Seminar oli projekti „Youth Factory of Social Entrepreneurship” esimene etapp: selle korraldamist toetas sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ning ettevõtmist rahastasid Euroopa Komisjon (programmi „Youth in Action” raames) ja Eesti Hasartmängumaksu Nõukogu.

Viiepäevase seminari peamised teemad olid sotsiaalne ettevõtlus noorsooühenduste tegevuses ning sotsiaalne ettevõtlus kui noorte algatusvõime ja ettevõtlikkuse arendamise vahend.

Harjumaale Nelijärvele kogunesid seminari pidama 19 partnerorganisatsiooni esindajad Eestist, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Valgevenest, Gruusiast, Moldovast, Ukrainast ja Venemaalt. Mitteformaalse koolitusena toimunud seminari peamine eesmärk olid vahetada sotsiaalse ettevõtluse kogemusi ja panna algus pikaajalisele loovale koostööle.

Väärt kogemused
Sotsiaalne ettevõtlus ei ole mingil juhul imerohi, mis aitaks noorsoo-organisatsioonidel mõnusalt eksisteerida, see on noorteühendustele pigem atraktiivne ja väärikas ettevõtlusinitsiatiivi koolitus, mis võib ühtlasi olla rahaallikas ning samas võimalus leida rahuldust saavutatud ühiskondlikust mõjust. Kogemused ja oskused, mida seminaril osalejad üksteisele jagasid, osutusid väga mitmekesisteks ning äärmiselt huvitavateks.

Nii näiteks tundsid teiste riikide partnerorganisatsioonid huvi Eesti Heateo Sihtasutuse aktsiooni „Teeme ära” saavutuste vastu, samuti huvitas neid Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu kogemus. Valgevenes tegutseb 2009. aastast noorte väikeettevõtluse inkubaator Molodjožnaja Sotsialnaja Služba. Selle organisatsiooni töö tulemusena on praeguseks tekkinud 27 noorteorganisatsiooni ja loodud 110 töökohta. Ukrainas töötab alates 1992. aastast üleriigiline üliõpilaste liit Urban X, mis korraldas uuenduslike projektide konkursi ja juhib programmi „Tuleviku linn”, mille eesmärk on arendada intellektuaalse kapitali turgu, toetada noorsoo-organisatsioonide (ka subkultuursete) initsiatiivi ja jagada infot sotsiaalse ettevõtluse kohta.

Seisukohtade rohkus
Sotsiaalset ettevõtlust mõistsid kohale tulnud partnerorganisatsioonid mõnevõrra erinevalt (kontseptsioon olenes osaleva riigi õigusaktidest ja organisatsiooni enda kogemustest). Näiteks arvas mõni osavõtja, et sotsiaalne ettevõtlus võib toimida ainult projektipõhisena ja sotsiaalfondide toetusel. Teised võrdsustasid sotsiaalse ettevõtluse äritegevusega, olles seisukohal, et sotsiaalse ettevõtte ülesanne on toota kaupu või pakkuda teenuseid, kindlustades sealjuures tööhõivega teatud kindlat sihtrühma, näiteks luues töökohti riskirühma kuuluvatele inimestele. Igal juhul avaldas kokkutulnutele muljet sellisest ettevõtlusest tekkida võiv sotsiaalne mõju.

Äri ühiskonna huvides
Arutluste käigus jõudsid kohalviibinud ühise määratluseni, et sotsiaalne ettevõtlus on äritegevus, mida tehakse ühiskonna heaolu nimel ja mille eesmärk on lahendada sotsiaalseid probleeme. See on ka võimalus tegeleda südamelähedaste asjade ja vabatahtliku tööga ning teenida samal ajal oma organisatsioonile raha.

Kohtumine möödus tihedas ja loovas töös, mille käigus sündis ning õnastati rohkem kui kümme loomingulist ideed. Jõudnud veendumusele, et sotsiaalne ettevõtlus on uuenduslik vahend edukaks tööks noorsooga, sõitsid osalejad laiali siira sooviga teistelt riikidelt saadud kogemusi oma organisatsioonis ellu rakendada.

Ees ootab projekti teine etapp
Tähtis on sotsiaalset ettevõtlust kasutada õigesti. Seepärast ootab partnerorganisatsioone ees projekti „Youth Factory of Social Entrepreneurship: Jobs, Enterprise & Society” teine etapp: see on noorsootöötajate ja noorteorganisatsioonide juhtide koolitus, kus osavõtjad saavad õpetust ning oskusi, kuidas viia ellu eesseisvaid projekte, mille puhul ettevõtlus on ühendatud sotsiaalset laadi ülesannetega.

