Seekordse pealkirja vaimus püüavad festivali korraldajad rõhutada rütmilisuse tähtsust viiulil, torupillil, kandlel, lõõtsal või mõnel muul meil levinud pillil tantsuks mängides, teatas festivali pressipealik BNS-ile. Lisaks tutvustatakse teiste rahvaste rütmipille.

Ehkki eesti pärimusmuusikas ei leidu arvestatavat rütmipillimängu traditsiooni, on noorem põlvkond järjest aktiivsemalt pärimuslike lugude juures löökpille kasutama hakanud. Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul ei saa festival sellest mööda vaadata. "Mine tea, võibolla on löökpillitraditsioon pärimusmuusikas just meie ajal tekkimas," sõnas Kiviberg.

Neljapäeval kell 13 Kaevumäel algaval avamisel esinevad ansamblid Paabel ja Ensemble Shanbehzadeh Iraanist. Lisaks astuvad lavale muusikud Reigo Ahven, Silver Sepp ja Toomas Ojasaar ning kümned teised esinejad. Avamise lavastab Liisa Lilienthal.

Festivali põhiprogrammis on üle 70 kontserdi, millele lisanduvad kümned ülesastumised Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Eesti esinejate kõrval on esindatud India, Senegali, Iraani, Dominikaani Vabariigi, Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Taani, Belgia ja mitme teise maa muusikud.

Traditsiooniliselt on huvilised oodatud ka õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale ja käsitööhoovi. Koostöös PÖFF-iga on taaskord kavas muusikafilmide programm.

Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul annab piletite ja passide eelmüük alust uskuda, et inimeste huvi Eesti suurima pärimuspeo vastu püsib ning ees seisab taas üks rahvarohke ning elamusteküllane festival. "See teeb loomulikult rõõmu, sest elujõuline festival on parimaks kinnituseks, et 1990. aastate algul ette võetud töö – tugevdada eestlaste muusikalist emakeelt – on vilja kandnud. 19 aastaga on pärimusmuusika harrastajate hulk tohutult kasvanud ning me oleme saanud terve põlvkonna muusikuid, kelle jaoks pärimusmuusika on elukutse, olgu siis õpetaja või artistina," rääkis Kiviberg.

Pealik märkis, et pärimusmuusikat õpetatakse nüüdseks kahes akadeemias ja enamikes muusikakoolidest, tänu millele on see žanr tõusnud professionaalse muusikastiilina süva-, džäss- ja popmuusika kõrvale. "Pärimusmuusikat ja sellel põhinevaid seadeid kasutatakse sageli tele- ja raadiosaadete, teatrietenduste ning filmide ilmestamiseks. Väga palju sellest on sündinud just Viljandi pärimusmuusika festivali vaimust," sõnas Kiviberg.

Allikas: BNS

Kohtumise eesmärk oli edendada noorte rolli jätkusuutlikus arengus.

Kohtumise põhitöö toimus töögruppides: loodusressursid, haridus jätkusuutliku arengu nimel, linnaruumi areng, prügimajandus, põllumajandus, sotsiaalne heaolu ja taastuvenergia. Iga töögrupp selgitas oma teema osas välja peamised väljakutsed ja lahendused, mis koguti ühisesse deklaratsiooni, mida tutvustati 23. juulil Mustpeade majas toimunud vastuvõtul. Deklaratsioon tehakse kättesaadavaks elektrooniliselt veebiaadressil www.eym2011.eu

Kohtumist toetasid Euroopa Nõukogu, Euroopa Komisjon, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tallinna linn ja Hollandi Välisministeerium. Partnerite seas olid Euroopa Noortefoorum, EarthSummit2012, Stakeholder Forum, Venemaa Noorteliit, Hollandi Noortenõukogu, Rio+Twenties ja mitmed teised.

