Artiklit saab täismahus lugeda Eesti Päevalehest.

Presidendi kirjatalgute “Eesti ustest - sisse, välja” võitjateks on Margit Tõhk, Ragnar Mägi, Kadri Raudsepp ja Mihkel Kama.

President Ilves rõhutas Kadriorus peetud sõnavõtus, et ta on alati pidanud südamelähedaseks teemat, kuidas tuua tublid eestlased kodumaale tagasi. „Üks koht, kus selle üle korduvalt on päid murtud, on Vabariigi Presidendi Mõttekoda. Koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskusega leidsime, et selle üle võiks arutleda laiemalt ning anda just välismaal elavatele eestlastele või siia naasnutele võimalus kaasa mõelda,“ sõnas president Toomas Hendrik Ilves.

„Suuline arvamuse avaldamine võib haihtuda suhteliselt kiiresti, kuid kirja panduna kestab kaua. Tänan südamest kõiki kirjatalgutel osalenuid,“ lisas president Ilves.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja, professor Margit Sutrop ütles, et kirjatalgud said alguse soovist koguda inimeste meeltest ja südamest kantud lugusid sellest, miks nad on läinud teise riiki ning mis kutsub neid siia tagasi. „Neid kirjatükke lugedes leidsime, et nii lahkumise kui ka tagasitulemise põhjuseks on emotsioonid. Kui välismaale minnakse ennast otsima, siis tagasi tullakse Eestimaad avastama,“ sõnas Sutrop.

Lisaks võidutöödele jagati tunnustust ka järgmistes kategooriates: parim võõrkeelne töö, mille võitis Catherine Oliver, ja parim kooliõpilase töö, mille kirjutas Rein Leetmaa.

Kõigi osalejate vahel loositi välja OÜ Digira poolt välja pandud e-luger, mille võitis kõige noorem kirjatalgutest osavõtnu, 11-aastane Dorothy Harriet Purre.

Kirjatalgute eesmärgiks oli kokku koguda inimeste endi kogemused, mis seostusid
- välismaale minemise ja sealt tulemisega
- nii eestimaalaste kui muude riikide inimeste avatuse ja eneseteostusvõimalustega siin ja seal
- ning nii siin kui seal (taas)lõimumisega.

Kirjatalguid korraldasid Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Vabariigi Presidendi Mõttekoda.

Presidendi kirjatalgud toimuvad kolmandat korda. 2009. aastal koguti esseesid teemal “Mida mina saan teha Eesti heaks?” ning 2007. aastal teemal “Millises Eestis ma tahan elada?”

Kirjatalguid aitasid korraldada Vabariigi Presidendi Kantselei, Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ raames, ajakirjad Akadeemia ja Akadeemiake, Eesti Keele Sihtasutus, Digira, Petrone Print.

Pildid om aadressil http://www.president.ee/ ja Toomas Hendrik Ilvese Facebooki lehel.

Allikas: BNS, Presidendi Kantselei

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse (edaspidi Tartu KHK) keskkonnainfopunkt
viib 1. juulist kuni 15. septembrini 2011 läbi küsitluse.
Küsitluse tulemused võimaldavad välja selgitada elanike senist kokkupuudet
Keskkonnainfopunktiga ning vajadusi keskkonnateabe saamiseks, välja töötada
elanike teavitamise uusi meetodeid ning kavandada keskkonnainfotöö edasisi
tegevussuundi.

Küsimustikule vastamine võtab aega 15 minutit. Vastamine on anonüümne ning
andmeid kasutatakse vaid küsitluse eesmärkidest lähtuvalt.
Küsimustikule vastanute vahel lähevad loosi keskkonnateemalised DVD-d ja
raamatud.

Küsimustiku leiate järgmiselt aadressilt:
https://spreadsheets.google.com/spreadsheet/viewform?pli=1&formkey=dG95SHBUMFZxYWU4aTJhU3lEMEx0SXc6MQ#gid=0

Teilt saadav tagasiside on meie jaoks väga oluline, et muuta
keskkonnainfopunkti töö veelgi tõhusamaks ja anda edaspidi Teile
võimalikult mitmekülgset ja asjakohast teavet.

