„Ikoonide väljapanekud on saanud väga sooja vastuvõtu osaliseks ja äratanud suurt huvi muuseumi publiku seas,” ütles näituse kuraator Aleksandra Murre. „Kuid paraku jääb ilma asjatundja selgituste ja taustainfota tavakülastaja jaoks palju huvitavat tähelepanuta, mistõttu otsustasime pakkuda inimestele võimaluse tutvuda nende eriliste näitustega eksperdi abil.”

Ekskursioonidega samal ajal toimuvad lastele vanuses 6–12 eluaastat harivad muuseumitunnid „Millest räägib ikoon?”. Põnev temaatiline tund tutvustab lastele õigeusu ikooni kujundikeelt, tähendust ja maalimistehnikaid. Tunni jooksul saavad lapsed teada ikoonide värvisümboolikast, pühakute kujutamise viisidest ja reeglitest ning sellest, milliste sümbolite ja kirjadega ikoonil kujutatut täiendati.

Ekskursioonid ja muuseumitunnid toimuvad laupäeval, 27. augustil kell 12.00; kolmapäeval, 31. augustil kell 18.30; laupäeval, 3. septembril kell 12.00. Ekskursioone viivad läbi kunstiteadlane Linda Lainvoo ja näituse kuraator Aleksandra Murre.

Lastetunnid ja ekskursioonid toimuvad eesti keeles. Lastetunnis osalemise tasu on 2,20 eurot. Kahte näitust hõlmavas ekskursioonis osalemise tasu on 4,20 eurot (sooduspilet 2,20 eurot).

Grupi kogunemine Kadrioru lossi vestibüülis. Vajalik eelregistreerimine.

Nikolai Kormašovi autorinäitus „Eesti ikoonikunst” on avatud 2. oktoobrini 2011 Kadrioru lossis. Näitus „Vene ikoonid. Gunnar Savisaare kogu” on Mikkeli muuseumis avatud 4. septembrini 2011.

Kadrioru kunstimuuseum
Lisatud 26. augustil 2011

Selleks, et lugemispisik jõuaks vanemate ja vanavanemate kaudu kõige pisemate pereliikmeteni, korraldab Eesti Lugemisühing  erinevates Tallinna piirkondades rahvusvahelisel kirjaoskuse päeval, 8. septembril tasuta lugemisteemalisi koolitusi.

Koolitusi viivad läbi Eesti Lugemisühingu spetsialistid, kes räägivad lugemishuvi tähtsusest lapse arengule, lugemispesade loomisest ja lugema õppimisest lugemismängude abiga. Koolitusel osalejad saavad voldiku, milles jagatakse praktilisi soovitusi ja nippe, kuidas meelitada last lugema, luua koju lugemispesa ja milliseid raamatuid lapsele valida.

Oodatud on 0-10-aastaste laste vanemad, vanavanemad ja kõik huvilised. Koolitus on tasuta. Registreerimine koolitustele lõpeb 3. septembril.

Mine www.lugemisyhing.ee, vali endale sobiv koolituskoht ja registreeri end koolitusele helistades telefonil 513 1231 või saates e-maili merle.tiigisoon@gmail.com.

Täpsem info koolituste toimumiskohtade ja aegade kohta on  Eesti Lugemisühingu kodulehel ning Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kodulehel www.tallinn2011.ee/est.

Eesti Lugemisühing
Lisatud 26. augustil 2011

„Novaata“ peaesinejad on Koit Toome, „Eesti otsib superstaari“ finalistid Leemet Onno ja Rosanna Lints.

Iga päev on jaotatud vastavalt huvivaldkondadele „Hobid ja kunst“, „Sport“ ning „Maailm täis võimalusi“. Kõigil päevadel saab küsida infot Tallinnas toimuvate huvitegevuste kohta messi infopunktist. Enda tegevusi tutvustavad erinevad organisatsioonid, loomingulised kollektiivid, toimuvad põnevad demonstratsioonesinemised ning näidistreeningud, töötoad ja mängud, loosi läheb hulgaliselt auhindu. Infomessi juhib Rene Riismaa.

