Tabasalu Ühisgümnaasium osales Comeniuse projektis „4 aastaaega“ (2009-2011). Kõik selle projekti tegevused olid seotud aastaaegadega, mis meid igapäevaselt saadavad ja meie elu mõjutavad.

Õpilased said läbi erinevate tegevuste rohkem informatsiooni aastaringist nii Eestis kui ka teistes maades. Partnerkoolid olid Saksamaalt, Itaaliast, Poolast, Prantsusmaalt ja Luksemburgist. Projektitöö toimus igas valdkonnas.



Kindlasti jäid eredalt meelde meie õpilastele osalemine Luksemburgis rahvusvahelisel jalgpalliturniiril, projektiajalehtedesse kirjutamine (ajalehed on Tabasalu raamatukogus tutvumiseks), vanasõnade ja luuletuste raamatu koostamine, erinevatest üritustest osavõtt, jänes Felixi külaskäik ja palju huvitavaid projektitunde ja töid.

Meie õpilaste tööd aastaaegade teemadel olid juunikuus näitusel Prantsusmaal Bradferi koolis. Projekti veebilehega saab kuni septembri lõpuni tutvuda aadressil http://www.the4seasons.eu/ Juunis ja juulis olid viimased töökohtumised Prantsusmaal ja Saksamaal.



Projekti läbiviimine oli suur väljakutse koolile. Tänu projektile täienesid õpilaste teadmised ITK vallas, süvenesid teadmised võõrkeelte õppimisel ja samuti saadi uusi kogemusi suhtlemisel teiste riikide õpilastega. Projekti eesmärgid ja tulemused saavutati tänu partnerite tihedale suhtlemisele ja koostööle.

Tänan kõiki projektis osalenud Tabasalu kooli õpilasi ja õpetajaid.

Lea Netz, Tabasalu Ühisgümnaasiumi klassiõpetaja, Comeniuse projekti koordinaator

Lisatud 9. augustil 2011

7. – 9. augustini toimuvas laagris lahkavad võimalikkuse ja usutavuse teemat oma seisukohalt erinevate teadusvaldkondade spetsialistid, näiteks Peeter Loorents (matemaatika), Toomas Kaevand (keemia) ning Natalja Viilmann (majandus ja pangandus). Laagris tuleb juttu ka eksoplaneetidest ning skeptikutest ja naiivikutest.

Lisaks ettekannetele saavad aktiivselt kaasa rääkida ka laagris osalejaid, eriti õhtuti toimuvatel dispuutidel. Traditsiooniliselt ongi Viitna see koht, kus arutlusteemasid jätkub mitte ainult päevaks ja õhtuks, vaid ka öiseks ajaks.

Õpilaste Teadusliku Ühingu (ÕTÜ) tegevus taaskäivitati 2004. aastal, ning Viitnalaager on üks ühingu aasta tippsündmusi. Tänaseks on ÕTÜ-st tuule tiibadesse saanud paljud tegevteadlased. ÕTÜ tegevusi koordineerib Sihtasutus Archimedes.

Täpsem info Õpilaste Teadusliku Ühingu ja Viitna suvelaagri kohta on üleval veebilehel http://www2.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=343.

Sihtasutus Archimedes
Lisatud 9. augustil 2011

Toetati kolme rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida. Hugo Treffneri gümnaasium korraldab oktoobris noortevahetuse Eesti ja Hollandi gümnaasiumiõpilastega. Arutatakse sotsiaalsete probleemide üle, võrreldakse olukorda Eestis ja Hollandis ning mõeldakse, kuidas noored saavad vabatahtlikuna tegutsedes probleemide lahendamisele kaasa aidata. Projekti heategevuslikul kultuuriõhtul kogutakse annetusi loomade varjupaigale.

Noortealgatuste alaprogrammis, mis seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, toetati seitset projekti. Põlva Avatud Noortekeskuse noortealgatusega ”Noortelt noortele” õpivad tavanoored tundma puuetega noori, et nendega koos erinevaid tegevusi läbi viia.

