Näituse ühe koostajatest Vivian Siirmani sõnul valiti näituse põhiteemadeks 13 leivaga seotud keelendit, mille sõnademängu peidetud sisu mõtestatakse lahti muuseumi eri taludes.

„Sõnal „leib“ on eesti keeles palju suurem tähendusväli kui vaid sõnasõnaline mõiste leivapätsi tähistamiseks. See seostub mitte ainult otseselt toiduga, vaid võib tähendada ka sissetulekut, teenistust või tööd. Nende tähenduste juured on sügaval talurahva kultuuris, kus rukkileib oli maarahva peatoidus ning hool ja vaev selle lauale saamiseks kõikehõlmav. Meie eesmärgiks on piiluda mitme tänapäeval tuntud väljendi taha ning rääkida lahti nende sügavam tähendus,“ sõnas Siirman.

Näituse avamine toimub sel neljapäeval, 30. juunil kell 16.00. Kogunetakse Sassi-Jaani tallu, kust peale ametlikku osa suundutakse väikesele jalutuskäigule läbi näituse osadeks olevate talude, mis on tähistatud värviliste leivalabidatega. Toreda punkti üritusele pannakse Kuie koolis, kus toimub vallakohtu istung.

Näituse koostajateks on Vivian Siirman ja Maret Tamjärv, kujundaja Mari Kadanik. Näitus on valminud Kultuurkapitali ja SA Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 toel.

Näitusega "Leib keelel" seondub trükis „Leib keelel. Sayings about bread“, kuhu on kogutud näituse teemasid käsitlev teksti- ja pildimaterjal. Raamat on kakskeelne (paralleeltekstidega eesti ja inglise keeles), mistõttu on ta suunatud nii kohalikule publikule kui väliskülalistele. See on korraga nii Eesti Vabaõhumuuseumis toimuva näituse kataloog, kui ka suurepärane Eestit, tema keelt ja kultuuri tutvustav materjal. Raamatu koostajad on Maret Tamjärv ja Vivian Siirman, kujundaja Liisi Lukk. Teksti on tõlkinud Abdul Turay, raamatu on välja andnud kirjastus Grenader. Raamat on valminud Kultuurkapitali toel. Samas raamatuseerias on varem ilmunud kaks raamatut: „Jaanipäev“ ja „Vastlapäev“.

Näitus „Leib keelel“ Eesti Vabaõhumuuseumis kestab 30. septembrini.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 30. juunil 2011

Lühendatud ajal vastatakse tasuta numbriga euroinfo telefonile 800 3330 (esmaspäevast reedeni kella 10-15) ning kirjastajatele väljastatakse rahvusvahelisi standardnumbreid (esmaspäevast reedeni kella 9-12).

1.-31. augustini on raamatukogu avatud suvistel lahtiolekuaegadel esmaspäevast reedeni kella 12-18.

Rahvusraamatukogu 
Lisatud 30. juunil 2011

Mõnelgi on varasem peokogemus olemas, esinetud on nii laulupeol kui tantsupeol. Aga seekordsetest peolistest kaks on esimest korda Tallinnas. Kuidas on läinud?

Rene: „Esimene päev oli raske, nüüd on juba proovides kergem. Raske oli, sest ilm oli kuum, päev läks pikaks.“

Joonas: „Üpris raske oli alguses, aga järgmistel päevadel läheb aina kergemaks. Ega pole midagi kurta. Kui läheme ühest kohast teise proovi, teeme vahepeatusi, käime parkides, nii oleme linna ka näinud.“

On siis Tallinn suurem kui Võru?

Joonas (üsna skeptiliselt): “Noh jah, üldiselt - kuidas võtta…“

Nendin, et see on absoluutselt õige vastus. Küsimusele, kuidas proovid on seni läinud, saan vastuseid läbisegi: „Lauluväljakul ja Kadrioru väljakul (staadionil) oleme proove teinud. Väga raske on tegelikult.“

Kas kogu aeg öeldakse, et jälle tegite valesti?

