Haridus-ja kultuuriameti juhataja Anneli Rantsi sõnul rahuldas Haridus- ja Teadusministeerium täies ulatuses Valga Linnavalitsuse taotluse sooviga toetada 14 851 euro ulatuses Valga Vene Gümnaasiumis (VVG) eestikeelsele õppele üleminekut soodustavaid tegevusi ja õppekeskkonna parendamiseks vajalike vahendite soetamist.

Täiendavaid vahendeid kasutatakse algava õppeaasta (2011/2012) jooksul õppetöö- ja keskkonna kvaliteedi ning atraktiivsuse tõstmiseks, soetatakse uut õppevara: kool saab osta juhtmevabu portatiivseid tahvleid, interaktiivse tahvli koos projektoriga, seletavad eesti-vene õpilase sõnaraamatud ja mobiilse multimeedia aluse.

Kool saab nüüd läbi viia palju erinevaid täiendavaid tegevusi eesti keele õppe toetamiseks ja arendamiseks. Näitena võib tuua keelelaagri 10. klassi astujatele keelekeskkonnas koos eesti eakaaslastega.

Eesti keelt õpetatakse vene gümnaasiumi põhikooli osas keelekümblus- ja tavaklassides ning gümnaasiumi astmes toimuvad tunnid eesti keelsetena eesti kirjanduses, Eesti ajaloos, muusikaõpetuses, kehalise kasvatuses, ühiskonnaõpetuses ja riigikaitses.

Need noored, kes 2011. aasta 1. septembril alustavad gümnaasiumiastme 10. klassis, peavad kolme õppeaasta jooksul saama eestikeelset õpetust ühtekokku vähemalt 60% ulatuses. Eesti keeles õpitakse lisaks eelpool toodud ainetele kohustuslikuna geograafiat ning kooli poolt valitud aineid.

Haridus- ja kultuuriameti juhataja Anneli Rants peab väga oluliseks eestikeelset aineõpet, millega saavutatakse lisaks emakeelele hea eesti keele oskus, mis on abiks kõrgkooli astumisel ja seal eesti keeles õppimisel, Eesti kodakondsuse saamisel ning aitab kaasa töö leidmisel.

Valga Linnavalitsus
Lisatud 15. augustil 2011

Artikli täistekst Delfis.

Lisatud 15. augustil 2011

14.-18. septembrini käigus olev teatribuss toob huvilisi Estoniasse teatrisse 14 paigast Viljandist, Võhmast, Türilt, Paidest, Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Rakverest, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Märjamaalt, Tartust, Puurmanist ja Põltsamaalt. Bussid toovad otse teatriukse ette ja viivad pärast etendust mugavalt koju tagasi.

Sel sügisel on bussiga tulijatele kavas lavastused uuemast ja vanemast repertuaarist – ooperid "Armastus kolme apelsini vastu" ja "Tosca", balletid "Kolm musketäri" ja "Manon" ning lastemuusikal "Pipi Pikksukk", teatas Estonia pressiesindaja.

Uuendusena pakub Estonia kogu pere kultuurilaupäeva - 17. septembril viib Narva suunalt tulev buss teatrikülastajad Kumu kunstimuuseumisse ning pärast keskpäevast „Kolme musketäri“ etendust saab tutvuda muuseumi püsiekspositsioonide ja näitustega, sealhulgas ka giidi juhatusel viimaseid päevi avatud näitusega "Pavel Filonov. Vene avangard ja järgnenu".

Allikas: BNS Lisatud 15. augustil 2011

Lepingu allkirjastavad peapiiskop Andres Põder, toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma, Vanalinna hariduskolleegiumi direktriss Kersti Nigesen ja Miikaeli ühendusese tegevdirektor Ingrid Meister, teatas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) konsistoorium.