Noorte demokraatiaprojektide alaprogrammis toetati kahte projekti. Põlvamaa Noortekogu projekti „Youth for democracy and democracy for youth“ raames arutavad Saksa ja Eesti noored demokraatia toimimise põhimõtete ja erinevate demokraatia vormide üle ning koostavad ideaalse demokraatia mudeli.

Euroopa vabatahtliku teenistuse raames tuleb Eestisse 14 vabatahtlikku Austriast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Türgist, Ukrainast, Rootsist, Rumeeniast, Slovakkiast ja Hispaaniast, kes asuvad tööle noortekeskustes, lasteaedades, koolides, orbudekodus ning töötavad ka puuetega noorte ja vanuritega. Neli Eesti noort siirduvad aga vabatahtlikuks Rumeeniasse, Kreekasse ja Inglismaale noorsootööd tegema.

Noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud alaprogrammi toel korraldab MTÜ Life Zone partnerlusseminari Ukrainas, kus saavad kokku 12 riigi noored ja noortejuhid. Seminaril luuakse uusi kontakte Euroopa ja Kaukasuse riikidega, et plaanida vähemuste diskrimineerimise vastu võitlemisele ja kohalikus kogukonnas noorte osaluse suurendamisele kaasa aitavaid projekte.

Noorteseminaride alaprogrammis, mis võimaldab arendada noorte ja otsustajate dialoogi, toetati viit projekti. MTÜ Elukaar korraldab kohaliku noorteseminari „Väljakutse: noorte töötus noorte endi silmis“ kus noored ja otsustajad arutavad noorte töötuse probleemide üle - kuidas parandada töötutele noortele suunatud avalikke teenuseid ja tõsta noorte võimekust tööturul hakkama saada.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused ja noortegrupid.

Programmil on kokku 5 taotlustähtaega: 1. veebruar, 1. aprill, 1. juuni, 1. september ja 1. november.

Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Allikas: BNS, lisatud 9.08.2011

34 riigi õpilasfirmade konkurentsis jõuti viie parema hulka, koht esikolmikus jäi napilt saamata. JA Eesti direktori Epp Vodja sõnul tegi iga liige oma tööd maksimaalselt hästi: „Tugevas konkurentsis oli SOCKme oma firmastiili ja meeskonnatööga heas mõttes kõige silmatorkavam õpilasfirma”.

Tallinna 21. Kooli õpilaste Carl Erik Puskari, Kristjan Kangro, Karl-Alexander Sepa, Artur Luhaääre ja Airiin Kadakmaa õpilasfirma valmistab isikupäraseid mobiilisokke, mida kaunistavad Airiini joonistatud pildid ja portreed. Isikliku portreega mobiilisokk saadeti võistluse käigus ka Norra kroonprints Haakonile.

Euroopa parimaks õpilasfirmaks tunnistati Suurbritannia õpilasfirma Summit Enterprise. Nende tooteks olid stiilsed pastapliiatid, millel lisaks kirjutamisele ka parfüümipihusti funktsioon. Teise koha pälvis newQReation Taanist innovatsiooni eest QR-koodide ja nutitelefonide ühendamisel. Kolmandale kohale tuli Slovakkia firma, mis turustas pastaga täidetud hambaharju.

Sel aastal osalesid JA-YE õpilasfirma programmis 260 000 peamiselt gümnaasiumieas noort. 22. Euroopa õpilasfirmade võistlusel näitas oma firma tegevust ja saavutusi 180 noort ettevõtjat. 600 inimsest 64 riigist jälgisid võistlust.

Õpilasfirma SOCKme osavõttu Euroopa võistlustest toetasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Ernst ja Young. Õpilasfirma liikmed rõivastas Euroopa võistluseks Baltika Kvartalis asuv Baltika brändide esinduskauplus Moetänav. Õpilasfirmade programmi ja võistlust toetavad Swedbank ja EAS Euroopa Sotsiaalfondist.