Etnoweb Eesti
Lisatud 17. augustil 2011
 

Linnaosavanem Erki Korp ja Greenclean OÜ tegevjuht Annika Jürgens sõlmisid vastava koostööleppe. Erki Korpi sõnul osaleb projektis 11 lasteaeda. „Linnaosavalitsus on kogu projekti toetuseks kavandanud kuni 2000 eurot. See on maksimumvariant, tegelik summa sõltub sellest, kui palju lapsi reaalselt igas lasteaias etendust vaatab. Toetame iga etendust vaatava lapse piletiostu ühe euroga,” selgitas Korp.

OÜ Greenclean tegevjuhi Anneli Jürgensi kinnitusel sündis lasteetenduste projekt õilsa eesmärgi nimel. „Õigeid ja eluks vajalikke nippe tuleb õppida juba lapsepõlves, et nendest kasvaksid harjumused,” lisas ta.

Etendus „Südame kolm soovi” räägib, millest lapse süda tegelikult unistab: õigest toitumisest, piisavast (õues) liikumisest ja lapse rõõmsast tujust. Etendusse on pistetud veel näpunäiteid ohutusnõuete (kodukeemia, mürgiste taimede) kohta.

Etenduse lavastas OÜ Greenclean, mis igapäevaselt tegeleb puhastus- ja hügieeni-, eriti toiduhügieenialaste teadmiste jagamisega. Faktilisi sisupunkte soovitas Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet.

Allikas: BNS Lisatud 17. augustil 2011

Toetust saab taotleda lapse vanem, eeskostja või hooldaja, kes on rahvastikuregistri andmetel registreeritud Pärnu linna elanikuks ja on taotluse esitamise ajal registreeritud Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana.

Ühiselt last kasvatavale vanemale makstakse toetust tingimusel, et lapse mõlemad vanemad ja laps on Pärnu linna elanikud ja mõlemad vanemad on taotluse esitamise ajal registreeritud Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana.

Taotleja elukoha registrikanne peab olema tehtud enne 01. jaanuari 2011.

Töö kaotanud vanematele makstav lapse koolitoetus on ühekordne toetus. Käesoleval aastal on toetuse suuruseks 32 eurot ning see makstakse välja oktoobrikuu jooksul.

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus Pärnu Linnavalitsusele. Taotluse blankett on kättesaadav Pärnu Linnavalitsuse infolauas ning linna veebileherubriigis Teenused – toetused ja soodustused.

Taotlusi võetakse vastu linnavalitsuse infolauas ja piirkondlikes hoolekandekontorites kuni 30. septembrini 2011.

Pärnu Linnavalitsuse Sotsiaalosakond
Lisatud 17. augustil 2011

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 ja MTÜ Eesti Lugemisühing ootavad 0 - 10-aastaste laste vanemaid, vanavanemad, õpetajaid ja kõiki huvilisi osalema 8. septembril 2011 tasuta lugemisteemalistel koolitustel.
Koolitusi viivad läbi Eesti Lugemisühingu spetsialistid, kes räägivad lugemishuvi tähtsusest lapse arengule, lugemispesade loomisest ja lugema õppimisest lugemismängude abiga.

Registreerimine koolitustele kestab 3. septembrini. Registreerida saab meiliaadressil merle.tiigisoon@gmail.com või helistades tel 5131231.
Registreerimisel märkige kindlasti koht, kus koolitusel soovite osaleda, ja oma kontaktandmed. Teiega võetakse ühendust ja teatatakse, et olete kantud osalejate nimekirja. Kohtade arv on piiratud. Kui teie poolt soovitud koolituskohas vabu kohti ei ole, pakutakse teile osalemist mujal.
 
Täpsem info koolituste toimumiskohtade ja aegade kohta on  Eesti Lugemisühingu kodulehel www.lugemisyhing.ee  ning Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kodulehel www.tallinn2011.ee/est.
 
Lisainfo: „Tallinn loeb lugemispesas” projektijuht Sirje Torim, telefon 5238139, e-post sirje.torim@mail.ee

Koolitusega on eesmärk aidata kaasa töötajate kohanemisele ning uute töömeeskondade kiirele ja efektiivsele toimima hakkamisele ning arendada vallavalitsuse ja koolidevahelist koostööd.

Kolmeosalise koolituse raames on koolitajad Invicta OÜ ja Sisekaitseakadeemia Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus lubanud jagada teadmisi ja praktilisi oskusi.