„Mhmh, kogu aeg peab uuesti tegema, isegi siis, kui väike asi valesti läheb. Aga pause tehakse ka, vahepeal 10 minutit, vahepeal pool tundi.“

Tantsud on selged või nüüd tuleb välja, et nii hästi ikka ei ole?

Karolin: „On küll selged!“

Veel selgub jutuajamisest, et esimene etendus on reede õhtul, et vanemad ja tuttavadki tulevad Võrust Tallinna suurt pidu vaatama, et rongkäiku ootavad nad väga, aga mida nad pealtvaatajatele hõikavad või kuidas lehvitavad, pole veel välja mõeldud.

Mis siis tuleb laulu- ja tantsupeole kindlasti kaasa pakkida?

Joonas Kisand: „Hea tuju!“
Maris: „Pehmed ja mugavad jalanõud!“

Aigi Laine, kuidas on seni Tallinnas läinud?

„Pikad töised päevad, palju päikest, palju tööd.“

Olete majutatud Tallinna Reaalkooli, teie valvsa pilgu all on…?

„Minu pilgu all on viienda ja kuuenda klassi tantsijad, parajas teismelise-eas noored.“

Klassiõpetaja jaoks on need natuke vanemad klassid kui tavapäraselt õpetate?

„On, aga viienda-kuuenda klassi rühmas on neljanda klassi lapsi ka, nii et on ka minu õpilasi.“

Koduigatsust lastel ei ole?

„Veel ei ole, lapsed on täitsa rõõmsad ja säravad.“

Kas mõni poiss või tüdruk on esimest korda pealinnas?

„Kui siia sõitsime, siis teel juttu kuulates tundus küll, et mõni tuleb esimest korda Tallinnasse.“

Proovid on tihedad, kas olete jõudnud ka ringi vaadata?

„Eile jalutasime lastega Lauluväljakult Kadrioru staadionile proovi, siis käisime Kadrioru pargis, lilledega kaunistatud lossihoovi vaatasime, Russalka juures käisime, luigetiiki nägime. Mõnel päeval jääb veel esinemiste vahele aega, siis tahaksime loomaaeda minna, ehk ka mere äärde.“

Aigi Laine, kui pikk on teie klassiõpetaja staaž?

„Alustasin 1985. aastal, see teeb siis 26 aastat.“

Siinkohal tunnistab küsija, et see vastus on ootamatu…Kas kõik 26 aastat Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis?

„Kui lõpetasin Tallinna Pedagoogilise Instituudi, siis tegelikult ei olnudki mulle Võrus töökohta.
Tänu agaratele Võru maakonna direktoritele õnnestus saada asenduskoht Pikakannu koolis. Aasta olin seal, siis lapsepuhkusel, ja siis Võru gümnaasiumisse.“

Mis on teid nii pikalt ühes koolis kinni hoidnud?

„Ilmselt tore kollektiiv, toredad lapsed, ja see on ka minu enda kodukool, küllap see samuti.“

Aigi Laine lisab, et nende koolis on palju staažikaid õpetajaid, ka neid, kes töötanud 30-40, rohkemgi aastaid. Pigem on väikese staažiga õpetajaid koolis hästi vähe.

Kunagi oli ametinimetus algklasside õpetaja, nüüd on klassiõpetaja. Kas töö sisu on ka muutunud?

„Töö sisu ei ole muutunud. Lihtsalt elu on toonud uusi väljakutseid, palju on tulnud juurde õppida. Kohustused iseenesest on ikka samasugused.“

Aga lapsed, kas ka samasugused?

„Lapsed on ilmselt avatumad. Ühelt poolt teavad maailma asjadest rohkem, teisalt on nad pisut kasvatamatumad, rahutumad. Aga kui igaühega isikupäraselt toimetada, siis läheb kõik hästi.“

Kõrvaltvaatajale võib mulje jääda, et klassiõpetaja peab teadma kõigest natuke: matemaatikast, eesti keelest, loodusloost. Ja kõike seda lastele õpetama.

