad-aktivistid, kes on projektis väga tublid. Aga on ka õpetajaid, kes on sellele teemale alla vandunud.“

Keeruline tarkvara tähendab teadmiste täiendamist

Aimur Liiva: „Üks olulisemaid üritusi ja õppimise kohti on meil tradtsiooniliselt olnud suvekool. Õpetajad sõidavad üle Eesti kokku kaheks päevaks, räägivad, mida nad on teinud, millist abi vajavad, ja koolitajad püüavad leida kõikidele probleemidele lahenduse või vastuse. Ja üks pool on asjas veel - selline õppeaine nagu joonestamine. Seda õpetatakse endiselt paljudes koolides, tavaliselt gümnaasiumi alguses. Elu on edasi läinud ka selles vallas. Käsitsi joonestamine on küll alles, aga põhilised tööd tehakse tänapäeval projekterimisfirmades ikkagi arvutiga. Ja seesama arvutiprogramm, milles TehnoTiiger omi asju joonistab, sobib tegelikult ka joonestusprogrammiks, seda saab kasutada joonestustunnis. Äsja ilmunud õppematerjalis („3D modelleerimine. CNC pink. Joonestamine“)  on joonestamine sees. Siin on kokkupuutepunkt kahe aine vahel.

Suvekooli esimene õppepäev Nelijärvel, august 2011.

Mis on pisut nõrk olnud, on koostöö kunstipoolega. Kui Inglismaal on õppeaine disain ja tehnoloogia, siis Eestis on tööõpetus ja kunstiõpetus ja käsitöö eraldi, ja koostööga õpetajate vahel on nagu on, kedagi sundida ei saa. Meie Tiigrihüppe poolt saame motiveerida, pakkuda vahendeid ja võimalusi. Ja kui kool neid võimalusi kasutab, on ta väga tubli.“

Mis TehnoTiigrist edasi saab?

Aimur Liiva: „Sel aastal me pinke enam juurde ei ostnud. Tahaks olemasolevad korralikult käima saada, ühe A5 mõõdus pingi hind on suurusjärgus 4200 EUR. Üks motivaator ja ka tagasiside saamise koht on iga-aastane õpilaskonkurss, mille teemaks oli tänavu „Mööbel“. Tõsi, osa võtab igal aastal stabiilselt 15-20 kooli, laekub 50-60 tööd. Tase on nii ja naa, on uhkemaid töid, on lihtsamaid töid. Aga eks konkursist võtavad osa ka erineva vanusega õpilased – nii põhikooli kui gümnaasiumi omad. Õpilaskonkursiga tahame kindlasti jätkata, samuti pakkuda tööõpetuse ja tehnoloogiaõpetajatele jätkuvalt koolitusi.“