Pildid võistlusest:

http://www.facebook.com/media/set/?set=a.258290064183388.76762.155635037782225

Lisainfo:

Kersti Loor, partnersuhete juht, kersti@ja.ee   www.ja.ee

Allikas: BNS, lisatud 9.08.2011

Tiigrihüppe SA juhataja Enel Mägi rõhutas, et just sihtasutuse koostööpartnerid on need, kes tiigrihüppe ideed ja mõtet ellu viivad. Suvekooli üks eesmärk ongi mõtteid vahetada, saada tagasisidet selle kohta, kuidas sihtasutuse tegevusega rahul ollakse, kuidas edasi liikuda, kus ja kuidas  saaks Tiigrihüppe SA kõige tõhusamalt näiteks uue õppekava rakendumisele kaasa aidata.

Rühmatöö käigus selgus, et geniaalseid ideid polegi vabalt varnast võtta, enamgi veel – siit-sealt kostis kurtmist, et mul pole ühtegi hääd mõtet… Aga sõna kasvas sõnast, üks lause toetas teist, ja mõtted said liikuma. Lõpuks ajasid üle ääregi. Küsimusele, millise toote, idee või lahedusega saaks Tiigrihüppe SA Eesti hariduselu paremaks muuta, pakuti kümneid lahendusi.

Üldine arvamus oli, et Tiigrihüppe SA peaks jätkuvalt pakkuma õpetajatele koolitusi, mille  põhirõhk oleks loomulikult innovatsioonil. Rohkem tuleks mõelda ja praktikas pakkuda e-kursuseid, see aitaks aega ja vahendeid kokku hoida, ja oleks ka õppijatele mugav. Korduvalt rõhutati rahvusvahelise kogemuse vajalikkust. Eesti õpetajat tuleks julgustada mitte üksnes uusi teadmisi saama, vaid ka oma kogemust rahvusvahelisel areenil jagama.
Oluliseks peeti, et jätkuksid ja tuleks juurdegi konkursse ning võistlusi, mis aitavad õpilaste loovust arendada, toetavad õpilase-õpetaja koostööd.

Pakiline teema on haridustehnoloogi roll ja ametikoht koolis. Mistahes IT-koolitus on tühja jooksnud, kui õpetaja õpitut praktikasse ei rakenda. Rakendamine jääb aga sageli selle taha, et tunnis tuleb puudu toest ja tehnilisest abist. Aineõpetaja peab ennekõike valdama ikkagi oma ainet, tehniliste vidinatega saakski aidata haridustehnoloog. Kas Tiigrihüppe SA võiks olla haridustehnoloogide kasvulava? Teha siin koostööd kõrgkoolidega? Tõhustada selgitustööd koolides, eelarve koostajate seas? Valikuvõimalusi jagub.

Pea kõikidest rühmatöödest käis läbi üks teema: Tiigrihüppe SA roll e-õppematerjalide kättesaadavaks tegemisel. Rõhutati, et Koolielu haridusportaal peab kindlasti jätkama õpetajate endi loodud õppematerjalide kogumist ja avaldamist. Oluline on, et kõik materjalid on kasutajatele tasuta, ning et need on läbinud nö kvaliteedikontrolli.

Kas aga selles vallas tegevust laiendada? Äkki peaks Tiigrihüppe SA ise hakkama õppematerjale tegema, näiteks videotunde? Või arendama eestikeelset tarkvara? Või saama kohaks, kuhu koonduvad praegu erinevates portaalides paiknevad interaktiivsed õppematerjalid? Või hoopis toetama koole riistvaraga, et kõik materjale kasutada saaksid? Või hoopis…Või siiski…Aga kui…

Suveõppuritel on kolm päeva aega ideid vaagida ja lihvida. Pingelisele ajutööle lisaks õpitakse ka loovkirjutamist, tehakse filmi Walt Disney meetodil ning osaletakse foorumteatris.

