Põhiliselt on tema töö seotud siiski inimeste teavitamise ja abistamisega, kirjutab Urmas Neeme Postimehes. Artikkel täismahus.

Käesoleval õppeaastal esitati apellatsioone kokku kaheteistkümnes õppeaines ja nende jagunemine oli järgmine:

• eesti keele kirjand – 226 avaldust: 178 jäeti muutmata, tõsteti 46, langetati 2;
• matemaatika – 83 avaldust: 61 jäeti muutmata, tõsteti 14, langetati 8;
• eesti keel teise keelena – 49 avaldust: 31 j eti muutmata, tõsteti 18, ühtegi tulemust ei
langetatud;
• bioloogia – 36 avaldust: 25 jäeti muutmata, tõsteti 9, langetati 2;
• vene keel (kirjand) – 31 avaldust: 25 jäeti muutmata, tõsteti 5, langetati 1 ;
• geograafia – 25 avaldust: 22 jäeti muutmata, tõsteti 1, langetati 2;
• ühiskonnaõpetus – 18 avaldust: 6 jäeti muutmata, tõsteti 8, langetati 4;
• ajalugu – 15 avaldust: 11 jäeti muutmata, tõsteti 3, langetati 1
• inglise keel – 12 avaldust: 11 jäeti muutmata, tõsteti 1, ühtegi tulemust ei langetatud;
• füüsika – 10 avaldust: 5 jäeti muutmata, tõsteti 4, langetati 1;
• keemia – 8 avaldust: 5 jäeti muutmata, tõsteti 1, langetati 2;
• saksa keel – 1 avaldus: tulemust tõsteti

Vene ja prantsuse keelte (võõrkeelena) riigieksamite tulemusi ei apelleeritud.

Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieksamitulemuste apellatsioonikomisjon on tä naseks kõik vaided üle vaadanud. Samuti on Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus oma infosüsteemides viinud sisse muudatused nende otsuste põhjal, kus riigieksamite tulemusi muudeti. Muudetud riigieksamitunnistus on kättesaadav infosüsteemi X-tee kaudu. Õpilased, kellel on tõstetud eksamitulemust sellevõrra, et on tekkinud võimalus gümnaasium lõpetada, peavad pöörduma lõputunnistuse väljastamise sooviga oma kooli poole.

2011. aastal võeti apellatsioone vastu 29. juunini (arvesse läksid ka hiljem saabunud, kuid 29. juuni postitemplit kandvad apellatsioonid).

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Eksamitulemuste apellatsioonide läbivaatamise käigus leiti, et infosüsteem ei arvestanud geograafia riigieksami lõpptulemusse õpilaste poolt ühele ülesandele antud poolikuid vastuseid, mille eest võis saada ühe punkti. Abituriente, kelle ülikooli astumist võib eksamitulemuse muutus käesoleval aastal positiivses suunas mõjutada, on nende hulgas kokku 236, ülejäänud on peamiselt gümnaasiumi 10. ja 11. klasside õpilased.

Riigieksamitulemusi saab vaadata riigiportaalist http://www.eesti.ee/. Eksaminandidele, kelle tulemust tõsteti, väljastatakse uued riigieksamitunnistused homse päeva jooksul.

Eksaminandid, kes esitasid kõrgkooli sisseastumisavalduse läbi sisseastumise infosüsteemi SAIS, ei pea uut avaldust esitama, kuna uuendatud andmed (sh apellatsioonide tulemused) on SAISis avaldusele automaatselt edastatud ja SAIS arvutab pingereapunktid uuesti.

Kokku on tänase seisuga Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud 514 apellatsiooni, millest eksamitulemust tõsteti 111 juhul ja langetati 23 juhul.

Eeva Sirel, eksamikeskuse infojuht

Muusikakoolide nimekiri Eestis on muljetavaldav, praktiliselt igas linnas on oma muusikakool. Kas õpilasi jagub või kummitab sama probleem mis üldhariduskoole - kuidagi katsutakse tegutseda? Ja kas jätkub igale poole professionaalseid õpetajaid?