Käesoleva aasta 1. septembril alustab õppetööd toomkooli 1. klass 27 õpilasega. Sel aastal algab koolitöö Püha Miikaeli kooli alluvuses ja tihedas koostöös Vanalinna hariduskolleegiumiga. Iseseisva Tallinna toomkooli taasavamise järel jätkub kristlikele väärtustele rajanev õppe- ja kasvatustöö juba kiriklikus toomkoolis. Kooli taasasutajateks ja omanikeks saavad EELK konsistoorium ja EELK Tallinna piiskoplik toomkogudus.

Keskajal asutati toomkoolid ehk katedraalikoolid toomkirikute juurde samaaegselt toomkapiitlitega. Katoliku ajal anti toomkoolides algharidust linnakodanike lastele, samuti tulevastele vaimulikele ning teistele kiriklikele ja ilmalikele ametikandjatele.

Tallinnas on teada toomkapiitli ja seega toomkooli olemasolust 1266. aastast, kuigi esimesed kirjalikud allikad Tallinna Toomkoolist on aastast 1319. Reformatsiooni järel sai Tallinna Toomkoolist algteadmisi andev luterlik linnakool, kus õppisid Toompeal elavate sakslaste, rootslaste, soomlaste aga ka eesti käsitööliste lapsed. Tol ajal pidasid toomkooli üleval toomkogudus, Eestimaa Rüütelkond ja riik.

Tallinna Toomkool tegutses lühikeste pausidega seitse sajandit kuni Teise maailmasõjani, mil Eestimaa vanima ja väärikaima kooli tegevus lõpetati.

Allikas: BNS Lisatud 15. augustil 2011

19. augustil pööratakse tähelepanu just nende inimeste ohvrimeelsusele ja panusele, kes riskivad oma eluga, et anda abi ja lootust teistele. Samuti on see päev mõeldud inspiratsiooniks nendele, kes sellist tööd teevad ja kes sellega alustamisele mõtlevad. Kuidas saad sina teemaga rohkem kursis olla ja kajastamise osas abiks olla, selle kohta alljärgnevalt mõned võimalused. 

Maailma humanitaarpäeva veebilehele on koondatud palju infot humanitaarlase töö kohta ning sealt on võimalik lugeda lugusid sellest, kuidas igapäevaselt sedalaadi tööd tehakse. Lehel on ka eraldi kategooria, "Take Action" (tegutse), mille kaudu on võimalik saada juhiseid selle kohta, kuidas end kogu teemaga lähemalt kurssi viia. Näiteks esimese võimaluse all („Learn more“) saab lähemalt uurida tänapäeva maailma probleemide kohta, nagu näiteks nälg, konfliktid ja looduskatastroofid, neid omakorda mõjutavad aga laiemad probleemid – kliima muutused, poliitika, tõusvad kütusehinnad, vee kättesaadavus jne. Lehe kaudu on võimalik mängida erinevaid viktoriine, mis kontrollivad sinu teadmisi näiteks pagulasteema või nälja kohta. Seda sobib teha hiljem koolis ka koos õpilastega, kui antud teemadest juttu tuleb. Pagulasteema käsitlemiseks on olemas ka õpetajale suunatud materjalid, mis kõige parem, ka eestikeelsed, mida võib tunnis teema käsitlemiseks kasutada.

Samuti tutvustatakse lehel võimalusi selle kohta, kuidas on võimalik ise kaasa aidata, et olukorda parandada. Kõige lihtsam viis ongi sõnumi levitamine ja selle kaudu inimeste teadlikkuse tõstmine, sekkuda on võimalik aga loomulikult ka päris kätt külge pannes, hakates tööle vabatahtlikuna. Interaktiivse kogemuse saamiseks pakub lehekülg ka erinevaid mänge, et end teemadega rohkem kurssi viia. Näiteks õpetavad simulatsioonimängud  ennetama looduskatastroofe või pannes sind reaalsesse katastroofiolukorda Haiti maavärina näitel, samuti lastakse sul kogeda elu pagulasena. 

Mõelge teemale, aidake kaasa teadlikkuse tõstmise juures infot levitades ja proovige läbi mängida erinevaid viktoriine ja simulatsioonimänge, et end tänapäeva maailma suurte probleemidega paremini kurssi viia. Huvitav võimalus ettevõtmisest osa saada on videokonkursil osalemine, selle auhinnaks on kolm reisi New Yorki, kus saab esitada oma ideed otse ÜRO peasekretärile. 

