Nüüd tegutseb meie LOOVUSTUBA reaalselt ja virtuaalselt, andes nõu ja julgust paljudele järltulijatele: www.loovustuba.ee, www.loovustuba.blogspot.com.

LOOVUSTUBA on pakkunud loovat ja arendavat tegevust nii beebidele, lastele kui ka täiskasvanutele. Olles beebide ja väikelaste loovtegevuses lipulaev ja pioneer, oleme viinud Loovustoa metoodika ja põhimõtted paljudesse valdkondadesse ning jõudnud oma ideedega Soome beebiringide maailma. Alates 2003. a. tegutsevad meie väiksed Loovustoa sõsarringid pea igas Soome linnas.

LOOVUSTOA loovustundides Mustamäel Kaja keskuses, Nõmme kultuurikeskuses, Audenteses ja Pirita vaba aja keskuses ning Miia Milla Manda muuseumis Kadriorus töötavad oma ala professionaalsed pedagoogid.

LOOVUSTUBA juhib kõik need aastat Christina Lään koos maailma loovamate õpetajatega Nataly ja Tagliga.
Meie loovustundides on palju armsaid ja häid peresid, kelle emakeel on eesti, vene, soome, inglise, leedu, läti, mari või itaalia, saksa ja vietnami keel. Loovas keelekümbluses muutuvad LOOVUSTOA loovustunnid säravateks ja toovad rõõmu väikestele ja suurtele.

Kuidas saavad pooleaastased lapsed LOOVUSTOAS hakkama ja mida nad seal teevad? Väga hästi saavad hakkama! Lapsed on nagu suured õpetajad, kes aitavad meie ideedel ja õpetustel materialiseeruda ning muudavad lihtsad ülesanded targaks ja mõtestatuks. Lastel on annet ja jõudu tegutseda turvalises keskkonnas vabalt. LOOVUSTOAS on lapsed vabad, s.o kriitikavabad. Nad saavad olla isetegijad ja loojad, nad avastavad maailmaasju ja loovad seoseid. Uudsus ja rutiin, materjalitunnetus ja vanaemade lauluke, värvideküllus ja lõuendi karedus, kõik see aitab kaasa lapse loovuse arengule. LOOVUSTOA loovustunnid toovad lapses esile tema parimad küljed.

LOOVUSTOA töövahendid on turvalised ja läbiproovitud. Palju kasutame loovustunnis loodusmaterjale ja taaskasutamist. LOOVUSTUBA teeb koostööd tuntud kaubamärkidega ja värvid on lastesõbralikud.

Ootame teid kõiki loovalt looma koos loovustoa õpetajatega juba 3. ja 4. septembril 2011 UUE MAAILMA TÄNAVAFESTIVALILE (www.uusmaailm.ee). Tegevus on tasuta.

Rohkem infot www.loovustuba.ee ja www.loovustuba.blogspot.com

LOOVUSTUBA MTÜ
Lisatud 19. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 19. augustil 2011

14–15-aastaste grupis on seksuaalselt aktiivsetest noortest üle kahe korra rohkem õpilasi, kellel on või on olnud oma poiss või tüdruk. Seega, paljud antud vanuses noored, kes veel ei ole alustanud seksuaalelu, on alustanud „käimist“. Eeltoodu näitab, et informatsioon turvalise seksuaalkäitumise kohta peab noorteni jõudma enne 14. eluaastat, järeldavad uuringu koostajad.

Alates 2003. aastast on suurenenud 16–18-, 19–24- ja 25–29-aastaste teadmised seksuaalsel teel leivate infektsioonide (STLI) vältimise meetoditest. Nakatumise ning rasestumise vältimise meetodina on noorte seas levinud katkestatud suguühe. Iga kolmas kondoomi mitte kasutanud 14–18-aastane ja iga viies 19–29-aastane märgib katkestatud suguühet põhjusena, miks kondoom kasutamata jäi.

Iga kümnes 10–13-aastane laps tarvitas eelmisel kuul alkoholi ja suitsetas. Pooled seksuaaleluga alustanud kooliõpilased tarvitasid enne viimast seksuaalvahekorda alkoholi. Alkoholi tarvitanutel on rohkem juhupartnereid. See suurendab STLI-desse ja HIV-i nakatumise riski, kui joobeseisundiga kaasnev informatsiooni töötlemise võime langus viib ka kondoomi kasutamisest loobumiseni. Peaaegu kõik seksuaalelus kõrge riskitasemega 14–18-aastastest tarvitavad vähemalt kord nädalas alkoholi.

