Kõigil raamatukogu külastajatel, kes pole jõudnud tervishoiumuuseumis käia, on Tallinnas Rävala pst 10 asuvas raamatukogus hea võimalus tutvuda järgmiste museaalidega:
 
* torso - mees,
* torso - naine,
* mehe alakeha läbilõige,
* raseda kõhu läbilõige,
* nahavähk,
* nahaehitus,
* sünnitus,
* suur torso peaga ning
* lihasmees.
 
Torsod ja teised näituseesemed jäävad raamatukogusse Eesti Tervishoiu Muuseumi remondi ajaks. Pärast põhjalikku remonti plaanib Tallinna vanalinnas Laial tänaval asuv tervishoiumuuseum uksed taas avada 2012. aasta septembris.
 
Akadeemiline raamatukogu tänab tervishoiumuuseumit toreda võimaluse eest pakkuda lugejatele lisandväärtusena väikest valikut inimkeha tutvustavatest eksponaatidest.
 
TLÜ Akadeemiline Raamatukogu
Lisatud 11. augustil 2011

Artikli täistekst Delfi Eesti Elu veebilehel. 

Lisatud 11. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 11. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 11. augustil 2011

Artikli ja videolõigu leiate ERR Uudisteportaalist.

Lisatud 11. augustil 2011

VIVI GARÉN, VGO „Trying flying, and fish, you were here"
Kuni 27. augustini 2011

Vivi Garén on sündinud Soomes, Helsingis 1957. Aastatel 1974-1995 elas Kanadas, Austraalias ja Saksamaal.
Kunsti õppis 1974-1978 Kanada kunstikoolis (Artist Select-Private art School of Canada) ja 1978-1982 erinevatel kursustel OCA-Ontario Collage of Art. Vivi Garén kunstnäitused on väljas olnud Soomes, Kanadas, Saksamaal, Hispaanias.  Üks näitus enne käesolevat on toimunud ka Eestis, Tallinnas.
 
Mida vivistlik kunstiteos võib rääkida? Osavate käte läbi palju. Süvenemisel hakkab see elama luues uusi lugusid. Olen kunstnik Vivi Artis Garén, VGO ja loonud selle näituse tutvustamaks oma vivistliku kunstilugu.
 
Vivism lähtub joonest (viiva soome k), laiast ühe pintslitõmbega maalitud lühikesest või pikast joonest ja peenest nõtkest graafilisest joonest, mis üheskoos seovad teose tervikuks.
 
Vivistlikus joones on tunnet ja ideed, see on jätkuvas liikumises, joon elab! See jätkab liikumist ühest teosest teise, tagapõhja värvuse vahetudes, kuid siiski säilitades algidee. Ühelt värvipinnalt teisele kulgedes kujuneb uus lugu, seiklus, teos. Vivism lummab, joon viib aina uute ja uute teoste juurde rääkides oma lõputut lugu.
Elame piirjoonte maailmas – tere tulemast osaks sellesse joonte loosse !
 
 
Tiibeti budistlik kunst - tankad, skulptuurid, rituaalesemed.
Kuni 20. augustini 2011
 
Erki Evestuse maalid ja Rein Eskeli šaržid
Avatud kuni 27. augustini 2011
 
Kullo Lastegalerii - Kuninga 6, avatud T-L kell 10.00-18.00.

Lisatud 11. oktoobril 2011

Laadale omaselt on „kaupa“ palju ja haridustooteid saab terve päeva jooksul „maitsta,“ eesmärgiga teada saada, mis teema huvitab ja millesse tahaks tulevikus süveneda. Laadal on võimalik osaleda järgnevatel lühikoolitustel: avalik esinemine, võru keel, kuivviltimine, sotsiaalne meedia, kalligraafia, fotograafia, taaskasutus, „liftijutt“ ehk 30 sekundi mulje kujundamine, tooli värvimine, looduslaulud, tervisejuhtimine, lapsevanema jutud.

