Pöördujate keskmine vanus on 20 eluaasta ümber, kuid muredele otsivad lahendusi kõik. Artikkel Eesti Päevalehest.

Belgias asuvasse Mol’i Euroopa Kooli eel- ja algkooli ossa otsiti õppealajuhatajat, kuhu edukalt kandideeris Markko Mattus. Mattus töötas seni Rocca al Mare Kooli Keeleteaduste õppetooli juhatajana, ta alustab tööd uuel ametikohal 1. septembril 2011.

See on suur samm kinnitamaks, et Eesti pedagoogid on konkurentsivõimelised ja suudavad rahvusvahelisel tasandil läbi lüüa. Loodame, et see edu julgustab edaspidi kandideerima ka teisi tublisid koolitöötajaid vabadele ametikohtadele Euroopa Koolide süsteemis. See on suurepärane ja väljakutseid esitav võimalus saada töökogemus teistsuguses haridussüsteemis ning rahvusvahelises ja multikultuurses keskkonnas. Soovime Markko Mattusele edu uues vastutusrikkas ametis!

Euroopa Kool on ametlik haridusasutuste süsteem, mida ühiselt kontrollivad Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide valitsused. Koolide tegevust rahastavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid. Euroopa Kooli lõputunnistust tunnustavad kõigi liikmesriikide ning ka paljude teiste Euroopa ja kolmandate riikide kõrgkoolid.

Euroopa Kooli eesmärgid: http://www.hm.ee/index.php?044947#eesmark

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto on illustreeriva tähendusega ning pärineb Koolielu fotokonkursilt

Fotosid saab kasutada ilma autoriviiteta uudiste juures. Kui soovite fotosid oma esitluste või õppematerjalide illustreerimiseks kasutada, lisage juurde ka autori nimi.

Fotokonkursi tööd

Pärast äratuskella helinat...

Heido Selmet "Põnev" (link) - konkursi võitja


Heido Selmet "Muusika võlu" (link)

Heido Selmet "Tõeline kunst" (link)


Maris Turb "Pärast äratuskella helinat... esimesse tundi" (link) - õpilastest publiku lemmiku tiitel


Maris Turb "Pärast äratuskella helinat... tahaks magada" (link)


Maris Turb "Pärast äratuskella helinat... esimeses tunnis" (link)


Annika Laar "Stiilselt matkal" (link)


Piret Salumäe "Tubli õpilane" (link)

Pille Olesk "Rebased on ärkvel" (link)


Pille Olesk "Kuulan, märkan, õpin... kuulan" (link)


Pille Olesk "Nii algab tee, nii algab kõik..." (link) - õpetajatest publiku lemmiku tiitel 

Ljudmilla Solopova "Kool, kas sa näed mind" (link)


Larissa Shushuna "Noorus ruulib" (link) 
 

Larissa Shushuna "Nõiamoor õpetamas" (link)


Larissa Shushuna "Inspiratsioon" (link)


Anu Kolk "Viljandi lossimäel" (link)


Sandra Grossthal "Pärast äratuskella helinat" (link)


Terje Mägi "Pärast äratuskella helinat... võib rappa minna" (link)

Külliki Kivistik "Maakera mudel" (link)


Külliki Kivistik "Valmistumine jõuludeks 1" (link)


Külliki Kivistik "Valmistumine jõuludeks 2" (link)


Mari Tõnisson "Ilm soojaks!" (link)


Õppematerjali kaunistaja 

Terje Mägi "Leselill" (link)


Terje Mägi "Pohl" (link)


Helle Anijärv "Kui aktiivne see päike ikkagi on" (link)

Helle Anijärv "Noored geoloogid - otsime kivistisi" (link) - III koht


Krista Rannast "Orhidee õied" (link)


Krista Rannast "Looreha Otste puisniidul" (link)


Krista Rannast "Taevastiib orhideel" (link)


Merle Randla "Lõõmav tulp" (link)


Merle Randla "Puhas loodus" (link)


Mari Tõnisson "Videokonverents" (link)


Ulvi Raidla "Pakri pangal" (link)


Piret Seedre "Sibulapeenrad Peipsi ääres" (link)


Piret Seedre "Linnud" (link)

Piret Seedre "Samblik" (link)


Ulvi Raidla "Kostivere karstialal 1" (link)


Mari Tõnisson "Käib multifilmi töötuba" (link)


Ulvi Raidla "Kostivere karstialal 2" (link)


Annika Laar "Ühe järve äärest teise äärde" (link)


Eve Gross "Tigu" (link) - II koht


Eve Gross "Mesilane pampliõiel" (link) - II koht


Vaikelu

Eve Gross "Kihnu mererannas" (link)


Terje Mägi "Vaikelu rannas" (link)


Terje Mägi "Vaikelu" (link)


Merle Randla "Universum" (link) - õpetajatest publiku lemmiku tiitel


Helle Anijärv "Veebruarihommiku päike" (link)


Annika Laar "Vaikuses" (link)

Konkursist lähemalt.

