Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas on rahvusvahelise projekti "Mitmekeelne kultuuridevaheline ärisuhtlus Euroopas" raames valminud keeleõppekeskkond, mis võimaldab tasuta internetis e-õppe vormis eesti ärikeelt õppida.
 
Projekti siinse koordinaatori, TÜ majandusteaduskonna teaduri Anne Aidla sõnul on õppematerjalid eriti vajalikud neile, kes soovivad arendada ärikeele oskust, sest õppeteemad on turunduse, juhtimise, teeninduse ja kultuuridevahelise suhtluse valdkonnast. „Samas on need kasulikud ning jõukohased ka üldkeele õppijatele, kes soovivad arendada oma sõnavara. Tegemist on Eestis esimese omataolise keskkonnaga – keeleõppeks on küll igasuguseid erinevaid rakendusi loodud, aga otseselt eesti ärikeelele suunatud veebikeskkonda seni polnud,“ ütles Aidla.
 
Keeleõppija saab vaadata videoid, kuulata audiofaile ja lugeda erinevaid tekste ning teha väga erinevat tüüpi harjutusi, kusjuures koheselt on võimalik saada tagasisidet, mis läks õigesti ja mis valesti. Harjutuste koostamisel on jälgitud, et areneksid erinevad osaoskused (kuulamine, lugemine, kirjutamine, rääkimine) ja ülesannete tegemine oleks mugav ja huvitav.
 
Projekti eesmärk on Euroopas vähem levinud keeltes õppematerjalide koostamine ärisuhtluse edendamiseks. Samalaadsed kodulehed koostatakse vastavalt Saksamaa eeskujule Eestis, Lätis, Leedus, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias, Tšehhis ja Ungaris.
 
Ärikeele veebiõppekeskkond on kõigile tasuta ja asub aadressil http://estmigkomm.jimdo.com/
 
Tartu Ülikool
Lisatud 25. augustil 2011

3. septembril Eesti Põllumajandusmuuseumis

Suur sügislaat

Parimate tõuloomade ja aretajate tutvustus

Pärna talu hobuste kadrill

Koerte demonstratsioonesinemine

Liiklustund lastele

Ranna Rantšo pargi koduloomad

Kapsasalatite konkurss

Esinevad Erich Krieger ja Contra

Täpsem kava ja info www.epm.ee

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartu lähedal, Ülenurmel.

"Valmiv veebileht annab põhikooli lõpetavale noorele teavet koolide võimaluste ja eripärade kohta," selgitab koolide võrdlustabeli projektijuht Robert Aps. "Loodame, et noored arvestavad senisest enam koolivaliku tegemisel enda huvide ja isikuomadustega ning kujundavad teadlikult oma edasist haridusteed." Muuhulgas võib põhikooli lõpetaja leida ja kõrvutada teavet õppesuundade, sportimisvõimaluste, huviringide ja koolilõuna kohta. Seega peegeldab info kooli keskkonda ja õppekava väliseid enesetäiendamise võimalusi. Tulevikus on plaanis koolides läbi viia rahulolu uuringuid ning saadud tulemusi võrdlustabeli lehel kajastada.

Koostöös Pärnu Noortekoguga loodi sel aastal pilootprojektina Pärnu linna koolide võrdlustabel. Põhikooli lõpetajad leidsid, et veebileht aitas neil paremini edasiõppimise otsust teha, sest see andis iga kooli kohta detailse ülevaate. Pilootprojekti tulemust näeb lehel http://koolid.ee/.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi. EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 100 000 õpilase.

Õpilasesinduste Liit
Lisatud 24. augustil 2011

Päeva jooksul tutvustavad ekskursioonijuhid loomaaia erinevaid ekspositsioone: röövlinde, kaljukitsi-mägilambaid, Sise-Aasia sõralisi-kabjalisi, värvikirevaid faasaneid, elevante, kiskjalisi. Ekskursioonid on tasuta.

Täpsemat infot alguspunktide kohta leiab loomaaia kodulehelt www.loomaaed.ee või samal päeval kohapeal.

Keskpäeval saab amuuri leopardi ekspositsiooni juures oma teadmisi proovile panna viktoriinis ja joonistada loomaaiale suur pilt või kirjutada luuletus. Alates kella kolmest vestab juttu ja joonistab Aleksei Turovski.

Loomaaia 72. sünnipäeva aitavad tähistada loomaaia head sõbrad. Meelelahutust ja käelist tegevust pakutakse mitmes eri paigas.

Tuulikuplatsil avab Juku Mängumaa tõelise laste mängumaa: klotsid, pusled, Zoob mäng, batuudid, saab lasta teha näomaalinguid ja joonistada.