Urvi Haasma: „Eesti muusikakoolides ei ole õpilaste arv vähenenud. Paaril viimasel aastal on isegi märgata huvi kasvu. Ehk panevad majanduslikult rasked ajad mõtlema püsiväärtustele?
Koolide keskmine tase on hea. On muidugi väga väikeste keskuste koole, kus
ei piisa head kaadrit ega ka  heade eeldustega lapsi. Loomulikult võib töötada kõikide lastega. Küsimus on siis, milliste õppekavade järgi ja millises mahus.

Kuna pilliõpe, millega muusikakoolid põhiliselt tegelevad, on seotud individuaaltundidega (suures osas), siis teeb see  õpetuse kalliks. Individuaaltundidelt ainult rühmaõppele üle minna ei tohiks. Me ei tea alati ette, kes soovib oma elukutset muusikaga siduda, kes mitte. Seetõttu  peaksime õpetama nii, et õpilased ei peaks hiljem ümber õppima või, halvimal juhul,  loobuma muusikaga tegelemisest. Igaüks jõuab siis nii kaugele kui tema eeldused ja töökus lubavad.
Rühmaõpet kui üht metoodilist võimalust tuleb siiski kasutada. Eriti noorematele lastele on rühmaõpe sageli innustavam ja huvitavam.

Viimasel aastakümnel, ja eriti viimasel  kolmel-neljal aastal ongi koolid  rakendanud ka erinevaid õppekavasid, mis võimaldavad õppida erinevate eeldustega ja soovidega õpilastel.
Õpetajate puudus on küll, eriti puhk- ja keelpillide osas. See takistab omamoodi ka orkestrite/ansamblite tegevust.“

Selle taustal, mida nägite ja kuulsite EMU täiskogul - kuidas tundub Eesti muusikaharidus? Kas võime teistele eeskujuks olla?

Urvi Haasma: „Muusikaharidus on Eestis heal tasemel. Juba selles mõttes, et üldhariduskoolis toimuvad muusikatunnid, mis annavad muusikaharidust KÕIKIDELE.
Aga ka pilliõpetuses on tase hea. Samas  oleks hea, kui suudaksime anda õpilastele lisaks tööle, milleta ei saa kuidagi, ka rõõmu sellest tööst, teha õppimisprotsessi köitvamaks.

Erinevates Euroopa riikides lähenetakse muusikakoolides antavale haridusele erinevalt. On neid, kus suhtutakse sellesse kui sotsiaalselt kasulikku tegevusse (hoiame lapsed tänavalt!), ja neid, kus reguleeritakse antavat haridust riiklike õppekavadega. Ühtedes võetakse kooli kõik, kes soovivad (samas kõik ikkagi ei mahu!). Teistes tehakse väike valik, püstitatakse teatud oskused ja pädevused, mida on vaja omandada.

Viimastel aastatel on mitmetes Euroopa riikides, kus muusikaõpetust koolides ei ole, püütud rakendada n.ö projektipõhist pilliõpet, kus teatud fondide rahadega ostetakse tervele klassikomplektile pillid ja õpetatakse neid rühmaõppe kaudu.“

EMU ehk European Musicschool Union on Euroopa rahvuslikke muusikakoolide liite ühendav katusorganisatsioon, mille lõid 1973. aastal viie suurema Euroopa riigi esindajad. Tänaseks ühendab EMU 26 riigi muusikakoolide liite. Eesti Muusikakoolide Liit on EMU liige aastast 2001.      

EMU täiskogud ehk peaassambleed toimuvad kord aastas erinevates Euroopa riikides. Eesti vastu on Euroopa riikide esindajate hulgas juba ammu olnud suur huvi. Seepärast toimuski EMU 36. peaassamblee Tallinnas. Tänavu oli arutelu all muusikakoolide tulevik Euroopas, täpsemalt  pingeväli muusikahariduse kvaliteedi ja sotsiaalsete ülesannete vahel.
 

