Aaviksoo sõnul näitab lihtne rehkendus, et 2007. aastast alates on koolitamata jäänud peaaegu 96 miljoni euro eest ehk terve aasta jagu lõpetajaid, ehkki nende koolitamiseks makstud raha on kõrgkoolid ära kulutanud.

Möödunud õppeaastal jäi kõige rohkem riigile võlgu Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) - 8,8 miljonit eurot. Ülikooli õppeprorektor Kalle Tammemäe möönis, et kui tipphetkedel on TTÜ hingekirjas üle 14.000 tudengi, siis lõpetajaid on igal aastal vähem kui 2000. Tammemäe hinnangul näitavad need arvud, et praegune riikliku koolitustellimuse süsteem on ummikusse jooksnud ning korda tuleb kindlasti muuta.

Riigi raha raiskamise lõpetamiseks tahab Aaviksoo juba 2013. aastast kehtestada korra, et ülikoolid saavad raha vastavalt ministeeriumi ja kooli vahel sõlmitavale tulemuslepingule. Vanu võlgu koolid kinni maksma ei pea, kuid ulemuslepinguid sõlmides võetakse senised tulemused siiski arvesse.

Allikas: BNS, Postimees Lisatud 27. juunil 2011

Eesti Füüsika Selts on juba üle kümne aasta korraldanud täppisteaduste suve- ja sügiskoole. Sel suvel saab üritus suurem ja sisukam - paralleelselt toimuvad ka GLOBE kaugseire suvekool ja TÜ Energiaakadeemia. Nii et mosaiigiks laotud aktuaalsete teadus- ja tehnoloogiateemade kõrval räägitakse põhjalikumalt satelliidiandmetest (mida näevad ja mida ei näe satelliidid, kuidas satelliidiandmeid töödeldakse, kust neid kätte saab, mida me ise võiksime nende kaudu välja uurida) ja energiast (kust tuleb Eesti energia täna ja tulevikus).

Üritusel osalevate gümnasistide ühisnimetajaks on huvi loodusteaduste vastu - nad on osalenud kas füüsika, keemia ja bioloogia õpikodades, GLOBE Eesti tegevuses või TÜ Teaduskooli programmides. EFS täppisteaduste suvekool on alati olnud kohaks, kus üliõpilastel, teadlastel, õppejõududel, ja õpetajatel on hea ja vahetu omavahel suhelda. Korraldajad loodavad teistmoodi sünergiat ning uutmoodi mõtete tärkamist Nelijärvel.

Üritust toetavad Euroopa Liidu Sotsiaalfond, TÜ Füüsika Instituut ja Tartu Ülikool.

Info veebis: http://fyysika.ee/fyysika/nofy/, http://www.globe.ee/globe/seminar/satelliit/, http://www.teaduslaager.ee/?page_id=349.

Allikas: BNS Lisatud 27. juunil 2011

Avaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu http://www.sais.ee. Kohapeal (Ehitajate tee 5, Tallinn) saab avaldusi esitada esmaspäevast reedeni kella 10.00-15.00.
 
SAISis saab bakalaureuse-, inseneri- ja rakenduskõrgharidusõppesse avaldusi esitada ööpäevaringselt kuni 8. juuli kella 15.00ni riigieelarvelisele ehk tasuta õppekohtadele. Kuni 10. augusti kella 15.00ni saab sisseastumisdokumente esitada riigieelarvevälistele ehk tasulistele õppekohtadele.
 
"Soovitan kõikidel koolilõpetajatel, kes pole veel kindlat otsust langetanud, mõelda just TTÜ erialade peale," ütles TTÜ vilistlane, Eesti ühe hinnatuma tööandja EMT juhatuse esimees Valdo Kalm. "TTÜ haridus on tulevaste tööandjate juures kõrgelt hinnatud ning annab lõpetajatele igal ajal kindla leiva ja head karjäärivõimalused."
 
Esimesed tasuta õppekohtadele sissesaanute nimekirjad põhiõppes ja magistriõppes avaldatakse 14. juulil. Doktoriõppe nimekirjad avaldatakse 7. juulil.
 
TTÜ ootab üliõpilasi 106 erinevale õppekavale.
 
Bakalaureuse- ja inseneriõpe
Konkurss bakalaureuse- ja inseneriõppesse toimub kahe riigieksami tulemuse alusel, üldjuhul matemaatika/füüsika ja kirjand/võõrkeel.
 
