2011. aasta ühisnäitusel valgustavad Eesti klaasikunstnikud olulisi ühiskonnas ja iseendas toimuvaid sündmusi ja arenguid teema PAAR kaudu.

Mõnikord ei piisa kunstnikul ühest artefaktist, et väljendada oma ideed, vaid selleks on vaja paari, mis omavahelises harmoonilises või vastanduvas sidemes moodustab just sellise teose, mis kannab edasi vajalikku infot. Kunstiteos võib defineerida ennast teise kunstiteose kaudu. Üks võib jääda liiga üksikuks. Kaks täiustavad ja toetavad teineteist, et moodustada särav tervik.

Tihtilugu pole olemas ühte puhast seisukohta, absoluutset tõde. Ühiskonnas olulistel teemadel on alati vähemalt paar vastanduvat vaatepunkti. Samuti võib ühes kunstiteoses peegelduda nii rikkalik sisemaailm, et võimatu on seda üheti mõista, tekib mitu erinevat tõlgendust. Milline siis on täiuslik paar?

Aastanäitusest võtab osa 26 Eesti tegevat klaasikunstnikku (Kairit Annus, Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Malle Karik-Hallimäe, Kai Kiudsoo-Värv, Eve Koha, Helena Kreem, Marilin Kristjuhan, Eeva Käsper, Anne-Liis Leht, Ivo Lill, Maie Mikof-Liivik, Liisi Napp, Heli Press, Rait Prääts, Birgit Pählapuu, Kristi Ringkjob, Peeter Rudaš, Mare Saare, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Eili Soon, Katrin Tukmann, Kristiina Uslar, Kersti Vaks, Vilja Volens) ja 9 Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna üliõpilast (Andra Jõgis, Mikk Jäger, Reelika Lukas, Külli Nidermann,  Kristiina Oppi, Mai Schults, Caspar Sild, Maria Tamm, Maarja Treufeldt).

Näitus PAAR  Kullo Lastegaleriis (Kuninga tn. 6) on avatud 30. juulini. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo: Eili Soon, näituse kuraator, Eesti Klaasikunstnike Ühendus, tel 566 8127.

Allikas: Eesti Klaasikunstnike Ühendus

Ott Kasuri hinnangul ongi kõige ratsionaalsem külategevus just koolimajja koondada. Artiklit täismahus loe siit.

Kuigi kahes nimetatud gümnaasiumis jääb 10. klass avamata, saavad 11. ja 12. klassi õpilased oma koolis keskkoolihariduse lõpetada, misjärel muutuvad koolid põhikoolideks.

Ükski gümnaasiumisse vastuvõetud õpilane ei jää siiski õppekohata. Kõigi Forseliuse ja Raatuse gümnaasiumisse avalduse esitanud 77 õpilasega võtavad linnavalitsuse haridusosakonna tööajad nädala jooksul ühendust, et leida koostöös õpilase, vanema ja koolidega vastuvõetud õpilasele õppekoht mõnes teises gümnaasiumis.

Sõltuvalt õpilase õppesuuna valikule luuakse õpilasele õppekoht mõnes teises Tartu gümnaasiumis. Võimalik on valida Kivilinna, Jaan Poska või Tamme gümnaasiumi vahel.

Täpsem informatsioon linna kodulehelt: http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=8&page_id=24150

Allikas: BNS

Kudumitest tehtud grafitiga kaeti Viru Keskuse bussiterminali betoonsambad, Tallinna Autobussikoondise madalapõhjaline buss ja viimase ning suurima aktsioonina kaunistati Tammsaare pargi pingid, puud ning tänavapostid.

Vabatahtlikud kudujad valmistasid möödunud aasta oktoobrist kokku ligikaudu 150 m2 kudumisgrafitit, mis kolme projekti aktsiooni käigus vabatahtlike poolt kõigile vaatamiseks ning katsumiseks linnaruumi üles pandi. „Loeme kudumigrafiti tegemist kindlasti õnnestunuks, sest esiteks toodi linnaruumi mitme nädala vältel uut ja huvitavat tänavakunsti ning teiseks said nii paljud noored ja ka vanemad väga hea vabatahtliku töö kogemuse,“ ütles Tallinna Spordi- ja Noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja Ilona-Evelyn Rannala.

Kudumitest grafiti tegemisele ja Euroopa kultuuripealinna ühe suurima linnaruumi kaunistamise projektile on kaasa aidanud ning suure töö ära teinud kümnete Eesti koolide sajad õpilased ja õpetajad, vabatahtlike meeskond, Eesti Käsitööõpetajate Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Eesti Pensionäride Ühenduste Liit.

Kudumisgrafiti kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi. Kudumisgrafiti projekti toetab SA Tallinn 2011 ja CIVITAS MIMOSA projekt.