Allikas: "Euroopa noorte kohtumine 2011" pressiteade

Mida ja kuidas Postimees katsetas, loe lähemalt Hendrik Alla artiklist Postimehe rubriigis Elu24.

Laupäeval 30. juulil 2011 kutsume kõiki Viimsi valda osa saama Rannarahva
festivalist. Teel Tartust Pringi külla kõneleb meile Arvo Tuvikene
kaladest ja kalandusest. Festivalil saame näha rannarahva tegemisi ja
toimetamisi ning omandada traditsioonilisi randlaste oskusi erinevates
töötubades. Külastame giidi juhendamisel Viimsi vabaõhumuuseumit ja
Rannarahva muuseumit. Pärast teguderohket päeva on võimalik ennast kasta
merevees.

Väljasõit 30. juulil kell 8.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest,
Kompanii 10. Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 21.00.

Registreerimine kuni 28. juulini telefonil 736 6120 või e-posti aadressil
info@teec.ee. Osalustasu 3,20 eurot, tasuda saab bussis.

Keskkonnabussi ekskursiooni toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Mirjam Burget
Tartu Keskkonnahariduse Keskus
tel 736 6120
www.teec.ee

Tartu Keskkonnahariduse Keskus Facebookis:
http://www.facebook.com/tartukeskkonnaharidusekeskus

Vaata lähemalt ERRi uudisteportaalist.

Aastal 1999 alguse saanud sari on muusikas ja sõnas tutvustanud juba 50 erinevat mõisa ning toetanud 11 väikest mõisakooli või –lastekodu. 12-aastase traditsiooniga sari toetab sel suvel väikest ja kodust Vääna Mõisakooli, sarja pidulik lõppkontsert on 31. juulil kell 18 Vääna mõisas. Vanas mõisahoones tegutseb lasteaed ning kuueklassiline algkool.

„Eesti mõisad 2011“ kontserdid: 28.07 Laupa mõis (Laupa Põhikool), 29.07 Rakvere mõis (Rakvere Rahvamaja), 30.07 Helme mõis (Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum), 31.07 Vääna mõis (Vääna Mõisakool).

Esinevad barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel ja kunstiloolane Jüri Kuuskemaa.

Kavas mõisate kuldaja muusika – Bach, Corelli, Telemann jt

Sari toetab Orffi pillide fondi Vääna Mõisakooli lastele. Kontsertide kava aga tutvustab Helme mõisa tulevat unikaalset klaverimuuseumi, muusika kõlab lisaks keelpillidele nii klaveril kui selle eelkäijatel klavessiinil ja klavikordil. Helme mõisa tuuakse just selleks kontserdiks üks ajalooline klaver muuseumi kogudest. Sarja suuremad toetajad on Harku ja Helme vallavalitsused, Eesti Kultuurkapital ja Corelli Metseenide Klubi.

Agentuuri Corelli Music tuntuimaks kaubamärgiks kujunenud kontserdisari „Eesti mõisad“ on unikaalne kultuurinähtus, milles romantiline mõisaelamus ja arhitektuuripärlid on ühendatud mõisate kuldajastuga seonduva kauni muusikaga. Lisaväärtusteks on haarav sõnaline osa ja võimalus kuuluda metseenide vanasse auväärsesse seltskonda.

Sari „Eesti mõisad“ pakub kõigile avatud vaimu ja hea kunstimaitsega inimestele võimalust saada metseeniks, kes naudib kauneid kunste ja looduse ilu ning saab vaimselt rikkamaks, toetades endast nõrgemaid ja Eesti kultuuri. Sellega soovib Corelli Music taaselustada mõisatega seonduvat aristokraatlikku mõtteviisi ning juba Kristuse-eelsest ajast pärinevat metseenluse ideed. Sarja „Eesti mõisad 2011“ publiku ja metseenide sihtannetustest kogunev toetus läheb Vääna Mõisakoolile, et panna alus fondile, mille abil hankida väikeste algkooli laste arenguks vajalikud omapärased Orffi pillid.