Kui mingil põhjusel on tegemata kandideerimiseks vajalikud riigieksamid, siis on TTÜs võimalus tasuta sooritada nii matemaatika kui õppekeele sisseastumiskatsed. Katsed toimuvad 5. ja 6. juuli. Katsetele tuleb eelnevalt registreeruda (27. juuni - 1. juuli tel 620 3504 või vastuvott@ttu.ee).
 
Väljaspool konkurssi võetakse tasuta kohtadele vastu rahvusvahelistel 10.-12. klasside matemaatika, füüsika, keemia, informaatika, bioloogia või eriala aineolümpiaadidel osalenud, samuti üleriigilistel aineolümpiaadidel samadel aladel esimese viie hulka tulnud õpilased.
 
Samuti võetakse konkursiväliselt tasuta õppekohtadele keskkooli ja gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanud kõikidele TTÜ bakalaureuse- ja inseneriõppe erialadele, välja arvatud majandus- ning sotsiaalteaduskondade erialad, geenitehnoloogia, logistika, keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia, maastikuarhitektuuri ja tööstusökoloogia erialad.
 
Kandideerimiseks nõutavad dokumendid on: avaldus; haridust tõendava dokumendi ja riigieksamitunnistus(t)e originaal(id) ja koopia(d); pass või isikutunnistus; välismaal Eesti keskharidusele vastava haridustaseme omandanud isikutel Eesti Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuse hinnang ja soovitus.
 
Kui avaldus esitatakse SAISis ja kõik vajalik info on süsteemis olemas, siis ei ole vaja kohapeale tulla.
 
Sel aastal saab Tehnikaülikooli kandideerimisel esitada paralleelselt kolm avaldust – kahele tasuta ja ühele tasulisele õppekohale.
 
Lisainfo http://www.vastuvott.ttu.ee

Tallinna Tehnikaülikool
Lisatud 27. juunil 2011  

Rahvusvaheline hariduselu on väga vilgas, kirjutajaid on palju, uuendusi on mitmekesiseid. Paljuski olen proovinud end kursis hoida autoritega, kes on ise praktiseerivad õpetajad ning kes kasutavad oma töös innovaatilisi meetodeid ning leiavad viise tehnoloogia integreerimiseks klassiruumi. Lugedes, ka tõlkides, neid erinevaid võimalusi, mida laias maailmas õpilaste hariduselu aktiviseerimiseks tehakse, tekib lootus, et ehk ka meie õpetajad harjutavad end muutuva haridusmaailma mõttega ja leiavad mõned sobivad nipid, mida õppetöös ära kasutada. 

Annan siinkohal mõned viited haridusteemalistest ajaveebidest või lehekülgedest, millest ka paljud Koolielus ilmunud tõlkelood refereeritud on. 

The Innovative Educator ajaveebi autoriks on Lisa Nielsen, innovaatilise õppimise pioneer, teda kajastab pidevalt nii kohalik kui rahvusvaheline meedia, ennekõike tuntakse teda soovi poolest kasutada tehnoloogia võimu ja võimalusi hariduses. Lisa Nielsen esineb laiale publikule üle kogu maailma, rääkides tõestisündinud anekdootlike lugusid riskantsetest sammudest, mida tuleb astuda 21. sajandi õpilaste nimel, vaatamata paljudele haridusvaldkonna administratiivtöötajate protestile, kes on jäänud kinni minevikku. 

Free Technology for Teachers on ajaveeb, mis pakub õpetajatele ülevaadet tasuta vahenditest ja võimalustest integreeritud tehnoloogiaga õpetamiseks. Autoriks on Richard Byrne, kes lisaks innovaatilistele võimaluste õppetöö aktiviseerimiseks pakub ka väga suures mahus erinevate keskkondade ning veebipõhiste programmide tutvustusi, mida kõiki on samuti võimalik klassiruumis edukalt ära kasutada. Ajaveebi pidaja on saanud oma tegevuse eest mitmeid tunnustatud auhindu ja selle igapäevane lugejaskond ulatub 33 000 inimeseni. 

European Shcoolnet on loodud hariduse uuendamiseks Euroopas juba kümme aastat tagasi ning see ühendab endasse 31 haridusministeeriumit üle Euroopa. Lehekülg vahendab Euroopa hariduspoliitikat, uurimustulemusi, ühiseid üle-Euroopalisi projekte, konkursse jne, samuti pakub ta platvormi paljudele koolidele erinevates haridusvaldkonna tegevustes. 

