Täpsema hinnangu hoone seisukorra, ohutuse ning ohutuse tagamiseks vajalike tegevuste kohta annab TJA menetluse käigus.
 
Tallinna linn kavatseb kiiremas korras likvideerida kiiremas ohtliku seisukorra Jaan Poska lasteaias ning tagada laste, töötajate ja lastevanematele ohutu viibimine lasteaias ja selle territooriumil, teatas linnavalitsuse pressiesindaja BNS-ile.
 
Tallinna Jaan Poska lasteaia fassaadilt varisesid suured krohvitükid, mis kukkusid täpselt selle ukse ette, mille kaudu lapsed mänguväljakule lähevad, kirjutas Postimees. Alla on kukkunud ärklikorruse akna kohal olnud karniis ning paksud krohvitükid vedelesid otse ukse ja trepi ees.

Allikas: BNS Lisatud 23. augustil 2011

Muraste looduskool korraldab õuesõppeprogramme kõigi vanuseastmete lastele Tallinna ja Harjumaa piirkonnas. Sel sügisel (september-oktoober) toimuvad taas programmid "Avastusretk looduse igapäevaellu", "Kiviaeg Murastes", "Elu tiigis", "Sügis pargis" ja "Matkatarkused loodusretkel". Retk looduses kestab orienteeruvalt 3-4 tundi (sõltuvalt laste vanusest). Retke toimumise kuupäeva saab grupp ise valida, väljasõidu aeg võiks olla umbes kell 9.00 või 10.00. Sõiduks võib arvestada pool tundi, sest Muraste on Tallinnast umbes 15 km kaugusel. Muraste looduskool tellib bussi ja katab ise selle kulud, samuti katame juhedajate töötasud. See tähendab, et grupp ei pea midagi juurde maksma.
Lastega tuleb metsa kaasa olenevalt laste arvust 1 või 2 juhendajat. Lastel võiks kaasas olla natuke süüa ja juua. Ühele koolile on arvestatud üks retk.

 
Lisainformatsioon ja registreerimine: Karoliina Juurik, karoliina.juurik@gmail.com

Õuesõppeprogramme finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

Samuti esitletakse konverentsil Eesti-Läti koostööprojekti „Tolerantsus“ raames välja töötatud juhendmaterjale puudega laste peredele, mille tegemisel osalesid Tartu Ülikooli Kliinikum ning mittetulundusühingud Anni Mängumaa Eestist ja Ceribu Sparni Lätist.
 
Konverentsil teemadeks on: lapsevanem on ekspert, keda aitab meditsiin, rehabilitatsioon kui võimalus ja abimees ning kellele ja kui palju haridust. Iga teema ettekandes räägib nii spetsialist kui lapsevanem, et anda terviklikum pilt puudega lapsevanema igapäevaelu probleemidest.
 
Trükised on valminud ja konverentsil on väljas päevik-teatmik lapsevanematele, raamat “Minu eriline laps - vastuseid minu küsimustele” ning fotoraamat “Tolerantsus”.
 
Projekti koordinaatori Sille Talvet rääkis, et tihtilugu tekitab puudega laps ümbritsevates inimestes kohmetust ja ebamugavustunnet. „Seetõttu oligi projekti peamine eesmärk suurendada ühiskonna sallivust puudega laste ja nende perede suhtes ning kõik koostatud materjalid on heaks abimeheks nii spetsialistele kui lapsevanemale,“ ütles Talvet.
 
Konverents toimub Jurmala saalis algusega kell 10.00. 
 
MTÜ Anni Mängumaa
Lisatud 22. augustil 2011

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel lõpetavad tegevuse Valgjärve põhikool, Türi majandusümnaasium, Türi gümnaasium, Järvselja algkool, Selja algkool ja Kuressaare põhikool.
 
Järlepa lasteaed-algkool korraldatakse ümber lasteaiaks ning Rakvere vene gümnaasium liidetakse Rakvere gümnaasiumiga.
 
Kohtla-Järve slaavi gümnaasium ja Kohtla-Järve Vahtra põhikool liidetakse ning korraldatakse ümber Kohtla-Järve slaavi põhikooliks.
 
Tarbja lasteaed-algkool ja Sargvere lasteaed-algkool ühinevad Paide valla lasteaed-algkooliks. Mitu kooli ja lasteaeda ühinevad lasteaed-põhikoolideks.
 
Mitu keskkooli ja gümnaasiumi korraldatakse järk-järgult ümber põhikoolideks.
 