Artikli täistekst ajalehe Õhtuleht veebilehel: http://www.ohtuleht.ee/438161. 

Lisatud 6. augustil 2011  

„Brett Wigdortzi mõju Noored Kooli arengul on olnud märkimisväärne ning Teach First on olnud oma mudeli ja tegevustega meile eeskujuks. Kui juba 10% maineka Oxfordi ülikoolilõpetajatest, kellel on laual palju tööpakkumisi, otsustab kandideerid Teach Firsti, siis näitab see programmi efektiivsust ühiskonna mõjutamisel,“ ütles Noored Kooli tegevjuht Kaire Kroos. „Tänapäevaks on analoogseid liikumisi loodud maailmas kokku 19 ning on hea meel, et Brett leidis aega just Noored Kooliga oma kogemuste jagamiseks,“ lisas Kroos.

Varasemalt külastas Brett Wigdortz Eestit 2006. aastal olles peaesineja tollasel Pärnu Juhtimiskonvertsil, kus ta võttis sõna sotsiaalse ettevõtluse teemal. Samuti andis ta näpunäiteid samal aastal alustatud Noored Kooli liikumise käimalükkamiseks, mis asutati Teach For America ja Teach Firsti järel maailmas kolmandana.

Noored Kooli suvekonverents toob igal aastal kokku programmi osalejad, vilistlased ja töötajad, et arutada erinevaid haridusküsimusi. Sel aastal toimub konverents 6. ja 7. augustil Haapsalu Kutsehariduskeskuses ning Brett jagab Inglismaa Teach First’i mudeli kogemusi.

Varem McKinsey & Partners konsultandina töötanud Brett Wigdortz rajas Teach First’i 2002. aastal Inglismaa haridusliku ebavõrdsuse pehmendamiseks. Programmi populaarsus ülikoolilõpetajate seas on aasta-aastalt kasvamas ning eelmisel aastal kandideeris osalejaks ligi 5000 inimest, kellest programmi valiti välja 800. Teach First on tänu edukate noorte värbamisele võitnud mitmeid auhindu: 2010. aastal valiti The Times Magazine poolt Inglismaa üheks atraktiivseimaks tööandjaks.

Noored Kooli programm on nelja tegutsemisaasta vältel koolidesse saatnud ligi viiskümmend noort õpetajat ning sügisest alustab koolides õpetamist ajaloo suurima osalejate arvuga 25-liikmeline 5. lend. Noored Kooli tegevuse elluviimist toetavad ettevõtted ja organisatsioonid nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist: Heateo Sihtasutus, Swedbank, Euroopa Liidu struktuuritoetuse Euroopa Sotsiaalfond, advokaadibüroo Sorainen, Pärnu Konverentsid, Ragn-Sells, Tallinna Vesi, Avatud Eesti Fond, Fontes PMP, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Ülikool ja Teach For All Network.

Lisainformatsioon programmi Teach First kohta.
Lisainformatsioon Brett Wigdortzi kohta.

Margus Ots, Sihtasutus Noored Kooli
Lisatud 5. augustil 2011

ESFi programmi „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine“ toel on valmis saanud  õppematerjalid II, V, VI, VII, VIII ja IX klassi õpilastele. Programmi viib ellu Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, toetab Eesti riik ja Euroopa Sotsiaalfond. Programmi raames valmivad õppematerjalid on koolidele tasuta. Lisaks avaldatakse materjalid tasuta programmi kodulehel www.hev.edu.ee.

Meie eesmärgiks on õppematerjalide võimalikult kiire toimetamine koolidesse, et õppetöö materjaliga saaks alata juba 1. septembrist. EHISest saaksime HEV-õpilaste arvu kätte oktoobris-novembris, kuid siis on tubli tükk kooliaastat juba möödas.