Lisaks eelevatele veel valik innovaatilisi haridusalaseid lehekülgi: 

EDTE.CH http://edte.ch/blog/ 

Ewan McIntosh's edu.blogs.com http://edu.blogs.com/

2020 Nexus http://edu.blogs.com/

Langwitches http://langwitches.org/blog/

Edudemic http://edudemic.com/

Socialnomics http://www.socialnomics.net/

Loomulikult on tõlkelugude valik seotud teatud subjektiivsete teguritega. Proovin pakkuda neid lugusid, mille osas arvan, et teema on aktuaalne ja see võiks huvi pakkuda ka meie haridusmaastikul, andes õpetajatele mingeid mõtteid või assotsiatsioone oma töö tarvis. Välja on kujunenud kindel võrgustik, läbi mille erinevaid lugusid esile kerkib. Kui aga lugejate seas on neid, kes samuti mõne toreda kodulehe, ajaveebi või artikli peale sattuvad või huvipakkuva teema osas väliskirjandust lugeda sooviks, siis andke omalt poolt julgesti märku ja soovitage. 

Madli-Maria Naulainen, Koolielu välisuudiste toimetaja

Samal ajal kui koolid mõtlevad sotsiaalse meedia kasutuspoliitika loomise peale, kerkib siit-sealt esile mitmeid häid praktikaid. Ühes õpetajatele suunatud nõuannete nimekirjas pakutakse välja 30 soovitust, enamasti puudutavad need privaatsuse seadeid ja suhtlemist õpilastega, lisaks ka terve mõistuse loogikat, mida pole ka kunagi paha üle korrata. David Cohen on oma artiklis valinud välja seitse: 

• Ära vala ennast välja õpilaste peale

Sa võid unustada, et õpilane, kelle suhtes sa pahameelt väljendad võib olla mõne sinu sõbra sõber ja saab samuti sinu postitusi lugeda. 

• Uuri välja, kas sinu koolil on sotsiaalse meedia poliitika

Mõnel koolil on kindel välja töötatud reglementatsioon, kuidas töötajad sotsiaalset meediat kasutada võivad: seal võib olla näiteks kirjas, et õpilasi ei tohi lisada oma sõbra-nimekirja või et sa ei tohi läbi sotsiaalse meedia rääkida oma tööst, isegi oma privaatse kasutaja alt. Seega maksab alati täpsustada, kas organisatsioonis on mingeid sellekohaseid reegleid ning vastavalt sellele tuleb ka oma kasutajaprofiil seadistada. 

• Kasuta Facebooki tagavara võimalusena

Kui peaks juhtuma, et mingil põhjusel jääb planeeritud tund ära, siis suuna õpilased saama kursuse materjale ning ülesandeid läbi Facebooki, samuti saab luua arutelusid, et klass ei jääks ärajäänud tunni pärast teemadega maha. 

• Ära logi sisse, kui oled pahane

Mõned alamastme õpetajad on koolist vallandatud oma sarkastiliste ja negatiivsete kommentaaride eest, milles nad on kritiseerinud oma kooli või õpilasi. Pahameelt võid väljendada oma sõpradele suusõnaliselt ja oodata sotsiaalse meedia kasutamiseks hetke, kui oled juba rahunenud. 

• Planeeri oma aega õigesti

Sa ei saa süüdistada õpilasi õppimise asemel Facebookis mängimise eest, kui teed ise sedasama. Pane piirid paika, jaga oma aeg - mingi hulk Facebookis veedetud aega on mõledud lõbutsemiseks, kuid suurem osa kuluta produktiivselt, lae üles õppematerjale, vasta õpilaste küsimustele jne. 

• Kasuta ära Facebooki mugavust

Saada sõnumeid/kirju korraga suurele hulgale õpilastele, selle asemel, et vastata kõigile ühekaupa e-posti teel. 

• Ütle vaid seda, mida sa ütleksid tava-elus

Ära muutu flirtivaks, riskantseks, sarkastiliseks, kui suhtled õpilastega Facebookis. See, et keskkond on veebipõhine, ei tähenda, et see pole reaalne. 

Kuidas teile tundub? Kas need on mõistlikud mõtted? Kas kool peaks kohandama reeglid sotsiaalse meedia kasutamise osas? Kas ülalnimetatud võiksid kuuluda sinna hulka või on vaja midagi karmimat? 

Refereeritud: http://www.allfacebook.com/7-best-practices-for-educators-using-facebook-2011-06

Kampaania Tagasi kooli

Uue kooliaasta lähenedes jätkab oma populaarset Tagasi kooli kampaaniat Insafe, mis sai alguse 2009. aastal. Nii nagu eelnevalgi aastal, pannakse ka sel aastal õpetajate jaoks kokku väike kingikomplekt, mis sisaldab internetiturvalisuse teemat puudutavat tunnikava ning õpilastele suunatud viktoriini ning esitlust, mis aitab teemat avada. 

