„On hea meel näha, et oleme täitnud oma vastuvõtu eesmärgi – tuua Tartu Ülikooli kõige tublimad gümnaasiumilõpetajad,“ rõõmustas tulemuste üle Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik.

Läinud reede hilisõhtul selgunud lõplike vastuvõetute arvud näitavad tõusu ka medalitega pärjatud gümnaasiumilõpetajate seas. Tänavu võeti vastu 475 gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanut, mis on 23 võrra enam kui eelmisel aastal. Populaarseimateks valikuteks medalistide seas osutusid arstiteadus, õigusteadus ja bioloogia.

Akadeemilise testi hea tulemuse alusel võeti tänavu Tartu Ülikooli vastu 52 kandidaati, neist 27 riigieelarvelistele ning 25 riigieelarvevälistele õppekohtadele. Eelmisel aastal võeti akadeemilise testi hästi sooritanuid vastu 35.

Magistriõppesse vastuvõetute hulgas püsib bakalaureuseastme cum laude lõpetanute arv stabiilselt 30 piiril – sel aastal 31, möödunul 30.

Kokku esitati sel aastal bakalaureuseõppesse 4400 avaldust rohkem kui mullu, vastu võeti aga 1970 kandidaati vähem, nii on konkurss ühele kohale varasemast tihedam.

Tartu Ülikoolile laekus tänavu 13 691 sisseastumisavaldust, neist 11 178 bakalaureuseõppesse, mis on pea poole rohkem kui mullu. Magistriõppesse laekus 2048 ja doktoriõppesse 465 avaldust.

Vastu võeti 3781 kandidaati, neist bakalaureuseõppesse 2499, magistriõppesse 1029 ja doktorantuuri 253. Riigieelarvelistele kohtadele kvalifitseerus 1598 bakalaureuseõppe, 803 magistriõppe ja 161 doktoriõppe kandidaati. Riigieelarvevälistele kohtadele õppima pääsemiseks täitis normi 901 bakalaureuseõppesse, 226 magistriõppesse ja 92 doktorantuuri pürgijat.

Kõige suurem konkurss oli hispaania keele erialale, kus ühele õppekohale kandideeris 23,4 inimest. Järgnesid psühholoogia (16,9), füsioteraapia (13,5), õigusteadus (12,4), taani keel (11,7) ja inglise keel (10,7). Avalduste arvu poolest olid kõige populaarsemad erialad õigusteadus 1032, arstiteadus 562 ja majandusteadus 509 avaldusega.

Riigieelarvevälistele kohtadele vastuvõetutel on õppeteenuse osutamise lepinguid võimalik sõlmida veel kuni 5. augustini.

Tartu Ülikool
Lisatud 1. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Loe ka: Euroopa Kooli rajamise kulud jäävad Eesti kanda

Lisatud 1. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 1. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 1. augustil 2011

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 1. augustil 2011

Tegemist on OECD poolt läbi viidava uuringuga, kus osaleb kokku 25 riiki, sh Austraalia, Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea, USA, Venemaa ja enamik Euroopa Liidu riike. Kokku osaleb uuringus üle 135 000 inimese. Eestis ei ole kunagi varem täiskasvanute oskusi süstemaatiliselt mõõdetud ning me ei tea, kui head on meie inimeste teadmised ja oskused rahvusvahelises võrdluses.

Möödunud aasta suvel viidi läbi sama uuringu prooviküsitlus, mis näitas, et oskuste mõõtmine annab haridustaseme kõrval olulist lisateavet ennustamaks erinevaid majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi nii riigisiseselt kui riikide vahel. Analoogne PISA uuring viidi läbi õpilaste hulgas, kus Eestil on väga head tulemused.

Küsimusele, mis „koha“ me riikidevahelises võrdluses antud uuringus saame, vastas uuringu koordinaator Aune Valk: „Kuna meil on head PISA tulemused, üsna kõrge keskmine haridustase võrreldes paljude riikidega ning viimastel aastatel on kasvanud ka osalus täiskasvanute koolituses, siis võiks ju loota häid tulemusi ka selles uuringus. Samas on meil kõrge töötus ja paljud inimesed töötavad ametikohtadel, milles nad ei saa oma omandatud haridust kasutada – see aga tähendab, et omandatud oskused käivad alla. Seega on meie „kohta“ vä ga raske ennustada. Pingereast olulisem on antud uuringu puhul õppetunnid selle kohta, kuidas oskusi arendada, kellele ja milliseid koolitusi pakkuda, kuidas haridussüsteemi efektiivsemaks muuta.“

Valimisse kuuluvatele inimestele saadetakse koju kiri palvega osaleda. On väga oluline, et kõik kirja saajad leiaksid aega küsimustele vastata. Uuringus võivad osaleda ainult need inimesed, kes on valimisse sattunud, keegi teine neid asendada ei saa. Seega on nende inimeste panus asendamatu saamaks teada, kui targad me võrreldes maailma arenenud riikidega oleme, aga ka olulist infot, kuidas muuta meie haridussüsteemi ja koolitusvõimalusi paremaks.