Kolmandik juhuvahekorras olnud 14–15-aastastest, nelikümmend protsenti 16–18-aastastest, pooled 19–24- ning üle poole 25–29-aastastest seadis ennast viimasel aastal nakatumise ohtu, kuna ei kasutanud juhusuhtes kondoomi.

Juhuvahekorras alati kondoomi kasutanute osakaal on aastate jooksul statistiliselt oluliselt suurenenud 19–24-aastaste seas. Umbes igal neljandal seksuaalselt aktiivsel kooliõpilasel ja täiskasvanud noorel jäi eelmisel aastal kondoom kasutamata, kuna seda ei olnud võimalik hankida. Peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et lähikonnas ei olnud kondoome müügil. Iga neljas 14–18-aastane ning iga kolmas 19–29-aastane juhusuhtes olnud noor ei kanna kondoome kaasas või teeb seda harva. Märkimisväärne osa noori, kes ei kasutanud viimases vahekorras kondoomi, põhjendab seda asjaoluga, et kondoomi peale ei mõeldud või kummalgi partneril ei olnud kondoomi kaasas. 19–29-aastased, kes kannavad kondoomi kaasas, kasutavad seda ka juhusuhetes enam. Oluline osa noortest leiab, et kondoomid on liiga kallid.

Allikas: BNS Lisatud 19. augustil 2011

Seekordse seminari põhiteemadeks on:


1) Väike heategu ja kuidas seda korraldada.

2) Kuida teha heategu oma kooli või oma kodukoha heaks.

3) Kuidas teha oma üritusest sündmus.

4) Kuidas innustada noori olema ettevõtlik.

5) Suhtlemisoskused huvijuhi töös.

Toimuvad arutelud ja töötoad, kus räägitakse tänapäeva kooli huvitegevuse sisulise laiendamise võimalustest ja sellest, kuidas veelgi rohkem noori kaasa tõmmata huvi- ja heategevusele. Üks töötuba on pühendatud noorte väärtushinnangute kujundamise ja õpilaste silmaringi laiendamise probleemidele.

„On igati kiiduväärt, et koolides väärtustatakse üha enam huvitegevuse korraldamist nii, et see aitab kaasa õpilaste arengule üldse ja nende ees seisvate valikutele tegemisele. Meie koolide programmi mahukust arvestades on väga hinnatav, et huvijuhid ei tegele mitte ainult huvitegevuse korraldamisega, vaid aitavad kaasa õpilastes õigete väärtushinnangute kujunemisele ja nende silmaringi laiendamisele. Loomulikult on siin tähtis koht ka isamaalisel kasvatusel, Eesti traditsioonide tundmisel ja austamisel. Tänase kooli huvijuht on sageli ka mentori, kasvataja või psühholoogi rollis, sest õpilased sageli usaldavad ja pöörduvad oma elu-oluliste ja isiklike probleemidega üha sagedamini just huvijuhi poole.“

UNICEF Eesti
Lisatud 19. augustil 2011

Konkursi žürii hindas töö ideed, milleks on traditsioonilise rõivasteparanduse elluäratamine ning ökoloogilise eluviisi edendamine.

Tööd juhendas TKK tekstiiliosakonna õppejõud ja disainer Monika Järg.

Vaata auhinnatud tööde pilte siit: http://www.eesc.europa.eu/design/winners.html

Tartu Kõrgem Kunstikool
Lisatud 19. augustil 2011

Eesti, Soome, Rootsi, Leedu, Läti, Norra, Taani, Poola, Saksamaa ja Islandi muusikakõrgkoolide üliõpilasi juhendab kuusteist parimat õppejõudu projekti partnerkõrgkoolidest ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.

Kursuste peamiseks eesmärgiks on aidata noortel muusikutel improvisatsioonitehnika abil ühist helikeelt leida, tihti nii geograafilisi kui ka žanripiire trotsides ja ületades.

Juba teist aastat pakutakse suvekursusel osalevatele muusikatudengitele võimalust osaleda ka kultuurikorralduse töötubades, mida tänavu viib läbi prof. Giep Hagoort (Utrecht, Holland). Nii saavad noored muusikud töö käigus praktilisi teadmisi omandades lähemalt tuttavaks mänedžmendi köögipoolega. Edaspidi võimaldab selline kogemustepagas muusiku ja manageri rolle vajadusel ühendada ning see hõlbustab muusikuil tihedas konkurentsis kergemini edu saavutada.