„Koolituslaada raames tehakse päeva jooksul igal täistunnil 45-minutilisi koolitusi, see on hea võimalus saada kiiresti ülevaade väga erinevatest teemadest, mida sügisel rahvaülikoolides üle Eesti edasi õppida. Osalejatele antakse kaasa ka informatsioon pikemate kursuste toimumisaegade- ja kohtade kohta,“ tutvustas ainulaadset ettevõtmist Vabaharidusliidu programmijuht Tiina Jääger. „Mõtlesime, et haridusmessid on inimese jaoks siiski passiivne infovoldikute kogumine ja seega otsustasime külastaja jaoks luua atraktiivsema ürituse, koolituslaada, kus inimesel on võimalik kohe asjadest osa saada.“

Koolituslaata rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ kaudu. Programmi eesmärgiks on luua täiskasvanud elanikkonnale tasuta õppimisvõimalused võtmekompetentside (õppimisoskus, infotehnoloogiline kompetents, võõrkeelteoskus, emakeeleoskus, kultuuriteadlikkus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, sotsiaalne ja kodanikukompetents, matemaatikakompetents) arendamiseks ja tööalaseks koolituseks vabahariduslikes koolituskeskustes. Üle Eesti koolitatakse programmi raames vähemalt 40 000 inimest.

Programmi elluviijaks ja koolituslaada organisaatoriks on Eesti Vabaharidusliit (EVHL),  mis on üleriigiline valitsusväline haridusele suunatud mittetulundusühinguid, kodanikeühendusi ja vabahariduslikke koolitusasutusi ühendav katusorganisatsioon. 

Koolituslaat algab Pärnus Nooruse Majas 12. augustil kell 10.00 ja kestab kella 17.00. Laat on külastajale tasuta.
Täpsemat päevakava võib vaadata Vabaharidusliidu kodulehelt www.vabaharidus.ee lehelt.

Eesti Vabaharidusliit
Lisatud 11. augustil 2011

Avatud ülikooli harrastusteatri juhi eriala eksamitele on oodatud nii need, kel on eelnev harrastusteatri kogemus, kui ka need, kes alles hiljuti on endas leidnud soovi tegutseda harrastusteatri ja kogukonnakunstide valdkonnas. Kandidaadilt eeldame sügavat huvi teatrikunsti ja ka nukuteatri, kogukonnakunstide, laste- ja noorteteatri ning etenduskunstide vahevormide vastu; isiklikku suhet, mõistmist ja arusaamu teatrikunstist; vaimset ja kehalist valmisolekut teatrikunsti praktilisteks õpinguteks; motiveeritust rakendada oma loomingulist potentsiaali harrastusteatrite valdkonnas.

Teatrikunsti õppekava eesmärgiks Avatud Ülikooli vormis on koolitada hea teoreetilise, kunstilise ning praktilise ettevalmistusega, professionaalsete oskustega harrastusteatrite juhte, kes omavad süsteemset ettekujutust etenduskunstide toimimise põhimõtetest, sotsiaalkultuurilisest rollist ning kunstilistest kvaliteetidest ja on orienteeritud elukestvale enesetäiendusele. Õppekava praktiliste ainete hulka õppeaja jooksul kuuluvad näitlejameisterlikkuse alused/lavastajatöö metoodika, improvisatsioon, lavakõne, lavaline häälekasutus ja hääletreening, laulmine, lavaline liikumine, lavaline plastika ja võitluskunst jmt; erialateoreetilistest ainetest teatriajalugu, kultuuri ja kunstide ajalugu, etenduskunstide rakendusteooria, filmianalüüs, etenduskunstide semiootika jm. Õppekava üldteoreetiliste ainete mooduli moodustavad sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia, omakultuur, filosoofia ja esteetika, isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia, inglise keel, eesti keele kirjalik eneseväljendus, teadus- ja loometöö metodoloogia. Harrastusteatri juhi koolitusse kuulub ka pedagoogiliste ainete moodul ning lisaks lavastaja käsitööoskuste omandamisele ka loomemajanduse alused. Õppetöö toimub kaks korda kuus 4-päevaste sessioonidena.

Riigieelarvelisi õppekohti Avatud Ülikooli õppevormis ei ole ning õppeteenustasu semestri kohta on 800 EUR, mida on võimalik tasuda ka osamaksetena.

Avaldusi ja dokumente saab esitada 15.-26. augustini Viljandi Kultuuriakadeemias ja Tartu Ülikooli peahoones tööpäeviti kell 10-16 või elektroonselt www.sais.ee. Elektroonse Sisseastumise Infosüsteemi (SAIS) kaudu saavad dokumente esitada ainult 2004. aastal või hiljem keskhariduse omandanud. Avalduste esitamine lõpeb 26.08 kohapeal kell 16:00 ning SAISis kell 23:59.

