Haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo välja pakutud kõrgharidusreformi keskne nõue on, et tasuta saavad õppida need tudengid, kes igas semestris täidavad sajaprotsendiliselt õppekava. Rektorite nõukogu leidis, et see nõue on mitmeti problemaatiline, näiteks eelnõus toodud semestri definitsioon ei võimaldada arvestada suviseid sooritusi nagu välipraktikad, intensiivkursused ja suveülikoolid.

"Selle regulatsiooni eesmärgiks on tagada seaduse tasemel kindlustunne kõigile tõepoolest võimekatele ja tõepoolest edukatele üliõpilastele, et nende õpingud on tõepoolest tasuta. Selles ongi ju kogu reformi tegelik mõte!" kirjutas Aaviksoo. "Eelnev ei tähenda, et kõigilt teistelt tuleb nõuda õppekulude osalist hüvitamist ja Teie kirjas on osundatud erandite ja paindlikkuse vajadusele. Nõus, aga selle otsuse langetamine on teadlikult jäetud ülikoolide pädevusse – just seal on olemas teadmine tegelikest vajadustest ja mõistlikust regulatsioonist ning piisav paindlikkus erandolukordade lahendamiseks," lisas Aaviksoo.

See eeldab haridusministri hinnangul selgeid ja kõigile üliõpilastele võrdseid reegleid, ent võimalik peaks olema nii osalise hüvitamise määra kui ka tingimuste diferentseerimine võttes arvesse õpitulemusi, õppekava erisusi või muid olulisi aspekte.

Lisaks kinnitas Aaviksoo kirjas, et haridusministeerium on valmis esitama vajaduspõhiste õppetoetuste ja stipendiumide tervikliku süsteemi alused avalikuks aruteluks lähinädalatel.

Ülikoolide tegevustoetuse põhise rahastamise osas kirjutas Aaviksoo, et loodab nende aluste väljatöötamisel ülikoolide endi ettepanekutele. "Toetan ise tegevustoetuste tugevat sõltuvust just õppetöö kvaliteedinäitajatest. Samas oleksin ettevaatlik formaliseeritud kvantitatiivsete näitajate liigse ja jäiga kasutuse suhtes – nagu elu õpetab, võib see viia formaalsete näitajate kunstliku tagaajamiseni selle asemel, et keskenduda õppetöö sisulisele poolele," kirjutas Aaviksoo.

"Ühtlasi on ministeeriumis kaalumisel võimalus kinnitada avalike ülikoolide tulemuslepingu tingimused valitsuse tasemel tagamaks ühelt poolt erinevate ametkondade huvide arvestamine ja teiselt poolt suurem sõltumatus ühe ministri võimalikest eelistustest," lisas haridusminister.

Eesti suuremate ülikoolide rektoreid koondav rektorite nõukogu esitas 25. juulil seisukohad ja ettepanekud kõrgharidusreformi lähtekohade kohta ning nentis, et eelnõus ei ole arvesse võetud ettepanekuid õppekava sajaprotsendilise täitmise nõudest loobumise ja tulemuslikkuse arvestamise perioodi pikkuse kohta, samuti küsimusi rahvusvahelistumise osas.

Allikas: BNS Lisatud 5. augustil 2011

Mereäärsete lugudega mere taha
Jutuvestmissari „Lugude jutustamine päästab maailma“ keskendub seekord tõeliselt mereäärsetele lugudele. Selle raames kuuleb 5.-6. augustil Suursadamas laevade juures ja Kärdla kohvikutepäeval lugusid Läänemere saartelt. Kohal on jutuvestjad Gotlandilt, Bornholmilt, Ahvenamaalt, Ölandilt, Rügenilt, Hiiu- ja Saaremaalt. Mereäärseid lugusid jutustatakse 5. augustil kell 19 Suursadamas suurte laevade juures 6. augustil kell 16, 17 ja 18 Kärdla kohvikutepäeval keskväljakul kohvikutepäeva infopunktis UBA. Kõik väliskülalised räägivad lugusid inglise keeles, vajadusel tehakse tõlge eesti keelde.

Kohvik, mille menüüs on muusika
6. augustil ootame külastama Kärdla kohvikutepäevaks avatud Eesti muusika ja disaini kohvikut (tuntud ka kui Estonian Music and Design Café), kus eesti kunstnike loodud mööblil (toolid, lauad, suured põrandapadjad) saab pakutavast menüüst valida eesti muusikat. Tellimust täites antakse igale kliendile kohapeal kasutamiseks kõrvaklapid ning mp3-mängijad. Eesti muusika ja disaini kohvik on Euroopa kultuuripealinna esindanud ja tutvustanud juba poolteist aastat nii Soomes kui Lätis andes külastajatele käegakatsutava ja kõrvaga kuulatava elamuse eesti kultuurist.