Lisaks üliõpilastele mõeldud individuaalõppe- ja ansamblitöötubadele antakse koolituse raames ka kümme huvitavat kontserti. Kontserdid toimuvad EMTA kammer- ja orelisaalis, Kuku klubis ning restoranis Kloostri Ait. Üles astuvad kammer-, jazz- ja improvisatsiooniansamblid ning sissepääs kõikidele kontsertidele on publikule tasuta. Kuulaja saab osa kaasaegse heliloomingu tippteostest, mida esitavad parimad noored interpreedid üle Euroopa. Paljud teosed kantakse Eestis ette esmakordselt.

Kursuste lõppakordiks on kontsert 2. septembril kell 19.00 EMTA kammersaalis, kus esinevad parimad kammeransamblid ning kõikidest osalevaist tudengitest moodustatud improvisatsiooniorkester ja -koor Anto Petti, Anne-Liis Polli ja Raymond MacDonaldi juhatusel. Kell 21.00 jätkub lõppkontsert restoranis Kloostri Ait, kus astuvad üles parimad jazzikoosseisud.

Käesolev suvekursus on jätkuks kolmeaastasele tsüklile "Crossing Borders". Kursused on tugevdanud ja süvendanud Läänemeremaade muusikakõrgkoolide koostööd, ning toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias viimast korda. Juba toona leidis projekt muusikaringkondades laialdast vastukaja ning ühena vähestest muusikaprojektidest ühtlasi ka Euroopa Komisjoni toetuse, pälvides 2008. aastal Euroopa Komisjoni Euroopa eduloo tiitli.

Projekti peatoetaja on Euroopa Liidu LLP Erasmus haridusprogramm, kaasfinantseerijad Eesti Kultuurkapital, Norra ja Soome Suursaatkonnad Eestis ning Islandi Suursaatkond Helsingis.

Lähem info: www.facebook.com/innovativeapproaches

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Lisatud 19. augustil 2011

Internetikasutajad kõikjal maailmas on lapsi veebis ähvardavatest ohtudest teadlikud. ESETi poolt tellitud, InSites Consulting konsultantide poolt 2011. aasta aprillis-mais läbi viidud ning United Consultantsi konsultantide poolt analüüsitud ülemaailmse haardega uuringu Online Security Brand Tracker andmetel pidas üle poole (53,7 protsenti) küsitletud internetikasutajaist “laste võimalikku kokkupuudet sobimatu materjaliga” vähemalt “üsna suureks ohuks”: 25,9 protsenti küsitletust pidas seda “suurimaks ohuks”, 14,6 protsenti “väga suureks ohuks” ja 13,2 protsenti “üsna suureks ohuks”.*

“On mõned väga lihtsad reeglid, mida lapsevanemad ja lapsed järgima peaksid, et lapsi veebis varitsevate ohtude eest hoiduda,” ütleb Sebastian Bortnik, ESETi Buenos Airese teadlikkuse suurendamise ja uurimistööde üksuse koordinaator.

Viis näpunäidet lapsevanematele
• Tehke oma lapsele kasutajanimi: lastel peaks koduses arvutis olema oma kasutajakonto, sh ka oma kasutajanimi. Vaid siis, kui laps on oma kasutajanime alt sisse loginud, on võimalik tema internetitoiminguid tõhusalt kontrollida. Lisaks sellele veenduge, et süsteemiadministraatoriks oleks alati täiskasvanu.

• Uuendage regulaarselt oma viirustõrjeprogrammi ja lapsevanematele loodud kontrolltarkvara

• Uurige andmeid külastatud veebilehtede kohta: kui avastate, et veebisirvija mälust on veebilehtede aadresse kustutatud, tuleks teil sel teemal oma lapsega vestelda.

• Hoidke veebikaameral silm peal: veenduge, et see ei oleks sellal sisse lülitatud, kui seda ei kasutata.

• Kontrollige oma lapse sotsiaalvõrgustike sätteid: kõigile nähtav ja juurdepääsupiiranguteta Facebooki konto võib teie lapse jaoks ohtlikuks osutuda.