Allikad: http://ochaonline.un.org/whd/

http://www.unhcr.org/pages/4b7409436.html

http://www.un.org/en/events/humanitarianday/

https://www.un.org/wcm/content/site/citizenambassadors/lang/en/home

Gümnaasiumiosa suurus oli kevadel 31 õpilast, 12. klassi lõpetas üksteist õpilast. Mis teist edasi saab?

Sirje Kautsaar: „Kohalik omavalitsus on väga huvitatud, et selles piirkonnas gümnaasium jääks. Nad on nõus toetama. Ja kuni nad on võimelised toetama, gümnaasium jätkab.“

Kas on lootust, et gümnaasiumiosas õpilaste arv kasvab?

Sirje Kautsaar: „Põhikool ei ole tegelikult ju nii väike, pea 160 last. Aga Rapla on meile muidugi väga ligidal, see on tõmbekeskus, kuhu minnakse gümnaasiumisse. Minnakse ka Kohilasse. Samas tuleb meile gümnaasiumisse õpilasi Kaiust. Hetkel loodame, et see arv jääb stabiilseks.“

Esimeste klasside avamisega sel sügisel probleeme ei ole?

„Ei ole. Avame ühe esimese klassi.“

Kolm suunda on väikeses koolis teostatav

Kuidas saate hakkama kolme kohustusliku õppesuunaga, nagu uus õppekava gümnaasiumis ette näeb?

Sirje Kautsaar: „Olen suvi läbi tunnijaotusplaani ja õppekavaga tegelenud. Õpetajatega saime teemad läbi räägitud, kursused katta saab. Kui näiteks kümnendasse klassi tuleb 15 õpilast, teeb see viis õpilast ühe suuna peale. Mida õpetaja peab nüüd suutma, on liittundide andmine. Õpetaja meisterlikkusest, tahtest, oskustest sõltub, kas liittunnist saab asja; õpetaja annabki erinevate suundade õpilastele ühel ja samal ajal erineva tasemega ainetundi. Näiteks meie inglise keele õpetaja, noor ja hakkaja, oli kindel, et temal ei ole sellega mingit probleemi. See ei tohiks võõras asi olla, paljudes põhikoolides annavad õpetajad  kolmandas astmes liitklassides tunde. Ja kui on inimesi juurde vaja, siis tuleb väljast õpetajad leida.“

Mis on Juuru gümnaasiumi tugevus?

Sirje Kautsaar: „Olen seal direktor alles 1. aprillist 2011; selle vähese ajaga olen kogenud, et plussiks on jalad maas tunne. Ja ühtehoidmine. Ja muidugi väikeses koolis on sul kõik õpilased silma all ja teada, millega nad tegelevad. Sotsiaalne kontroll on väga oluline ja see toimib.“

Jalad maas tunne – see tähendab, et ei võeta ette ebarealistlikke asju, osatakse oma võimeid õigesti hinnata?

Sirje Kautsaar: „Mis tunduvad väga utoopilised, neid jah, ei võeta ette. Esimesed kuud läksid mul sisseelamiseks, aga ei saa öelda, et oleksin kohanud väga utoopilisi mõtteid. Jalad maas – see on ikka reaalse elu tunnetus ja sellest lähtuvalt plaanide seadmine.“

Teie enda senine töökäik?

