"Ootame oma keskustesse kõiki peresid, et üheskoos tähistada AHHAA sünnipäeva ja kooliaasta algust,“ ütles AHHAA juhataja Tiiu Sild. "Ja kuna AHHAA sünnipäev on täpselt tarkusepäeval, siis on rõõmsameelne tordipidu just sellel päeval igati asjakohane.”
 
Seega kõik perekonnad, kes tulevad tarkusepäeval AHHAA teaduskeskusesse kas Tartus või Tallinnas ning võtavad kaasa suure tordi, seekord piletiraha maksma ei pea.
 
Lisaks kingib AHHAA 4D elamuskino Tartu Lõunakeskuses igale esimesse klassi minejale, kes näitab ette oma uue aabitsa, tasuta pileti ühele seansile.
 
AHHAA teaduskeskus on neljapäeval, 1. septembril Tartus (Sadama 1) avatud kell 10-19, AHHAA Tallinna filiaal (Vabaduse väljakul Tallinnas) on lahti kell 12-20 ning AHHAA 4D elamuskino Tartu Lõunakeskuses ootab kõiki kell 11.30-20.
 
SA Teaduskeskus AHHAA
Lisatud 30. augustil 2011

Koolirahu väljakuulutamise osalevad ka Haridus-ja Teaduminister Jaak Aaviksoo, Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Kuldar Rosenberg ja MTÜ Lastekaitse Liidu president Katrin Saks.
 
Tseremoonia raames allkirjastavad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ja Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Kuldar Rosenberg Koolirahu lepingu. Koolirahu on välja kuulutatud 1999. aastast.
 
Tseremoonia on iga-aastaseks meeldetuletuseks, et turvalise koolikeskkonna loomisega tuleb tegeleda pidevalt – iga päev. Koolirahu tunnuslauseks on „Koos on hea“ – see paneb nii õpilasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid mõtlema sellele, et kõigil oleks koolis parem olla ning ka ühiselt selles suunas tegutsema.
 
Täpsem ajakava:
10.00 aktus kesklinnas (keskväljak, Jõgeva Linnavalitsuse ja Maavalitsuse juures asuvas pargis)
10.30 rongkäik kesklinnast staadionile
 
MTÜ Lastekaitse Liit
Lisatud 30. augustil 2011 

Kui lõppenud õppeaastal oli Eestis kokku 253 põhikooli, siis tänavu on nende arv 254, selgub haridus- ja teadusministeeriumi statistikast.
 
Nelja võrra on Eestis langenud gümnaasiumide ja kõrgkoolide arv. Gümnaasiume oli eelmisel õppeaastal 224 ja kohe algaval õppeaastal on neid 220, kõrgkoolide arv on langenud 33-lt 29-le.
 
Kahe võrra on langenud ka algkoolide arv. Eelmisel õppeaastal oli neid Eestis 68 ja tänavu 66.
 
Ainsana ei ole aastases võrdluses muutunud kutsekoolide arv, mida on algaval õppeaastal sarnaselt eelmisega 43.

Allikas: BNS Lisatud 30. augustil 2011

Koolibussid sõidavad igal koolipäeva hommikul neljal marsruudil: Viimsi haigla-Balti jaam, Tammneeme-Balti jaam, Vääna-Jõesuu-Balti jaam ja Tabasalu-Balti jaam, teatas Tallinna pressitalitus BNS-ile.

Sõiduplaani info: http://www.tallinn.ee/koolibuss
 
Tallinna Transpordiamet teatab, et alates 1. septembrist alustab Tallinna ühistransport üleminekut talvisele töökorraldusele ja põhimõtteliselt lähevad käiku möödunud aasta sügis-talvised sõiduplaanid. Ühissõidukite uute sõidugraafikutega saab tutvuda Tallinna kodulehel aadressil http://www.tallinn.ee.
 
Bussiliin nr 49 lõpetab talveperioodiks töö nädalavahetustel ja bussiliin nr 59 ei sõida seoses suvitushooaja lõppemisega enam Pikakari randa.
 
Kuna Pärnamäe tee ja Randvere tee ristmik on 30. septembrini remondi tõttu suletud sõidab Tammneeme ja Balti jaama vahel sõitev koolibuss sel ajal ümbersõidumarsruudil Randvere tee, Liilia tee ja Pärnamäe tee kaudu. Ümbersõidul teeb koolibuss Mähe aedlinnas peatuse Randvere teel enne Randvere tee ja Liilia tee ristmikku.