26. augustil on päevateemaks hobid ja kunst, mille raames viivad Tallinna noortekeskused ja infomessil osalejad läbi erinevaid töötubasid. Tutvustatakse populaarsemaid hobisid, näiteks kaugjuhitavate mudelite ja stendimudelite kogumist, filateeliahobisid (postcrossing, postmarkide kogumine) ning müntide kogumist. Päeva peaesineja on „Eesti otsib superstaari“ finalist Leemet Onno. NUKUteatri eestvedamisel toimub Solarise keskuse Apollo raamatupoes kell 13.00 vestlusring teemal „Lindgren teatrilaval ja kirjanduses“. Vestlusringist võtavad osa ajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Martson ja NUKUteatri kunstiline juht Vahur Keller.

27. augustil tutvustatakse päeva jooksul erinevaid sportimisvõimalusi, toimuvad näidistreeningud Reval Spordi poolt, rulluisu ja heelys`e demonstratsioonesinemine ning lavavõitlusshow, capoiera workshop, esinevad mitmed lauljad ja tantsijad. Päeva peaesinejad on „Eesti otsib superstaari“ finalist Rosanna Lints ja Lauri Lugu.

28. augustil on kohal organisatsioonid, kes tutvustavad erinevaid rahvusvahelisi võimalusi ning viivad läbi mitmesuguseid mänge ja töötubasid. Põnevat tegevust ja kasulikke oskusi noortele pakuvad veel AHHAA Keskus, Eesti Skautide Ühing, Eurodesk ja NUKUteater. Infomessi peaesineja on Koit Toome.

Noorte vaba aeg Tallinnas ehk Novaata on Tallinna Noorsootöö Keskuse projekt, mis toimub üheksandat aastat. Infomess on ellu kutsutud eesmärgiga jagada noortele infot Tallinnas toimuvatest huvitegevustest. Esmakordselt kestab infomess kolm päeva ning tehakse koostööd Solaris Keskusega. Vaba aja infomessi „Novaata 2011“ toetab Harju Maavalitsus.

Infomess on avatud:
26. august 12.00-18.00
27. august 12.00-18.00
28. august 12.00-17.00

Sissepääs tasuta.

Lisainfo:
„Novaata 2011“ kodulehel,
YouTube`i videoklipp,
Facebook: http://www.facebook.com/novaata

Tallinna Noorsootöö Keskus
Lisatud 26. augustil 2011

Aaviksoo ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et õpetajaid vajatakse väikesetesse koolidesse, kus õppetöö korraldamisega on väga suuri probleeme. "Neljandikul nendest õpetajatest on eeldatav koormus 1-5 tundi nädalas. See näitab, et koolivõrgu ratsionaliseerimine on hädavajalik ja edasilükkamatu ülesanne," märkis Aaviksoo.
 
Haridusministri hinnangul on kunstlik siduda täitmata õpetajakohad palgaprobleemiga. Aaviksoo sõnul ei soovi ta kindlasti kritiseerida neid inimesi, kes leiavad, et õpetaja keskmine palk võiks olla suurem. "Kuidas seda saavutada, on omaette teema ja eeldatav õpetajate puudujääk 1. septembril ei ole kindlasti seotud palgaga, vaid koolikorraldusega ja see on üks väljakutse, millega eelseisval õppeaastal tuleb väga tõsiselt tegeleda," sõnas minister.
 
Aaviksoo tõdes, et ühest küljest on 135 täitmata õpetajakohta Eesti 14.000 õpetaja juures väike arv, kuid selline olukord on siiski murettekitav.
 
Õhtuleht kirjutas neljapäeval, et kolmapäeva seisuga ehk nädal enne uue õppeaasta algust on Eesti üldhariduskoolides puudu 135 õpetajat, nende seas üle saja aineõpetaja. Eesti Haridustöötajate Liidu teatel on sellise olukorra põhjus õpetajate naeruväärselt väikesed palgad.