„Jah, see on nii. Kõigest kõike…Kui jänni jään ja mõnda asja ei tea, siis lepime lastega kokku, et uurime kodus järele ja siis vaatame, kuidas koos jälle edasi minna.“

Klassiõpetaja ongi selle klassi ainus õpetaja, abilist kõrval ei ole?

„Täpselt nii, tulebki kõigega hakkama saada. Meil on küll hästi tugevad logopeedid ja parandusõppe õpetajad, tänapäeval on nemad koolis tõesti suureks abiks.“

Aga kui klassiõpetaja haigeks jääb?

„Hea, kui on mõni pensionil olev õpetaja kuskilt võtta. Või tuleb lapsehoolduspuhkusel õpetaja korraks asendama. Aga tegelikult on klassiõpetaja asendamine hästi keeruline jah.“

Te olete oma õpilastega paljudes projektides osalenud, neid ise algatanud. Meenub ehk mõni huvitavam?

„Kui elu muutub, siis peab sellega kaasa minema ja midagi jälle uutmoodi tegema. Nii olengi projektidega tegelenud. Näiteks selle klassiga, kes praegu neljanda lõpetas, hakkasime ajaveebi pidama. Küsisin vanematelt ka nõu, nagu eeskirjad ette näevad, ja pidasime siis klassi ajaveebi. See oli suurem projekt, kestis teisest neljanda klassini.“

Seda ajaveebi näeb aadressil http://vkg2bklass.blogspot.com/   Algklasside ajaveebe on seal teisigi, küllap oli eeskuju nakkav…

„Siis oli kunagi pudruprojekt,“ jätkab Aigi Laine. “See projekt oli suunatud tervise hoidmisele. Tuli välja selgitada, mis ainetest puder koosneb, uurida koostisosi, pärast keetsime putrusid koos vanematega ja degusteerisime. Emadepäevaks oli tore projekt, kus igaühel tuli oma lugu kirjutada ja pärast linti rääkida, nii saime kokku toreda programmi.“

Kas olete seda meelt, et esimeses klassis tuleb raamat nurka visata ja tahvelarvuti lauale tuua, sest iPad päästab maailma?

„Ei ole seda meelt. Ikka peab olema raamat ja vihik. Esimeses klassis eriti, seal peab palju oma käega kirjutama. Ei kujuta ettegi, et kirjutamine ära jääb. Olen küll uue ajastu tüüpi, n.ö arvutiinimene, aga siin jään vanadele seisukohtadele kindlaks: raamat ja töövihik peavad olema. Tähed ja numbrid tuleb selgeks saada kõige tavapärasemal viisil.

Lapsed ei pelga ega karda arvutit, aga mulje jääb, et nad oskavad seal teha ühtesid ja samu liigutusi, ühtesid ja samu tegevusi. Kui on midagi, mis arvutis koolitööga seotud, siis see vajab palju õppimist.“

2010. aastal saite Võru Aasta Õpetaja tiitli. Kuidas see juhtus?

„Ilmselt tänu headele kolleegidele. Kes muidu ikka soovitab, et see või teine on kõige parem ja tublim, kolleegid ju tunnevad ja esitavad kandidatuuri. See oli suur tunnustus. Ei taha küll ennast kiita, aga ikkagi südames tunned, et hea, kui meeles peetakse ja leitakse, et oled see, kes väärib autasu.“

Kui laulu- ja tantsupidu läbi, kas siis algab lõpuks puhkus?

„Loodan, et siis tõesti algab puhkus. Eks juuli on see puhkamise kuu, augustis hakkavad mõtted jälle kooli poole liikuma.“

Huvitav, nii ütlevad kõik õpetajad…

„Ju siis nii ongi...“

Kas teate juba, kellega sügisel esimeses klassis alustate?

„Kevadel oli kooli tutvustav päev lastele ja lastevanematele, siis nägin oma õpilasi korraks.“

Kuidas alustate seda kõige-kõige esimest tundi 1. septembril?