Esimene koolituspäev toimub 17. augustil seminarina Türi kultuurimajas.

Seminaril räägitakse hariduse üldisest olukorrast ja selle ümberkorralduste vajadusest ning kuulatakse loengut tööstressist, muutustega seotud emotsioonidest ning töömeeskonna lagunemisest ja uude meeskonda sulandumisest. Lisaks Türi Põhikooli ja Türi Ühisgümnaasiumi töötajatele osalevad seminaril ka Türi Vallavalitsuse haridusvaldkonna juhtivtöötajad.

Koolituse esimesele päevale on kogemuste jagamise eesmärgil kutsutud ka Audru, Jõgeva ja Sillamäe omavalitsuste haridusvaldkonna spetsialistid ja juhtivtöötajad, sest ka nendes omavalistustes on asutud haridussüsteemi ümber korraldama.

Koolituse teine osa on kahepäevaline ja see toimub koolide meeskondadele eraldi. Ka nendest koolituspäevadest võtavad osa Türi Vallavalitsuse haridusvaldkonna juhtivtöötajad ja seda eesmärgiga arendada vallavalitsuse ja koolidevahelist koostööd. Koolituspäevadel on koolitajad lubanud keskenduda suhtlemise ja grupitöö meetoditele koos praktiliste harjutustega.

Koolituse kolmas osa toimub 2012. aasta jaanuaris, siis kohtutatakse uuesti koolitajatega ja toimub arutelu, kuidas on õpitut praktiseeritud ja missuguse kogemuse see on andnud.

Koolitust "MEESKONNATÖÖ KÄIVITAMINE UUTES HARIDUSASUTUSTES" toetab 85% ulatuses Euroopa Liidu Sotsiaalfond, projekti kogumaksumus on 20 680 eurot. Projektijuhtideks on personalispetsialist Maire Pettai ja arendusspetsialist Reeda Kaal.

Türi vallavalitsus
Lisatud 16. augustil 2011

Suvekooli kava: http://www.eeselts.edu.ee/www/v1/?Koolitused:Suvekool_2011

Suvekooli teemad on seotud loodusega. Räägitakse looduskirjandusest, looduse tunnetamisest, loodusest kirjutamisest. Kavas on loenguid, arutelusid ja rühmatöid, kohtumisi looduseinimestega ja loodusega, Käsmu meremuuseumi (http://www.kasmu.ee/) külastus jpm.

Suvekooli lektoriteks on tuntud loodus-, kirjandus- ja kultuuriinimesed: Timo Maran, Tiit Leito, Arne Vaik, Arne Ader, Jaanus Vaiksoo, Lauri Sommer, Margus Lattik. Looduse vahendamise programmi on kokku pannud Sagadi looduskooli inimesed Asta Tuusti juhtimisel.

Eesti Emakeeleõpetajate Selts korraldab suvekooli juba kuuendat aastat.

Kõikides suvekoolides osalenud Anne Vaher, Vändra Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, ütles, et nagu igal aastal, ootab ta suvekooli kui suve kaunist lõppu ja kooliaasta asjalikku algust.

Allikas: BNS Lisatud 16. augustil 2011

Professor Pinar on nn. õppekava rekontseptualistliku suuna peaesindaja, mis püüab mõtestada ja ümber struktureerida õppekava biheiviorismi ja positivismi järgses teadusruumis.

William Pinar annab seminari teemal "Kaasaja allegooriad: õppekava areng nartsissisimi ja kaasajalisuse kultuuris" esmaspäeval kell 13. Seminar toimub Park Inn Central Hotellis (Narva mnt 7c) ning on avatud kõikidele huvilistele.

Osavõtuks palutakse registreerida aadressil karing@tlu.ee, hiljemalt 18. augusti õhtuks.

HKDK on toetatud ESF programmi "Kõrgkoolide koostöö ja innovatsiooni" alameetme "Doktorikoolid" kaudu.

Tallinna Ülikool
Lisatud 16. augustil 2011

On ikka. Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvõttel toimub Harjumaal, Nelijärve Puhkekeskuses kaks päeva kestev TehnoTiigri suvekool, kus osalevad töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning joonestamise õpetajad ligi 50 koolist üle Eesti. Suvekool toimub ESFi projekti TehnoTiiger+ raames. Koolitujad jagunevad laias laastus kahte rühma: need, kes tegelevad robotitega ja need, kes kaasaegsete freespinkidega. Ehk siis õpetajad, kes annavad oma koolis robootikat ja õpetajad, kes töö- ja tehnoloogiaõpetust. Ja mõnikord koguni mõlemat.