Tuulikuplatsi laval esinevad algusega kell 17.00  Viiulikoori Pillipiigad, Bel Canto laste laulustuudio väikesed tantsu- ja laululapsed ning NOVE tantsukooli tantsulapsed.

Lõvide juures aitab paberi värviliseks teha Vunder. Usinatele joonistajatele tasuks postkaart.

Haabersti Avatud Noortekeskus teeb surikaatide toetuseks lastele näomaalinguid. Toetussumma üleandmine toimub kell 16.00 troopikamajas surikaatide puuri juures.

Loomaaias töötavad ka kõik tavapärased tasulised lõbustuskohad, batuudid, karussellid, lasterongid.

Loomaaia kassad on avatud 9.00–19.00, jalutada võib loomaaias kella 21.00ni, laste loomaaed avatud 10.00–16.00. Sünnipäeva puhul pääseb loomaaeda 1-eurose piletiga, kuni 7-aastased lapsed ja vanurid alates 70. eluaastast tasuta.

Läänevärava (Ehitajate tee 150) valvega parklas loomaaiakülastajale soodne parkimine.

Tallinna Loomaaed
Lisatud 24. augustil 2011

Teemaõhtul avavad teadlased nanotehnoloogia kui teaduse olemust laiemalt. Selgitatakse, mis nanotehnoloogia üldse on, kas ta on ohtlik ja mis selles vallas Eestis tehakse.

Teemaõhtu üks eestvedajatest, TÜ füüsika doktorant Siim Pikker selgitab, et viimastel aastatel on nanotehnoloogia kui teadus meie igapäevases elus järjest olulisemaks muutunud. „Nanotehnoloogilisi materjale leidub meil alates sokkidest kuni arvutiprotsessoriteni välja. Kuigi suurem nanotehnoloogiline osake on 1000 korda väiksem kui juuksekarva läbimõõt, siis mõjutavad need meie maailma tohutult,“ ütles Pikker.

Teemaõhtu koosneb neljast pooletunnisest lühiettekandest, kus esinejad annavad põneva ülevaate nanotehnoloogia hetkeseisust nii Eestis kui mujal ning vastavad meeleldi ka küsimustele. Esinevad akadeemik ja TÜ keemia instituudi direktor prof Enn Lust, TÜ materjaliteaduse vanemteadur Rünno Lõhmus jt.

Nanoteemaline õhtu lõpetab Tartu Ülikooli ja AHHAA teaduskeskuse osalusel kolm aastat kestnud rahvusvahelise projekti NanoToTouch, mille eesmärk oli tutvustada laiemale publikule nanotehnoloogia olemust läbi teadlaste silmade ning ergutada teadlaste ja avalikkuse omavahelist suhtlust.

Teemaõhtu on esimene pääsuke TÜ ja AHHAA ühisest loengusarjast „Mõtlevale inimesele“, mis annab aktiivsele kodanikule võimaluse ennast tasuta harida ja kohtuda Eesti oma ala tippspetsialistidega. Loengud koosnevad lühiettekannetest erinevatel teaduslikel teemadel ja hakkavad tulevikus toimuma AHHAA keskuses.

Teemaõhtu toimub AHHAA teaduskeskuse lektooriumis 25. augustil algusega kell 18.

Tartu Ülikool 
Lisatud 24. augustil 2011 

Piip ja Tuut Mängumaja on praeguseks pea aasta tegutsenud lasteteatri paik Tallinna vanalinnas. Nagu koha nimestki võib lugeda, on meie maja peamisteks esinejateks klounid Piip ja Tuut, kelle etendused sobivad nii lasteaialastele kui ka avatud meelega gümnasistidele.

Infopäevad toimuvad 6. septembril kell 15.00 ja 7. septembril kell 16.00 Piip ja Tuut Mängumajas Toompeal aadressil Toom-Kooli 13. Infopäev kestab  ~1 tund.

Infopäeval tutvustame Piip ja Tuut etendusi, sealhulgas ka uut jõuluetendust. Räägime kirjandushommikutest ja klounihommikutest.

Kohapeal on võimalus registreeruda etendustele ja üritustele SOODUSHINNAGA!

Palume infopäevale registreeruda hiljemalt 5 septembril. Registreeruda saab aadressil mangumaja@piipjatuut.ee või telefonil 56 66 96 57 (Margot). 
 
www.piipjatuut.ee

Allikas: Piip ja Tuut Mängumaja

Kaire Tamm: „Marta läheb 1. septembril Oru Põhikooli, mis asub Harjumaal Kose vallas. Koolis õpib 101 õpilast, seega on tegemist mõnusalt väikese seltskonnaga. Koolil on üsna uus võimla ja majaga on ühendatud ka külakeskus, raamatukogu ning postipunkt. Samuti on koolis erinevate huviringide võimalus.