Neist abiturientidest, kel vähemalt üks riigieksam sooritatud 90 või enama punkti peale, kandideerib Tartu Ülikooli 46%. 100-punktise tulemusega riigieksameid teinutest ihkab ülikooli pääseda lausa 55%.

TÜ õppeprorektori Martin Halliku hinnangul näitab see kindlalt, et TÜ viimaste aastate suund õppetöö kvaliteedi tõstmisele kannab vilja ning Tartu Ülikooli tulevad parimatest parimad. „Ka suur osa medaliste ja olümpiaadidel edukalt esinenuid eelistab Tartu Ülikooli ning luues neile ning teistele andekatele sissesaamiseks soodsama pinnase, kindlustame ühtlasi Eesti kõrghariduse tulevikku,“ arvas Hallik.

Martin Halliku sõnul pole ohtu, et eritingimustel sissesaanud teistelt tasuta õppekohad ära võtavad. „Esiteks ongi meie eesmärk tuua ülikooli kõige helgemad pead. Teiseks on enamik kõrge punktiskooriga abituriente esitanud avalduse kahele õppekavale ja nii on pingeridades hetkel veel palju „õhku“ sees. Tegelikud proportsioonid selguvad juuli lõpus, kui kandidaadid on oma õppimatulekut kinnitanud.“

TÜ vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul täitus täna Tartu Ülikoolis ilus ümmargune arv – 10 000 vastuvõetud avaldust, mis ületab kõrgelt mulluse tulemuse. „Eriti rõõmustav on see, lisaks tavapärastele populaarsematele erialadele on nüüd tekkinud korralik konkurss ka õpetajakoolituses – selge märk, et õpetajaamet on noorte hulgas au sisse tõusmas.“

6. juuli hommikul oli Tartu Ülikooli esitatud 10 378 avaldust, neist bakalaureuseõppesse 8367. Populaarseimad olid jätkuvalt sotsiaalteadused, inglise keel, hispaania keel ja füsioteraapia. Klassiõpetaja erialale kandideerib 5,1 inimest kohale, eripedagoogikasse 4,7, ajaloo erialale 4,6. Palju soovijaid on ka matemaatilise statistika (4,5) ja koolieelse lasteasutuse õpetaja (4,1) erialadele.

Rakenduskõrgharidusõppes on suurimad konkursid keskkonnakorralduse ja planeerimise (8,3), teatrikunsti (5,4), kultuurikorralduse (5,1) ja noorsootöö (3,5) erialadele.

Eritingimustel soovivad ülikooli pääseda 1134 medalisti ja 67 olümpiaadil osalenut.

Anneli Miljan, Tartu Ülikooli pressiesindaja

Urmas Neeme kirjutab teemast lähemalt Postimehes: artikkel täies mahus.

Terviseinfo on mõeldud töövahendiks kõigile spetsialistidele, kes seisavad hea inimeste tervise positiivse arengu eest, näiteks õpetajad, lasteaiakasvatajad, personalijuhid, perearstid, sotsiaaltöötajad, omavalitsuste spetsialistid ja teised tervise edendamise ja ennetustööga tegelevad spetsialistid.

“Eestis puudus „koht", kus erinevate võrgustike liikmed saaksid kohtuda ja infot jagada – oma materjale, kogemusi ja ideid. Samamoodi puudus ühtne keskkond, kust saada usaldusväärset infot ja materjale tervise edendamise ja ennetustegevuste kohta. Just seda tühimikku me püüamegi uuenenud leheküljega täita,” lausus lehekülje toimetaja Laura Aaben.

Täiesti uue sisu ja vormi saanud veebilehe materjalid on kokku pannud oma ala eksperdid. Lisaks informatsioonile erinevate tervise edendamise valdkondade kohta pakub Terviseinfo ka mitmeid praktilisi abimaterjale – erinevaid juhendeid ja trükiseid hõlmava andmebaasi, sündmuste ja koolituste kalendri ning töövahendite andmebaasi. Töövahendite alla on  koondatud info uute uuringute ja tervisestatistika, parimate praktikate ning rahastamisvõimaluste kohta.

