Arengukava järgi peavad Tartu linna gümnasiumid olema vähemalt nelja paralleeliga ning igal gümnaasiumil tuleks kanda või välja kujundada oma eripära, millest lähtudes saaks õpilane teha oma valiku. Gümnaasiumide kavandamisel arvestatakse, et neis oleks võimalik vajadusel õpilaskohtade arvu suurendada vastavalt demograafilistele muutustele, õpilaste huvidele, õpirändele ja põhikoolijärgse edasiõppimise võimalustele kutseõppeasutustes.

"Soovides tagada õpilastele võimalust valida kooli lähtudes selle suundadest on mõistlik Tartus kuue eestikeelse õppega gümnaasiumi töötamine. Arvestades linna poolt välja arendatud koolivõrku on mõistlik, et gümnaasiumiastmed jätkavad Hugo Treffneri gümnaasiumis, Kivilinna gümnaasiumis, Miina Härma gümnaasiumis ja tänavu 1. augustist tööd alustavas Jaan Poska gümnaasiumis. Viies gümnaasium tuleks avada Maarjamõisa piirkonna läheduses. Kuuenda gümnaasiumi avamine peaks toimuma kas täiendavalt Kesklinnas või Raadi piirkonnas. Annelinna piirkonnas jätkab vähemalt üleminekuperioodil tööd üks vene õppekeelega gümnaasium," seisab ettepanekutes.

Lähtudes demograafilistest prognoosidest kasvab lähiaastatel aga nõudlus põhikoolikohtade järele. "Ühel ajahetkel on vaja põhiharidust pakkuda perioodil kuni aastani 2020 maksimaalselt ligikaudu 13.000 õpilasele. Seega on Tartus vaja arvutuslikult 21 põhikooli. Arvestades olemasolevate koolimajade paiknemist, siis esmajärjekorras on vajalik uute koolimajade avamine Raadi, Ropka ja Ihaste piirkonnas. Seejärel tuleks koolimajad avada Kesklinna, Tähtvere-Kesklinna, Raadi ja Annelinna piirkonnas," leiab Tartu munitsipaalkoolivõrgu arendamise töörühm.

Komisjoni edastatud ettepanekute alusel tuleb linnavalitsusel koostada tegevuskava, mis määratleks koolide ümberkorraldamise, koolihoonete ehitamise, renoveerimise ning sisustamise aja- ja finantsplaani.

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave selgitas, et esitatud ettepanekute puhul on siiski lähtutud ideaalist ning nüüd on linnavalitsuse järgmiseks ülesandeks kõik esitatud ettepanekud ja soovitused läbi analüüsida ning reaalsusega kooskõlla viia.

Raave lisas, et ka koolijuhtidega on ettepanekute osas nõu peetud ning kui linnavalitsus on töörühma esitatud soovitused läbi vaadanud ja need heaks kiitnud, siis algavad põhjalikumad läbirääkimised muutuste tegemisteks konkreetsete koolide ja nende hoolekogudega.

Tartu munitsipaalkoolivõrgu arendamise ettepanekute eesmärk on toetada linna arengukava kui pikaajalise tervikplaani koostamist. Ettepanekutest lähtudes tuleb Tartu õpilastele kujundada parimad võimalused põhihariduse omandamiseks kodulähedases koolis ja Tartu ning selle lähiümbruse õpilastele kõrgel tasemel valikuvõimalused üldkeskhariduse omandamiseks ükskõik millises Tartu gümnaasiumis.

Allikas: BNS

Haridustöötajate liit on varasemalt esitanud oma ettepanekud, mille järgi tõstetaks pedagoogide palga alammäära taset järgmisel aastal 20 protsenti ning 2014. aastaks Eesti keskmise palgani, mis on olnud ka koalitsioonierakondade poliitiline seisukoht.

Ministeerium informeeris läbirääkijaid asjaolust, et vastavalt valitsuses kinnitatud riigieelarve strateegiale on kuni 2014. aastani riigisektori kulutused külmutatud, kuid pidas palgatõusu oluliseks. Haridus- ja teadusminister väljendas ka seisukohta, et ministeeriumi prioriteet on alampalga tõstmise asemel pigem keskmise palga tõstmine.