Tartu Keskkonnahariduse Keskuse keskkonnainfopunkti eesmärgiks on tõsta
elanike keskkonnateadlikkust, jagades loodus- ja keskkonnaalast
teavet nii kohapeal kui ka avalikel üritustel. Küsitlus viiakse läbi SA
Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Lisainfo:
Mirjam Burget
Keskkonnainfo spetsialist
Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Kompanii 10 Tartu
736 6120
mirjam.burget@teec.ee
www.teec.ee

Eesti parimad ainetundjad võrdlevad oma taset rahvusvahelisel areenil keemias 9.-18. juulini Türgis, füüsikas 10.-18. juulini Tais, bioloogias 10.-17. juulini Taiwanil, matemaatikas 16.-24. juulini Hollandis, informaatikas 22.-29. juulini Tais, lingvistikas 24.-20. juulini USA-s ning 24.-27. augustini  Tšehhis Kesk-Euroopa geograafiaolümpiaadil. Eestit esindavad neil olümpiaadidel kokku 31 õpilast ning 14 juhendajat (vt http://www.teaduskool.ut.ee/4677).

Võistkonnad selgusid üleriigiliste olümpiaadide parematele toimunud valikvõistlustel. Võistkondade ettevalmistamisel osalesid Tartu Ülikooli ja teiste teadusasutuste õppejõud-teadurid-üliõpilased. Väga paljud nendest on ka ise varasematel aastatel rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud.

Kokku korraldati võistkondade kandidaatidele 18 õppesessiooni ja treeninglaagrit.

Taasiseseisvunud Eesti liitus rahvusvaheliste koolinoorte teadusolümpiaadide liikumisega 1992. aastal. Nende aastate jooksul on meie noorte medalisaak kasvanud juba ligi 400ni (loe lähemalt www.teaduskool.ut.ee/medalistid).

Lisainfo: Ene Örd, TÜ teaduskooli projektijuht, teaduskool@ut.ee

Sel aastal on festival eriline, kuna toimub 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi poolt korraldataval festivalil osalevad parimad väntorelimängijad Eestist, Soomest, Saksamaalt, Poolast ja Rootsist. Kontsertidel mängitakse väntorelitele seatud muusikat ja väntoreliga esitatavaid laule. Kõike seda saadavad rõõmus tuju ja kirevad kostüümid.

14.–17. juulil toimuvad vabaõhukontserdid Tallinna vanalinnas, kesklinna parkides, kirikukontsert Jaani kirikus, õhtused festivaliklubid parimates restoranides külaliskontserdid Rakveres ning Põltsamaal. Ekstravagantseid muusikuid ning nende pille võib kohata ka Tallinna Merepäevade toimumiskohtades ning kultuurikilomeetril.

Festival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ametlikku programmi ning teeb koostööd Tallinna Merepäevadega.

Festivali kodulehekülg http://tmm.ee/festival2011/

Lisainfo:
Risto Lehiste, festivali peakorraldaja
Mob 52 39 424

Igal aastal on suvekooli kursusi ühendanud tol hetkel aktuaalne teema, näiteks globaliseerumine või igapäevaelu filosoofia, tänavu analüüsitakse mitme kursuse käigus mõiste „hirm” tähendusvälja.

Suvekooli peakursus ongi 22.–29. juulil toimuv „Fear: Poetics and Practices" (http://summerschool.tlu.ee/fear-poetics-and-practices/), mille peaesinejateks on Kenti Ülikooli sotsioloogiaprofessor Frank Furedi, Sheffieldi Ülikooli inimgeograafia professor Danny Dorling ja Yale’i ülikooli sotsioloogiaprofessor Jeffrey C. Alexander. Kursus ei keskendu ainult hirmukultuuri mõistele, vaid tunneb huvi hirmu ja ohutunde kanaliseerimise praktikate vastu ning küsib, kuidas suhestuvad modernsetes ühiskondades omavahel hirm, usaldus ja abitus. Lisaks võetakse vaatluse alla hirmu ja naudingu vahekord, mida analüüsitakse eelkõige filmi ja riskiturismi näitel. Kursuse ning selle läbiviijate kohta saab pikemalt lugeda siit. http://www.tlu.ee/?LangID=4&CatID=3480&ArtID=10398&action=article

Suvekooli ühe osana toimub sotsiaalturunduse, kommunikatsiooni ning ksenofoobia seoseid analüüsiv kursus „Promotion and Communication in Social Marketing – dealing with Xenophobia" (http://summerschool.tlu.ee/promotion-and-communication-in-social-marketing/), mille käigus uuritakse, mil kombel on võimalik turundusvõtteid kasutades ühiskonnas õhutada või hoopis leevendada hirmu võõra ees, olgu võõraks siis rass, religioon, seksuaalne sättumus, rahvus või hoopis midagi muud.

Loovkirjutamise kursuse osana on aga võimalik kohtuda mitmeid auhindu võitnud krimikirjaniku Peter Robinsoniga Kanadast, kes on tuntust kogunud inspektor Banksi sarjaga. Peter Robinson õpetab suvekoolis loovkirjutamist 22.–29. juulil, andes sellega panuse hirmukultuuri käsitlemisse. Ta kohtub lugejatega ning kõneleb oma tööst pikemalt 26. juulil, kohtumisele on oodatud kõik krimikirjandusest huvitatud.