Teatrit saab ka
Nädala lõpetuseks seilab Hiiumaale Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv kogupere etendus „Morten lollide laeval“. VAT teatri etendust saab nautida 7. augustil Sõru paadikuuris. Saaremaal esietendunud ja juba menukalt sisse mängitud lavastus räägib Morteni seiklustest putukate poolt mehitatud laeval põnevas visuaalses ja muusikalises keeles. Morten seilab Hiiumaalt edasi juba kaugematesse vetesse – Ahvenamaale ja teise Euroopa kultuuripealinna Turusse.

SA Tallinn 2011
Lisatud 5. augustil 2011

Euroopa Liit pürib säilitama ja arendama keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Eesti keele arengukava eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkooli lõpetajate väga hea eesti keele oskus, vältida mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Selleks vajab iga eriala eestikeelset õppekirjandust, oskussõnastikke ning oluliste teadustulemuste eestikeelseid üllitisi. Eesti kõrgharidusstrateegia 2006–2015 järgi tuleb Euroopa avatud haridusruumiski kindlustada eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi areng nii, et eestikeelset kõrgharidust saab jätkuvalt kõikide õppesuundade kõigil õppeastmeil. Samalaadse probleemistikuga tegeldakse teistegi riikide teadusasutustes ja ülikoolides kogu maailmas.

Konverentsil kõneldakse praegustest suundumustest ja mitmesugustest lahendustest, kuidas saavutada tasakaal rahvusliku ja rahvusvahelise teadussuhtluse ning kõrghariduse keelte vahel ning vahetatakse kogemusi eri rahvuskeelte seisundist teaduskeelena üleilmastumise ajastul.

Plenaarettekandjad on prof Kirsti Siitonen (Turu ülikool, Soome) ja dr Jolanta Zabarskaitė (Leedu Keele Instituut, Leedu). Kummalgi päeval on kavas tosin ettekannet, lisaks pakutakse vaatmikke. Esinejaid on lisaks Eestile ja lähiriikidele ka Araabia Ühendemiraatidest, Belgiast, Iraanist, Mehhikost, Rumeeniast, Suurbritanniast, USAst. Käsitletavaid keeli on poolteistkümmend.

Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel. Konverentsi toetab Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium.

29. augusti õhtul avatakse TLÜ Akadeemilises Raamatukogus näitus „Eesti keel teaduses ja kõrghariduses“.

31. augustil korraldame konverentsi jätkuna eestikeelse terminoloogia ümarlaua „Raalinduse ja sidetehnika eesti oskussõnad“. Teemavaliku on ajendanud tõik, et sellega puutuvad erialast olenemata kokku kõik ja nii tehnika kui tarkvara areng on väga kiire. Ümarlaudkonnas arutavad eriala asjatundjad ülikoolidest ja mujalt senise terminiloome õnnestumisi-ebaõnnestumisi, standardite olukorda ja kasutatavust ning tulevikupürgimusi. Võrdluseks ülevaade hollandikeelsete terminite olukorrast. Ümarlauda toetab riiklik terminoloogiaprogramm.

Täpsem konverentsiteave ja registreerumine http://www.tlu.ee/nataclangest.
Täpsem teave ümarlaua kohta koos kaasamõtlejaks registreerumise vormiga avaneb samal veebiaadressil.

Tere tulemast!

Tallinna Ülikool
Lisatud 5. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Loe ka: Lastevanemate liit: toetuse taastamine on valikute küsimus  

Lisatud 4. augustil 2011

Tallinna 21. Kooli õpilaste Carl Erik Puskari, Kristjan Kangro, Karl-Alexander Sepa, Artur Luhaääre ja Airiin Kadakmaa õpilasfirma valmistab isikupäraseid mobiilisokke, mida kaunistavad Airiini joonistatud pildid ja portreed. Isikliku portreega mobiilisoki sai õpilasfirmalt kingituseks ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

Euroopa õpilasfirmade võistlus, millest võtavad osa 34 Euroopa riigi parimad õpilasfirmad, toimub 4.-7. augustini Oslos. Parim õpilasfirma selgub nelja vooru kokkuvõttes: võisteldakse firma esitlusega, müügioskusega ning vesteldakse rahvusvahelise ettevõtjatest koosneva žüriiga, varem on žüriile saadetud firma tegevusaruanne.

Eesti õpilasfirmad on läbi aastate olnud Euroopa võistlustel edukad - viimasel kaheksal aastal on jõutud koguni viiel korral esikolmikusse. 2009. aastal oli Tallinna 21. Kooli õpilasfirma Roheline Jälg Euroopa parim.