Sirje Kautsaar: „Alustasin 1994. aastal Harmi Põhikoolis õpetajana, 1996 samas õppealajuhataja, 2004. aastal sai minust selle kooli direktor. Juhtisin Haimre kooli viis aastat. Siis olin Jüri Gümnaasiumis arendusjuht, ja siis kandideerisin Juuru gümnaasiumi direktori ametikohale. Olen erialalt eelkooli pedagoog ja psühholoog, siis klassiõpetaja, ja siis on mul koolijuhi kutsetunnistus. Olen Koolielu haridusportaalis inimeseõpetuse aineekspert, tahaksin ikka ainetunde ka anda.“

Koolielu aineekspert ja IKT

Sirje Kautsaar: „Koolielus alustasin 2005. aastal, nii et päris korralik staaž. See on täiesti jõukohane töö, ma ei tunneta seda kui lisakoormust. Inimeseõpetuse õpetajate kogukond on suhteliselt väike, enamik meist on oma põhieriala seostanud mõne muu ainega. Inimeseõpetuse õpetajaid hakati ju alles hiljuti koolitama. Koolielus vaatan saadetud õppematerjalid üle, olen käinud ka koolitamas. See on mõnus vaheldus koolitööle.“

Kas soovitate kasutada Koolielu õppematerjale?

Sirje Kautsaar: „Mida olen ise kinnitanud, neid soovitan. Need on kasulikud, igal juhul. Kasutan neid loomulikult ise ka. Kõikidel õpetajatel siiski ei ole esitlusvahendeid tunnis varnast võtta. Tõesti, kui pead koolimaja pealt otsima seda ühte projektorit, et näidata ühte esitlust, siis see ei tasu vaeva. Elementaarne IKT peaks õpetajal käepärast olema nagu laud ja tool, tema oma klassis. Siis muutuks interaktiivsete õppematerjalide kasutamine aktiivsemaks.“

Kuidas Juuru gümnaasiumis IKT olukord muidu on?

„Suur osa õpetajatest on läbinud DigiTiigri koolituse. Näen, et on õpetajaid, kes täiesti andunult kasutavad IKT vahendeid oma tunnis. Meil on informaatikatunnid õpilastele. Millega hetkel ei ole rahul, on arvutiklassi tase. Arvutid ja programmid on erinevatest aastakäikudest, see raskendab tunni andmist.“

Kohtumispaik õppimiseks koos nutitelefoniga

Kas puutute samuti kokku sellega, et õpilased kasutavad tunnis infotehnoloogiat igal juhul, küsimus on, kas õpetaja kasutab…?

Sirje Kautsaar: „Minu mõte on kogu aeg olnud see, et kasutaks neid vahendeid mida õpilanegi. Siis ei tekiks ka nii palju distsipliiniprobleeme. Näiteks täiskasvanuna tunnen, et ma ei vaja nutitelefoni. Noored jälle vajavad, neile on see oluline. Äkki muretseks endale ka, õpiks selgeks ja kasutaks tunnis? Ma ei ole selle poolt, et kui õpilasel on arvuti kaasas, siis ole hea ja pane see kinni või vii direktori kabinetti. Et nüüd teeme tundi. Ma pigem rakendaks õpilase koos tema arvuti või telefoniga tunni heaks tööle.“

Võib-olla on õpetaja ülesanne varsti hoopis selgitada, et ka nutitelefonita on elu võimalik?

„Võib-olla seda ka. Tiigrihüppe SA suvekoolist jäi meelde mõte, et õpilased on vaja õpetada õppima, õppima erinevate vahenditega, ka nutitelefoniga.“

Kas õpetajad tegutsevad-töötavad praegu rohkem uue õppekava vaimus, sätivad oma samme selle järgi?

Sirje Kautsaar: „On õpetajaid, kes ütlevad, et neile tähendab uus õppekava kardinaalseid muudatusi. Ja on aineid, kus sisus ei muutu suurt midagi. Jah, muidugi, neil on oma ainekavad esitatud, aga mitte keegi ei öelnud, et pidi nullist alustama.“

Mida ootate uuelt õppeaastalt?

„Olen juba koolilainel, uues töökohas mõtted ikka liiguvad. Tean, et sisseelamine võtab terve ühe õppeaasta aega. Olen valmis alustama. Juuru gümnaasium on kohtumispaik õppimiseks. Kohtuvad õpilased, õpetajad ja sõbrad.“

Ed.Vilde nimelise Juuru Gümnaasiumi direktori Sirje Kautsaarega vestles Madli Leikop
 

Mullu 1. septembril jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus tõi endaga kaasa uued õpilasnumbrid hariduslike erivajadustega õpilaste klassidele. Aga nüüd uue õppeaasta eel on näiteks lihtsustatud õppekava alusel õppivate õpilastega koolid probleemi ees - veel praegu pole teada, kui suureks klassid võivad kujuneda.