„Tavaliselt on nii, et mõtlen kodus kõik valmis, mida rääkida. Aga kui oled klassi ees ja ärevil näokesed sulle vastu vaatavad, kui tajud, mis mõtted nendes väikestes peades võivad liikuda, siis tavaliselt muutub valmis jutt hoopis teistsuguseks. Nii et see selgub 1. septembril, kuidas ma alustan.“

Aigi Lainega vestles Madli Leikop

Koolitus jaguneb kolme etappi

14. mai - Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis toimus seminar „Töö uue ainekavaga“. Õppepäev aitas õpetajal lahti mõtestada uut ainekava ning andis praktilist nõu töökava koostamisel. Uue ja vana kava võrdlemine aitas välja tuua muutused ning lähtuvalt sellest ka mõelda ja tegutseda innovaatiliselt.

11. - 13. juuli - kolm päeva õppetööd ja praktilist tegevust Pärnumaal, Tõstamaal. Arutusele tuleb jätkuvalt käsitöö- ja kodunduse ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse ühine teemaplokk uues õppekavas; ainesisene ja aineülene lõimumine; läbivate teemade rakendamine õppetöös. Läbivaid teemasid aitab käsitleda ka tutvumine suvekoolituse toimumise paikkonna eripära ja vaatamisväärsustega. Viimane annab enam ainet õpetajale projektitöö planeerimiseks ja läbiviimiseks oma õpilastega. Projektitööd ei saa õpetaja planeerida üksi, see vajab kolmepoolset koostööd: käsitöö- ja kodundusõpetaja, töö- ja tehnoloogiaõpetaja, õpilased.
Suvele plaanitakse praktilised töötoad, vestlusringid, tutvumine Tõstamaa mõisakooliga ning paikkonnaga, õpetajad esitlevad oma loomingut, jagavad töökogemust. Aine spetsiifilisusest lähtudes on traditsiooniliselt suvepäevadel näitus õpetajate valmistatud õppematerjalidest.
Oodatud on kõik käsitöö ja kodunduse ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajad.Täpsem info meie kodulehel http://kasitoo.edu.ee

28.oktoober - sügisseminar „Kultuurivõtit keerates“ on piduhõnguline. Pühendame selle Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna staatusele ja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu poolt välja kuulutatud käsitööaastale. Sügis on kokkuvõtete tegemise aeg.

Teeme oma sõle

Kristi Teder, EKS „Aita“ esinaine

Allikas: Õpetajate võrgustikutöö uudiskiri nr.7

Sihtasutuse internetiturvalisuse projektijuhi Ilvi Pere sõnul ei ole nii suures mahus ja süsteemselt selliseid koolitusi Eestis varem läbi viidud, mistõttu huvi on väga suur. „Kuigi internetiturvalisuse kohta on võimalik veebist igaühel lugeda ja sellest räägitakse erinevates meediakanalites, siis otsene suhtlemine õpilaste, lapsevanemate ja õpetajatega on tulemuslikum – rääkida saab tekkinud probleemidest ja kohesed vastused oma küsimustele,“ ütles Ilvi Pere.

Targalt internetis projekti kodulehel on kirjas koolitajate kontaktid ja neid on võimalik esinema kutsuda ka suvel. Aktiivsem koolitushooaeg algab siiski sügisel ning nimekirjas on juba 30 kooli. Koolitusi viiakse läbi eesti ja vene keeles. Projekti juures tegutseb noortepaneel, mille 15 liiget on samuti üles astunud koolitajatena. Lisaks koolitustegevusele on loodud õppematerjalid, mis on kättesaadavad  projekti kodulehel ning Tiigrihüppe Sihtasutuse haridusportaalis Koolielu.

8. veebruaril toimus Tallinnas peamiselt õpetajatele suunatud Turvalise interneti päeva konverents. Noortele mõeldud teavituskampaania sõnumiks oli kogu Euroopas kasutatud „See ei ole mäng, see on sinu elu“. Oma teadmisi testida ning võita vahvaid mobiilihelinaid Eesti staaridelt saab www.targaltinternetis.ee lehel aasta lõpuni.