Keskkond hõlbustab ka erialast suhtlust – kogemuste jagamist ning nõu küsimist mõttekaaslastelt ja kolleegidelt läbi blogi ning foorumi. Lisaks saavad praktikud jagada oma projekte ja tutvuda omakorda teiste tervisedendajate töödega.

Lehekülg täieneb nii materjalide kui arenduste osas kogu selle aasta vältel ning aasta teises pooles avaneb ka venekeelne osa leheküljest. Lisaks Tervise Arengu Instituudi materjalidele koondab veebileht materjale ka Eesti Haigekassalt ja Sotsiaalministeeriumilt ning tulevikus ka teistelt suurematelt riigiametitelt.

Lisainfo:

Laura Aaben
Terviseinfo.ee toimetaja
toimetaja@terviseinfo.ee

Allikas: BNS

See on kultuuriline ja hariduslik avaüritus koos mitmekesise programmiga, kus osalevad kultuuriesindajad ja kõnepidajad nii Eestist, Euroopast kui mujalt maailmast (Aafrikast, Aasiast, Ameerikast). Üritusest võtab osa rohkem kui 150 EYM 2011 osalejat ligi 70st riigist. Vaatama-kuulama võivad tulla kõik huvilised.
 
Avakõne peab Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Muusikalise ja loovprogrammi juht on Aarne Saluveer, esinevad ETV tütarlastekoor, Georg Otsa nimelise muusikakooli big band, Trumm-IT  orkester ja välisesinejad. Osalevad erikülalised Euroopa Nõukogust, Euroopa Komisjonist, ÜRO keskkonnaprogrammis, Euroopa Noortefoorumist ja mujalt. 
 
EYM 2011 on Euroopa Nõukogu poolt toetust saanud rahvusvaheline noorteüritus, mille taga on rahvusvaheline korraldusmeeskond kümne riigi esindajatest (Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Eesti, Läti, Türgi ja Venemaa). Kaasatud on partnerid veel 30 riigist.

Kohtumine toimub Tallinnas 19. juulist 24. juulini Meriton Grand Conference & SPA hotellis. Kõneldakse noorte osalusest jätkusuutliku arengu tagamisel. Kohtumise lõppväljund on deklaratsioon „Euroopa noored jätkusuutliku arengu eest“. Lisainfot EYM2011 kohta saab lugeda veebilehel http://www.eym2011.eu

Timo Uustal, meediasuhete juht, tel 56 357 142

Loovülesanded aitavad lisaks arendada kirjutamisoskust, suunavad väljendama tundeid ja suhtumist nii keelde, kirjandusse kui ka ümbritsevasse maailma. Kui õpilastel on tekkinud isiklik-emotsionaalne suhe õpitavaga, siis ei ole ka teoreetilised mõisted enam arusaamatud ega kauged.

Vt lisa SIIT

Õpiku 32 peatükis esitatud teemad keskenduvad usulistele probleemidele nii maailmas kui ka Eestis. Paljuski on tegemist kursusega, kus saab diskuteerida ja arutleda religioossete väidete ning nähtuste mõttekuse ja mõttetuse, müstilisuse ja ratsionaalsuse või siis liberaalsuse ja konservatiivsuse üle. Sageli on tegu küsimustega, mille üle on vaieldud aastasadu.

Teksti elavdamiseks ja mõtte inspireerimiseks on õppematerjalis tsiteeritud paljusid mõtlejaid, samuti kasutatud illustratsioone nii nüüdisajast kui tuhandete aastate tagusest ajaloost. Kõik see võiks soovijad juhatada aruteludesse religioonimaailma suuremate ja väiksemate küsimuste üle.

Õpiku näidislehekülgi saab lehitseda SIIN