Sisseastumise erialakatsed 1.-2. septembril, k.a, koosnevad kolmest osast: teatrikunstialasest esseest, katse praktilisest osast ja suulisest intervjuust. Essee kirjutamine toimub 2.09 kell 10.00-12.15, katse praktiline osa ühendatuna suulise intervjuuga toimub individuaalselt kas 1. või 2.09, vastavalt ajagraafikule, mille teatame registreerunutele e-maili teel hiljemalt 30.08. Erialakatsete praktiliseks osaks palume ette valmistada paar eri-ilmelist luuletust, laulu ja proosapala, samuti ühe kujuteldava lavastuse kirjalik eksplikatsioon (lavastuse idee).

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 
Lisatud 10. augustil 2011

Retsidiivsust ehk korduvat rikkumist esineb esimesel puhul 16% ning teisel puhul 34% juhtudel, selgus sisekaitseakadeemias sisejulgeoleku magistriõppe raames läbiviidud uuringust. Mida lühema aja jooksul pärast kuriteo toime panemist alaealist kriminaalse karistamise asemel mõjutatakse ehk hoiatatakse, lepitatakse, suunatakse sotsiaalprogrammidesse või paigutatakse noortekodusse, seda selgemini tajub noor oma rikkumist ning sellele järgnenud mõjutamist.
 
Nagu uuringutulemused näitavad, on pärast 2004. aastal vastuvõetud seadusemuudatust, millega laiendati mõjutusvahendite kasutamise võimalusi, alaealiste poolt toimepandud kuritegude arv vähenenud nii Eestis tervikuna kui ka Pärnumaal.
 
Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Taburi sõnul ei tohiks alaealiste kurjategijate puhul põhirõhk olla mitte karistamisel, vaid noore inimese toomisel tagasi ühiskonda. „Efektiivsemaks mõjutamiseks tuleks uuringu tulemustele tuginedes senisest enam kaasata spetsialiste ja lapsevanemaid ning kohaldada rohkem kriminaalmenetluse lõpetamist ja lepitamist. Samuti soovitame uuringule tuginedes kokku kutsuda alaealistega tegelevate ametnike ümarlaud, jagamaks parimat praktikat ja tutvustamaks iga ühe rolli alaealise mõjutamises“ kommenteeris Tabur.
 
Uuring viidi läbi sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppe magistritöö „Kuriteo toime pannud alaealiste mõjutamise efektiivsus Pärnumaa näitel (2006-2010)“ raames. Uuringu viis läbi magistrant, Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson ning tööd juhendas sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži korrakaitse õppetooli juhataja Ülle Vanaisak. Uuring on kättesaadav Sisekaitseakadeemia kodulehel.

Allikas: BNS Lisatud 10. augustil 2011

Üheksa aktiivse nädala jooksul said meeskonnad isikliku mentori, kuulata edukaid startup-ettevõtjaid ja presenteerida oma ideid ja tulemusi investoritele. Meeskondade peamiseks ülesandeks oli potentsiaalsetelt klientidelt saada ideele ja tootele tagasisidet ning leida reaalsed testkasutajad, kellega ideed turul testida.
 
"Mida varem selgub, et ideel ei ole piisavat turgu, seda parem, sest siis on võimalik oma aega ja ressursse uutesse väljakutsetesse investeerida. Ühe meeskonna idee takerdus Saksamaal välja antud patentide tõttu ja teise puhul selgus klientidega suheldes, et samaväärsed ja mugavad lahendused on juba kasutusel ja sääst oleks nende jaoks liiga väike," ütles programmi eestvedaja Henri Palmar, "kuid mõlemal juhul on meeskonnad saanud oma ideele suhteliselt lühikese ajaga reaalset tagasisidet ja see on oluline edasiminek."
 
Samas jõudsid kaks meeskonda reaalsete testklientideni ja ettevõtted olid nõus neid lahendusi oma äris kasutama. Sel nädalal on võimalik kahe meeskonna tooteid valitud kasutajatel Tallinnas ja Pärnus juba testida ning saadud tagasiside põhjal saavad meeskonnad teha uusi olulisi arendusotsuseid.
 
Kuigi Summer of Startups ametlik programm lõppes sellel nädalavahetusel, jätkavad korraldajad osalejatega koostööd ning edukamate projektidega tegeletakse edasi. Suvine programm oli üks TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse ning Tehnopoli algatatud Startup Garage tegevustest, mille raames õpetatakse ja toetatakse koostöös edukate ettevõtjatega linnakus olevaid noori aktiivseid meeskondioma äriideed reaalsel turul testima.
 
Rohkem infot meeskondade ja muude tegemiste kohta leiab www.startupgarage.eu lehel.
 
Tallinna Tehnikaülikool
Lisatud 10. augustil 2011