Jaak Aaviksoo: „Õpetajate keskmine palk on täna juba riigi keskmise palga tasemel, enamuses omavalitsustes isegi 20 protsenti üle keskmise palga. Olen püstitanud eesmärgiks tõsta õpetajate keskmine palk 120 protsendi tasemele riigi keskmisest igal pool Eestis. Selleks on vaja leida vahendeid nii hariduse rahastamise sisemisest ümberkorraldamisest kui ka riigi majanduskasvuga kooskõlas olevaid täiendavalt eraldatavaid vahendeid. Nii tõusevad ka miinimumpalgad.“

Omavalitsusliitude esindajad olid seisukohal, et nende positsioonid läbirääkimiste protsessis sõltuvad eelkõige omavalitsuste tulubaasist, mille osas peaks selgus tulema augusti lõpuks.

Osapoolte järgmine kohtumine toimub septembri alguses.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Viimase kümne aasta jooksul on organisatsiooniga Youth For Understanding (YFU) Eestisse saabunud välisõpilaste arv aasta-aastalt aina kasvanud. Kui 1999. aastal tõi mittetulunduslik organisatsioon Eestisse kolm vahetusõpilast, siis 2010. aastal juba üle kümne korra rohkem - 34 õpilast.

"Ma arvan, et siin on kaks pohjust. Esiteks YFU Eesti inimeste hea töö, olles rahvasaadikutena eeskujuks. Teiseks Eesti Vabariigi suurem esiletõus maailma, eriti aga Euroopa kontekstis, kui positiivse muutusega sihtkoht," selgitas YFU Eesti MTÜ tegevdirektor Oliver Kontram.

Kontrami sõnul oli välisõpilaste huvi Eesti vastu ka järgmiseks õppeaastaks suur, kuid vahetusperede puuduse tõttu oli võimalik rahuldada vaid 31 välismaa noore taotlus.

"Tänavu olime sunnitud osa välisõpilaste taotlustest tagasi lükkama, kuna sel aastal on eestlaste huvi vahetuspereks kandideerimise vastu olnud leige," tõdes ta.

Kontram lisas, et samuti suureneb Eesti keskkooliõpilaste seas huvi välismaale mineku vastu, kuid viimastel aastatel on piiranud seda keerulised majandusolud. "Huvi välismaale mineku suhtes kasvab, aga võimalused on napid," nentis ta. Vaatamata sellele lähetab YFU juba sel talvel Eestist välismaale õppima 1000 noore.

Vahetuspere: võetud risk õigustas ennast
YFU Eesti vabatahtlik Leida Madalik, kelle pere on vahetusperena võõrustanud kahte välismaalt pärit keskkooliõpilast, tunnistas, et vahetusõpilasele oma koduukse avamine tundus talle esialgu tõepoolest veidi kentsakas, kuna siis ei mõistnud ta veel täpselt, mida see kaasa toob.

"Küsimusi oli palju rohkem kui vastuseid, kuid pärast vestlust YFU esindajaga tundus aasta vahetusõpilasega juba pigem väljakutse ja seikluse kui ületamatu raskusena," ütles Leida.

Lõpuks sai tema sõnul otsustavaks tahe end igapäevarutiinist välja rebida ning proovile panna. "Peagi mõistsime, et koduukse praotamisega avanes ka süda. Meil ei olnud kodus mitte aastaks jäänud külaline, vaid oma laps."

"Mul ei olnudki plaanis võtta vahetusõpilast, aga mu lapsed soovitasid, me võtsime riski ja see õigustas ennast. YFUs on erilised lapsed," lisas Leida.

Leida sõnul võitis vahetusõpilase võtmisest palju ka nende oma pere: esiteks sai peale selle, et välismaalased õppisid imekiirest ära eesti keele, praktiseerida ka oma võõrkeelte oskust. Teiseks andis kogemus võimaluse märgata eestlaseks olemise eeliseid. "Näiteks brasiilia laps ei olnud kordagi oma elus veel näinud lund, seda esimest korda nähes krabas ta kaamera ja jooksis välja pildistama. Augustikuisest rahest rääkimata."

"Teise maa köök tuleb sinu koju kätte, saad katsetada, võrrelda, õnnestuda või siis mitte. Oad, riis, tomatid, küüslauk; kui seni seda meie pere tavamenüüs ei olnud, siis nüüd on need seal leidnud oma igapäevase koha. Brasiilia lapsel oli enne meie juurde elamatulekut olnud alati kodus teenija ja nii juhtuski, et esimest korda iseseisvat söögitegemist katsetas ta alles meie köögis. Tulemuseks: üks kahtlase välimusega pruun käkk ehk Brasiilia rahvusmagustoit šokolaadipallid."