Allikas: Raepress, BNS

Poeet Contra juhib G4Si turvaluulerubriigis tähelepanu, et kui täiskasvavu oskab end reeglina internetis kaitsta, siis lapsed ei oska paljusid ohte ette näha ja täiskasvanute kohustus on lapsi aidata.

Lastevanemate kohus on lapsi kaitsta, ka internetis. Tunne huvi lapse arvutikasutuse vastu -  mida paremini Sa oma lapse arvutikasutusest aru saad, seda lihtsam on Sul eristada ohtlikku ja ohutut käitumist. Kuigi laps võib olla väga osav tehnika kasutaja, kulub täiskasvanu elukogemus virtuaalmaailmas käitumise mõistmisel alati marjaks ära.

G4S koostas koos Contraga mõned näpunäited lapse ohutuks internetisurfiks:

Soovime Sulle ja Sinu lapsele turvalist interneti kasutust.

* Räägi oma lapsega - selgita talle interneti põnevaid kasutusvõimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte. Julgusta last alati tulema Sinu juurde internetis tekkivate probleemide korral.
* Hoia ennast kursis interneti võimalustega - õpi kasutama neid interneti tööriistu, mida Sinu lapski kasutab (sotsiaalvõrgustikud, MSN, Skype). Nii on Sul lihtsam oma lapsele mõistlikku käitumist õpetada.
* Kontrolli aeg-ajalt interneti brauseri ajalugu, et näha, mis lehekülgedel on Sinu laps käinud.
* Paiguta arvuti tuppa, mida kasutab kogu perekond – nii saad paremini hoida silma peal lapse arvuti ja interneti kasutusel.
* Kasuta internetti koos lapsega - otsige lastele sobivaid lehti ja aita tal hinnata leitud informatsiooni väärtust. Lemmiklehekülgedele on võimalik seada järjehoidjad, nii et need on alati kiiresti leitavad.
* Lepi kokku, kuidas ja millal laps internetti kasutada saab - arutage koos perega, mis on interneti kasutamisel aktsepteeritav ja mis mitte.
* Kaitse oma arvutit viirusetõrjeprogrammiga ning paroolide ja/või muu isiku tuvastamise meetodiga.
* Piira mittesoovitavate lehekülgedele juurdepääs - vali võrguteenus, mis võimaldaks Sul blokeerida juurdepääs lehekülgedele, mis pole lastele sobivaks tunnistatud.
* Selgita lapsele, et avalikes arvutites, jututubades ja foorumites ei tohi levitada isikliku informatsiooni - pangakoodid, isikukood, koduaadress, telefoninumber.
* Kunagi ei tohi kohtuda nelja silma all internetist leitud tuttavatega ega vastata sõnumitele, mis sisaldavad roppusi või kummalisi väljendeid.
* Ära külasta kahtlase väärtusega kodulehti ega usu võõraste jutte ning lubadusi loteriivõitudest või muudest petlikest skeemidest.

Allikas: BNS
      

Raamatukogu teatel võimaldab asutuse sulgemine kokku hoida majanduskulusid ning teha hädapäraseid mürarikkaid remonditöid. Lisaks renoveeritakse sellel ajal harulduste kogu näitusesaal, kus avatakse sügisel Eesti Kultuurkapitali toel eesti trükise näitus.

Lühendatud ajal ehk esmaspäevast reedeni kell 10-15 vastatakse tasuta euroinfo telefonile 800 3330 ning kirjastajatele väljastatakse rahvusvahelisi standardnumbreid esmaspäevast reedeni kell 9-12.

1.-31. augustini on raamatukogu avatud suvistel lahtiolekuaegadel esmaspäevast reedeni kell 12-18.

Allikas: BNS

Õpilaste arv samas väheneb. Artikli täisteksti loe siit.

Kuidas läks seekordne täppisteaduste suvekool 2011? Mis teile endale kõige rohkem meeldis, muljet avaldas?

Kaido Reivelt: „Suvekool oli üsnagi traditsiooniline, kuulati ettekandeid, suheldi palju, õhtul käidi järves ja saunas. Kõige rohkem meeldis kogunenud seltskond, kõige vähem aeglane internet. Uus asi oli õhtune orienteerumine (6 km ümbruskonna metsades ... kui kaardi lugemisega hästi hakkama said) ning selle kogemuse võib julgelt plusspoolele kanda, vahva oli.“

Paralleelselt toimusid ka GLOBE suvekool ja Energiaakadeemia. Kas see kuulajaid ära ei tõmmanud?