Õpilastööde konkursi“ Targalt internetis“ ülesandeks oli nooremale koolieale sobivate õppematerjalide loomine. Võitjaks tunnistati Carl Robert Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi 11B klass. Nemad käisid aprillis preemiareisil Heureka Teaduskeskuses Helsingis. Kõik konkursitööd on üleval projekti kodulehel www.targaltinternetis.ee/lastele/teavitusmaterjalid-opilastelt-opilastele/.

Targalt Internetis projekti raames on õpetajatele uueks põnevaks õppimisvõimaluseks e-kursus. Selle jooksul tutvutakse teemakohaste uuringute ja veebilehtedega, oluline osa on küberkiusamisel ning selle ohjamise võimalustel. Osalejad saavad koolitajatelt ka juhtnööre, kuidas rääkida internetiturvalisusest erinevas vanuses õpilastega. Kursuslaste lõputööd avaldatakse Koolielus. Uuel õppeaastal on plaanis läbi viia veel 3 samasugust e-kursust.

Projekt Targalt internetis on 75% ulatuses kaasrahastatud Euroopa Komisjoni programmi Safer Internet poolt, millega Eesti liitus 01.09.2010. Projekti missiooniks on laste ja lapsevanemate targem internetikasutus ning ebaseadusliku sisuga materjalide leviku piiramine internetis. Tegevusi viivad lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele ellu Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, MTÜ Eesti Abikeskused ja Sotsiaalministeerium. Projekt kestab 20 kuud.

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 29. juunil 2011 

Konsultatsiooni esimese etapina on avatud kõikidele 13-30-aastastele noortele kuni 25. juulini online-küsimustik nii eesti kui vene keeles aadressil http://www.enl.ee/konsultatsioonid.

Noortega läbiviidavad konsultatsioonid lähtuvad struktureeritud dialoogi põhimõtetest - arutelud noortega keskenduvad etteantud teemale, mille abil saavad noorte vajadused, mured ja ideed kaardistatud. Konsultatsiooniperioodi lõpus tehakse nii internetiküsitluse kui arutelurühmade tulemustest kokkuvõttev raport, mis esitatakse lisaks Euroopa Liidu institutsioonidele ka Eesti riigiasutustele, et noortega seadusloome protsessis nii kohalikul kui Euroopa tasandil paremini arvestada. Taolised konsultatsioonid toimuvad noorteühenduste katuseorganisatsioonide eestvedamisel enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides.

"ENL peab äärmiselt oluliseks noortega regulaarset struktureeritud dialoogis olemist nii kohaliku, riikliku kui rahvusvahelise poliitikate loomise protsessi ühe loomuliku osana - meie nägemuse kohaselt peaks iga poliitiline otsus tuginema laiapõhjalistele uuringutele, ehk otsuse sisend peaks tulema otse seda puudutavalt sihtgrupilt," ütles struktureeritud dialoogi konsultatsioonide koordinaator Kristo Peterson ja lisas: "sel konsultatsiooniperioodil keskendume noorte hoiakule koostöö tegemisel Euroopa Liidu naabrusriikide noorte ja noorteühendustega ning selle mõjule noorte osalemises vabatahtlikus töös ja poliitilistes aruteludes".

Online-konsultatsioonide kõrval toimuvad ka arutelud noortega erinevate noorteürituste raames. ENL loodab, et noorte huvi konsultatsioonides osalemise vastu on suur - koostöös projekti rahastaja Euroopa Noored Eesti bürooga on osalejatele välja pandud ka ahvatlevad auhinnad. 2009. aasta suvel toimunud sarnastes konsultatsioonides osales ligikaudu 1600 Eesti noort.

Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab 58 Eestis tegutsevat noorteühingut ja -osaluskogu. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda. ENL esindab liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustab noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Eesti Noorteühenduste Liit
Lisatud 29. juunil 2011

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 29. juunil 2011

IT Kolledž alustas sisseastumisdokumentide vastuvõttu päeva- ja õhtuõppesse. Kandideerida saab neljale IT-erialale: IT süsteemide arendus, IT süsteemide administreerimine, Infosüsteemide analüüs ja Tehnosuhtlus.