Samuti on Leida pere saanud tänu vahetuspereks hakkamisele juurde hulgaliselt uusi tuttavaid ja sõpru nii Eestist kui välismaalt. "Avatud südamega aktiivsed inimesed Jõhvist Orissaareni, keda seob niit nimega YFU. Vahetusperede veiniklubi, suvepäevad - põlvkondade vahelised erinevused kaovad nagu niuhti. Endine Eestis õppinud vahetusõpilane, kes isegi ei elanud meie peres, on neil hetkedel Eesti poole teel, et tulla siia ülikooli õppima ja meie juurde elama," kirjeldas Leida vahetuspereks hakkamise eeliseid.

Kui soovite hakata vahetuspereks mõnele uueks õppeaastaks Eestisse saabuvale vahetusõpilasele, siis lisainformatsiooni selle kohta leiab YFU kodulehelt aadressil http://www.yfu.ee/vahetuspere/

Mittetulunduslik YFU Eesti rahvusvaheline õpilasvahetuse organisatsioon loodi 1992. aastal. Esimesed õpilased said võimaluse minna välismaale samal hetkel, kui Eesti vabanes ja taastati Eesti Vabariik. Sellest ajast peale on Eestist käinud välismaal pea 1000 keskkooliõpilast ning Eestisse saabuvate välisõpilaste arv ületab tänavu 200 piiri.

Youth For Understanding (YFU) on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis pakub haridusliku eesmärgiga kultuurivahetusprogramme enam kui 60 riigis. YFU rahvusvahelise õpilasvahetuse moodustas 1951. aastal Dr. Rachel Andresen. Tänapäeval osaleb vahetusprogrammides igal aastal 5000 õpilast üle maailma vanuses 15-18 aastat.

YFU Eesti
Lisatud 1. juulil 2011

Täna õhtul kell 19 algab XI noorte laulu- ja tantsupidu ühise avamisega ning sellele järgneb 1. tantsupeo etendus. Lauluväljak avab publikule väravad kell 18. Artikli täistekst Delfist.

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Loe ka: Tööandjad: aitame ministril põhikooli gümnaasiumist lahutada 

Lisatud 30. juunil 2011

Praktiline 2-päevane suvekool võimaldab laiendada teadmisi uute .NET veebiplatvormide ja trendide vallas ning õppida lähemalt tundma uudset Windows Phone 7 mobiiliplatvormi.



Suvekooli suurim väärtus ja väljakutse saab olema see, et igal osalejal on võimalus grupitööna luua uus Silverlightil baseeruv Windows Phone 7 rakendus. Töö toimub väikestes meeskondades, mida juhendavad ja aitavad mentorid ning teise päeva lõpuks on valmis töötavad rakendused. Valminud app’e saab iga õpetaja oma töös hiljem näidetena kasutada. Loomulikult jagame parimale meeskonnale ka auhindu. Kuid targemaks saavad kõik ja nagu kavastki välja võib lugeda, kõhtu jõuab suure õppimise kestel ka midagi.

Suvekool on tasuta, lõunasöökide ja ühe õhtusöögi eest hoolitsevad korraldajad. Kohti jätkub 25 esimesena registreerunud arendushuvilisele õppejõule ja õpetajale. Osalejalt oodatakse varasemat kokkupuudet .NET raamistiku vahendite ja C# programmeerimiskeelega.

Registreerumine: palume osavõtust teatada läbi Eneta portaali hiljemalt 8. juuliks http://bit.ly/VSsuvekool2011. Registreerumiseks tuleb eelnevalt sisse logida. Ühtlasi palume, et täiendaksite oma Eneta kasutajaprofiili nime ja kooli andmetega, mis on vajalikud registreerimise kinnitamiseks.

AJAKAVA
17. august, kolmapäev
•    10.00 – Õpetajate tagasiside ja Veebistuudiumi kogemused
•    11.15 – WebMatrix ettekanne, Heiki Tähis
•    12.00 – Ühislõuna
•    13.00 – Windows Phone 7 koodilaager
o    ülevaade platvormist, Heiki Tähis
o    mobiilirakenduste arendamine gruppides
•    18.00 – Grilliõhtu

18. august, neljapäev
•    10.00 – Koodilaager jätkub
•    11.15 – ASP.NET MVC ettekanne, Gunnar Peipman
•    12.00 – Ühislõuna
•    13.00 – Koodilaager jätkub
•    16.00 – Grupid esitlevad omaloodud rakendusi
•    17.00 – Auhindamine

Mentoritena toetavad osalejaid kohalikud Microsofti Most Valuable Professionalid ehk MVPd Heiki Tähis (Windows), Jaana Metsamaa (Silverlight), Gunnar Peipman (ASP.NET) ja Jevgeni Tšaikin (Windows Phone).