Põhiuuringu andmekogumine algab 1. augustil ja kestab kuni märtsi lõpuni 2012. Uuringu lõplikud tulemused valmivad 2013. aasta oktoobris.

Uuringut viib läbi Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Statistikaametiga, seda finantseerib Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik programmi PIAAC-Eesti raames.

Rohkem info: www.hm.ee/piaac 

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 1. augustil 2011

Esimesse klassi läks 2010. aasta sügisel 12.600 last, mis on 2600 võrra vähem kui kümme aastat tagasi. Maakoolide õpilaste arv on võrreldes 2006. aastaga kahanenud rohkem kui linnakoolide oma, vastavalt 18 ja 15 protsenti.

Tänu suurenenud sündimusele kasvas koolieelsete lasteasutuste laste arv aastaga 1455 võrra. Laste arvu kasv on aasta-aastalt suurendanud koolieelsete lasteasutuste arvu  ja läinud aastal oli neid 18 võrra rohkem kui 2006. aastal. Samal ajal on vähenenud koolieelses lasteasutuses käivate laste osatähtsus 3–6-aastaste seas. Mullu käis 3–6-aastastest lastest koolieelses lasteasutuses 86 protsenti, mis on neli protsendipunkti vähem kui kaks aastat varem.

Üldhariduskoolides oli lõppenud õppeaastal tööl 14 394 õpetajat, kellest vaid 14 protsenti olid meesõpetajad. Ka teistes Euroopa riikides on märgata tendentsi, et õpetaja ametis domineerivad ülekaalukalt naised. Eurostati andmetel on kõikides Euroopa riikides peale Türgi naisõpetajate osatähtsus üldhariduskoolides üle 60 protsendi. Balti riikides ja Bulgaarias on üldhariduskoolide õpetajaskonnas naisi isegi üle 80 protsendi. Eestis on kõige rohkem 40 kuni 49-aastaseid õpetajaid. Nooremate õpetajate osatähtsus aga väheneb pidevalt.

Kutsekoolidesse vastuvõetute ja kutsehariduse omandajate arv mullu vähenes, kuid lõpetajate arv kasvas 1499 võrra. Majandussurutise ja tööpuuduse ajal on kutsehariduse väärtus suurenenud ning need noored, kes mingil põhjusel kooli pooleli jätnud, on otsustanud oma haridustee lõpuni viia. Kutseharidust omandas läinud õppeaastal 28 012 inimest. Enamik neist ehk 62 protsenti õppis põhiharidusjärgses kutsekeskharidusõppes. Keskhariduse baasil omandas kutseharidust 36 protsenti õpilastest, defineerimata baasharidusega kutseharidust aga 1,3 protsenti.

Sooline proportsioon kutsehariduses on kõrghariduse omandamisele vastupidine ja 57 protsenti kutsehariduse omandajatest olid meessoost. Õppevaldkonniti saab eristada n-ö meeste ja naiste erialasid. 39 protsenti meesõpilastest omandab haridust tehnikavaldkonnas, mis on ühtlasi meeste eelistatuim koolitusala. Naisi õpib kõige rohkem isikuteeninduses ning ärinduses ja halduses.

Eelmisel õppeaastal omandas akadeemilises õppes kõrgharidust 68 protsenti üliõpilastest. Kuigi rakenduskõrghariduse maine ja kvaliteet on paranemas, ei küündi see veel akadeemilise kõrghariduse populaarsuse tasemini. Viimasel viiel õppeaastal on kahanenud bakalaureuseõppe üliõpilaste arv, mis on tingitud gümnaasiumilõpetajate arvu vähenemisest. Samal ajal on kõrghariduse omandajate koguarv tänu magistri- ja doktorikraadi omandajate arvu kasvule suurenenud.

