Seminar on praktiline ja põnev ning keskendub kõrghariduse omandamisele Taanis, sealsele üliõpilaselule ning riigi iseärasustele.

"Üritusele on oodatud nii need, kes juba sel sügisel lähevad Taani õppima, kui ka need, kes ei ole veel otsustanud või teevad alles plaane järgmisteks aastateks," ütleb Dream Foundation Eesti esindaja Katriin Visamaa ja lisab, et juba varakult välismaale õppima mineku planeerimine annab pikema ettevalmistusaja ja aega mõttega harjumiseks. "Oma kogemusi tulevad jagama noored, kes on läinud Taani õppima ja seal praegugi tudengipõlve naudivad," räägib Visamaa. Ta lisab, et kohaletulijatel on hea võimalus küsida üliõpilastelt otse Taani-keskseid küsimusi, mis siiani pole ehk vastust saanud.

Seminarile on oodatud kõik, kellel on huvi Taanis pakutava kõrghariduse vastu.

Üritus on tasuta. Eelregistreerimine: http://tinyurl.com/TAANI

Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine. Lähemalt saab võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel www.dreamfoundation.eu.

Lisainfo:
Katriin Visamaa
Dream Foundation Eesti
51 51 608
Katriin.Visamaa@dreamfoundation.eu

Allikas: DFE pressiteade

Teisipäeval, 26. juulil on aga kõikidel krimiromaanide huvilistel võimalik kohtuda inspektor Alan Banksi sarja looja Peter Robinsoniga.

Reedel algusega kell 12 on võimalik kuulata Kenti Ülikooli sotsioloogiaprofessori Frank Furedi avalikku loengut teemal „What’s Distinctive About 21st Century Fear Culture?“. Professor Frank Furedi uurimistöö on viimastel aastakümnetel keskendunud hirmusotsioloogiale. Furedi uurib hirmu ajaloolisest ja ühiskondlikust vaatevinklist, analüüsides hirmu põhjusi, mõtestamisviise ja väljundeid erinevatel aegadel. Furedi järgi domineerib kaasaegses Lääne ühiskonnas nn hirmukultuur, riskitundlikkus ning umbusklik ja isegi halvakspanev suhtumine, kui keegi näitab üles vaprust või stoilisust. Frank Furedi  tuntumad raamatud on „Culture of Fear: Risk Taking and the Morality of Low Expectation“, „Therapy Culture: Cultivating Vulnerability in an Uncertain Age“, „The Politics of Fear. Beyond Left and Right” ja „Invitation to Terror: The Expanding Empire of the Unknown“. Frank Furedi on ühiskondlikult aktiivne mõtleja, kes võtab tihti sõna ajakirjanduses. Furedi kohta võib pikemalt lugeda siit http://www.kent.ac.uk/sspssr/staff/academic/furedi.html

Samal päeval kell 14 kõneleb Sheffieldi Ülikooli inimgeograafia professor Danny Dorling teemal „Story of Inequality from Britain – How We Learn to Fear Each Other“. Tema teadustöö on Suurbritannias ja ka väljapool laiemat kõlapinda leidnud ning debatte tekitanud, kuna üks tema keskseid huvisid on sotsiaalne ebavõrdsus, selle põhjused ja mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele, kuritegevusele, haritusele ja inimsuhetele ühiskonnas tervikuna. Dorlingi uurimistööde metodoloogiat väärtustatakse kõrgelt. Ta töötab välja uuenduslikke kvantitatiivseid, eelkõige kartograafilisi meetodeid, mille eesmärgiks on aga inimeste elukäikude sügavam mõistmine ning inimese ja tema elukeskkonna vaheliste seoste kaardistamine. Tema tuntumad raamatud on „Poverty, Wealth and Place in Britain, 1968 to 2005“ ning „Injustice: Why Social Inequality Persists“. Loe pikemalt siit http://www.sheffield.ac.uk/geography/staff/dorling_danny