Tänavu on suvekoolis esimest korda võimalik õppida hiina keelt. Algajate kursust loevad Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudi õppejõud. Suvekoolis on võimalik õppida ka fotograafia põhitõdesid või hoopis seda, kuidas rakendada kauneid kunste (http://summerschool.tlu.ee/creating-fine-arts-learning-experiences-for-children/) eelkooliealiste ja algkoolilaste õpetamisel. Ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo (http://summerschool.tlu.ee/european-history-summer-school/> teemalisele kursusele.

Kursusi toetab eelkõige rahvusvahelistele üliõpilastele mõeldud mitmekesine kultuuriprogramm, mis sisaldab Tallinna muuseumite külastusi, reise Ida- ja Lõuna Eestisse, avalikke loenguid Eesti poliitikast, majandusest ja kultuurist ning ühisüritusi. Traditsiooniliselt jäävad suvekooli lõpetama reisid Peterburi, Moskvasse ja Eesti saartele.

Kõikidele eespool mainitud ning veel paljudele teistele Tallinn Summer Schooli kursuste kohta saab lisainfot  kodulehelt http://summerschool.tlu.ee<http://summerschool.tlu.ee/> ning Facebooki fännilehelt<http://www.facebook.com/tallinnsummerschool>.

Fakte tänavuse suvekooli kohta:

 *   Valida on 18 kursuse vahel, neist 17 on ingliskeelsed ja 1 venekeelne.
 *   Tänaseks on kursustele registreerunud 270 inimest 45 riigist. Kõige enam osalejaid on Eestist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Venemaalt, Itaaliast, Belgiast ja Austraaliast. Eksootilisemate riikide esindajad saabuvad Tallinnasse näiteks Hiinast, Kolumbiast, Jaapanist ja Albaaniast.
 *   Kõige suurema osalejate arvuga kursus on eesti keele ja kultuuri kursus, kuhu on registreerunud 64 osalejat väga erinevatest riikidest, sh näiteks Austraaliast, Albaaniast, Jaapanist, Gruusiast, Serbiast ja Bulgaariast. Tallinnasse eesti keelt ja kultuuri õppima saabuvad inimesed jagunevad üldjuhul kolme gruppi: need, kes oma koduülikoolis õpivad soomeugri keeli ning soovivad oma keeleoskust täiendada; inimesed, kellel on mingi seos Eestiga – näiteks töö või armastatu Eestis; ning kolmas grupp, kellel on lihtsalt tekkinud huvi ühe väikeriigi ja selle keele vastu. Suvekooli korraldajate sõnul on tänavusel eesti keele kursusel enam edasijõudnuid kui päris algajaid.
 *   Eestlaste seas on kõige populaarsemad kursused „Hirm: poeetika ja praktikad“ (18 eestlast), hiina keele kursus (16 eestlast), vene keele kursus (4 eestlast), loovkirjutamise kursus (3 eestlast) ning inglise keele kursus (2 eestlast).

Lisainformatsioon:
Birgit Kirsimägi
Tallinn Ülikooli rahvusvahelise suvekooli projektijuht
telefon: 640 9218, 5663 8826
e-post: birgit.kirsimagi@tlu.ee

Värskelt valminud käsiraamatu „Suunised praktikutele. Asendushoolduselt lahkumine ja järelhooldus”, peaeesmärk on anda põhimõtted ja praktilised juhised selle kohta, millised on kõige tõhusamad viisid, et tagada asendushoolduselt lahkumisel ja järelhoolduse ajal orbude ja vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud laste edukas jõudmine täiskasvanuikka. Suunised põhinevad viie juhtumiuuringu võrdleval analüüsil: need on kaks parimate praktikate näidet Taanist ja Inglismaalt ja kolm juhtumiuuringut uutest liikmesriikidest – Slovakkiast, Eestist ja Leedust.

Eesti juhtumiuuringu koostaja Merle Linno Tartu Ülikoolist rõhutab: „Suunised sisaldavad endas hulgaliselt suurepäraseid mõtteid ning ettepanekuid praktika kujundamiseks. Kui üldiselt võib hinnata meie asendushooldusel elavate laste olukorda pigem heaks: ehitatakse peremaju; pööratakse aina enam tähelepanu, et asendushoolduselt lahkuv noor orienteeruks abistamise süsteemides, omandaks praktilised eluks vajalikud oskused jne; siis mõtlemapanev on soovitus pöörata noorte tähelepanu nende enesehinnangu toetamisele ning suhete loomise ja hoidmise oskusele. Arvan, et just see on valdkond, millele peaksime Eestis rohkem tähelepanu hakkama pöörama teiste praktiliste oskuste õpetamise kõrval.“

MTÜ Lastekaitse Liit peab ülitähtsaks, et Eestis tunnistataks poliitilisel tasandil vajadust asendushoolduselt lahkumise ja järelhoolduse meetmete järele. Taani ja Inglismaa kogemused näitavad, et taoliste meetmete rakendamine vähendab oluliselt asendushoolduselt lahkujatele avalduvaid negatiivseid tagajärgi.