Lisaks pakuvad ESETi teadlased üle maailma välja veel viis ohutust suurendavat näpunäidet:
• Kasutage lapsevanematele loodud kontrolltarkvara: taolised tarkvaralahendused aitavad lapsevanematel kontrollida oma laste kübertegevust nii veebisirvijate kui ka viirustõrjeprogrammide seadistamisega. ESETi viirustõrjeprogrammi Smart Security 5 viimane prooviversioon hõlmab endas ka lapsevanematele suunatud tööriista “Parental Control”, mille abil saab blokeerida võimalikku sündsusetut materjali sisaldavad internetilehekülgi ning keelata juurdepääsu kuni 20st eri kategooriast veebilehtedele. See uusim, juba viienda põlvkonna versioon ESETi esindustootest pakub arvutikasutajaile vajalikku kaitset ning programmi viimast prooviversiooni on võimalik järgmise lingi kaudu tasuta alla laadida. ESET Smart Security 5 on hetkel viimases katsetamisjärgus ning saadaval prooviversioonis, mis ei pruugi sisaldada kõiki neid funktsioone, mida pakub programmi lõplik versioon, mis plaanitakse tuua turule käesoleva aasta septembri keskpaigas.

• Ärge edastage interneti teel konfidentsiaalset informatsiooni: e-posti ja kiirsuhtlusprogrammide teel ei küsita ametlikult kunagi teie konfidentsiaalseid andmeid. Lisaks sellele ei küsi ka pangad teilt mitte kunagi interneti vahendusel teie kontoandmeid ega PIN-koodi. Äärmiselt oluline on tundlike andmete edastamisest hoidumist ka lastes kinnistada.

• Ärge vastake ahistajate sõnumitele: juhul, kui teie lapsed on interneti teel mõnelt ahistajalt sõnumeid saanud, õpetage neid säärastele sõnumitele vastamisest hoiduma. Reeglina ahistaja just lapse vastust ootabki ja reageerimine vaid kasvatab tema soovi teie lapsele kurja teha. Taolistele olukordadele peaksid lapsevanemad ise lahenduse leidma ning juhul, kui ahistamine jätkub või kordub, korrakaitsjaid asjast teavitama.

• Internetis leiduv teave ei ole puhas tõde: lastele peaks rääkima, et kogu teave, mis internetis leidub, ei pärine alati usaldusväärsest allikast. Tänapäeval on internetis oma arvamuse avaldamine muutunud üsna lihtsaks, mistõttu peaksid internetikasutajad veebis avaldatusse äärmise ettevaatlikkusega suhtuma.

• Avatud suhtlus: laste turvalisuse tagamiseks on äärmiselt oluline nendega võimalikest ohtudest avatult rääkida. Palju mõistlikum on julgustada lapsi oma hirmudest ja huvidest rääkima, kui nende tegevust karistamise teel maha suruda. Nii internetiharjumustes kui ka silmast silma suhtluses avatuse säilitamine on laste küberturvalisuse suurendamise seisukohalt väga oluline.


1992. aastal loodud ESET on ülemaailmse haardega turvalahenduste pakkuja. Ettevõte tõi esimesena turule ennetavad viirustõrjesüsteemid ning on endiselt antud valdkonnas turuliidriks.

INITEC OÜ
Lisatud 19. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Valgamaalane veebilehel.

Lisatud 18. augustil 2011

Kõigepealt palun väikest ülevaadet, kuhu on e-raamatukogu tänaseks jõudnud. Kas raamatute laenutus on endiselt tasuta?

Piia Salundi: „Kogu e-raamatute maailm on Eestis ikka veel lapsekingades, kuid areneb tasapisi. Ka meie portaal liigub sinnapoole, et oleks mugav, kiire ja lihtne leida endale head lugemisvara. Kasutajate arv on liginemas 11000-le, raamatute arv 200-le ning erinevaid autoreid on ligi 90. E-raamatutega harjumine on võtnud aega, kuid maailmas üha enam populaarsust koguvad tehnoloogilised seadmed on ka paljusid eestlasi toonud digiraamatute juurde. Kahjuks ei kasva nii hoogsalt pakutavate raamatute arv, sest autoriõigused ja segane seadusandlus on teinud raamatute digiteerimise keerukaks. Näiteks ei peeta e-raamatut seaduse silmis sugugi raamatuks ning seda maksustatakse 20% käibemaksuga erinevalt paberraamatu 9% maksumäärast. Ometi ei peaks ju olema vahet, millisel kujul intellektuaalset omandit, teksti ja pilti tarbitakse. Ka autorid ise ei ole veel väga varmad oma raamatuid digitaalsel kujul avaldama. Kuna peamine õiguste omaja ongi autor, siis ilma tema nõusolekuta ei tohi ühtki teksti internetiavarustesse lekitada, saati siis veel raamatuna pakkuda. Need autorid aga, kes meie portaaliga on ühinenud, on hea meelega jaganud oma teoseid, et avardada raamatute kättesaadavust ka siis, kui poest on raamatud otsas ja raamatukogus olev ainueksemplar pika järjekorra tõttu jääbki lugemata.