Päeva lõpetab kell 16 algav Yale’i Ülikooli sotsioloogiaprofessori Jeffrey C. Alexanderi loeng „The Performative Revolution in Egypt“, kus Alexander vaatleb aasta alguses Egiptuses toimunud revolutsiooni kui hästi lavastatud teatrietendust ning analüüsib selle mõju nii Egiptuse poliitikale kui maailmale laiemalt. Jeffrey C. Alexander on üks juhtivaid mõtlejaid kaasaegses ühiskonnateaduses, ta on kultuurisotsioloogia ja sotsioloogilise neofunktsionalismi teerajaja. Mõned tema kesksed raamatud on „The Meaning of Social Life: A Cultural Sociology“, „Cultural Trauma and Collective Identity“ (kaasautorid Everyman, Giesen, Smelser, Sztompka) ning „The Civil Sphere“. Üldisema viljaka arutelu tekitas Alexanderi artikkel holokausti tähendusest ja mõtestamisest erinevatel perioodidel pärast Teist maailmasõda („On the Social Construction of Moral Universals: The „Holocaust“ from Mass Murder to Trauma Drama“). Jeffrey C. Alexanderi kohta saab lisainfot siit http://www.yale.edu/sociology/faculty/pages/alexander/

Kõik kolm loengut on ingliskeelsed (tõlketa) ning toimuvad Tallinna Ülikooli Tallinna saalis (Mare hoone, Uus-Sadama 5, M-218).

Teisipäeval, 26. juulil kell 14 on aga kõigil huvilistel võimlik kohtuda krimikirjanik Peter Robinsoniga, kes veab tänavust loovkirjutamise kursust. Suurbritanniast pärit, kuid  juba aastaid Kanadas elav Robinson on ka eesti keeles ilmunud inspektor Banksi sarja looja, kes oma kriminaalromaanidega on pälvinud mitmeid auhindu. Teisipäevasel kohtumisel lugejatega jagab Robinson oma kogemust kirjutamisprotsessist ning kõneleb lähemalt ka enesest. Kohtumine toimub Mare hoone ruumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus).

Suvekooli avatud loengutele on oodatud kõik huvilised. Eelregistreerumine pole vajalik.

Allikas: TLÜ pressiteade

Laager toob kokku noored Eestist, Saksamaalt, Belgiast, Itaaliast, Sloveeniast ja Hispaaniast. Nädala jooksul arutatakse laagris noorte võimalusi ühiskonnas kaasalöömiseks. Teemadena on päevakorras nii karjääriplaneerimine, noorte tööpuudus kui vabatahtlik tegevus erinevates riikides, aga ka noorte võimalused ettevõtluses. Laagri üldtemaatika on kantud innovaatiivsest mõtlemisest, mis samas järgib säästlikke ja keskkonna suhtes vastutundlikke põhimõtteid. Eesti osalejad on Lasnamäe ja Mustamäe koolidest.

Laagri raames teeb rahvusvaheline grupp tihedalt koostööd Uuskasutuskeskuga, mis on üks headest näidetest säästliku eluviisi ja sotsiaalse ettevõtluse edendamisel. Koos Uuskasutuskeskusega toimub laupäeval suur suveturg, kuhu on kõik oodatud. Lisaks kõige ostmisele tegutseb turul ka asjade vastuvõtupunkt, kuhu võib tuua asju, mida inimestel enam kodudes vaja ei lähe, kuid mis sedavõrd heas korras, et võivad kasutamist leida teiste poolt.

Noortelaager kestab järgmise kolmapäevani, selle aja jooksul külastab grupp ka Tallinna prügilat ja teisi keskkonda mõjutavaid asutusi.

Projekti info internetis: http://www.headest.ee/care-and-act/

Laagrit korraldab MTÜ HeadEst, projekti toetab programm Euroopa Noored.

Rohkem infot: Epp Adler, MTÜ HeadEst
epp@headest.ee

Lohusuu põhikoolis Ida-Virumaal algas teisipäeval, 19. juulil kolm päeva kestev kaheksas üle-eestiline õuesõppe suvekool õpetajatele. Kolme päeva jooksul õpetavad ülikoolide õppejõud ja koolitajad, kuidas tungida probleemide sisemusse, õpetada lapsi mõistma meid ümbritseva keskkonna olemust. Keskseks teemaks on sel aastal "Mis seal sees on?". Toimuvad tööõued õpiobjekti loomisest, taimekoosluste mõistmisest, kõigi meeltega maailma tajumisest, looduspillide valmistamine, jutukera veeretamine jpm. Piiluda saab teo sisemusse ja Lodjakoja rahvaga tõrva põletada. Hästi palju õpetatakse koolitundides kasutatavaid mänge.

