“POTATOPRINT VI”
näitusel on näha valik Kuuendal Rahvusvahelisel Kartulitrüki Festivalil valminud töödest.

Näitus on avatud 17. septembrini
T-L 10.00-18.00 Kullo Lastegaleriis (Kuninga 6, Tallinn)

12.-14. augustil 2011. aastal toimus Järvamaal Türi vallas Kabala Rahvamajas Kuues Rahvusvaheline Kartulitrüki Festival. Festivali eesmärgiks on tutvustada ja propageerida kartulitrükki kui üht primitiivseimat ning loodussõbralikumat graafika/trükikunsti tehnikat, ühendada erinevast soost, vanusest, rahvusest ja erineva erialaga inimesi läbi lõõgastava manuaalse tegevuse ja pühitseda kartuli kui eestlaste põhitoiduse tähtsust. Kartulitrükifestival ei pürgi eliit-kunstisündmuseks, vaid ühendab alternatiivset trükikunsti ja lõõgastavat looduses viibimist ning uute tutvuste sõlmimist enne sügistalvise pingerikka tööperioodi algust.

Kuuendast festivalist võttis osa kakskümmend üheksa eelregistreerunut. Sellel aastal oli festivali teemaks "Kiri".

Kiri on iidne läänemeresoome päritoluga sõna, mis esineb sageli rahvalauludes ja kuulub samasse sõnaperre kui kirendama ja kirjama ning kirju ja kirev. Tänapäeva inimestele tähendab kiri eelkõige kirjatähtedest kokkuseatud sõnu, lauseid ja tekste, mida võib vahetada posti teel või e-kirjana. Vanemas kõnepruugis tähistas sõna kiri ka piiblit ja teisigi raamatuid – on ju kiri ja raamat tähemärkidega kirjuks tehtud, “kirjutatud”. Eesti talurahvas on aga sadu aastaid nimetatud kirjadeks eelkõige mustreid ja ornamente.

(Vaike Reemann "Kiri, muster, ornament" 2009.)

Festivalil mõtisklesime kirja eri aspektide üle. Toimusid kirjasõna, kirjatähe ehk tüpograafia ja kirja kui rahvusliku mustri loengud ja töötoad. Lisaks kirja teemale arendasime edasi looduslike värvide kasutamist kartulitrükis ning “kirjasime” kartuliga tekstiile ja tapeete.

Loenguid ja töötube viisid läbi järgmised head inimesed:
"Mustrimeelest, kirja keelest” Reet Talimaa (EST) - tekstiilikunstnik
"Kirjanik välismaal - emigratsioon kui eskapism" Vahur Afanasjev (EST) - kirjanik
“Kandilised Eesti kirjatüübid” Mart Anderson (EST) – graafiline disainer
“Punased putukad ja indigosinine” Ulla Lapiolahti (FIN)– tekstiilikunstnik

Festivalipäevad möödusid Kabala Rahvamaja seinte vahel rõõmsalt ja produktiivselt. Reedel avas festivali haarava loomislauluga Reet Talimaa rahvuslike mustrite loeng. Seejärel lõid teises suunas mõtted lahti Vahur Afanasjev ja Mare Sabolotny. Laupäeval rääkis Mart Anderson kandilistest kirjatüüpidest ja pühapäeval värvisime Ulla Lapiolahti juhendamisel lõngu ja kangaid karmiintäiga lillakaspunaseks ja kohalike taimedega rohekaskollaseks. Osalejad olid kartulitrükist nii haaratud, et ei suutnud loengute ajalgi kartulit lauale panna või vahepeal õue jalutama minna. Väikseks vahelduseks oli laupäevaõhtune saun ja lauajalgpall.

Festivali tulemuseks on hulk rõõmsaid ja rahulikke inimesi ning virn kunsti, mille hulgast tehtud valikut näete näitusel. Nelja festivaliaasta jooksul tehtud tööde paremik on hetkel üleval Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja viienda festivali tööd Tartus Lastekunstikooli Galeriis.

MTÜ POTATOPRINT
Lisatud 29. augustil 2011 

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 27. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Sakala veebilehel.

Lisatud 27. augustil 2011

Oodatud on lasteaiaõpetajad, algklasside- ja loodusainete õpetajad, koolijuhid, õppealajuhatajad, klassijuhatajad jt huvilised.

"Infopäevadel tutvustatakse, milliseid võimalusi keskkonnahariduse valdkonnas pakutakse, et oleks lihtsam õppetööd planeerida: kuidas osaleda õpilastega keskkonnahariduslikes programmides, külastada looduskeskusi ning kutsuda spetsialiste koolidesse," ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Infopäevad toimuvad maakonnakeskustes 6. septembrist kuni 15. septembrini. Osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda e-posti teel vastava maakonna kontaktisiku kaudu. Infopäevade toimumiskohad, -ajad ja kontaktisikud leiab Keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/.

Keskkonnaamet korraldab keskkonnahariduse infopäevi juba kolmandat aastat ja need on väga populaarsed. Eelmisel aastal osales nendel ligi 500 õpetajat.

Käesoleval aastal rakenduv uus õppekava paneb senisest suuremat rõhku õppekäikudele väljaspool kooli, et õppetööd praktilise kogemusega rikastada.