Palju online-raamatuid on meil tõesti jätkuvalt tasuta. Kindlasti on tasuta vabavara online-versioonis. Teiste teoste puhul on kõik sõltuv autorist, kuna meie portaalis on autor see, kes oma teoseid tegelikult kas jagab või müüb. Ka müügis olevad raamatud on tegelikult väga soodsad ja iga lugeja, kes maksab raamatu eest, teab, et see raha läheb autorile. Ja kuigi meile kõigile meeldiks saada asju tasuta, on ju aus, kui inimese tööd ja loomingut hinnatakse ning selle eest taskukohaselt ka tasustatakse.“
 
Kui tihti on teie poole pöördunud noored autorid, kes soovivad oma esikteose e-raamatukogus avaldada? Üldse, kas autorid on pigem tõrksad või pigem meelitatud, kui tahate nende teost oma raamatukokku?

Piia Salundi: „Loomulikult on meil ka alustavaid autoreid, kes on oma teoseid meil avaldanud ja ka lugejatelt sooja vastuvõtu leidnud. Kas need autorid aga ilmtingimata just noored on olnud... Poetess Kitaq on rõõmustanud luulesõpru mitme raamatuga, fantaasiakirjanik Leila Tael aga kütkestanud noori põnevate ulmeromaanidega. Loomulikult on neid veel. Need autorid on kõik siiski juba valmis kirjanikud ja lihtsalt vajasid vaid kanalit, kustkaudu lugejani jõuda. Meil on olnud hea meel neile seda pakkuda. Paljude alustavate autoritega on aga see probleem, et mitte kõik neist ei ole küpsed oma teoseid kohe täisversioonis raamatuna avaldama, kuigi lugu võib olla hea. Nii oleme kahjuks mõne noore ja areneva autori raamatu pidanud veel ootele jätma, lootes tulevikus siiski nendegi teoseid enda portaalis näha. Taolistele noortele oleme soovitanud aga just neile kirjasule teritamiseks suurepäraselt sobivat portaali www.poogen.ee. Sellest kirjutamishuviliste portaalist on nii mõnigi Eesti tuntud kirjanik lõpuks välja kasvanud, näiteks Sass Henno.

Mis puutub autorite tõrksusesse, siis enamik on pigem umbusklikud. E-raamat oma uute ja teistsuguste võimalustega ei ole veel päris selgesti arusaadav. Kui isegi seadus ei ole e-raamatute suhtes selgel seisukohal, siis kuidas saaksid olla inimesed? Teisalt peame ütlema, et meie autorid on olnud kõik rõõmuga nõus oma teoseid jagama e-versioonis. Ja meil on väga-väga häid raamatuid."
 
Enne, kui laenutada ja lugeda, peavad ju kõik raamatud keskkonda ülesse saama. Palun selgitage natuke tehnilist poolt ja ilmselt teie jaoks kõige töömahukamat poolt.

Piia Salundi: „Inimressurssi on loomulikult tarvis, et raamat paberilt elektrooniliseks vormida, kuid raamatud, mis on kirjutatud arvutiajastul, on enamasti olemas ka juba digitaalsel kujul. Vanemate raamatute puhul, kus eksisteerib vaid paberversioon, tuleb muidugi tehnoloogiat appi kutsuda, aga ei ole veel ilmas paremat programmi, kui inimene ise. Algselt skaneerime tekstid sisse, siis tuleb programmidega tekstituvastus teha, pildid eraldi välja korjata ja seejärel rida-realt kogu tekst uuesti läbi lugeda, sest originaalraamatutes on tekst kas tuhm, kulunud või lihtsalt natuke kahjustada saanud ja paratamatult tekivad digiteerimisel vead. Eks see on ajamahukas küll, aga natuke nagu tore töö ka - saab raamatut lugeda. Ja kui on hea raamat, siis kipub vigade otsimine kohe eriti aeglaselt kulgema, sest lugu tahab ju lugemist.“
 
Miks soovitaksite e-raamatukogu õpilastele ja õpetajatele, miks nad võiksid/peaksid sellele tähelepanu pöörama?