Lapsevanemana arvan sellel koolil olevat mitmeid plusse. Esiteks seesama väiksus. Marta klassi tuleb näiteks 13 õpilast, mis on ju äärmiselt tervislik arv. Siis asukoht. Meie kodust on kool ca 1,5 km kaugusel. Marta hakkab seda maad läbima tõenäoliselt jalgsi või jalgrattaga. Just paras teekond selleks, et kooli jõuda täiesti ärganuna. Martale endale meeldib jutu järgi kõige rohkem see, et klassi tulevad enamuses samad lapsed, kellega ta lasteaiaski viimases rühmas koos käis. Lasteaed, muide, asub kohe kooli kõrval. Niisiis kõik on juba tuttavad. Õpetajagi on eelkooli ajal tuttavaks saanud ning muidugi ka need lapsed, kellega külavahel mängitakse. Minul on kõige selle juures veel väike nostalgiline aspekt, kuna lõpetasin ise sama kooli 1992. aastal.“

Väikekoolil on palju eeliseid

Kas otsustasite kohe Oru Põhikooli kasuks või kaalusite ka muid võimalusi?

Kaire Tamm: „Marta Oru Põhikooli minek ei olnud kindel kuni kevadeni 2010. Just siis kolisime Orusse. Enne seda elasime Tallinnas Mustamäel ning Marta käis Vesiroosi lasteaias. Tõenäoliselt oleks ta läinud Tallinna Saksa Gümnaasiumisse, kuna see oli kohe kodu lähedal. Mulle tundus vastumeelne ja mõttetu hakata last saatma iga päev teise linna otsa ja tagasi. Mõtlesin ka nö eliitkoolidele, aga jutud nende ümber ja tohutud katsed, mida korraldatakse ning mõte (lapse) pidevast olelusvõitlusest pühkisid mul üsna kiirelt need variandid peast. Võib-olla mu ettekujutus ei vasta tegelikkusele, aga tol hetkel tundsin nii. Leian, et kui laps ikka õppida tahab, teeb ta seda ükskõik millises koolis ning ka seanahavedajaid leidub igas koolis. Lapse kooliminek peaks kulgema võimalikult valutult. Niikuinii on see tema jaoks tohutu samm ja milleks tekitada lisapingeid. Olen väga rõõmus, et asjaolud just siis soodsalt kokku langesid, et saimegi enne kooli algust maale kolida.“

Õppimine on rõõm, mured pole jutuks tulnud

Mis on kooliteed alustava lapse mured, mida vanemana olete tajunud? Ja mis on tema ootused, rõõmud seoses õppimisega? Vanema mured ja rõõmud?

Kaire Tamm: „Erilist muret seoses õppetööga pole jutukski tulnud. Marta ilmselt ei oska ka väga midagi karta, tal pole ju sellest rohkemat ettekujutust kui eelkoolis, mis oli kord nädalas. Tema pigem ootab juba kooli algust. Vahepeal, keset suve, oli küll moment, kus ta küsis: "Kas ma ikka pean kooli minema?" Siis me rääkisime sel teemal pikalt ja laialt ning nädal hiljem arvas ta jälle, et oleks ikka tore kooli minna. Tõenäoliselt oli see tingitud sellest, et suvi oli nii mõnus ja mõnda vahvasse kohta polnud veel jõutud minna. Nüüdseks on Marta oma "suvitamised" ära suvitanud ja ootabki rahulikult kooli. Usun, et ka õppetööga saab Marta hakkama, sest lugeda mõistab ta juba kirjatähti ja arvutamine on selge. Teistega arvestada oskab ja samuti enda eest seista. Kella tunneb ka, aga aja planeerimisega jääb teinekord hätta. Aga küll seegi praktika käigus selgeks saab.

Ka mina olen nõuks võtnud mitte ette muretseda, vaid tegeleda probleemidega jooksvalt, siis kui need käes on. Kuna kool ja küla on väikesed, kus kõik kõiki tunnevad, siis pole ka suurt vägivalla/kuritegevuse ohtu. Niisiis on ka koolitee üsna turvaline. Õnnetusjuhtumite eest pole me muidugi keegi kaitstud.“

Sellel pildil Marta veel suvitab, kool tundub kauge tulevik...