Lisatud 30. juunil 2011

Seadusemuudatuste tutvustamiseks on Maanteeamet valmistanud spetsiaalse internetilehe, mis asub aadressil: www.mnt.ee/liiklusseadus2011/

Liiklusseaduse muudatused on lehel esitatud kategooriate kaupa, et liiklejatel oleks võimalikult lihtne leida üles just neid puudutavat infot muudatuste kohta.

Seadusemuudatustega on võimalik tutvuda ka videomaterjali kaudu. Maanteeameti YouTube kanalis on üle 40 video, mida on oodatud vaatama kõik liiklejad. Videod leiate aadressilt: www.youtube.com/user/maanteeamet

Ilusat suve ja ohutut liiklemist kõigile!

Maanteeamet
Lisatud 30. juunil 2011

Jõhvi vallavolikogu alustas juuni keskel valla arengukava 2007-2013 muutmise, soovides seda täiendada ja pikendada 2015. aastani. Muu hulgas lisati arengukava prioriteetidesse ka riigigümnaasiumi asutamine.

"See on üks võimalik tulevikustsenaarium," kinnitas Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar, kes on sel teemal konsulteerinud haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleriga, et saada kindlust, et ka ministeerium on kõnelustest huvitatud. "Kava on veel toores ja kui see ka teostub, siis kindlasti mitte enne kui paari aasta pärast."

Kui Jõhvi rajatakse riigigümnaasium, jääks maakonnakeskusesse kahe asemel üks gümnaasium.

Võhmari sõnul tuleb riigigümnaasiumi idee hoolega läbi kaaluda, sest seda on mõtet rajada vadi siis, kui valla rahaline koormus väheneb.

Võimaliku riigigümnaasiumi asukohana näeb vallavanem Jõhvi gümnaasiumi territooriumi. Praegune koolihoone jääks sel juhul algklasside ja põhikooli käsutusse.

Allikas: BNS, Põhjarannik Lisatud 30. juunil 2011

Lugupeetud minister hr. Jaak Aaviksoo,

Hoolekogude esindajatena pöördume Teie poole 10 Tallinna venekeelse gümnaasiumi õpilaste ning nende vanemate nimel. Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduse (PGS) §73 ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse §37 alusel on lapsevanematel otsustav sõna oma laste õppevormi valikul. Eespool nimetatud õiguse teostamine toimub Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduse §21 lg3 alusel, millest lähtudes on  gümnaasiumi hoolekogul õigus, lähtudes õppeasutuse arengukavast, esitada avaldus Linnavolikogule, et kinnitada eesti keelest erinev õppekeel antud koolis. Juhul, kui linna volikogu, omavalitsuse kõrgeima võimu kandjana, toetab hoolekogu soovi, edastatakse sooviavaldus Vabariigi valitsusele nõusoleku kinnitamiseks.

Viimaste nädalate jooksul on toimunud mitmeid kohtumisi Tallinna venekeelsete gümnaasiumite koolijuhtide ja hoolekogude esindajatel Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega. Oleme Teile selle eest tänulikud ning tunnustame Teie huvi gümnaasiumite õppekeelega seonduvate probleemide lahendamisel. Antud ühiskondliku tähtsusega probleemi lahendamine on tihedalt seotud demokraatliku riigi põhimõtetega.

Hoolekogu esindajate sooviks on kasvatada noortest inimestest tõelised kodanikud, kes austavad Eesti Vabariigi riigikorda ja tunnevad, et nende arvamus on riigi jaoks oluline. Soovime, et meie lapsed elaksid ja töötaksid Eesti Vabariigi heaks ja et nende haridus tagaks mitte ainult hea eesti keele oskuse,vaid ka tugevad teadmised reaal- ja humanitaarainetes.

Peame eesti keele õppimist väga vajalikuks, kuid samas on äärmiselt oluline, et keeleõpet tähtsustav suund ei raskendaks ülejäänud õppeainete omandamist, sest koolis omandatud teadmistest kujuneb pagas noorte edasiseks arenguks ja hakkama saamiseks tulevases elus.

Hoolekogude poolt omavalitsusele õppekeele muutmise taotluste esitamise protsessi olid kaasatud lapsevanemad ja õpilased, hoolekogud tuginesid oma arvamuse kujundamisel nende arvamustele. Ka lähtusid hoolekogud oma otsustes koolide seisukohtadest, et üleminekuks teisele õppekeelele on suuri puudujääke õppemetoodika ja pedagoogide valmiduse osas.

Usume, et demokraatliku ühiskonna printsiibid peaksid toimima kõigil ühiskonna tasanditel – seda sisendame me ka oma lastesse.