Uuel õppeaastal on fookuses mängimine ning läbi eTwinning portaali pakutakse ka spetsiaalset temaatilist õppimisüritust. Kui te olete eTwinning portaali juba registreerunud, siis tuleb vaid oodata vastavat teadet oma Desktopil. Kui te aga pole veel registreerunud, saab seda lihtsasti teha ja uurida lähemalt, milliseid võimalusi eTwinning teile pakub. Teade õppimisüritusest ilmub, kui olete sisse loginud oma eTwinning Desktopile. 

Kas mänge saab klassiruumis kasutada ning millised on selle riskid?

Marc Prensky, autor, kes kirjutab e-õppest, toob välja, et „lapsed õpivad videomängudest oma tuleviku kohta palju rohkem positiivset ja kasulikku kui koolist.“ Julge väide, aga Prensky jätkab veel: „tõeline põhjus, miks lapsed veedavad nii palju aega mängides, on selles, et sedasi õpivad nad oskusi, mida kasutada oma 21. sajandi elus.“ Seetõttu ongi ka oluline, et me proovime seda teadmist rakendada ja kasutada mänge positiivselt ja teadlikkust tõstes ka koolides. 

Turvalise Interneti Päev 2012

Tagasi kooli kingikomplekt sisaldab endas ka infot Turvalise Interneti Päeva kohta, mis leiab uuel õppeaastal aset 7. veebruaril. Seal sees on reklaamleht faktide ja teema kohta, samuti soovitusi tegevusteks ning viide Turvalise Interneti Päevale registreerumiseks. Registreerunud koolid saavad jaanuaris Turvalise Interneti Päeva komplekti, milles on infot e-turvalisuse ja erinevate tegevuste kohta, mis jäävad teemapäeva lähedusse. Täpsema info saamiseks külastage kampaania kodulehte. 

Vaata ka eelmise Turvalise Interneti Päeva kampaania tegevuste kohta. 

Programmi tegevusi Eestis viiakse ellu läbi projekti Targalt internetis, mille üheks partneriks on ka Tiigrihüppe Sihtasutus. Vaata ka: www.targaltinternetis.ee

Refereeritud: http://www.saferinternet.org/web/guest/blog?p_p_id=homeBlog_WAR_insafeportlet&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-1&p_p_col_pos=2&p_p_col_count=3&_homeBlog_WAR_insafeportlet_action=detail&_homeBlog_WAR_insafeportlet_articleId=207614&#p_homeBlog_WAR_insafeportlet

http://www.saferinternet.org/web/guest/blog;jsessionid=425BED3F753405A6E394AA76C6A757DA?p_p_id=homeBlog_WAR_insafeportlet&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&_homeBlog_WAR_insafeportlet_action=detail&_homeBlog_WAR_insafeportlet_articleId=210317&#p_homeBlog_WAR_insafeportlet

EuroStemCell (tüviraku) projekt ühendab endasse rohkem kui 90 Euroopa tüviraku uuringutega tegelevat meditisiinilaborit, kes kõik teevad koostööd üldsuse teavitamise nimel. Projekt pakub täpset infot tüviraku uuringute kohta ja julgustab dialoogi tekkimist teadlaste ja tavainimeste vahel. Eesmärk on panna inimesed mõistma, küsima ja kujundama arusaama tüviraku uuringutest. 

Projekti koduleht annab ülevaate viimastest teaduslikest arengutest, eetilistest küsimustest ja regulatsioonidest. Samuti kujuneb see tüviraku uuringute, õpetamise vahendite ja tegevuste keskseks varamuks. 

Materjalid on küll inglisekeelsed, kuid ka üsna mitmekesised, nii et kui õpilastele näitamiseks ei sobi otseselt inglisekeelsed esitlused, siis sobib kindlasti vaadata filmilõike või jooniseid, mis samuti õpetaja väikese juhendamise abil asja sisust piisavalt hea ülevaate anda suudavad. 

Näiteks esimeseks tutvustavaks tunniks 12-14-aastastele õpilastele võib kasutada kodulehelt „Tutvu tüvirakkudega“. 

Seal on olemas interaktiivsed materjalid, mis võimaldavad teha õpilastele selgeks olulisimad mõisted tüviraku teaduses. Tunni ülesehitus on paindlik ja kokku pandud lühikestest moodulitest, milles on nii grupitöid, esitlust ja arutlust. Tunnikava ülesehituse lehel on toodud nii tunni kirjeldus, eesmärgid, vajaminevad ressursid ja erinevad materjalid (alla laetav tunnikava, esitlus, filmilõigud, mängukaardid jne). Miks mitte kasutada võimalust ja integreerida aineõpetusse ka inglise keel ja teha ühine ainetund, mida õpilased kindlasti naudivad. 