"Kui enamus koolid said juba kevadel need asjad paika panna, siis meil tulevad õpilased läbi õpilaskomisjonide. Komisjon suvel loomulikult ei tööta - töötab kevadel ja augusti lõpus. Nii et kui näiteks meile tuleb augusti  lõpus õpilasi juurde, siis peame tegema kiired otsused - näiteks jagama klassi pooleks ja võtma tööle uue õpetaja," rääkis Tartu Kroonuaia kooli direktor Ain Ostrat ERR-ile.

Direktor ütles, et nad saaksid uute õpilaste vastuvõtmisest keelduda, aga see pole Kroonuaia koolis kombeks.  Siiski võimaldab kehtiv kord ka sellest olukorrast väljapääsu, rääkis haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna riigikoolide peaekspret Maire Reest.

"Sellisel puhul soovitaksin need klassid lahku lüüa ja põhimõtteliselt on võimalik siis taotleda nende klasside rahastamiseks reservfondidest lisaraha. Lisaraha tuleb sellisel juhul, kui klassis on vähemalt viis õpilast. Kui õpilasi on näiteks 13, siis kenasti jagunevad need klassid 6 ja 7 lapsega klassiks ja see rahastamine on võimalik, kui esitatakse 25. septembriks taotlus reservfondist lisarahastamiseks," selgitas Reest.

Kirjeldatud kord kehtib munitsipaalkoolide kohta. Riigikoolide rahastamise alused on teised ning neid rahastatakse vajaduspõhiselt otse läbi riigieelarve. Reest lisas, et mõjuvatel põhjustel saab moodustada ka veelgi väiksemaid klasse. Samuti on nüüd koolidel võimalik võtta rohkem tööle eripedagooge, selleks on koolidel eraldatud palgafondi lisaraha. Üldreegel tavakoolides on see, et iga kümne õpetaja kohta võiks olla mõni erispetsialist: eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog või mõni teine.

Allikas: BNS Lisatud 12. augustil 2011

Ettevõtmisega tahavad korraldajad näidata, et noor looming saab ka olla vana rahvapärimuse ülessoojendamine ja kohaldamine praeguse aja muusikasse. Selline lähenemine on viimasel ajal palju populaarsust kogunud ja toonud esile häid artiste. Raadil esinevad noorteansamblid Punt, Tartu Grupp ja Cipe.

Teine kontsert kõlab 28. augustil kell 14 ning siis keskendutakse peamiselt autoriloomingule. Kontserdi eesmärgiks on anda noortele autoriloomingu tegijatele võimalus oma loomingut ja andeid tutvustada. Esinevad Kristjan Lüüs, Jaanus Karlson ja Vikerkaare Hallskaala.

Idee noorte autorite loomingut tutvustav projekti alustamiseks tekkis ERMi ja TRAKSi koostöövõimalusi arutades. Kuni järgmise aasta maini on plaanis korraldada mitmeid kontserte, mis toimuksid Eesti Rahva Muuseumi erinevates keskkondades. Edasiste plaanide hulka kuuluvad ka esinemiste salvestamine ja noorte autorite loomingu arhiivi internetikeskkonna ülesehitamine.

Kuigi kontserdisarja avalöök saab antud augustis, toimuvad järgmised kontserdid alles sügishooaja lõpul. Korraldajad kutsuvad kõiki noori autoreid üle Eesti endast teada andma ja avaldama esinemissoovi aadressil noorloome@gmail.com.

Augustikuised üritused on tasuta ning igas vanuses külalised on oodatud nautima pühapäeva Raadi mõisapargis. Äärmuslike ilmaolude korral jäävad kontserdid ära.