Lõppenud õppeaastal suurenes kõrgkoolidest väljalangejate arv. Kui varasemal õppeaastal vähenes kõrgkoolidest väljalangenute, eriti noormeeste arv märgatavalt, siis 2009.-2010. õppeaastal see jälle kasvas. Kõige rohkem, 13 protsenti, suurenes väljalangenute arv bakalaureuseõppes. Selles võib rolli mängida majanduse elavnemine, millega on kaasnenud töövõimaluste paranemine.

Välisüliõpilaste arv Eestis on nelja aastaga suurenenud 42 protsenti. Kui 2006/2007. õppeaastal õppis Eestis 901 välisüliõpilast, siis 2010.-2011. õppeaastal juba 1282 õpilast 62 riigist. Kõige rohkem on Eestisse õppima tuldud naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist, kuid palju üliõpilasi on ka näiteks Hiinast. Nii nagu Eesti üliõpilastele pakuvad ka välisüliõpilastele enim huvi ärindus ja haldus, õigus, humanitaaralad, veterinaaria, sotsiaal- ja käitumisteadused ning kunstid.

Allikas: BNS Lisatud 1. augustil 2011

Päevakava:

Neljapäev, 18. august

10.30                     Saabumine. Registreerimine. Hommikukohv

11.00                     Suvekooli avamine                                

11.10–11.35            Johannes Käis individuaalsusest ja    sotsiaalsusest                                        

11.40–12.15            Rühmatöö võimalusi eesti keele tundides ja ajakirjandusringi töös           

12.20–12.45            Kohvipaus

 12.45–13.25             Väärtushinnangud – õnneliku elu ja  ühiskonna koostoimimise alus                   

 13.30-14.15             Johannes Käisi vaatlusvihikud nüüdiskoolis                                                 

 14.30–15.00            Lõuna

 15.00–16.00            Töötuba väärtuste kujundamisest, TÜ Eetikakeskuse materjalide alusel         

 16.05–17.35            Kujundav hindamine                              

17.40–18.10              Legendid

 18.30–19.00            Õhtusöök

 19.30                      Matk                                                           

  Reede, 19. august

7.30                       Hommikutants ja -äratus                           

 8.15                       Hommikusöök

 9.00–10.30              Kujundav hindamine                               

 10.35–11.10             Haanja Kooli lugu                                  

11.15–12.00             Kollegiaalne juhtimine                            

12.10–12.40        Lõuna

12.45–13.55         Kodu-uurimine 3.–6. klassi õpilastele            

14.00                 Suvekooli lõpetamine                                          

 Suvekooli korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Elva Gümnaasium.

Loe lähemalt portaalist Novaator!

Tegemist on algupärase mõistelise fraseoloogia alussõnaraamatuga, mille sarnased varasemad sõnaraamatud eesti keeles puuduvad, teatas Eesti kirjandusmuuseum BNS-ile.

FES sisaldab 20 749 eesti fraseologismi ehk leppekohast sõnaühendit, mille mõistmiseks ei piisa ainult keele grammatikareeglite ja sõnavara tundmisest.

FES-is antakse fraseologismide terviklik semantiline, süntaktiline ja morfoloogiline kirjeldus, mis võib olla lähtealuseks järgnevatele samasisulistele või muudele fraseologisme käsitlevatele sõnaraamatutele.

Veebis saab selles elektronsõnastikus SQL päringu koostamisel, tulemuste järjestamisel ja näitamisel valida väljade vahel, kus on info fraseologismi mõistelise kuuluvuse, üldise tähenduse, lemma, leviku, kasutuse, süntaktilise struktuuri, vormistiku ja vanasõnaseoste kohta. Tesauruselaadsest sõnastikust on fraseologisme lihtne leida ka siis, kui kasutaja ei tea, millist konkreetset sõnaühendit või selle vormi otsida, kuid suudab otsitavat seostada mõne mõistekategooriaga. Viimased on FES-is jagatud hierarhiliselt mõisteklassideks, üldmõisteteks ja mõisteteks.

Makrotasandil ongi FES-i põhiüksused 1893 mõisteartiklit, mille keskmes on metafoori sihtmõistega semantiliselt või kognitiivselt seotud ja seega suhteliselt lähedase tähendusega fraseologismid. FES on tervikuna allalaaditav XML vormingus.

Kõik FES-i alusandmed pärinevad Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasist, mis rajaneb Eesti Rahvaluule Arhiivi kõnekäänukartoteegi keelematerjalil. See on kogutud põhiliselt 20. sajandi esimesel poolel, uusimad andmed piirduvad 1980-ndate aastatega.

Allikas: BNS