Suvekoolis osalevad veerandsada õpetajat Eesti erinevate paikade koolidest ja lasteaedadest, loodushariduskeskuste töötajad ning õuesõppega tegelevad kõrgkoolide õppejõud.

Eesti Koolimetsade Ühenduse juhatuse esimees Mikk Sarv: „Eesti koolid on rahvusvahelistes testide kõrgetel kohtadel teadmiste osas, kuid nii õpilaste kui õpetajate rahulolu osas viimaste hulgas. Õuesõpe aitab üle saada looduspuudulikkuse häirest (nature deficit disorder), mis kahjustab nii laste kui täiskasvanute tervist ja millest alates 2005. aastast üha enam kirjutatakse kogu maailmas. Viimase poole sajandi jooksul on Ameerikas selle tõttu rohkem kui 10 korda kasvanud ülekaaluliste laste arv, iga viies laps on praegu ülekaaluline. Reeglid ja seadused looduses liikumiseks on maailmas tehtud niivõrd rangeks, et täiskasvanud ei julgegi enam lastega õue õppima ja mängima minna. Ka meil hakkab ülereguleeritus põliseid õuesõppimise tavasid juba häirima.“

Õuesõppe suvekoolis osalevad õpetajad paistavad silma leidlikkuse, loodusarmastuse ja lastest hoolimisega.

Õpetajakoolituse korraldavad Eesti Koolimetsade Ühendus ja Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž.

Info: Mikk Sarv, Eesti Koolimetsade Ühenduse juhatuse esimees, mikk@ilm.ee,  mob 555 77795

Allikas: Eesti Koolimetsade Ühenduse pressiteade

Alates 20. juulist on õuemaja galeriis avatud uus näitus MUSTRIKEELES MÄNGUD JA MÄNGUASJAD. Näha saab Eesti rahvakunstist ja rahvuslikest mustritest  inspireeritud lauamänge, käpiknukke, kaltsutittesid ja puuhobuseid.

Algselt rändnäitusena seigelnud ja pealkirja „Eesti rahvuslik mänguasi-traditsioon ja tänapäev“ kandnud näitus on valminud Tartu Mänguasjamuuseumi ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna koostööna. Selle näituse eksponaate on olnud võimalik vaadata Ungaris Kecskemeti mänguasjamuuseumis ja Belgias Brüsseli mänguasjamuuseumis, Eestis on need väljas esmakordselt.
Näitus jääb avatuks oktoobri esimese nädalani.

Laupäeval, 23. juulil kell 11-16 on Teatri Kodu hoovil avatud HANSAMÄNGUDE ÕU. Lisaks juba varasematel aastatel armsaks saanud keskaegsetele osavus- ja lauamängudele saab seekord mängimise vaheajal põhjatusse kaevu piiluda ja sinna salasoove sosistada, keskaja-uurijaks kehastudes pärlite väljakaevamisel osaleda ja vapra rüütlina sõjahobusel kapata.

Muuseum pakub äratundmis- ja avastamisrõõmu ka hansapäevade järgselt, olles ikka aastaringi avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18. Muuseumi mängutuba on avatud kell 11-16. Lisainfo  www.mm.ee  või telefonil 7461 777. Teatri Kodu etenduste mängukava on veebis leitav aadressil www.teatrikodu.ee,  lisainfo telefonil 7461 060.

Allikas: Tartu Mänguasjamuuseumi pressiteade

Projektijuhi Tiia Artla sõnul on projekti raames tehtud töö tulemusi raske üle hinnata.
„Üheks meie eesmärgiks oli pakkuda pimedatele paremaid võimalusi Eesti Vabaõhumuuseumi ekspositsiooniga tutvumiseks ning selle läbi ka Eesti rahvakultuuri tundma õppimiseks. Lisaks sellele said Tallinna Ülikooli tööõpetuse eriala üliõpilased olulise kogemuse, luues esemeid pimedate inimeste vajadustest lähtudes ning saades seeläbi ettekujutuse, kuivõrd erineb erivajadustega inimeste õpe tavaõppest,“ sõnas Artla.