Allikas: BNS Lisatud 25. augustil 2011

Eesti rahastab programmi, millega Krimmi koolide pedagooge õpetatakse kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid tundide andmisel ja õpilaste iseseisva töö organiseerimisel, edastas välisministeerium. Ka luuakse koolidele Eesti Miksikese portaalile sarnanev veebipõhine õppekeskkond ning võimaldatakse Krimmi õpilastel osaleda rahvusvahelisel e-pranglimise ehk peastarvutamise võistlusel.
 
Eesti toetab Ukraina Krimmi koolide e-õppe arendamist kokku 38 184 euroga, raha selleks tuleb välisministeeriumi eelarves arengukoostööks ette nähtud summadest.
 
"Eestis on Miksikese õppeportaal väga populaarne ja sarnase õppekeskkonna kasutuselevõtmine Ukraina koolides muudaks ka sealsed tunnid mitmekesisemaks ja põnevamaks," sõnas välisminister Urmas Paet. 
 
Ukraina on üks Eesti arengukoostöö partnerriikidest alates 2006. aastast.

Allikas: BNS Lisatud 25. augustil 2011

Kõige suurema summa ministeeriumi 319 484 euro suurusest toetusest, täpsemalt 144 124 eurot, saavad ministri kolmapäeval allkirjastatud käskkirja kohaselt kokku 263 Tallinna lasteaiarühma.

Narva 121 lasteaiarühma toetus ulatub 66 308 euroni ja Kohtla-Järve 66 lasteaiarühma saavad ministeeriumilt eesti keele õppe tarbeks 36 168 eurot.
 
Iga muukeelse lasteaiarühma eesti keele õpet toetab ministeerium 548 euroga.

Allikas: BNS Lisatud 25. augustil 2011

Kaks kooli neist asuvad Põhja-Tallinnas: Ranniku gümnaasium ja Karjamaa gümnaasium. Kolmas koolidest, Paekaare gümnaasium, asub Lasnamäel. Möödunud aastal sai Karjamaa gümnaasium veel klassi avada, sest gümnaasiumita jäänud Ranniku lisas 13 õpilast, sel aastal oli Karjamaal aga vaid kaheksa õpilast.
 
Kolmapäevasel linnavalitsuse pressikonverentsil tunnistas haridusameti juhataja Andres Pajula, et lisaks gümnaasiumiosa kaotanud kolmele koolile seisab sarnane otsustamise koht ees veel viiel koolil.
 
„Kaalukausil on viis kooli, mille juhtidega meil arutelud ja kooskäimised toimuvad,“ sõnas Pajula. „Esiteks peame selgeks tegema, kuidas suudavad nad täita kolme õppesuuna nõude, ja teiseks finantsilised võimalused.“ Gümnaasiumide saatus peaks Pajula sõnul selguma lähima paari aasta jooksu, kirjutas Eesti Päevaleht.

Allikas: BNS Lisatud 25. augustil 2011

Eesti ajakirja kirjastatakse National Geographic Society litsentsi alusel, see hakkab sisult lähtuma ingliskeelsest originaalist ja ilmub samas formaadis ning samasuguses kollases raamis esikaanega. Ajakirja hakkab Eestis välja andma Leedu raamatukirjastuse Alma Littera tütarfirma AlmaliEst.
 
National Geographic Eesti peatoimetajaks saanud Erkki Peetsalu on tegutsenud siinsel meedia- ja kommunikatsioonimaastikul 20 aastat. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Viimastel aastatel on ta muuhulgas panustanud nii keskkonnateadlikkust kui kodanikuühiskonna arengut edendavatesse algatustesse.
 
National Geographic, mis ilmus esmakordselt 1888. aastal inglise keeles, avaldab uurimuslikke artikleid kultuuri, looduse, teaduse ja tehnoloogia teemadel. Ajakirjal on 60 miljonit lugejat üle maailma. Eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakiri ilmuma hakkab.