Loodame, et koolidel on ülevaade 2011.-2012. õppeaastal LÕK-i ja TÕK-i järgi õppivate õpilaste arvust üldjoontes juba praegu olemas ning olete nõus meid selle infoga aitama. See võimaldaks õppevara koolidele jagada juba õppeaasta alguseks. EHISe andmete põhjal on hiljem võimalik arve täpsustada ja vajadusel õppevara juurde saada.

Pakutav õppevara:
1.    „Eesti keele lugemik-tööraamat II klassile” (LÕK), autor Kaja Pastarus
2.    „Eesti keele lugemik-tööraamat V klassile“ (LÕK), autor Krista Sunts
3.    „Eesti keele tööraamat VII klassile“ (LÕK), autorid Kadri Rüütel, Reet Lill
4.    „Matemaatika tööraamat V klassile“ (LÕK), autorid Anneli Areng, Kaja Pastarus
5.    „Matemaatika tööraamat VI klassile“ (LÕK), autorid Raili Veelma, Ivi Madison, Eve Värv, Meelika Maila
6.    „Matemaatika tööraamat VII klassile“ (LÕK), autorid Raili Veelma, Ivi Madison, Eve Värv
7.    „Matemaatika tööraamat VIII klassile“ (LÕK), autor Meelika Maila
8.    „Matemaatika tööraamat IX klassile“ (LÕK), autorid Ragne Kuusk, Kadri Rüütel
9.     „Inimene I“ (III- IX klass, TÕK elu- ja toimetulekuõpetus, eesti keele ja matemaatika elementidega seostatud  töölehtede komplekt), autor Marju Türnpu
10.    „Inimene II“ (III- IX klass, TÕK elu- ja toimetulekuõpetus, eesti keele ja matemaatika elementidega seostatud  töölehtede komplekt), autor Marju Türnpu*
11.    „Matemaatika I. Arv ja number 1-5“ (I- VI klass, TÕK), autorid Signe Leht, Saima Salomon*
12.    „Minu retseptiraamat“ (III- IX klass, TÕK elu- ja toimetulekuõpetus, eesti keele ja matemaatika elementidega seostatud tööõpetuse tundide läbiviimiseks), autor Kristel Palgi*

*Õppematerjali jagamine toimub oktoobris 2011

Palume eraldi välja tuua
•    kooli nimi
•    õppematerjali nimetus,
•    õpilaste arv klassis
•    õpetajate arv
•    muu (n: 1 eks kooli raamatukogule vmt)
Näiteks:
Tartu Kroonuaia Kool
1)    Matemaatika tööraamat IX klassile - 15 õpilast, 1 õpetaja, 1 eks raamatukogule
2)    Eesti keele lugemik-tööraamat II klassile – 5 õpilast, 1 õpetaja
3)    jne

Teiepoolset infot LÕK ja TÕK õpilaste arvu kohta algaval õppeaastal ootame eksamikeskusesse e-posti aadressil Triin.Oldekop@ekk.edu.ee (Triin Oldekop, programmijuhi abi). Ootame infot hiljemalt 26. augustiks 2011.

Kristiina Paist, ESF programmijuht
Tel: 735 0714, e-post: Kristiina.Paist@ekk.edu.ee

Triin Oldekop, Programmijuhi abi
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lõõtsa 4, 11415 Tallinn
Tel: 735 0718, faks: 735 0600, e-post: triin.oldekop@ekk.edu.ee

Lisatud 5. augustil 2011

Kuus lasteaeda, mille juhid on rahavajaduse sendipealt välja arvutanud, vajavad tänavu investeeringuteks umbes 228.000 eurot. Tegelikult on rohkem kui sajale lasteaiale kokku ette nähtud 133.000 eurot.

Eesti Päevalehe käsutuses on mitmekümne lastaiajuhi palved haridusametile, kes hakkab peagi kokku panema tuleva aasta eelarvet. Paljud lasteaiajuhid ei ole oma soovide juurde saanud täpseid rahanumbreid kirja panna, kuid mõnel juhul on see tingitud ka lootusetusest. „Ma ei ole naiivne ja selle kirja (investeerimistaotluse – toim) saatmine on formaalsus, mida ma kordan aastast aastasse. Raha ei ole ega tule. Ei ole minu asi kommenteerida, kus linn seda kasutab, aga meie seda raha ei saa,” ütles üks lasteaiajuhataja, kes ei soovinud oma nime lehes avalikustada.