Allikas: BNS Lisatud 30. augustil 2011

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul loetakse üliõpilane vajadustepõhise õppetoetuse määramisel tema vanemate leibkonna liikmeks.
 
"Päris niimoodi ei tööta see süsteem kuskil maailmas, et 18-aastane noor moodustab iseseisva leibkonna ja siis peab riik kõiki noori ülal pidama kuni nende ülikooliõpingute lõpuni," ütles Aaviksoo teisipäevasel pressikonverentsil vastates ajakirjanike küsimustele. Aaviksoo hinnangul tekib vajadusepõhise õppetoetuse saamise õigus umbes neljandikul tudengitest.
 
Aaviksoo tutvustas esmaspäeval Tartu ülikooli õppeaasta avaaktusel lühidalt vajaduspõhist õppetoetuste süsteemi, mille kohaselt tekib tudengil õppetoetuse saamise õigus siis, kui tudengi iga leibkonnaliikme sissetulek jääb alla miinimumpalga.
 
Miinimumpalga suuruseks on praegu Eestis 278 eurot, seega ulatuks vajadutepõhine õppetoetus 139 euroni. Kui vanemate leibkonna sissetulek leibkonnaliikme kohta on suurem, siis tudengil vajadusepõhise toetuse saamise õigust ei ole.
 
Tänavu saab kõrgharidust omandav üliõpilane taotleda 55,93 euro suurust põhi- ja 28,13 euro suurust täiendavat toetust kuus.


Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 30. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 30. augustil 2011 

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 30. augustil 2011

Aabitsapidu peetakse linnaväljakul juba kolmandat aastat, ühispeo eesmärk on väärtustada esimesse klassi astujat, tema pere ning õpetajat.
 
Peale kooliaktuste toimumist on õpilased koos vanemate ja õpetajatega oodatud Vabaduse väljakule. Toimub kontsert, kus esinevad tuntud ja tunnustatud lastekollektiivid pealinna huvikoolidest. Lapsi tervitavad lauljad Getter Jaani ja Artjom Savitski ning Aabitsapeo maskott Aabitsakukk (Venno Loosaar).
 
Platsil on avatud rohket tegutsemislusti pakkuvad meisterdamistelgid, maanteeameti spetsialistid tuletavad lastele meelde liiklusreegleid ja lubavad lähedalt politseiautot uudistada jpm.
 
Esimeses koolitunnis 1. septembril annavad õpetajad lastele Aabitsapeo kutsed, millega saab osaleda ka õnneloosis. Auhinnad paneb välja Tallinna Haridusamet.
 
Üritus on kõigile tasuta!
 
Tänavu 1. septembril läheb Tallinnas esimesse klassi 3871 last, ühtekokku istub pealinnas koolipinki aga 41 506 õpilast (39 639 linna koolides). Koolikoha sai linnakoolis 4315 esimese klassi õpilast, ent 444 õpilast asus õppima mujale (erakooli, välismaale vm). Eelmise aastaga võrreldes alustab tänavu oma esimest kooliteed 472 last enam.
 
Tallinna Haridusamet
Lisatud 30. augustil 2011

Eesti-, inglise- ja venekeelse kasutajaliidesega portaalis on esindatud 51 Eesti muuseumi kogud, sealhulgas kõigi kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluvate muuseumide omad, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.
 
"Muuseumide püsiekspositsioonides või näitustel on tavaliselt esindatud vaid osa kogudes talletatud väärtustest, uus portaal aga võimaldab teha tutvust ka nende museaalidega, mis näitustele ei jõua," rääkis kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa. "Taoliste avalike portaalide loomine annab internetikasutajatele hea võimaluse tutvuda meie muuseumides peituva äärmiselt rikkaliku ajaloopärandiga ja loodetavasti äratab see ka suuremat huvi oma juurte vastu. Muuseumide jaoks on see portaal aga lisavõimalus tutvustada oma kogusid laiemale publikule," lisas Reismaa.
 
Kultuuriministeeriumi infotehnoloogia büroo juhataja Indrek Eensaare sõnul oli muuseumide infosüsteem algselt kasutusel muuseumide igapäevatöö korraldamiseks. "Muuseumid kasutavad seda süsteemi, et pidada arvet oma kogude üle. Sinna kantakse päris detailne info muuseumikogus olevate esemete kohta, sageli koos fotodega. Tänaseks on portaalis juba enam kui 1,5 miljoni museaali kirjeldused. Pidevalt juurde kogunevast infost oleks paljudel muuseumihuvilistel kindlasti huvitav osa saada ja kui mõned museaalid eriti huvi pakuvad, siis neid muuseumisse kohapeale vaatama minna," tutvustas Eensaar tavakasutajale mõeldud keskkonna loomise põhjuseid.
 