Raha hakka koguma jaanuaris

Kas kooliasjad on kõik juba ostetud? Ei küsi küll summat, aga oli see ikka jõuline väljaminek?

Kaire Tamm: „Marta kooliasjad on praeguseks kõik olemas. Väljaminek oli meie jaoks tõepoolest märkimisväärne. Hakkasin vaikselt juba augusti alguses ringi vaatama, mida pakutakse, millise hinnaga jne. Tagantjärele võin öelda, et liiga vara pole mõtet asju valmis osta. Tänapäeval on ikka kõike kogu aeg saada ja riideid-jalatseid niikuinii väga palju varem valmis osta ei saa. Mine tea, kui palju veel viimaste augusti nädalatega sentimeetreid juurde viskavad. Samuti tehakse päris häid "viimase hetke" pakkumisi. Pigem on mõistlik näiteks jaanuarist hakata iga kuu veidi raha kõrvale panema. Või lapse nõusolekul lasta talle sünnipäevaks koolitarbeid kinkida. Meie just nii tegimegi. Sellega seoses mõtlesin, et miks omavalitsused seda koolitoetust ometi augustis eraldada ei võiks...“

Kaire Tammelt küsis küsimusi Madli Leikop

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Loe ka: Aaviksoo: puuduolevad õpetajad näitavad koolivõrgu muutumise vajadust

Lisatud 24. augustil 2011

Üks suuremaid tõusjaid koolide eksamitulemuste pingereas oli Jõelähtme valla Loo keskkool – Tallinna külje all asuv 300 õpilasega kool kerkis mulluselt 144. kohalt 61. kohale. "Eriti hea meel oli kirjandi tulemuste üle – oleme 13. kohal ja tegime ära näiteks Gustav Adolfi gümnaasiumile ja inglise kolledžile," rõõmustas üks kooli tänavusest 25 lõpetajast Riinu Raasuke.

Loo kooli direktori Ants Rebase sõnul järgneb nüüd mõni aasta mõõnaaega – järgmised klassid on kuni poole väiksemad kui tänavune –, aga selle peaks üle elama, sest edasi on klassides juba tunduvalt rohkem õpilasi. "Kui maakoht on arengus, siis on mõtet kaugemale ette vaadata, et mitte hakata mõne aja pärast uut struktuuri üles ehitama," ütles Rebane Postimehele.

Suurte tõusjate seas oli teisigi väikekoole, kuid nende kõigi edasine saatus ei paista nii roosiline kui Loo koolil. Venekeelse Keila ühisgümnaasiumi 18 lõpetajat suutsid eksamitulemuste järgi tõsta oma kooli suures pingereas koguni 112 koha võrra, aga see paarisaja õpilasega kool võtab veel vaid sel ja tuleval sügisel vastu uue 10. klassi, kirjutab Postimees.

Vene koolide kohad koolide üldtabelis kerkivad ajalehe andmetel juba mitmendat aastat. Lausa viiendale kohale tõusis mullune üheteistkümnes Tallinna humanitaargümnaasium. Inglise keele süvaõppega kooli direktori Luule Kösleri sõnul on edu saladus lihtne: "Tublid õpilased, kellel on tugev motivatsioon, ja õpetajate kollektiiv muutub meil väga vähe."

Järjepidevalt on oma kohta parandanud ka Tallinna Linnamäe vene lütseum. Ülisuure hüppe on tabelis teinud Kohtla-Järve kesklinna gümnaasium, mis kerkis lausa 110 kohta, mulluselt 147. kohalt 37.-le. Kooli õppealajuhataja Larissa Kravtsova sõnul on nende kool näidanud häid eksamitulemusi alates 2005. aastast. "Kuigi aastad pole ühesugused, lapsed ja lennud on erinevad, osalevad meie lapsed pidevalt vaimsetes mängudes, olümpiaadidel ja seda edukalt, võites mitte ainult Eestis, vaid ka näiteks Moskvas," ütles Kravtsova Postimehele.

Muutusi toimus ka koolide pingerea tipus. Üllatavaimaks neist on vast Tallinna inglise kolledži kukkumine mulluselt neljandalt kohalt kaheksandaks. Kolledži direktori Toomas Kruusimäe sõnul selgitab seda asjaolu, et osa nende helgemaid päid läbis rahvusvahelise õppe ega teinud seetõttu riigieksameid, osa õpilasi aga ei suutnud oma võimeid eksamil täielikult realiseerida.

Esimesel kohal on Hugo Treffneri gümnaasium, millele järgnevad Tallinna Prantsuse lütseum, Tallinna reaalkool ja Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 24. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 24. augustil 2011