Eesti Vabaõhumuuseumi Sassi-Jaani õppetalus saavad vaegnägijad nüüd punktkirjas raamatutest algteadmisi taluarhitektuurist, -tarbevarast, põlluharimisest ja loomakasvatusest. Raamatute tekstid koostas vabaõhumuuseumi ekspositsiooni kuraator Aile Heidmets.

Lisaks valmistasid TLÜ tudengid mugavama lugemise korraldamiseks talu rehealusesse laua ja tooli, samuti rehemaja maketi, mille abil tekib ettekujutus rehemaja ruumijaotusest, ja laua selle eksponeerimiseks. Samuti on Sassi-Jaani õppetalu ekspositsioonis vaegnägijail võimalik kombata katuse- ja palgist nurgakonstruktsioonide näidiseid, tööriistu ning perenaise kaasabil ka tarbevara.

Projekt „Taktiilne muuseum“ kestis eelmise aasta augustist selle aasta veebruarini, projekti raames loodud esemed anti Eesti Vabaõhumuuseumile juunis. Vajaliku rahastamise leidmisel plaanitakse koostööd jätkata, üheks võimalikuks teemaks on punktkirjas tekstide lisamine Eesti Vabaõhumuuseumi õuesiltidele.

Lisainfo:
Tiia Artla
„Taktiilse muuseumi“ projektijuht, Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi tööõpetuse osakonna lektor
 tiiartla@tlu.ee

Aile Heidmets, Eesti Vabaõhumuuseumi ekspositsiooni kuraator
 aile@evm.ee

Et looduskaitseliselt oluliste ja huvitavate kooslustega lähemalt tutvust teha, pakub ELF õpetajatele järgmisi üritusi:

 6. - 8. augustini toimub talgu- ja õppelaager Saaremaal Laidevahe looduskaitsealal, kus saab käega katsuda nii loopealset kui rannaniitu. Nähtut ja kogetut aitab kinnistada pärandkoosluste asjatundja veetud juturing.
 9. - 11. septembrini oodatakse 12 õpetajat väikesel Manilaiul, kus uudistame rannaniitu läbi liigikaitse vaatevinkli nii jutt-selg kärnkonna ehk kõre heaks tööd tehes kui tubases juturingis.
Lähemalt saab mõlemast kokkusaamisest lugeda ja ennast kirja panna adressil http://www.talgud.ee/talgud/2011/opetajatele

Pärandkooslustega saab tutvust teha veel järgmistel talgutel:

Kõretalgud Luitemaal Võidukülas
3. – 5. august 2011
Vabu kohti: 4
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/luitemaa-2

Palupõhja pikad talgud
9. – 17. august 2011
Vabu kohti: 1
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/palupohja-3

Kuusnõmme talgud Vilsandi rahvuspargis
25. – 28. august 2011
Vabu kohti: 5
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/kuusnomme

Siim Kuresoo, ELFi talgukorraldaja
www.talgud.ee  siim@elfond.ee
56 469 026

Teisipäevast pühapäevani kestval üritusel osaleb 150 nooraktivisti enam kui 70 riigist, teatas ürituse korraldaja. Ürituse teemaks on noorte ja noorteorganisatsioonide osalus jätkusuutliku arengu tagamisel. Kohtumise lõppväljund on poliitikadeklaratsioon "Euroopa Noored jätkusuutliku arengu eest". Ürituse peakorraldajaks on Sillamäe lastekaitse ühing, lisaks on kaasatud partnerid üle Euroopa.

Suurepärase stardi järgmisel aastal Eestis peetavale rahvusvahelisele füüsikaolümpiaadile IPhO2012 tegid meie noored füüsikud. 17. juulil Tai pealinnas Bangkokis toimunud selleaastase olümpiaadi lõputseremoonial võttis koos minister Jaak Aaviksooga IPhO lipu vastu meie kuldmedalimees, kevadel HTG lõpetanud Ants Remm.