Eesti Rahva Muuseum
Lisatud 12. augustil 2011

”Soovime festivaliga tuua Pärnusse tagasi kohati ehk kadumagi hakkavat, elunautivat kuurordihõngu,” märkis festivali korraldava MTÜ Kastan Taskus juhatuse liige Hille Hinsberg. ”Unetus festivali nimes kutsubki pärnakaid ja külalisi võtma sumedast augustiööst viimast. Eelmisel aastal esmakordselt toimunud festival sai suure publikumenu osaliseks, see innustas meid ka tänavu pärnakatele ühte mõnusat augustikuist õhtut sisustama,” lisas ta.

Pärnu südalinnas ja Rannapargi piirkonnas toimuvad Augustiunetuse raames 13. augusti õhtu jooksul mitmed teatri-, raamatu-, muusika-, tantsu-, moe- ja toidukunsti üritused. Lisaks toimuvad õhtused linnaekskursioonid, Rannapargis unetute jooksuvõistlus pidžaamades ja Ringi tänava ligi 80-aastastel tenniseväljakutel peetakse eelmise sajandi alguse eeskujul puureketitega tenniseturniir.

13. augusti pärastlõunast varajaste hommikutundideni kestva tänavafestivali peateljeks on Supeluse tänav, mille ümbruses toimub kokku üle poolesaja erineva ürituse ja ettevõtmise. Tänavafestival avatakse 13. augustil kell 16.00 Pärnu Koidula pargis. Augustiunetuse täpse ajakava leiab www.augustiunetus.ee.

Festivali korraldab MTÜ Kastan Taskus, eelmisel aastal pälvis Augustiunetus Pärnu linna kultuuri aastapreemia. Festival saab teoks Pärnu linnavalitsuse ja EASi kohaliku omaalgatuse programmile.

Vaata Augustiunetuse videoklippi - http://goo.gl/Y3k0u

Festivali „Augustiunetus” korraldajad
Lisatud 12. augustil 2011

„Suvi raamatuga 2011“ kestis 1. juunist kuni 2. augustini. Kahe suvekuu jooksul lugesid lapsed Tallinna Keskraamatukogu töötajate poolt valitud uuemaid lasteraamatuid. Lugemisprogrammi lõpetamisele on oodatud kõik need lapsed, kes lugesid läbi vähemalt 10 raamatut, vastasid loetu kohta küsimustikule ja joonistasid raamatute põhjal pildid. Lõpuüritusel tänatakse osalejaid ja auhinnatakse tublimaid.

Suvisest lugemisprogrammist võeti osa kõigis Tallinna Keskraamatukogu 17 haruraamatukogus, raamatukogubussis Katarina Jee ning eesti- ja võõrkeelse kirjanduse osakondades. Lugemisprogrammiga liitus 279 last, neist edukaid lõpetajaid oli 180.

Lugemist pakuti nii eesti kui vene keeles lugevatele lastele. Eestikeelsetest raamatutest osutusid kõige menukamateks:

Jaanus Vaiksoo „Onu Heino väike pere“, mida saab lugeda ka Tallinna Keskraamatukogu Lastelehelt lugemissoovituste alt www.keskraamatukogu.ee/lasteleht.

Kristiina Kass „Nõianeiu Nöbinina“

Aino Pervik „Piknik Ristineemel“

Venekeelsetest raamatutest olid kõige populaarsemad:

А. Линдгрен «Как Эмиль угодил головой в супницу»

В. Осеева «Волшебное слово»

К. Касс «Каарел с тележкой»

Näitust laste joonistustest saab näha lõpuüritusel ning alates 15. augustist Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8). Osaliselt jõuavad joonistused ka raamatukogu Lastelehele www.keskraamatukogu.ee/lasteleht.

„Suvi raamatuga“ lugemisprogrammi on Tallinna Keskraamatukogus korraldatud juba üheksa aastat. Osalejate arv on aastatega kasvanud, osaletakse lausa perekonniti koos õdede ja vendadega ning paljud lugejad on korraldajatele tuttavad juba eelmistel aastatel osalemistest.

Tallinna Keskraamatukogu
Lisatud 12. augustil 2011