Keskkonnaamet
Lisatud 26. augustil 2011

Arvamusloo täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Uurimus The Elite Illusion: Achievement Effects at Boston and New York Exam Schools 

Loe ka: Aaviksoo: usun vaid sellist eliitkooli, mis vormib nullist tipu


Lisatud 26. augustil 2011

Tallinna Tehnikaülikoolis olid kolm päeva koos koolimeeskonnad, kes registreerisid end Tiigrihüppe Sihtasutuse programmeerimislaagrisse, kokku 6 meeskonda 12 erinevast koolist Eestimaa eri paigust. Meeskonnad valiti välja esitatud ülesandepüsituse ja lahendusideede alusel. Kuna Tiigrihüppe Sihtasutus tegeleb õpikeskkonna huvitavamaks muutmisega, siis pidid ka noorte ideed ja lahendused olema seotud sellega, mida nemad tahaksid kooli ja õppimisega seonduvalt paremaks muuta. Loomulikult oli vajalik üldine arusaamine veebist ning lihtsal tasemel HTML keele mõistmine; soovituslik, et keegi meeskonnast omaks veidi CSS-i ning PHP ja JavaScript’i programmeerimisoskuseid.

Võimalus testida ennast ja proovida meeskonnatööd

Tiigrihüppe Sihtasutuse teadlikkuse tõstmise valdkonna juht Signe Rosin ütles koolituse alul, et ennekõike tahetakse pakkuda õpilastele võimalust kolme päeva jooksul ennast testida: kas IT on see valdkond, millega noor soovib end pärast gümnaasiumi lõppu siduda? Ja loomulikult anda praktilisi oskusi veebiarenduseks ja meeskonnatööks.

Kõikide osalenute ideed olid kõrgelennulised ja töömahukad, aga nagu noortele ka praktikute poolt öeldi, siis tulebki endale seada kõrgeid eesmärke ja mitte piirduda keskpärasusega.

Lennukad ideed

Näiteks keerulise nimega meeskond Tetrahydrocannabinol soovis luua interaktiivsete õpikute ja töövihikute programmi, mis koondaks koolis kasutatavad õppematerjalid arvutis ühte kohta. Püütonite ja Metsavendade koondmeeskond Tartu Tamme Gümnaasiumist ja Narva Humanitaargümnaasiumst plaanisid programmeerida töölaua vidina, mis kuvaks ekraanile kasutaja viimased sündmused ja sissekanded e-koolist. See tähendaks, et iga kord ei ole vaja e-kooli siseneda ja seal õiget kohta otsida, vaid kõik andmed on töölaual kohe olemas.

Meeskond VRK, kus olid õpilased Tartu Tamme Gümnaasiumist ja Descartes`i Lütseumist, tegeles e-õppe lahendusega, mis aitaks õppida õpilasel, kellel ei ole võimalik viibida koolimajas, kui ta on haige või viibib nt. välismaal. Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased soovisid konkreetselt täiendada kooli kodulehte, et teha seal olev sündmuste kalender kasutajasõbralikumaks. Veel sooviti luua keskkonda, kus saaks kergelt küsida ja vastata, kui õppetükkidega probleeme tekib, ning üks meeskond tegeles elektroonsete testide keskkonnaga, kuhu kõik saaksid harjutamiseks teste üles laadida.

Noored oskavad rohkem, kui arvata võiks

Soovi võimatut, ja sa saavutad maksimumi, nagu ütles üks ajaloost tuntud riigipea. Kolm päeva on keerulisema keskkonna loomiseks vähe, aga alustuseks ja katsetamisteks täiesti piisav, lisaks oli igal meeskonnal lahenduse loomise ajal juures tudengist tugiisik, kes vajadusel aitas ja suunas. Ja nagu ütles üks noori juhendanud programmeerijatest, siis temale on õpilaste head oskused olnud üllatuseks – noored oskavad praegu alles gümnaasiumis olles rohkem, kui tema teadis programmeerimisest mõned aastad tagasi ülikooli minnes.

Programmeerimislaagri korraldas Tiigrihüppe Sihtasutus esimest korda, varem on tehtud õpilastele programmeerimiskonkursse. Koolituse kasuks otsustati, sest see pakub laiemaid võimalusi ja ka rohkemat osavõttu. Konkursi puhul tegutsevad ühe töö kallal kaks-kolm õpilast üsna omaette, laagris on võimalus omavahel suhelda ja kogemustest õppida.

Rõõm on tõdeda, et Eesti oma valdkonna juhtivates ettevõtetes töötavad inimesed olid kohe nõus oma teadmistega noorte ette tulema. Oma kogemustest rääkisid igapäevaselt Eesti suurettevõtete veebi- ja disainilahendusi loovate ettevõtete ADM Interactive ning Velvet töötajad, samuti IT firmade omanikud ja programmeerijad. Teine päev algas veebirakenduse tegemisel vajalike andmestruktuuride ja andmebaaside loomisega, kus noori juhendas 30 aastat IT valdkonnaga seotud olnud SEB panga IT arendusjuht Priit Raspel.

Lõppkokkuvõttes õppisid programmeerimislaagris osalejad täpsemalt mõistma veebiarendusprotsesse ja sellega seonduvaid etappe, tavasid ning kasutatavaid tehnikaid.

Nad kogesid meeskonnatöö olulisust arendustegevuses ning kuulsid praktikutelt, millega tuleb arvestada, kui tahad tulevikus IT valdkonnas edukas olla. Parimatest ideedest väljakujunenud rakendused võivad Tiigrihüppe Sihtasutuse käe all leida elluviimist koolielu edendamiseks.

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 26. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Eesti Päevaleht veebilehel.

Lisatud 26. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 26. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 26. augustil 2011