Tavapäraselt olid tipus Aasiast pärit õpilased, absoluutarvestuses esikoha pälvinud Taipei võistleja sai 48,6 punkti, Remmi tulemus (41,3 punkti) on Euroopa riikide õpilaste arvestuses viies. Järgmisel nädalal esindab Ants Remm Eestit juba Pattayas toimuval rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil.

Hästi esinesid ka teised meie füüsikavõistkonna liikmed.  Võistkonna noorim Jaan Toots (Tallinna Reaalkool, läheb sügisel 11.klassi)  pälvis hõbemedali,  Andres Jaanson (Pärnu Koidula Gümnaasiumi värske lõpetanu), Madis Ollikainen (GAGi äsjane lõpetanu) ja Kristian Kuppart (Tallinna Vanalinna Kolleegiumi vilistlane)  said kõik pronksmedali. See on Eesti füüsikavõistkonna parim koondtulemus läbi aegade.

Füüsikutele sai osaks suur au – medalid andis neile kätte Tai printsess Maha Chakri Sirindhorn. Minister Jaak Aaviksoo andis tseremoonial maailma noortele üle kutse järgmisel aastal 15.-24. juulini Eestis toimuvale 43. rahvusvahelisele füüsikaolümpiaadile.

Rahvusvahelise žürii töös osalesid võistkonna juhendajad prof Jaak Kikas ja Jaan Kalda (TTÜ küberneetika instituut). Füüsikaolümpiaadil osales 85 riigi ligi 400 parimat füüsikatundjat.

Füüsikutega samal ajal olid maailma eri paigus võistlustules ka meie noored keemikud ja bioloogid. 22. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad toimus  Taiwanil. Osalejaid oli 58 maalt, kokku 227 gümnaasiumide õpilast. Eesti võistkonda kuulusid Anu Ainsaar ja Erik Tamre Tallinna Reaalkoolist (mõlemad lähevad sügisel 11. klassi) ning  värsked gümnaasiumilõpetanud Uku-Laur Tali (HTG) ja Ando Vaan (Pärnu Koidula Gümnaasium). Ka nende tulemus on Eesti noorte seni parem saavutus. Uku-Laur, Anu ja Erik pälvisid hõbemedalid, Andol jäi medalikohast puudu vaid mõni punkt. Võistkonna esindajad rahvusvahelises žüriis olid Sulev Kuuse, Kalle Kipper (mõlemad loodus- ja tehnoloogiateaduskonnast) ja arstiteaduskonna üliõpilane Maarja Soomann.

43. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil Türgis Ankaras osalesid 70 riigi neljaliikmelised  võistkonnad ja kuus riiki vaatlejatena.

Kõikide Eesti võistkonna liikmete tulemused olid medaliväärilised. Tallinna Humanitaargümnaasiumi lõpetanud Julia Tsheglakova sai hõbemedali, Taivo Pungas (Tallinna Reaalkool, sügisel 12. kl), Eva-Lotta Käsper (HTG, sügisel 12. kl) ning Miina Härma Gümnaasiumi vilistlane Katrina Sepp pälvisid pronksmedalid.

Võistkonda esindasid dotsent Uno Mäeorg ja doktorant Vladislav Ivanishtshev.

Võistkonnad valiti välja üleriigiliste olümpiaadide paremikule korraldatud treeninglaagrite ja valikvõistluste tulemusena. Võistkondade ettevalmistus toimus TÜ teaduskoolis paljude TÜ akadeemilise pere liikmete abiga.  Võistkondade ettevalmistust ja osalemist olümpiaadidel finantseeris Haridus-ja Teadusministeerium. Täpsem info olümpiaadide kodulehtedel:

IPhO  www.ipho2011.org

IBO  www.ibo2011.org.tw

IChO www.icho43.metu.edu.tr

 Lisainfo: Viire Sepp, TÜ teaduskooli direktor,  viire.sepp@ut.ee

Allikas: TÜ pressiteade

Merike Tamme artikkel Postimehes.