Refereeritud: http://www.scientix.eu/web/guest/news/news-all/news-detail?p_p_id=webcontentbrowser_WAR_scientixportlet_INSTANCE_Dj7F&p_p_lifecycle=0&_webcontentbrowser_WAR_scientixportlet_INSTANCE_Dj7F_groupId=10137&_webcontentbrowser_WAR_scientixportlet_INSTANCE_Dj7F_articleId=47702&_webcontentbrowser_WAR_scientixportlet_INSTANCE_Dj7F_languageId=47702&_webcontentbrowser_WAR_scientixportlet_INSTANCE_Dj7F_forcedTemplateId=

Populaarse arvamuse kohaselt muutuvad õpilased võrreldes oma eelkäijatega aina distsiplineerimatumaks ning õpetajad kaotavad oma klasside üle tasapisi kontrolli. See arvamus on vale. PISA tulemuste analüüsi põhjal ei kinnita miski arvamust, nagu oleks distsipliin koolis suurenevaks probleemiks ja et õpilased tasapisi koolist kaugenevad. 

2009 aastal korjatud PISA andmete kohaselt naudib suurem jagu OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) riikide õpilastest kordahoidvaid klassiruume ning kümne aasta vältel pole siin tagasiminekut märgata, isegi vastupidi, enamuses riikides on olukord paranenud. 

PISA ( Programme for International Student Assessment) on rahvusvaheline standardiseeritud hindamissüsteem, mis arendati välja ühiselt OECD riikide poolt ja on suunatud 15-aastastele kooliõpilastele. Seni on toimunud neli suurt hindamist (aastal 2000, 2003, 2006, 2009). Viimase tulemused avaldati 7. detsembril 2010. 

„Fookuses PISA“ raportid on igakuised OECD poolt avaldatud analüüsid. 

Täispikkuses raportiga saab tutvuda siin: http://www.pisa.oecd.org/dataoecd/18/63/47944912.pdf

Refereeritud: http://www.scientix.eu/web/guest/news/news-all/news-detail?p_p_id=webcontentbrowser_WAR_scientixportlet_INSTANCE_Dj7F&p_p_lifecycle=0&_webcontentbrowser_WAR_scientixportlet_INSTANCE_Dj7F_groupId=10137&_webcontentbrowser_WAR_scientixportlet_INSTANCE_Dj7F_articleId=48045&_webcontentbrowser_WAR_scientixportlet_INSTANCE_Dj7F_languageId=48045&_webcontentbrowser_WAR_scientixportlet_INSTANCE_Dj7F_forcedTemplateId=

Ka Koolielu moodustatav žürii valib välja oma lemmiku. 

Flickri, Facebooki või Google’i/Gmaili konto omanikud saavad hääletada oma lemmiku poolt sisse loginuna klikkides pildi kohal „Favorite“ ehk tähekese-nupule.

Konkursitööd: http://www.flickr.com/groups/koolielu_konkurss/ 

Hääletada saab 29. juunini 2011.

Koolielu
Lisatud 22. juunil 2011

Kadetid räägivad lahtiste uste päeval külalistele riigikaitsest ja kadetielust, tutvustavad õppe- ning eluruume, KVÜÕA sõjamuuseumi ja Kadetikasiinot. Huvilised saavad informatsiooni sisseastumiskatsete ja õppimisvõimaluste kohta. Kõrgema Sõjakooli uksed on homme huvilistele avatud kella 11.00-17.00.

Lisaks on kadetid Võidupüha hommikul pärjatoimkonnas Tartu vabadussamba Kalevipoeg juures. Rühm esimese aasta kadette osaleb ka sõjalisele haridusele pühendatud Võidupüha paraadil. Liputoimkondadega võtavad paraadist osa KVÜÕA Lahingukooli allohvitserid ja Balti Kaitsekolledži ohvitserid.

Riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi korraldab Kõrgem Sõjakool aastaringselt. Sel poolaastal on lahtiste uste päevadel käinud juba üle 900 inimese üle Eesti. Alates septembrist saavad huvilised tulla taas tutvuma kadettide elu ja tegemistega. Järgmine lahtiste uste päev on 23. septembril.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste. Õppeaeg maaväe suunal on kolm aastat, õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat ning sügisest alustaval mereväe põhikursusel koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat.

Kaitseväe Peastaap
Lisatud 22. juunil 2011