Kaido Reivelt: „See oleks võinud niimoodi juhtuda, kui GLOBE või Energiaakadeemia programm oleks suvekooli omast palju viletsam saanud. Aga tegemist oli võrdsete partneritega, kuulajaid jagus igale poole. Aeg-ajalt said seltskonnad ka loengutes kokku, kui rääkisid Erik Puur, Jaan Praks ja Leo Võhandu. Osalejad pärast kiitsid – kui kusagil mõni asi nii palju huvi ei pakkunud, oli alati võimalus leida midagi sobivamat „naaberkoolis“. Järgmisel aastal teeme samamoodi.“

Kas suvekoolis oli rohkem gümnasiste või tudengeid?

„Tudengeid oli grammike rohkem, kokku ca 130, gümnasiste ca 90, sekka ka õpetajaid ja akadeemilisi isikuid.“

Missuguseks hindate tavaliste õpilaste huvi füüsika vastu igapäevaselt, suvekoolis olid koos ju eriti helged pead? 

Kaido Reivelt: „Sellist kõikehõlmavat üldistust on mul muidugi raske, kui mitte võimatu teha. Igat moodi suhtuvad, väga erinevatel põhjustel. Aga põhimõttelisi füüsikavastalisi leiab harva, kui üldse. Kas siin ka viimaste aastate jooksul midagi muutunud on? Seda on väga keeruline hinnata. Aga sõpru tuleb justkui juurde pisitasa – üle 200 osalisega suveüritust ei ole meil varematel aastatel olnud.“

Suvekooli toimumist toetasid Euroopa Liidu Sotsiaalfond, TÜ Füüsika Instituut ja Tartu Ülikool.

TÜ teaduskooli kursused on mõeldud eeskätt neile võimekatele ja motiveeritud õpilastele, kes tahavad õppida oma lemmikainet süvendatult ning valmistuda olümpiaadideks ning kellel on valmisolek iseseisvaks tööks. Teaduskoolis õppimine aitab koolinoortel teha sihikindlamaid karjäärivalikuid. Kursuste nimekirjas on erineval tasemel kursusi matemaatika, füüsika, keemia, programmeerimise, bioloogia ja humanitaaria vallast eelkõige gümnaasiumi-, aga ka põhikooli vanema astme õpilastele.

Sügisel astus TÜ teaduskooli 36-le täienduskoolituskursusele ligi 1350 koolinoort 186 koolist,  esindatud on olnud kõik Eesti maakonnad.

Vastuvõtt teaduskooli 2011.-2012. õ-a kursustele on alanud ning kestab kuni 20. septembrini. Sisseastumisinfo leiate aadressil  http://www.teaduskool.ut.ee/kursused
 
Kohtumiseni sügisel!
 
Natalia Nekrassova, TÜ teaduskooli õppetöö spetsialist
Lisatud 1. juulil 2011

Fotosaak oli suurepärane, tabatud oli toredaid hetki koolielust või loodusest, kõiki pilte saab hakata kasutama Koolielu lugude juures illustratsiooniks. Aitäh! 

Žürii, kuhu kuulusid e-kursuse „Digipildid koolielus“ loojad ja läbiviijad – Lauka Põhikooli õpetaja Siret Lahemaa, Tiigrihüppe haridustehnoloog Ingrid Maadvere, fotograaf Sven Začek ja Koolielu portaali peatoimetaja Kristi Semidor, otsustas auhinnalised kohad välja kuulutada järgmiselt: 

I koht: Heido Selmet Tallinna Sikupilli Keskkoolist fotodega
„Põnev“, „Muusika võlu“ ja „Tõeline kunst“.
Auhinnaks fotokoolitus, mis valitakse välja koos võitjaga.

II koht: Eve Gross Vastseliina Gümnaasiumist fotodega „Tigu“ ja „Mesilane pampliõiel“. Auhinnaks väline kõvaketas.

III koht: Helle Anijärv Tartu Hiie Koolist fotoga „Noored geoloogid“. Auhinnaks statiiv ja Tiigrihüppe SA/Koolielu meene. 

Publiku lemmikud
Õpilastest: Maris Turb Otepää Gümnaasiumist fotoga „Esimesse tundi“. 

Õpetajast jagavad publiku lemmiku tiitlit:
Pille Olesk Valga Gümnaasiumist fotoga „Nii algab tee“
ning Merle Randla Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumist fotoga „Universum“. 

Publiku lemmikud saavad auhinnaks Sven Začeki fotoraamatu.

Kõigi võitjatega võetakse auhindade asjus ühendust.

Flickri, Facebooki või Google’i/Gmaili konto omanikud saavad näha kõiki konkursitöid: http://www.flickr.com/groups/koolielu_konkurss/, hiljem lisatakse fotod ka Kooliellu.   

Koolielu
Lisatud 1. juulil 2011