Allikas: BNS Lisatud 25. augustil 2011

„See on väga julmalt välja öeldud seisukoht, aga pea 11 aasta jooksul ei ole sotsiaalministeerium suutnud välja töötada õigusakti, mis seadustaks selliste laste aitamise ning see omakorda looks aluse vastavate keskuste loomise ka väljaspool Tallinna,” ütles Nõmme linnaosa vanem Erki Korp.
 
„Õiguskantsler Indrek Teder on palunud sotsiaalministeeriumil vastav õigusakt välja töötada, aga kahjuks ei ole sotsiaalministeeriumi spetsialistid kahe aasta jooksul suutnud otsustada, kas tegu on psühhiaatrilise abi seaduse või sotsiaalhoolekande seaduse alla sobituva teemaga,” lisas Korp.
 
Tallinna linnavalitsus avas 2000. aastal Tallinna Laste Turvakeskuse, mille ülesandeks on aidata ja sotsiaalselt rehabiliteerida Tallinnas elavaid sõltuvusprobleemidega lapsi ning 11 aasta jooksul on keskusest saanud abi 400 last. Kahjuks puudub keskuse tegevusel ehk sõltuvusprobleemidega laste aitamisel seaduslik alus ning sellele on alates 2006. aastast viidanud endine õiguskantsler Allar Jõks, samuti mitmeid kordi ka praegune õiguskantsler Indrek Teder. Enne Nõmme linnaosa vanema ametikohta juhtis Erki Korp pea 11 aastat Tallinna Laste Turvakeskust, samuti on ta osalenud sotsiaalministeeriumi erinevates töörühmades, et anda oma panus keskuse tegevuse seadustamisse.
 
„Kuna sõltuvusprobleemidega laste puhul on 95–99% ulatuses tegemist sotsiaalse probleemiga ning vaid 1–5% lastest evib meditsiinilist probleemi, siis näen, et ei pea muutma mitte psühhiaatrilise abi seadust, vaid tuleb täiendada olemasolevat sotsiaalhoolekande seadust,” rõhutas Erki Korp.
 
„Nõmme linnaosa vanemana näen praegu olukorda, kus Tartumaa laps kirjutatakse Nõmmele sugulaste juurde elama, et ta saaks abi Tallinna Laste Turvakeskusest, sest Lõuna-Eestis vastavad keskused puuduvad. Seetõttu tahan nii õiguskantsleri kui ka Lastekaitse Liidu, Unicef Eesti Rahvuskomitee ning teiste lapse õiguste eest seisvate ning nende õigusi kaitsvate organisatsiooni juhtide käest küsida, miks väljaspool Tallinna elavatele sõltuvusprobleemidega laste probleemidele ei pöörata riigi tasandil tähelepanu?” tõstatas linnaosavanem küsimuse.
 
„Igal aastal pöördub Tallinna Laste Turvakeskuse poole 20-30 inimest teistest Eesti piirkondadest, kus lapsevanemad on kurvastusega tõdenud, et nende kodukohas sõltuvusprobleemidega laste jaoks keskus puudub ja nende lapsed antud probleemi lahendamisel abi ei saa. Eestis peaks olema vähemalt viis 20-kohalisat keskust sõltuvusprobleemidega lastele: Ida-Virumaal, Lõuna-Eestis, Pärnumaal, Kesk-Eestis ja Harjumaal. Senikaua kui pole õigusakti keskuste töö reguleerimiseks, ei saa ka teistes piirkondades keskusi avada. Selle surnud ringi peavad praegu lahendama õiguskantsler ja sotsiaalministeerium,“ lisas Korp.
 
Allikas: Raepress Lisatud 25. augustil 2011

Nimelised medalid ”Tallinn tänab” koos kingituste ja tänukirjadega annavad õpilastele üle linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, linnapea Edgar Savisaar, abilinnapea Mihhail Kõlvart ja haridusameti juhataja Andres Pajula. Vastuvõtule on palutud 19 õpilast seitsmest Tallinna koolist ning nende õpilaste vanemad, juhendajad ja koolide direktorid.
 