Robootika – ei midagi keerulist

Tiigrihüppe Sihtasutus toetab koolidele robootikavahendite hankimist. Käesoleval aastal on toetuse määr 50%. Ringijuhendaja peab olema läbinud Lego koolituse või kodulabori puhul TTÜ Tehnoloogiakooli koolituse, vt  http://tehnoloogiakool.ttu.ee/?id=10615   või http://www.robootika.ee/lego/projekt/index.php/opetajale/koolitused/ 

Kool peab garanteerima robootika-alase tegevuse kas ringitööna või õppetöö osana ning omalt poolt katma 50% hangitavate komplektide maksumusest. Et robootikaga tegelemine pole mitte odav lõbu, kinnitas ka MTÜ Robootika esindaja ning suvekooli koolitaja Heilo Altin. Samas – tehnika viimast sõna tahetakse ikka oma kooli saada. On ju ütlemata põnev õppida näiteks füüsikat robotite abil.

MTÜ Robootika on Tiigrihüppe Sihtasutuse partner Legoroboti projektis (http://www.robootika.ee/lego/projekt/index.php/projektist/) ning mehhatroonika projektis on seda TTÜ Tehnoloogiakool (http://tehnoloogiakool.ttu.ee).

Heilo Altin, mida õpetajad suvekoolis õpivad?

 „Jaotame õpetajad gruppidesse nagu oleksid nad õpilased, teevad praktikas sama mida lapsed tunnis. Vaatame, kuidas hakkama saavad. Muidugi on nad roboteid varem proovinud, aga suvekoolis saavad nad keerulisema, eelmise aasta rahvusvahelise võistluse ülesande. Harjutame ühe formaadi jaoks, mida tahame Eestisse tuua koolirobootika võistlusena.“

Kui levinud on koolirobootika?

Heilo Altin: „Legokomplektid jõudnud rohkem kui 90-sse üldhariduskooli, aastas liitub stabiilselt 15-20 kooli. Meil on robotiteater, mis sõidab koolides ringi, et tutvustada ja viia kurssi, mida tehakse robootikarindel. Koolidel on võimalus näha, mis robootika on, kas nad tahavad seda, on see nende jaoks oluline ja vajalik.“

Kas robotitega tegeleb põhikool või gümnaasium?

Heilo Altin: „Mõlemad. Sellega alustatakse ka algkoolis, innukamad lapsed teevad silmad ette põhikooliõpilastele. Kursus on praegu olemas küll gümnaasiumiastmele, aga osalejate spekter on lai.“

Kuidas robootika lapsi arendab?

„Roboti ehitamisel tuleb kasutada arvutit, robotit programmeerida. Laps peab õppima mõtlema algoritmiliselt, ta peab tehnikat tundma, näiteks konstruktsioonide puhul mõtlema nagu insener tugevuste peale. Robootika arendab käelisi oskusi, probleemilahendamise oskusi. Robootika on üsna universaalne vahend, mis koondab mitmeid õppeaineid.“

Aga kõik sõltub vist sellest, kas leidub entusiastlik õpetaja, kes huvitub robootikast?

Heilo Altin: „Otse loomulikult. On olnud olukordi, et õpetaja läheb koolist ära ja kool on probleemi ees: kes nüüd robootikat annab? See huviline ei pea kindlasti olema informaatika või tööõpetuse õpetaja, meil on ka kunstiõpetajaid kursustel käinud. Tegu on lihtsa ja elementaarse programmeerimisega, ei midagi rasket.“

Aga enne, kui suvekoolis robotid käima lükati, tegeleti teooriaga: osalejatelt paluti hinnangut valmiva robootikaõpiku esmavariandile.

TehnoTiiger kolmes rühmas

TehnoTiigri õppurid tegelesid samal ajal teadmiste täiendamisega kolmes rühmas. Keskenduti ikka CNC freespingile ning disainitarkvarale, mis võimaldab kolmemõõtmeliste esemete kujundamist.

Õpetajad said ka Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt välja antud õpiku „3D modelleerimine. CNC pink. Joonestamine“. Õpik on mõeldud kasutamiseks üldhariduskooli põhikooli kolmanda astme tehnoloogiaõpetuse tundides, samuti toetab see gümnaasiumide õppekavas sisalduvate valikainete – 3D-modelleerimine ning joonestamine – õpetamist. Raamatu autorid on Kalle Kivi, Aivar Lüiste, Aron Lips, Tea Hunt, Harri Annuka ja Sergei Letunovitš.
Huvilised leiavad raamatu  http://www.koolielu.edu.ee/tehnotiiger/

Raamatu väljaandmist toetas Euroopa Sotsiaalfond projekti TehnoTiiger+ raames.
 

Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles õpilasmaleva kokkutuleku pidulikul avamisel, et töö ei ole inimesele karistus, see on tema autasu, jõud ja nauding. „Nii on ka malevaga, isegi kui töö tegemine võib olla kohati igav ja tüütu. Täna siin toimuv on teile autasuks hea ja korraliku töö eest,“ lausus linnapea. „Seekordse kokkutuleku teema „Ühtsuses peitub jõud“, ilmestab ka teie malevasuve, sest tööd tegite te ühtse jõuna, igaühe panus antud töö tulemusse oli oluline. Ühtsus ongi ju ühise eesmärgi nimel tehtud pingutus ja malevatöö on just seda. Iga väiksemgi töö kannab endas edasi päikesekiirt, mis annab jõudu teha veel suuremaid tegusid.“

„Suvega olete õppinud uusi oskusi, mida saate edukalt tulevikus ära kasutada. Üheks selliseks on kindlasti oskus töötada meeskonnana. Olulisim meie elus on inimesed meie ümber – juba kiire pilk teile ja ma tean, et te olete head inimesed ning on ääretult meeldiv olla heade inimeste keskel,“ kõneles Savisaar.

Lisaks kolme päeva vältel toimuvale üksteise mõõduvõtmisele, saavad malevlased õhtuti nautida head muusikat – üles astuvad populaarsed bändid Svjata Vatra, Lenna ja Merwis.

Tänavu sai SA Õpilasmaleva kaudu suveks tööd ligi 800 noort. Peamisteks tegevusvaldkondadeks on heakorra-, haljastus- ja põllumajanduslikud tööd. Õpilasmalev on suunatud noortele vanuses 13-18 aastat, mille eesmärk on töökasvatus ning sotsiaalse kompetentsi kujundamine. Õpilasmaleva tegevust kureerib Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2003 otsusega loodud SA Õpilasmalev.

Allikas: BNS Lisatud 16. augustil 2011

Aaviksoo sõnul poleks õiglane, kui üliõpilane täidab 30 EAP asemel 29 või teeb näiteks ühel semestril 25 ja teisel 35 EAP-d ja peab seetõttu järgmisel semestril maksma ning et selliste juhtumite puhul tuleb leida lahendus. Aaviksoo hinnangul aga ükski tõsiselt võetav ülikool nii ei käituks, kuna kaalul on kooli maine.

"Kui ühelt poolt soovitakse seadusse kirjutada 30 ainepunkti nõuet ja teisalt soovitatakse kõrgkoolidel teha sellesse mitmeid erandeid, siis pole sellist punkti seadusse üldse vaja ning võiks seni kehtiva täiskoormuse nõudega jätkata," vastas ministri seisukohale EÜLi esimees Eimar Veldre.

Aaviksoo sõnul on uue reformi eesmärk eelkõige motiveerida tudengeid õppima täisajal. Praegu saab tema sõnul ka akadeemilist puhkust võtta liiga kergekäeliselt. Seda, et praegu saab läbi ka õppekava 75% täitmisega, nimetas minister akadeemiliseks lodevuseks, mis viib selleni, et noor võib ülikoolis veeta seitse aastat.

"Õpingute katkemise peamiseks põhjuseks ei ole leebe õppekorraldus, vaid siiski tudengite raske rahaline seis," rõhutas Veldre. EÜLi hinnangul on seadusega kõigile võimekatele ja motiveeritud tudengeile tasuta täiskoormusega õppe tagamiseks oluline kaotada õppemaksud ja luua vajaduspõhised õppetoetused.

Ministri sõnul on väärt kaalumist ka mõte, et tudeng maksaks vaid tegemata jäänud ainepunktide, mitte kogu semestri eest.

Lisaks 30 EAP teemale arutleti nädalavahetusel Olustveres toimunud debatil ka vajaduspõhise toetussüsteemi, ettevõtluse rolli ja ülikoolide sisseastumissüsteemi üle.

EÜLi esindusel ja ministril on plaanis veelkord kohtuda enne, kui kõrgharidusreformi eelnõu riigikokku läheb.

Eesti Üliõpilaskondade Liit
Lisatud 16. augustil 2011