IT-erialadele on oodatud õppima infotehnoloogia huvilised, keda köidavad arvutivõrgud, internet, IT-süsteemid ja tarkvaraarendus. IT Kolledžisse sisseastujate arv on iga aastaga kasvanud ja esmakordselt on riigieelarveliste kohtade arv 110.

IT Kolledžisse on võimalik kandideerida sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu ööpäevaringselt või tuues sisseastumisdokumendid tööpäeviti kell 10.00-16.00 IT Kolledžisse, aadressil Raja 4C, Tallinn. Kui kandideerimiseks vajalikud andmed on riiklikes registrites olemas (andmed olemas alates 2004. aastast), siis saab avalduse SAIS-is esitada ilma IT Kolledžisse kohapeale tulemata. Kohapeale esitab kandidaat vaid need dokumendid, mis SAIS-is avaldusel ei kajastu.

Tänavu lõpetas IT Kolledži 76 IT-spetsialisti, kellest 16 lõpetajat said diplomid kätte talvel. Üheteistkümne tegevusaasta jooksul on IT Kolledži lõpetanud 478 vilistlast.

Dokumentide põhivastuvõtt toimub:
riigieelarvelistele õppekohtadele kuni 13. juulini 2011 ja
riigieelarvevälistele õppekohtadele kuni 20. juulini 2011.

Ühtlasi toimub vastuvõtt konkursi TULE õppekohale (http://www.itcollege.ee/tule).
Kaugõppe vastuvõtt  algab 12.-20. september 2011. Sisseastumise kohta leiab infot http://www.itcollege.ee/sisseastumine2011.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž
Lisatud 29. juunil 2011

Kandideerida saab järgmistele keskhariduse järgsetele õppekavadele:
 
Rakenduskõrgharidusõpe (õppeaeg 3 aastat)
Hotellimajandus
Hospitality Management (õpe toimub inglise keeles)
Reisikorraldus
Toitlustusteenuste korraldus
 
Kutseharidus (õppeaeg 2 aastat)
Hotelliteenindus
Toitlustusteenindus
Reisikorraldus (spetsialiseerumisega giiditööle või äriturismile)
 
Riikliku koolitustellimuse alusel saab tänavu tasuta õppida ligi 70 noort kutsehariduse õppekaval. Peale kutsehariduse õppekava lõpetamist on võimalik jätkata koolis õpinguid kohe rakenduskõrghariduse 3. kursusel.
 
Sisseastumiskatsed riigieelarvelistele (õppijale tasuta) kohtadele toimuvad 14. juulil ja riigieelarvevälistele (tasulistele) kohtadele 4. augustil. Lisavastuvõtt kõigi õppekavade vabadele kohtadele toimub 27. augustil. 27. augustil on oodatud ka need kandidaadid, kes kandideerivad 2. ja 3. kursuse vabadele kohtadele.

Avaldusi saab esitada läbi sisseastujate infosüsteemi SAIS või tuua dokumendid kooli.
 
Käesoleval õppeaastal lõpetas rekordarv turismihuvilisi Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli EHTE. 21. juunil ulatas rektor Valvo Paat lõputunnistused 84 majutuse, reisikorralduse ja toitlustuse eriala noorele spetsialistile. Lõpetas erakõrgkooli kõigi aegade suurim, järjekorras juba 24. lend.
 
Kooli parim lõpetaja Mari-Liis Romulus osales ka presidendi vastuvõtul 21. juunil. Kooli parim lõputöö oli Inga Jermakova poolt kirjutatud diplomitöö teemal „Mahetoit Tallinna lasteasutustes“. Tegemist oli Tallinna Haridusameti poolt algatatud projektiga, mille eesmärk on viia mahetoit Tallinna lasteasutustesse.
 
Kokku on nüüdseks viieteist tegutsemisaasta jooksul Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis dilpomi omandanud 823 lõpetajat.
 
Infot õppekavade ja vastuvõtu kohta leiab kodulehelt aadressil www.ehte.ee.
 
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool
Lisatud 29. juunil 2011