Üheksal rahvusvahelisel olümpiaadil Eestit esindanud Tallinna 19 õpilasest osales seitse õpilast 2–4 erineval olümpiaadil. Võistkondade koosseisud rahvusvahelisteks olümpiaadideks komplekteeritakse õpilastest, kes on riigisiseselt läbinud edukalt olümpiaadide erinevad etapid ja täiendavad võistlused. Nii mitmegi olümpiaadi Eesti esinduses oli Tallinna õpilaste osakaal arvukaim ning matemaatika- ja EL loodusteaduste olümpiaadi võiskonda kuulusid vaid Tallinna õpilased.
 
Eestit esindanud 32 õpilast tõid kaasa 31 medalit, neist 19 Tallinna õpilaste teadmisi hinnati 22 medaliga – kolme kulla, kaheksa hõbeda ja 11 pronksiga.
 
Tunnustust pälvivate hulgas on ka need Tallinna õpilased, kes rahvusvahelistel võistustel edukalt osalenud juba mitmel aastal. Jaan Toots (10. kl. Tallinna Reaalkool) osales seekord neljal olümpiaadil – rahvusvahelisel astronoomia-, matemaatika-, füüsika ja EL loodusteaduste olümpiaadil. Kõikidelt olümpiaadidelt saabus ta tagasi medalitega – tema medalite varu täienes üks kuld, kaks hõbe ja üks pronksmedaliga.
 
Sandra Schumann (10. kl. Tallinna Reaalkool) osales kolmel olümpiaadil – lingvistika, astronoomia ja EL loodusteaduste olümpiaadil, tema teadmisi hinnati hõbe- ja pronksmedaliga. Kaur Aare Saar (10. kl. Tallinna Inglise Kolledž) - tema rahvusvahelistel olümpiaadidel osalemise tee ulatub kolme aasta tagusesse aega ja taas pärjati teda medalitega – seekord kuld- ja pronksmedaliga. Taivo Pungas (11. kl. Tallinna Reaalkool) oli edukas EL loodusteaduste- ja keemiaolümpiaadil – tulemuseks kuld- ja pronksmedal.
 
Üks noorimatest osalejatest Uku-Kaspar Uustalu (9. kl. Tallinna Reaalkool) osales rahvusvahelistel olümpiaadidel teist aastat ja seekord nii EL kui rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil. Tema kaela riputati hõbe- ja pronksmedal.
 
Neid õpetajaid, kes õpilasi igapäevaselt koolitundides õpetavad ja ülikoolide õppejõude, kes annavad läbi õppelaagrite täiendavaid teadmisi ja n-ö viimast lihvi, on õpilased ise nimetanud oma parimateks õpetajateks-juhendajateks, tänu kellele on nad jõudnud rahvusvahelistele olümpiaadidele. Nii leiame juba mitmendat aastat sellest nimekirjast Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja Mart Kuurme, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli matemaatikaõpetaja Mihhail Gusevi, Tallinna Reaalkooli keemiaõpetaja Andrus Kangro, Eesti Maaülikooli dotsent Jaak Jaaniste, Tartu Ülikooli dotsent Uno Mäeoru  ja Tartu Ülikooli õppejõud Karin Hellati.
 
2010.-2011. õppeaastal osales olümpiaadidel kokku ligi 9000 Tallinna õpilast. Olümpiaadid koolides algavad sügisel, talvel-kevadel järgnevad ülelinnalised ja üleriigilised võistlused ning suvel toimuvad rahvusvahelised olümpiaadid. 25 erinevas õppeaines toimuvad olümpiaadid annavad õpilastele juurde lisateadmisi, võimaldavad oma teadmisi proovile panna ja samas tunda ka eduelamust, kui kooli ainekavast erinevate ülesannete lahendamine õnnestub. Tunnustuseks on ka pääs edasi iga järgmise etapi võistlusele. Seekord osutusid tublimateks need 19, kes on juba mitmel aastal osalenud olümpiaadide erinevatel etappidel ja jõudsid seekord, 2011. aasta suvel, rahvusvahelistele olümpiaadidele esindama oma kooli, Tallinna ja Eestit.
 
Tallinna Haridusamet
Lisatud 25. augustil 2011