Käsiraamat (vt: http://lastekaitseliit.ee/infokeskus/uurimused-analuusid/) on välja töötatud ja avaldatud projekti „Toolkit for Practitioners” raames, mida on rahastanud Euroopa Komisjon (ajavahemiku 2007–2013 eriprogramm „Põhiõigused ja kodakondsus”) ja osaliselt ka projektipartnerid, kelleks on Leedu Avaliku Poliitika ja Halduse Instituut, Slovakkia Riiklik Inimõiguste Keskus ja MTÜ Lastekaitse Liit.

Lisainfo: Alar Tamm
MTÜ Lastekaitse Liit juhataja
5086656

Helika Saar, Projekti „Toolkit for Practitioners“ koordinaator, MTÜ Lastekaitse Liit
631 1128

Allikas: Eesti Lastekaitse Liit

Kümne päevaga laekus üle 500 sisseastumisavalduse, mis on rohkem kui varasematel aastatel vastuvõtu perioodil kokku.

28. juunil algas sisseastumisdokumentide vastuvõtt  IT Kolledži neljale õppekavale. Juba esimese vastuvõtu päevaga laekus riigieelarvelistele õppekohtadele 166 ja riigieelarvevälistele 33 sisseastumisavaldust. Riigieelarvelistele õppekohtadele võetakse tänavu vastu 110 üliõpilast.

Nii suur huvi õppimise vastu IT Kolledžis peegeldab kindlasti tööturu vajadusi, kuid ka IT-sektori üldist taset Eesti ühiskonnas. "Infotehnoloogia rakendused on Eestis ühiskonda läbivad ning meie lõpetajate järele on nõudlus mitte pelgalt IT-sektoris vaid kõigis majandusvaldkondades, kaasa arvatud avalik sektor", selgitas rektori kohusetäitja Linnar Viik. Kümne päevaga ületas esitatud sisseastumisavalduste arv pooletuhande piiri, mida on enam kui varasematel aastatel samal perioodil. Samuti on seda rohkem kui laekus avaldusi möödunud aastal kogu vastuvõtu perioodil kokku.

Avalduse esitanutest 300 on tänavused koolilõpetajad, kes soovivad jätkata IT Kolledžis õpinguid rakendusliku kõrghariduse tasemel. Vastuvõtu spetsialisti Dagmar Tamme sõnul on kõikidest kandideerijatest aga eelnevalt kõrgharidustasemel õppinud 154 sisseastumishuvilist. „Umbes kolmandik kandideerijatest asuksid sissesaamisel omandama juba teist kõrgharidust või jätkama varasemalt poolelijäänud kõrgharidusteed“, ütleb Tamme.

Peamiste  põhjustena tuuakse IT Kolledžisse sisseastumisel esile huvi IT vastu, kolledži head mainet ning sõprade soovitusi. IT Kolledžit peetakse parimaks õppeasutuseks IT-eriala omandamiseks.

Riigieelarvelistele õppekohtadele kestab sisseastumisavalduste vastuvõtt  kuni  13. juulini 2011. Riigieelarvevälistele õppekohtadele saab kandideerida kuni 20. juulini 2011.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž (EIK) on Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) poolt 2000. aastal loodud mittetulunduslik rakenduslik erakõrgkool, mis on tegutsenud 11 aastat. IT Kolledž annab rakenduslikku kõrgharidust IT süsteemide arendamise, IT süsteemide administreerimise, infosüsteemide analüüsi ja tehnosuhtluse erialadel.

Allikas: BNS, IT Kolledž

Kuigi õpetajad peavad kehalise kasvatuse hindamisel oluliseks õpilase individuaalset arengut ja aktiivsust, hindavad nad tegelikult ikkagi eelkõige kontrollnormatiivide täitmist, selgus Inge Jalaka kevadel Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritööst «Kehalise kasvatuse hindamisest eesti üldhariduslikes gümnaasiumides». Merike Tamme artikkel Postimehest.

Tartu Postimees kirjutab, et lepingu alusel viiakse Jõgeva koolivõrgu ümberkorraldamine lõpule hiljemalt 31. augustiks 2013. aastal. Artikkel täismahus.