Õpilasfirma SOCKme osavõttu Euroopa võistlustest toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Ernst ja Young. Õpilasfirma liikmed rõivastas Euroopa võistluseks Baltika Kvartalis asuv Baltika brändide esinduskauplus Moetänav. Õpilasfirmade programmi ja võistlust toetavad Swedbank ja EAS Euroopa Sotsiaalfondist.

Allikas: BNS Lisatud 4. augustil 2011

Eksootilisemad osalejad tulevad Hong Kongist, Mehhikost ja Aserbaidžaanist, teatas TÜ pressiesindaja BNS-ile.

Kursus pealkirjaga "Learn and Experience Baltics: Nature, Culture and Spa Tourism" jagab osalejatele näiteid ja teadmisi loodusel, kultuuril, spaal ning kuurordil põhinevast turismist Pärnu ja Valmiera piirkonnas. Samuti saavad osalejad kursuselt mõtteainet selliste turismiteenuste lõpptarbijale turundamiseks. Lisaks loengutele matkatakse Soomaal ja Luitemaal, külastatake Kihnu saart ja kultuuripealinn Tallinna ning tutvutakse Pärnu spaadega.

Kursuse kaugem eesmärk on pakkuda uusi teadmisi osalejatele kui tulevastele turismiettevõtjatele enda koduriigis. Samuti on mitmekesise maailmavaatega noorte Pärnus viibimine potentsiaalselt kasulik ka piirkonna turismi arengule.

Kokku kahenädalane Eestis ja Lätis toimuv suvekursus on TÜ Pärnu kolledži esimene sarnane koostööprojekt lõunanaabritega. Samuti on see kõige suurem ja mitmekesisem seltskond üliõpilasi, kes ühel turismiteemalisel suveülikooli kursusel Pärnus osalenud.

Suveülikooli kursus on osa suuremast TÜ Pärnu kolledži läbiviidavast projektist, mille eesmärk on panustada Gruusia Batumi ja Ukraina Simferoopoli piirkonna turismiettevõtluse arengusse ning koostöö sealsete ülikoolidega ja nende turismiüliõpilaste harimine on üks projekti osa.

Projekti rahastab Eesti välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Allikas: BNS Lisatud 4. augustil 2011

25.–29. juulil toimus USA-s Pittsburghis rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad. Eestit esindas meeskond koosseisus Eva-Lotta Käsper (Hugo Treffneri Gümnaasium), Sandra Schumann ja Ralf Ahi (Tallinna Reaalkool) ning Mihhail Afanasjev (Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium). Meeskonna juht oli Renate Pajusalu Tartu Ülikoolist.

Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad toimus 9. korda. Eesti meeskond on osalenud kõikidel rahvusvahelistel lingvistikaolümpiaadidel alates esimesest 2003. aastal. Meeskonna juhi Renate Pajusalu sõnul on olümpiaad aastate jooksul märgatavalt kasvanud. Seekordsest olümpiaadist võttis osa 102 õpilast, esindatud oli 19 riiki, kokku osales 27 meeskonda (mõned riigid olid esindatud kahe meeskonnaga). Rahvusvahelises žüriis esindas Eestit Rosina Savisaar.

Individuaalvõistluse ülesanded olid sel korral USAs kõneldava indiaanikeele menomini verbimorfoloogiast, fääri keele ortograafiast, Libeerias kõneldava vai keele sõnaühenditest, asteekide klassikalise keele nahuatli liitsõnadest ja ühest „tehiskeelest“ – triipkoodist. Meeskondlik ülesanne käsitles sanskriti värsivormi seaduspärasusi.

Täpsemat infot nii selle aasta kui eelmiste olümpiaadide kohta vt www.ioling.org või www.facebook.com/pages/2011-International-Linguistics-Olympiad/230095130337783.

Meeskonna ettevalmistust ja sõitu olümpiaadile toetas Haridus- ja Teadusministeerium TÜ teaduskooli ja riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu“ kaudu.

Tartu Ülikooli Teaduskool koordineerib Eesti aineolümpiaadide korraldamist.

Tartu Ülikool
Lisatud 4. augustil 2011

„Tuulesaared“ räägib loo noorest mehest Marius'ist, kelle südant täidab armastus väikese karploomademüüjanna Fanny vastu ja tohutu igatsus sõita laevaga kaugete maade taha...