Lisatud 16. juulil 2011

Rahvuskaaslaste stipendiumikonkursile laekus tänavu kokku 18 taotlust Venemaalt, Leedust, Lätist, Ukrainast, Rootsist, Brasiiliast ja Keeniast.

Rahvuskaaslaste programmi stipendiumiprogrammi eesmärk on toetada väliseesti noorte õpinguid Eesti kõrgkoolides ning kutsehariduskeskustes. Stipendiumi võivad taotleda kesk- või kõrgharidusega eesti päritolu noored, kes pole alaliselt Eestis elanud vähemalt viimased kümme aastat. Stipendiumiga kaetakse stipendiaadi õppekoha ning eluasemega seotud kulud.

Sel kevadel lõpetasid Eestis edukalt õpingud kaks Rahvuskaaslaste programmi stipendiaati: Alexandra Khmarskaya Krasnojarskist (Venemaa) viis edukalt lõpule oma magistriõpingud Tartu Ülikoolis rahvusvaheliste suhete erialal ning Roman Anašihhin Petserist (Venemaa) lõpetas mehhatroonika eriala Võrumaa Kutsehariduskeskuses.

Lisaks uutele stipendiaatidele jätkavad Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes Rahvuskaaslaste programmi toel õpinguid 26 noort. Stipendiumiprogrammi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda rakendatakse koostöös Sihtasutusega Archimedes.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Kõrghariduses algatatavate muudatuste põhimõtted ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo välja Tallinna Tehnikaülikooli arengukonverentsil.

Eelnõu kohtaselt saavad alates 2012. aasta sügisest õpinguid alustavad tudengid eestikeelsetel õppekavadel õppida tasuta, kui nad täidavad oma õppekava täies mahus ehk saavutavad semestris 30 ainepunkti. Kui üliõpilane seda ei suuda või ei soovi, on kõrgkoolil õigus, kuid mitte kohustus, nõuda osalist õppekulude hüvitamist. Kindlasti ei tähenda see õppimise kõrvalt töötamise keelamist, kuid üliõpilased peavad oma tegevust paremini planeerima, et õpingud ei veniks ega katkeks.

Üheks erandiks õppekava täitmisel on välismaal teadmisi täiendamas käivad tudengid. Nimelt näitab ülikoolide kogemus, et vahepeal välismaal õppinud tudengid ei suuda oma õppekava sajaprotsendiliselt täita. Põhjuseid on siin erinevaid, kuid mobiilseid tudengeid ei soovita karistada ning vahepeal välisriigis õppinud tudengitel on võimalik pikendada õppeaega.

Olulise muudatusena kaob eelnõu kohaselt riiklik koolitustellimus ja selle asendab riigieelarvest õppeasutustele makstav tegevustoetus. Selline süsteem annab riigile paremad võimalused täpsus tada kõrgkoolide ülesandeid ning tegevusvaldkondi, vähendada dubleerimist ning toetada riiklikult olulisi arendusvaldkondi, lisaks saab laiemalt hinnata ülikoolide tegevuse tulemust ja kvaliteeti. Samas ei kitsenda uus süsteem õppeasutuste autonoomiat, endiselt on nende otsustada, kui palju õppekohti ja millistes valdkondades nad loovad.

Paralleelselt nüüd välja käidud muudatustega jätkub töö vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi kallal. Siin on põhimõtteks võetud, et see baseerub tegelikul sotsaalmajanduslikul vajadusel ja puudutab vaid neid tudengeid, kelle leibkonna majanduslik olukord ei võimalda tagada minimaalseid elatusvahendeid täiskoormusel õppimiseks.

Eelnõu tekstiga saab tutvuda e-õiguse vahendusel: http://eelnoud.valitsus.ee/main#bgxaI9f2

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Vabariigi Valitsus andis tänasel istungil Tallinnas asuvale Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumile ning Narva Täiskasvanute Gümnaasiumile loa viia gümnaasiumiastmes õppetööd läbi vene keeles ning Tallinna Saksa Gümnaasium sai valitsuselt loa kakskeelseks õppeks.

Täiskasvanute gümnaasiumidele antud load kehtivad kuni 30. augustini 2016 ning mõlemad koolid peavad testima kooli astujate keeleoskust ja vajadusel korraldama kehvema eesti keele oskusega õpilastele keeleõpet. Esimesel õppeaastal korraldatud eesti keel e intensiivõpe võib õppeaega aasta võrra pikendada, kuid tagab kooli lõpetajatele korraliku riigikeele oskuse.