Portaali arendamisse saab panustada ka iga muuseumihuviline, andes museaalide kohta tagasisidevormi kaudu täpsustavat teavet. "Lõime selle võimaluse sooviga, et kui kellelgi on mõne eseme või foto kohta täiendavat infot, saaks ta sellest muuseumitöötajatele lihtsal ja kiirel viisil teada anda," märkis Indrek Eensaar.
 
Muuseumide infovärava http://www.muis.ee arendamine jätkub, et selle kaudu tulevikus museaalide kohta veelgi rohkem infot pakkuda. "Üks lisavõimalustest on põnevat lugemist pakkuv Viki, mis hakkab sisaldama pikemaid selgitusi Eesti ajaloo, tavade ja esemete kohta," tõi Eensaar näite. Viki sarnaneb paljudele arvutikasutajatele juba tuttava Vikipeediaga, kuid selle sisu eest vastutavad muuseumid. Teine lisand, Minu Lugu, annab kasutajatele võimaluse siduda museaalidega kas isiklikku või oma lähedaste kogemust või mälestust ning jagada seda teistegi huvilistega.
 
Aja jooksul museaalide kohta talletatud info viimine elektroonilisele kujule algas paiguti juba 1990. aastatel ning sai suurema hoo sisse keskse internetipõhise süsteemi MuIS kasutuselevõtuga. Portaali väljaarendamist toetati infoühiskonna edendamiseks mõeldud struktuurivahenditest ühe miljoni krooniga. Muuseumide infosüsteemi arendustöid on teostanud AS Medisoft.

Allikas: BNS Lisatud 30. augustil 2011

Mullustel riigieksamitel saavutasid kutseõppeasutuste õpilased viimaste aastate kõrgeima tulemuse, keskmiseks eksamihindeks oli 40,96punkti. Eksamikeskuse üldhariduse ja õppekavade osakonna nõunik Einar Rull ütles, et tänavuste riigieksamite tulemuste kokkuvõtmise järeloli just kutsekoolide taseme jätkuv tõus tema jaoks üheks kõige suuremaks ja rõõmsamaks üllatuseks.
 
Eriti hinnatavaks teeb tulemuse see, et kutseõppuritel on riigieksamite sooritamine vaba, kirjutab Eesti Päevaleht. Eksamikeskuse kutsehariduse osakonna juhataja Kaie Piiskop selgitas, et vabatahtlikke riigieksameid valitakse varasemast teadlikumalt, sest õpilastel on motivatsioon minna edasi õppima ja nad panustavad hea tulemuse
 
Kutseõppeasutuste riigieksamite keskmised tulemused tõusid võõrkeeltes, riigikeeles, bioloogias, ühiskonnaõpetuses, geograafias, eesti ja vene keeles (kirjandis). Kerge langus oli matemaatikas, kuid umbes sama palju (2,19 punkti) langes matemaatika tulemus ka gümnaasiumides. Kõige enam tõusid riigikeele eksami tulemused, mille maksimumtulemused ulatusid mitmes koolis kõrgemale kui 90 punkti. Nii informaatika ja arvutustehnika kooli kui ka Tallinna polütehnikumi tulemused ulatusid keskkoolide keskmise tasemeni, kirjutab Eesti Päevaleht.
 
Kaie Piiskop selgitas, et üksv paranenud tulemuste põhjustest on kindlasti aasta-aastalt kasvav kutsehariduse populaarsus. „Populaarsematele erialadele on kutseõppeasutustes suured konkursid, mistõttu võime väita, et kutseõppeasutustesse sisse saanud on järjest paremate teadmistega. Olulist rolli on siin mänginud karjäärinõustamine – õpilased on hakanud teadlikult oma karjääri planeerima ja kutseõppesse suhtutakse kui heasse baasi edasiõppimiseks,” mainis Piiskop.
 
Positiivse tegurina tõi ta välja ka kutsekeskhariduse õpilaste võimaluse omandada lisaõppeaasta raames täiendavalt üldharidusaineid täiskasvanute gümnaasiumis.

Allikas: BNS Lisatud 30. augustil 2011