Kontsertidel esineb barokkansambel Corelli Consort mõisaaegse kauni barokkmuusika kavaga ning traditsiooniliselt kasutades ka barokiaja pille. Sarja lahutamatuks osaks on saanud Jüri Kuuskemaa põhjalikud ja haaravas emotsionaalses stiilis esitatud ajaloo- ja arhitektuurialased selgitused.

Kutsume kõiki suvekontsertidele kaunites mõisas, sest koos tegutsedes kasvavad väikestest asjadest suured! Annetusi saab teha sarja kõikidel kontsertidel, sarja lõppkontsert Vääna mõisas on aga täiesti piletimüügita, sisse saab vabalt valitud suurusega annetuse alusel.

Kõigest lähemalt Corelli Music kodulehel www.corelli.ee

Allikas: BNS, Corelli Music

Loe artikli täisteksti Postimehest.

Lisaks projekti tulemuste tutvustamisele esinevad teemaga haakuvate ettekannetega paljud teised teadlased ja huvirühmade esindajad. Konverentsi kava ja muu info on üleval projekti kodulehel http://www2.lse.ac.uk/media@lse/research/EUKidsOnline/Home.aspx, ülevaatlik info manuses.

Registreerumise tähtaeg on 15. august, osavõtumaks 40 £.

Info edastas: Veronika Kalmus, TÜ meediauuringute professor, veronika.kalmus@ut.ee

Osa noortevahetuse programmist toimus Tokios, kus osaleti  rahvusvahelisel noorte konverentsil, külastati erinevaid institutsioone ning kohtuti kroonprintsiga. Programmi teine osa leidis aset Hiroshima ja Tottori prefektuuris, kus Dominikaani Vabariigi, Eesti ja Jaapani noored arutlesid kultuuri, hariduse ja keskkonna teemadel ning jagasid kogemusi.

Tallinna Ülikooli klassiõpetaja eriala üliõpilane Jane Peets, kes oli üks 85 noore seast välja valitud osaleja, avaldas heameelt, et tal õnnestus külastada Setagaya ja Kaitahigashi  põhikooli ning näha, kuidas Jaapanis õppetöö käib. "Hiroshimas külastasime Kaitahigashi põhikooli, kus tutvustati meile amigo klassi, kus õpetatakse immigrante. Suurima erinevusena tooksin välja selle, et kui laps läheb n.ö tavaklassi, siis on tal vastavalt vajadusele võimalus liikuda tavaklassi ja amigo klassi vahelt, kus on teda ootamas õpetaja, kes aitab teda jaapani keele kui ka matemaatikaga," sõnas Peets. Ta tõdes siiski, et väga suuri erinevusi Eesti haridussüsteemist selle lühikese ajaga ta siiski ei täheldanud.

Noortevahetuse eesmärk on arendada sõprust ja paremat mõistmist Jaapani ja osalevate riikide noorte ning kultuuride vahel. Noortel on võimalus paremini tundma õppida erinevate riikide ühiskondi. Jaapani kultuuri paremaks tundmaõppimiseks paigutati noortevahetuses osalejad mõneks ajaks elama Jaapani peredesse.

Koostöö noortevaldkonnas Eesti ja Jaapani vahel sai alguse 2006. aastal, kui Jaapani noorte delegatsioon esmakordselt Eestit külastas. Tänavu saabub Jaapani noortegrupp Eestisse 11. septembril, et osaleda enam kui kaks nädalat kestval noortevahetusel.

Eesti-Jaapani noortevaldkonna koostööd koordineerib Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskuse pressiteade

Õpetajate koolitamine juba käib ja sügiseks valmivad uued õppematerjalid intellektuaalomandi ja selle kaitse teemadel. Materjalidest valmib kolm varianti erinevas vanuses õpilastele, vahendasid ERR-i raadiouudised.  Loe ja kuula lähemalt!