Uute koolidena on ministeeriumilt koolitusloa saanud Käo põhikool, Türi põhikool, Türi ühisgümnaasium, Tartu Jaan Poska gümnaasium ja Rakvere vanalinna kool.

Lisatud 22. augustil 2011

Suvekoolis tutvustame eTwinningu ja Tiigrihüppe Sihtasutuse plaane järgmiseks õppeaastaks, jagame kogemusi projektitööst, tutvume uute veebivahenditega.

Lisainfo ettekannete ja suvekoolis tehtu kohta jooksvalt: http://sopruskoolid.blogspot.com/

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 22. augustil 2011

Septembri alguses Kullo Lastegaleriis näituse korraldamiseks vabad ruumid:

29. august - 17. september

Selle ajavahemiku üürihinnad –
Valge kelder      49.5 €
Hall kelder        36 €
Diele                 87 €
Dornze              36 €
Prudentia saal    37,5 €
Kõik ruumid (välja arvatud suur saal)  277,5 €

Kullo Lastegaleriis (Tallinna Vanalinnas, Kuninga 6) on koolidel, huvikoolidel ja lasteaedadel võimalik korraldada kunstinäitusi. Oodatud on kõik huvitavad ülevaate-, projekti-, teemanäitused või ka näiteks ühe lapse individuaalnäitused. Vabade ruumide olemasolu korral on oodatud ka kunstnike näitused (lastele vaatamiseks sobivad).

Anneli Aguraiuja, Kullo Lastegalerii juhataja
galerii@kullo.ee
Kuninga 6, avatud T-L kell 10.00-18.00

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 19. augustil 2011

Kontsert „Vabaduse laul“ algab Tallinna lauluväljakul kell 18 ja lõppeb pärast südaööd, lauluväljaku territoorium avatakse aga juba kell 17. Korraldajad soovitavad peole tulla piisava ajavaruga, et saaksite endale ja oma perele parima koha. Et kontsert on kõigile tasuta, võid valida just endale sobivaima paiga – kontserti saab jälgida lava ees püsti seistes, pinkidel ja murul istudes. Ratastoolis inimestele on spetsiaalne ala kontserdi jälgimiseks tuletorni poolsel invatribüünil.

Kodulehelt www.20.ee saad endale välja printida ülevaatliku lauluväljaku ala plaani. Tutvu aegsasti kontserdi infomaterjalidega ja platsi plaaniga. Soovi korral edastame platsi plaani ka ajakirjanikele.

20. augustil esinevad Tallinna lauluväljakul Eesti ansamblid ja muusikud Justament, Riho Sibul, Mari Kalkun, Dagö, Vaiko Eplik, Jaak Johanson, Malcolm Lincoln, Iiris, Jarek „Chalice“ Kasar, Ewert & the Two Dragons. Välisriikidest tulevad koos Eesti rahvaga sündmust tähistama ja esinema Sinead O’Connor Iirimaalt, saami revolutsionäär Mari Boine Norrast, akordionist Kimmo Pohjonen saabub lavale ühes Soome profimaadlejate ja orkestriga, veel astub üles Läti staadionirocki-ansambel Brainstorm ning kodupubliku ees on ka pikisilmi tagasi oodatud Kerli, kes teeb üllatusloo koos Rein Rannapiga.

Oma tervitused Eesti rahvale ütlevad Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Euroopa kultuuripealinna Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Südaööl avab Islandi president lauluväljakul pidulikult 21. augustil üle Tallinna linna toimuva Islandi päeva.

„Vabaduse laulu“ esitleb Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, täname kõiki toetajaid ja partnereid: Saku Õlletehas, Tallinna Vesi, Euroopa kultuuripealinn Turu 2011, Soome saatkond, Norra saatkond, Eesti Rahvusringhääling, Postimees, Selver, Eesti Post, BDG, Musiccase.

„Vabaduse laulu“ korraldajad soovivad kõigile pidulistele ülevaid elamusi!

SA Tallinn 2011 
Lisatud 19. augustil 2011

ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) uksed on avatud kõigile, kes tahavad pidupäeva kodust väljaspool tähistada. Muuseumis saab kuulata kahte kontserti ning osaleda Kartulitrüki festivali töötoas.

Kell 12 algavas töötoas õpetab Kartulitrüki festivali eestvedaja Katri Kuusk huvilisi, kuidas kodumaise kartuli abil tavalisi asju ilusamaks teha.