Asetades koolide hoolekogude, mille töös osalevad ka õpilased, õlgadele vastustuse koolide saatuse ja lastele antava hariduse sisu üle, on seaduselooja soovinud, et iga kodaniku arvamus oleks oluline, seda tuleb kuulda võtta ja ka arvestada. Hoolekogudele õiguse andmine gümnaasiumite õppekeele valiku üle otsustamisel ja antud otsuse alusel avalduse esitamine kohalikule omavalitsusele ning Eesti Vabariigi valitsusele, andis meie lastele võimaluse tunda end demokraatliku ühiskonna täisväärtuslike liikmetena, sest riigi tasemel otsuste langetamisel arvestatakse ka nende soovidega.

Õppekeele valiku küsimust käsitletakse Eesti avalikkuses ja meedia väljaannetes ühekülgselt, vaid kui vältimatut vajadust üle minna eestikeelsele õppele. Samas vaikitakse maha või välditakse täielikult teemat eesti õppekeelele ülemineku viivitamise põhjustest ning koolide hoolekogudele seaduse poolt antud võimalustest valida õppekeelt. Koolide hoolekogude taotlusi tõlgendatakse kui soovimatust õppida ja õpetada koolides eesti keelt. Selline tõlgendus meedia poolt tekitab ühiskonnas arvamuse, et vene koolide juhid, õpetajad, õpilased ja nende vanemad ei ole seaduskuulekad.

Oleme mures, et õppekeelega seonduvate riiklike otsuste langetamisel saab määravaks teguriks mitte lastevanemate ja õppijate soov, mis on esitatud taotlustes, vaid välisvaatleja hinnang mingi konkreetse gümnaasiumi ülemineku tehnilisest valmidusest.

Palume Teid, kui ministrit, selliseid hinnanguid mitte arvestada.

Vaatamata sellele, et 01.09.2010 jõustunud Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadus on määranud vene õppekeelega gümnaasiumite eesti keelsele õppele ülemineku tähtaja, ei seo nimetatud nõue eesti keelest erineva õppekeele määramist tähtaegadega.

Meile, Eesti Vabariigi kodanikele, on oluline, et meie arvamusi ja soove arvestatakse moonutamata ja apoliitiliselt.

Meie lastele, noortele kodanikele, on tähtis, et nende elutee alguses annaks riik mõista, et kuuleb nende häält, et nende arvamuste ja soovidega arvestatakse, et riigil on dialoogivalmidus ja soov saavutada kompromisse. Ainult teineteisest lugupidamise ja dialoogini jõudmise soovi õhustikus on võimalik kasvatada väärikaid aktiivseid noori kodanikke, kes püüdlevaid riigi heaolu poole.

Vene õppekeele valimise otsus on tingitud eelkõige lastele konkurentsivõimelise hariduse ja põhjalike emakeelsete aineteadmiste andmise soovist. Nõustudes, et osa ainetest on eesti keeles õpetatavad, teeme ettepaneku gümnaasiumi ja põhikooli osas intensiivistada eesti keele kui eraldi õppeaine õpetamist, suurendades kursuse mahtu.

Pöördume Teie poole palvega rahuldada venekeelsete gümnaasiumite hoolekogude taotlused, kasutades gümnaasiumiastmes peamise õppekeelena vene keelt ning sidumata hoolekogude poolt esitatud taotlusi PGS alusel eesti keelsele õppele ülemineku tähtaegadega.

Koopiad:
1.      Eesti Vabariigi Riigikogu
2.      Eesti Vabariigi President
3.      Eesti Vabariigi Valitsus
4.      Eesti Vabariigi Õiguskantsler

Allikas: BNS Lisatud 30. juunil 2011

Kahepäevase laagri sisuks on graafiline disain, kus pearõhk on lihtsamatel käsitrükitehnikatel nagu linoollõige, kuivnõel, templitrükk, monotüüpia, šablooniga trükk. Iga osaleja saab endale trükkida eksliibriseid ja visiitkaarte talle meelepärases trükitehnikas.

Külastame ka graafika töökoda „Grafodroom“, kus kohtume graafik Mari Prekupiga. Tema juhendamisel valmistame kuivnõela tehnikas pildi. Veel vaatame eksponaatide põhjal, kuidas on kunstnikud oma töid signeerinud.

Laagri osalustasu on 20 eurot, mis sisaldab kõiki materjale, töövahendeid, juhendamist ja sooja lõunasööki. Vajalik on eelregistreerumine hiljemalt 5. augustiks e-posti teel aadressil haridus@etdm.ee.
 
Registreeru kohe! Kohtume laagris ja teeme käed trükimustaks :)
 
Alice Kessler, muuseumipedagoog
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lisatud 30. juunil 2011