Teise tingimusena peavad mõlemad täiskasvanute gümnaasiumid algavast õppeaastast õpetama eesti keeles vähemalt viit õppeainet (eesti kirjandus, eesti ajalugu, muusika, ühiskonnaõpetus, geograafia) ning eestikeelne aineõpe peab koolides järk-järgult suurenema.

Täiskasvanute gümnaasiumidele erandi andmise puhul lähtus valitsus mittestatsionaarse õppevormi eripäradest. Enamasti on täiskasvanud õppijate puhul tegu inimestega, kelle õpingud on vahepeal katkenud ning kelle põhikooli- ja gümnaasiumiõpingute vahele on jäänud pikk ajavahemik. Samuti võib nende keeleline tase olla kooli tulles väga erinev, kuid see ei tohi saada takistuseks nende soovile omandada keskharidus.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb kakskeelseks õppeks taotleda luba, nii taotles ka Tallinna Saksa Gümnaasium luba viia õppetööd läbi kahes keeles, kuigi nimetatud kooli saksakeelse osakonna töö on reguleeritud Eesti ja Saksamaa valitsustevahelise lepinguga. Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksa õppekeelega osakonna lõpetajad saavad saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse ning samuti ka Eesti Vabariigi gümnaasiumi lõputunnistuse ja riigieksamitunnistuse.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Silvi Paluoja artikkel Pärnu Postimehes.

Merili Nikko artikkel Järvamaa Teatajas.

Tehnilise füüsika, rakenduskeemia ja biotehnoloogia ning toidutehnika ja tootearenduse erialadele on käeoleval suvel rohkem soovijaid kui eelmistel aastatel. 

„Äsja lõppenud sisseastumise periood tõi Tallinna Tehnikaülikooli märgatavalt rohkem noori just tehnilistele erialadele,“ sõnas vastuvõtu peaspetsialist Kirsti Naaber. „Rõõm on ka tunnistada, et  niinimetatud rasketele erialadele soovivad astuda väga heade õpitulemustega noored, kellel on üks või kaks selget eelistust. Rakenduskeemiasse ja biotehnoloogiasse kandideerijatest on tervelt 65 inimest maksimaalsete konkursipunktidega, neist suurem enamus kuld- või hõbemedalistid, “ lisas Naaber.

TTÜle esitati kokku 10 831 sisseastumisavaldust. Esimesed tasuta õppekohtadele sissesaanute nimekirjad põhiõppes ja magistriõppes avaldatakse 14. juulil SAISis. Doktoriõppe nimekirjad avaldati 7. juulil. Üliõpilaskandidaatidel tuleb pärast teate saamist kolme päeva jooksul kinnitada SAISis oma õppesoov.

Allikas: BNS, TTÜ

Esimestel päevadel tutvuti Pekingi vaatamisväärsustega ning külastati muuhulgas ka keelatud linna ja Hiina kommunistliku partei keskkomiteed, kus tutvustati Hiina välispoliitikat ning vastati delegaatide küsimustele.

"Nii kõrgetasemelist kohtumist ühegi riigi valitsusega ei koge enamus noortest ilmselt oma elus enam kunagi, mis omakorda vaid tõestab selle ürituse olulisust Hiina ja Euroopa Liidu jaoks," sõnas Valma.

Xianis oli noortel võimalik vaadata linnamüüri avamistseremooniat ja külastada Expo aeda (International Horticultural Exposition Garden), kus presenteeritakse taimi ja loomi erinevatelt kontinentidelt.

Kahepäevane noortefoorum algas Hiina ja Euroopa Liidu säästva arengu ekspertide ülevaadetega - esitati näiteid, kuidas erinevates riikides säästva arengu poliitikat rohujuuretasandil rakendatakse.

Valma tõstab esile Göttingeni ülikooli esindaja Dr. Peter Schmucke sõnavõtu, kes jagas huvitavat näidet ühest Saksamaa väikekülast Göttingeni lähedal, mis on viinud oma energiakulu nulli lähedale ning mida kasutatakse nüüd eeskujuna paljude Saksa väikelinnade seas, et olla keskkonnasõbralikumad.

Euroopa Liidu-Hiina noorteaasta 2011 peamisteks eesmärkideks on edendada kultuuridevahelist dialoogi ja tugevdada vastastikkust mõistmist ja sidemeid Euroopa ja Hiina noorte vahel, julgustada noori toetama Euroopa Liidu-Hiina suhteid ning tagada jätkusuutlik koostöö poliitikakujundajate ja noorte vahel ka pärast aastat 2011.

Eestis koordineerib Euroopa Liidu-Hiina noorteaasta tegevusi Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Lisainformatsioon: Jaanika Palm, Eesti Noorsootöö Keskuse avalike suhete juht