Kell 14.30 algava kontserdiga toob 7. Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival „Mürtsub pill“ muuseumi muusikalise tervituse lõunanaabritelt. Esineb puhkpilliorkester Wind Band Sigulda Lätist.

Päeva lõpetab kell 15 algav kontsert „Juurte juurde“, kus esinevad kunstnikud ja muusikud Anna Hints, Marja-Liisa Plats, luuletaja Kristiina Ehin ja Luulur Jaan Malin. Kuulda saab regilaule, vokaalimprovisatsioone, hoolikalt sõnastatud poeesiat ja kohapeal sündivaid häälutusi. Kontsert avab ühtlasi Anna Hintsi ja Marja-Liisa Platsi ühisnäituse „Juurte juurde“, mille teemaks on põlvnemine ja identiteet. Kunstnikud kaevavad välja rahvusideoloogia ja perekonnaelu varjujäävad aspektid ning sunnivad luukeresid kapist välja kolima. Raske on vaadata otsa sellele, kes me oleme, keeruline on elada ka teadmatuses.

ERMi näitusemaja on avatud kell 11–18 ning näha saab näituseid „Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur“, „Juurte juurde“ ja „Euroopa maitsed“.

Külastajaile on avatud ka Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapark, kus on võimalik vaadata näituseid „Raadi läbi aegade“, „Meie siin maal“ ja „Kaetud kätega“.

Eesti Rahva Muuseum
Lisatud 19. augustil 2011

Pensionile siirdumise või hõivest lahkumise tõttu vajab järgmise 10 aasta vältel energeetikasektoris asendamist 6100 töötajat ehk 30% 2010. aastal energeetikasektoris hõivatuist. Kui insenerihariduse omandanute hulk ja/või nende energeetikasektorisse tööle siirdumine järgmise kümne aasta jooksul oluliselt ei muutu, on 10 aasta perspektiivis oodata energeetikaalase kõrgharidusega spetsialistide nappust ning kutseharidusega koolilõpetajate ülejääki sektoris.

„Kõrgharidusega uusi töötajaid napib ennekõike kaevandamise ja rikastamise erialadel, kus seniste trendide jätkumisel jääb katmata 88% täiendavast tööjõunõudlusest,“ märgib uuringu üks autoreist Tartu Ülikooli professor Raul Eamets. Andmed näitavad, et kõrgharidusega spetsialistide puudujääki on oodata ka teistel energeetikasektori võtmeerialadel nagu elektroonika ja automaatika, elektrotehnika ja energeetika ning mehaanika.

Uuring toob esile, et energeetikaalast haridust pakkuvate koolide hinnangul piirab tööjõuvajaduse rahuldamist ka erialade madal atraktiivsus, vähene konkurents õppekohtadele ning kõrge õpingute katkestajate hulk. Õpingute katkestamine on sageli seotud eriala keerukusega, kuid ka õppijate tööleasumisega ning suutmatusega tööd ja õpinguid ühildada. 

Projekti üldkoordinaatori Raul Eametsa sõnul oleks üks lahendus tekkinud olukorrale kutsehariduse lõpetanute sujuvam suundumine (rakendus)kõrgharidusse, teisalt tuleks kindlasti kasuks ka reaalainete populaarsuse tõstmine gümnaasiumis.

Praxise projektijuhi Katrin Pihor hinnangul on võtmeküsimuseks tööjõuprobleemi lahendamisel koolilõpetajate  teadmiste ja oskuste rakendamise võimekus: „Tööturul edukalt toime tulevate inseneride kompetentsid ei piirdu täna enam tehniliste teadmistega. Inseneridelt oodatakse juhtimisoskust, finantsplaneerimist, IT lahenduste tundmist, ettevõtlikkust. Neid teadmisi on kõige otstarbekam omandada praktiliste harjutuste käigus“. Pihor rõhutab, et praktiline töökogemus tuleb tulevasele insenerile kasuks vaid siis, kui ta töötab erialasel tööl, mitte näiteks pitsapoisina. Seega on oluline kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö praktiliste kogemuse vahendamisel ja integreerimisel inseneriõppesse.

Uuringu tellijaks oli Eesti Elektritööstuse Liit. Uuringut finantseeris Tarkade Otsuste Fond (Euroopa Liidu sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastamisel elluviidav programm) ning Eesti Elektritööstuse Liit.

Tartu Ülikool
Poliitikauuringute Keskus Praxis
Lisatud 19. augustil 2011