Priisle lasteaia taotluses on kirjas, et torustiku seisukord on väga halb. Suured ummistused tekivad mitu korda aastas ja heitvesi tõuseb esimese korruse tualettruumide põrandatest üles. Kuna keldris puudub ventilatsioon, siis niiskuse tõttu levib seal hallitus, mille lõhn levib ka laste ruumidesse.

Terakese lasteaia direktor palub investeerida kütte-, vee- ja kanalisatsioonitorustike väljavahetamisse, sest soojakadu on talvel nii suur, et esimese korruse rühmaruumid olid suletud, kuna temperatuur langes kuni 13 kraadini.

Tihase lasteaias on laste voodid pärit aastast 1961 ja nende konstruktsioonid amortiseeruvad ning on lastele ja personalile ohtlikud. Lisaks vajab uuendamist osaliselt varisemisohtlik fassaad.

Nurmenuku lasteaia õuealal asuvate varikatuste puitkonstruktsioonid on amortiseerunud ja eterniitplaadid katusel on katkised. Varikatused on varisemisohtlikud ja seega kujutavad lastele ohtu.

Läänemere lasteaia fassaad vajab direktori sõnul uuendamist, sest talvel langeb temperatuur vahemikku 14-16 kraadi, vahendas Eesti Päevaleht direktori taotlust.

Allikas: BNS Lisatud 5. augustil 2011

Põhihariduse baasil on laekunud avaldusi 5500-le kohale ning keskhariduse baasil on laekunud üle 5500 avalduse. Populaarsemad erialad on jätkuvalt samad, mis eelmistelgi aastatel. Nii põhi- kui keskhariduse baasil on nendeks arvutierialad, autoerialad, kokandus, hotelli- ja majutusteenindus, keskkoolijärgsena ka ärikorraldus ja juuksuritöö. Keskkooli baasil erialade õppetöö algus on muutunud järjest paindlikumaks ja laekunud avaldustes kajastuvad need erialad, mis alustavad õppetööd kohe septembris-oktoobris. Paljudes kutseõppeasutustes algab aga osadele erialadele keskkooli baasil õppetöö ka hiljem või lausa uue kalendriaasta esimestel kuudel.

Võrreldes eelmise aastaga on sooviavalduste arv augusti alguse seisuga võrreldes mõnevõrra langenud ja seda just keskkooli lõpetanute osas. Praegu laekunud avalduste arv on samas suurusjärgus kui on koolide poolt kavandatud kohti esimesele kursusele. Samas jätkub augustikuus avalduste vastuvõtt ja varasemate aastate kogemusele toetudes võib väita, et ligikaudu neljandik avaldusi laekub veel juurde.

Populaarsemad koolid on tänavu Tallinna koolidest Tööstushariduskeskus, Teeninduskool, Majanduskool, Pärnu Kutsehariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus; rakenduskõrgkoolidest Pedagoogiline Seminar ja tervishoiu kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Need koolid on vastuvõttu lõpetamas ja vaid üksikutele erialadele on veel mõned vabad kohad. Seevastu väikelinnades ja maakohtades paiknevates kutseõppasutustes on veel vabu kohti ja võimalik on valida endale sobivas asukohas huvipakkuv eriala, et omandada vajalikud oskused töömaailma siirdumiseks või edasiõppimiseks kõrgkoolides.

Andmed on laekunud 40-st õppeasutusest, kus toimub õpe kutsehariduse tasemel ja kuhu antakse riiklik koolitustellimus (29 riigikutseõppeasutust, 3 munitsipaalkutseõppeasutust, 2 erakooli ja 6 rakenduskõrgkooli).

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 5. augustil 2011