Prantsuse teatriklassikasse kuuluv ja sealmail väga armastatud Marcel Pagnoli “Tuulesaared” (originaalpealkirjaga “Marius”) tuli Tahkunas lavale möödunud suvel. Etendusi saatis suur menu, “Tuulesaari” on nimetatud 2010. aasta suve “kõige küpsemaks teatrisündmuseks” (Sirp, 17.09.2010), tõstetud esile mängupaiga erilisust, lavastuse sobivust sinna:

“"Tuulesaared" Hiiumaal Theatrumi egiidi all on üks neist vähestest suvelavastustest, kus keskkond, tekst ja näitetrupp täieliku sünergia saavutavad ja sellest tulenev lumm ei jäta ka kõige küünilisemat südant puudutamata. Marcel Pagnoli "Tuulesaared" on näägutamisest ja unistamise naeruvääristamisest prii. Elutervet lõõpi lubatakse endale küll, isegi solvutakse vahel ja vihastatakse, aga antakse siis jälle andeks ja lüüakse klaasid kokku. Igatsus on siin, plinkiva tuletorni all, inimese pärisosa. See ei ole haigus, millest inimese peab iga hinna eest terveks ravima..." (Margit Tõnson, Eesti Ekspress, 22.07.2010)

Lembit Petersoni kandideeris “Tuulesaarte” kõrtsmik Cesari rolliga 2010. aasta parima meesosatäitja preemiale.

Lavastus on kavas 4., 5., 6., 11., 12. ja 13. augustil 2011 kell 20 Hiiumaal Tahkuna tuletorni all.
Piletid Piletilevis, Piletimaailmas ja Kärdla kultuurikeskuses. Vabade kohtade olemasolul ka tund enne algust kohapeal.

Lisa (intervjuud, vastukajad) lavastuse kodulehel: www.tahkunatuletorn.ee. Pildid.

Mõne päeva eest vestlesid Klassikaraadio Klassikahommikus Maria Peterson, Lembit Peterson ja Markus Järvi.

Marcel Pagnol "Tuulesaared" (Marius)
Lavastaja Maria Peterson. Kunstnik Andri Luup, kostüümikunstnik Laura Pählapuu, helikujundaja Marius Petereon. Osades: Ott Aardam, Laura Peterson, Garmen Tabor, Margus Tabor (Tallinna Linnateater) ja Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), Lembit Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula, Ott Raidmets.

THEATRUM
Lisatud 4. augustil 2011

Kahepäevase laagri sisuks on graafiline disain, kus pearõhk on lihtsamatel käsitrükitehnikatel nagu linoollõige, kuivnõel, templitrükk, monotüüpia, šablooniga trükk. Iga osaleja saab endale trükkida eksliibriseid ja visiitkaarte talle meelepärases trükitehnikas.

Külastame ka graafika töökoda „Grafodroom“, kus kohtume graafik Mari Prekupiga. Tema juhendamisel valmistame kuivnõela tehnikas pildi. Veel vaatame eksponaatide põhjal, kuidas on kunstnikud oma töid signeerinud.

Laagri osalustasu on 20 eurot, mis sisaldab kõiki materjale, töövahendeid, juhendamist ja sooja lõunasööki. On jäänud veel viimased vabad kohad - eelregistreerumine hiljemalt reedel, 5. augustil aadressil haridus@etdm.ee.
 
Kohtume laagris ja teeme käed trükimustaks. 
 
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lisatud 4. augustil 2011

Kolmapäeval Tallinna Nõmme põhikooli külastanud haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles BNS-ile, et järgmisel aastal sellist segadust katsetega esimestesse klassidesse enam olla ei tohiks. Selleks kavatseb ta sügiseks välja töötada seaduseelnõu, mis kaotaks koolikatsed 1. klassidesse ja igal koolil oleks oma piirkond.

„Kui siis mõnes koolis jääb vabu kohti, saab lapsevanem valida, kuhu kooli tema laps läheb,“ sõnas Aaviksoo. Parimal juhul võiks lapsevanem juba pool aastat enne kooliaasta algust saada teada, et tema lapsele on tagatud koolikoht kindlas piirkonna koolis.

Aaviksoo möönis, et sellise süsteemiga võib kaasneda fiktiivsete sissekirjutuste oht, mis aga on seaduse mõistes valeandmete esitamine. Sellisele käitumisele peaks Aaviksoo sõnul järgnema ka vastav karistus.

Haridusministeerium teatas 14. juunil, et on valmis muutma seadust, et järgmisel kevadel ei korduks esimesse klassi astumisel Tallinnas ülelinnaline segadus ja lastele oleks tagatud koht kodulähedases koolis. Ministeerium saab augustiks õiguskantslerilt hinnangu, kas Tallinnas rikuti koolikatsete süsteemiga põhikooli- ja gümnaasiumiseadust või mitte.

Allikas: BNS Lisatud 4. augustil 2011