Piia Salundi: „Oma kummutis oleme lausa ühte sahtlisse kogunud kõik raamatud, mis koolile abiks. Need on teosed, mis on paljude õpetajate poolt pandud soovitusliku kirjanduse nimekirja. Kuna meie raamatute tiraažid on piiramatud, ei ole kellelgi vabanduseks, et tema raamatut lugeda ei saa, kuna seda ei ole raamatukogus või poes. Kindlasti on meie portaal seetõttu hea abimees nii õpetajale kui ka õpilasele. Suur osa saadaolevaist teostest kuulub Eesti klassikalisse ja uuemasse kirjandusse. Paraku ei ole veel nii head valikut väliskirjanduse vallas. Kui originaalteos ongi vabavara, kuulub tõlge autoriõiguste alla. Natuke leiab abi ka sellest vallast, nt on meil Merimee „Carmen“, Kafka „Metamorfoos“, Poe „Ronk“ jt.

Õpetajatele võime oma portaali soovitada ka kui head võimalust oma õppematerjalide, konspektide ja käsiraamatute avaldamiseks, et õpilased saaksid neid mugavalt ja kiiresti kätte.

E-raamatu eeliseks on see, et digitaalsesse teosesse saab lisaks tekstile ja pildile lisada ka muud interaktiivset lisamaterjali. Meie meeskonnaga meilitsi ühendust võttes (eraamatukogu@gmail.com) katsume aidata ja lahendusi leida, kuidas oleks parem õppematerjali avaldada, sest eks igal ainel on omad eripärad.“
 
Saan nii aru, et põhimõtteliselt saab e-raamatukogu võimalusi kasutada ka tunnis, näiteks panna arvutiklassis kõik õpilased Indrek Harglat lugema või tuua tekstinäiteid suurele ekraanile. See eeldab loomulikult registreeritud kasutajaks olemist, aga võimalus ju on?

„Tõepoolest on see põhimõtteliselt võimalik. Piisaks ka ju ühest arvutist õpetaja laual ja projektorist, mis teksti valgele ekraanile kuvab. Selline õppevahend teistes ainetes ei ole ju ebatavaline. Miks mitte see ka kirjandustunnis abiks võtta.“
 
Kas teie e-raamatukogu raamatuid saab lugeda ka näiteks mobiilis või muude moekate vidinate vahendusel?

Piia Salundi: „Alates selle aasta jaanuarist oleme hakanud ka tegema allalaetavat e-raamatustandardit epub, mis sobib paljude moodsate tehniliste vidinatega kokku – olgu tegu siis ipadiga, iphone'iga, lugeriga vms. Epub on rahvusvaheline standard ja üks enam levinud allalaetavaid e-raamatute formaate üldse. Kuigi allalaetavad raamatud meil tasuta ei ole, on nende hind erakordselt soodne – hinnad jäävad 99 sendi ja 5 euro vahele. Kui muidu ei saa 99 sendi eest isegi mitte hamburgerit, siis meilt saab väga hea raamatu vaimutoiduseks vabalt kätte. Epub-raamatud on kaitstud sotsiaalse DRM-ga, mida nimetatakse tihtipeale ka eksliibriseks. DRM on lühend Digital Rights Management’ist. Sisuliselt tähendab see seda, et allalaadimise hetkel lisatakse raamatusse teose ostnud inimese nimi, e-post ja copyright-informatsioon, et tõkestada ebaseaduslikku teoste levitamist. Allalaetavad raamatud on mõeldud kasutamiseks ainult ja ainult isiklikuks otstarbeks.
 
Meie meeskond loodab väga, et õpetajad kui ka õpilased leiavad meie portaalis hea sõbra raamatutemaailmas seiklemiseks. Häid lugemiselamusi!“

e-raamatukogu asjatundjalt Piia Salundilt küsis küsimusi Madli Leikop
Vt http://e-raamatukogu.com/

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 18. augustil 2011